keskkonnast Usundite põhiliigitusi: A aabrahamlikud usundid (judaism, kristlus, islam) Ehk prohvetlikud us. -prohvetite tähtsus. Prohvet ettekuulutaja B veedausundid (hinduism, budism) universumite ja olendite olemine on tsükliline Veeda vanimad pühakirjad Reinkarnatsioonid hinduismis taaskehastus, budismis ümbersünd C teised suured usundid (nt hiinlaste taoism või jaapanlaste sintoism) Rituaal usuline toiming, kultuse osa Kultus usundi jumalateenistuse vorm Tekkeprotsessi põhiline liigitus A. Etnilised e rahvuslikud us. tekkinud keele- ja rahvuspiirkonnas, siia kuuluvad hõimuusundid Misjon usundi levitamine muu-usuliste seas B. Rajatud usundid tekkinud individuaalse rajaja ümber: budism, islam ja kristlus. C. Teistlikke us. jaotatakse: 1) polüteistliteks e. mitme jumala us.: muinassoome us., hinduism. 2) monoteistlikuks e. ainujumala us: judaism, kristlus, islam 3) panteistlikeks, mille kohaselt Jumal asub kõikjal: sintoism
piirdub siiski teatud piirkonnaga. MAAILMAUSUNDID levinud üle maailma: missioneerivad maailmausundid tegelevad aktiivselt oma usundi toekspidamiste levitamisega; näiteks kristlus, islam; vähemissioneerivad hinduismi mõned voolud nüüdisaegsel kujul; naiteks Tiibeti budism oma sunnitud leviku tõttu läänemaailmas; mittemissioneerivad judaism; kosmopoliitsed missioneerivad vähemused Jehoova tunnistajad, mormoonid, mitmed uususundid. Usundite liigitus tekkeprotsessi alusel Etnilised usundid tekkinud keele ja rahvuse alusel; näiteks hinduism, sintoism. Rajatud usundid teke seotud kindla isikuga; näiteks budism, kristlus, islam, mitmed uususundid. Usundite liigitus algallikate alusel Raamatuusundid olemas on autoriteetne pühakiri, nagu näiteks Piibel, Koraan jt. Pärimususundid pühakiri puudub, religiooni põhisõnumit antakse põlvkonnalt põlvkonnale edasi suuliselt; näiteks maausk. Usundid muutuvad
1. Lokaalsed sageli samastavad etniliste usunditega, kuid levik piirdub siiski teatud piirkonnaga 2. Maailmausundid levinud üle maailma 3. Missioneerivad maailmausundid tegelevad aktiivselt oma usundi toekspidamiste levitamisega; nt. kristlus, islam 4. Vähemissioneerivad hinduismi mõned voolud nüüdisaegsel kujul. 5. Mittemissioneerivad judaism. 6. Kosmopoliitsed missioneerivad vähemused jehhoova tunnistajad Usundite liigitus tekkeprotsessi alusel: 1. Etnilised usundid tekkinud keele ja rahvuse alusel; näiteks hinduism, sintoism. 2. Rajatud usundid teke seotud kindla isikuga; näiteks budism, kristlus, islam, mitmed uususundid. Sunkretism usundite segunemine. 6. Religioonide teaduslik uurimine deism Newtoni vaadete põhjal kujunenud arvamus (jumal kui kellassepp) Egiptuse usund polüteistlik Maausk animistlik Islam monoteistlik Vana-Kreeka usund polüteistlik Judaism monoteistlik
O3 tekkereaktsioonis esinevad algühendid). Lisaks jagatakse reostusained kaheks- primaarsed ning sekundaarsed reostusained. Primaarsed reostusained on ained, mis satuvad atmosfääri koheselt pärast põlemisreaktsiooni. Sekundaarseteks reostusaineteks loetakse aineid, mis tekivad atmosfääris (mitme) reaktsiooni käigus. 2.1 Süsi Süsi on fossiilne kütus, mis tekib soistes ökosüsteemides, kus taimejäänused on muda ja vee poolt kaitstud õhu ja biolagunemise eest. Söe tekkeprotsessi käigus toimuvad mitmed füüsikalised, biokeemilised ja keemilised muutused, mis vähendavad vee ja hapniku sisaldust. Söe keemiline struktuur koosneb erinevate funktsionaalrühmadega benseenidest. Mida rohkem sisaldab süsi aromaatseid ühendeid ja ketoone, seda vanem on süsi. Peamiselt kasutatavad söetüübid on põlevkivi, kivisüsi, turvas, ligniit, antratsiit ja grafiit. Söe põletamisel on tähtis jälgida temperatuuri. Kui temperatuur on alla 300°C, siis vabanevad
Lääne- Alltüüp 1 Tüüpilised leedemullad L on Huumushapped määravad olulist rolli Virumaa, Järvamaa, Jõgevamaa. NB! kuivades männikutes levivad mullad (O mulla tekkes. Oleneb sellest, mis suunas Viljakaimate muldade valdkond. E B C) (klassikalised männimetsad) hakkavad mulla omadused muutuma. Parasniisked mullad. Siit saadakse Eesti Huumuskiht puudub. Mulla tekkeprotsessi iseloom oleneb suurimad ja stabiilsemad saagid. (Esna, Alltüüp 2 Huumuslikud leedemullad L(k) huumusest s.o. mulla viljakuse kandjaks. Vodja, Aravete) (O (A) E B C) Mida rohkem on huumust, seda a)Pandivere allvaldkond peamiselt Alltüüp 3 Sekundaarsed leedemullad Ls viljakam on muld
Tähtede tiirlemiskiirus on erinevatel kaugustel galaktika tsentrist erinev. Enamik tähtedest ei pea kinni oma asukohast harus ning kogu oma eluaja väitel võivad nad harusse siseneda ja sellest ka lahkuda. Spiraalsed harud, tolm ja gaasipilved moodustavad Linnutee ketta. Gaasipilvedele mõjuvad harudes erinevad gravitatsioonilised jõud, mis toob esile lööklainete ilmumise, pilvede gravitatsioonilise kollapsi ja gaasi kokkusurumise. See toob kaasa uute tähtede tekkeprotsessi. Tänu selle on harudes palju noori tähti ja tähekobaraid, kus esineb suhteliselt palju heledaid ja massiivseid valgeid tähti. Linnuteel on halo – ellipsoidaalne struktuur, see on galaktika sfääriline komponent, mis koosneb peamiselt vanadest tähtedest. Halos leidub vanadest tähtedest koosnevaid kompaktseid parvi. Keskmine tähtede kontsentratsioon nendes on mitu tuhat korda suurem kui Päikese ümbruses, ulatudes ühes kuupparsekis kuni 1000 täheni
hüpoteesidele arvestades antud piirkonna taimkatet ja kliimatingimusi. Oxisols muldade tekkeks on vajalik ja seal piirkonnas ka olemas olev troopiline/lähistroopiline kliimavööde, samuti pikaajaliselt liikumatut ehk stabiilset maapinda, nagu Mato Grossos just leida võib (vt geoloogiline ehitus). Üldiselt leidub oxisols muldi märjas kliimas, aga samuti ka niisuguses märja ja kuiva perioodi vahelduvas kliimas, sest kliima on muutunud alles pärast seda, kui muld on tekkeprotsessi läbinud. Antud mullatüübi tekkimiseks on vaja läinud ka keemiliselt porsuvat baasmaterjali. Porsumisel eraldunud raud muudab mulla värvi punakaks. Taimedest pärinevat mulla koostisosa on vähe. Ultisols muldade peamiseks iseloomujooneks on suur kationide sisaldus ja tekkimine eeldab langevate lehtedega piirkonna olemasolu, ehk siis metavööndi olemasolu. Langevad lehed suurendavadki mulla kationisisaldust. Mato Grosso platoo piirkonnale on ultisols
vegetatsiooni pikkus(temp üle väärtuste tootmiseks) 5C);Soojushulk, mida mõõdetakse aktiivsete(üle 10C ööpäev) temperatuuride summaga; sademed]<<(metsam. sõltub ka Tööjõud (pole vaja kvalifitseeritud kliimast) tööjõudu) Muld[(kliima määrab ära mulla Turg (siseturule või välisturule);(Kas tekkeprotsessi) värskelt turule või tooraineks) viljakus, põuakindlus Valitsuse poliitika Pinnamood e. reljeef (subsiidium-valitsuse toetus) (soojusrežiim,valgusrežiim toetused, tollipoliitika ja sademetejaotus 3.Agrokliimavöötmed Agrokliima – kliima, hinnatuna põllumajanduse seisukohalt. Vegetatsiooniperiood - on ajavahemik, mille kestel
Kordamisküsimused: Taju. Tähelepanu. Teadvus TAJU 1. Milles seisneb aistingu ja taju erinevus? Kirjelda tajuelamuse tekkeprotsessi. Aisting (sensation) Taju (perception) füsioloogiline protsess psüühiline protsess sh retseptorite aktivatsioon meeleorganil, aistingujärgne keerukas protsess ajus -- närviergastuse levik ajju, ajupiirkondade olemasoleva ja meelte kaudu sissetuleva info aktivatsioon kokkupanek ja teadvustamine stiimulite avastamine/üksikelementide üksikelementide põhjal terviku äratundmine/
samal ajal ei välista 4. religioon kui antu esindab maailmavaadet, mille järgi Jumal ise on aktiivne ja ilmutab end inimesele vastavalt sellele, kuidas inimene ja tema mõistus,mõtlemine areneb ajaloos. Jumal ilmutab end erinevate religioonide kujul vastavalt inimese mõistuse arengule. Selline maailmavaade on omane vanadele kirikutele. Rooma,kreeka katoliku kirikute teoloogidele, eestlastest oli sellisel arvmusel Uku Masing Religioonide liigitamine 1. tekkeprotsessi alusel : - etnilised lõviosa maailma ajaloos olemasolevatest, olnutest religioonidest on etnilised. Judaism, hinduism, vanad usundid, mida enam ei ole. Üks tunnus: ei tee misjonitööd. - rajatud Zarathustra Siddharta Gautama (Shakyamuni, Buddha) Lao zi (Li Er) Kong Fu-zi (Konfutsius) Tulid peaegu üheaegselt erinevais maailmapaikades. Suured religioonid sündisid. 1 aastatuhande keskpaigal. Hiljem Jeesus Kristus Mani Muhamed Hubbard 2. Jumala käsitluse alusel - teistlikud
suhtes tundliku närviraku erutus pidurdab automaatselt neid närvirakke, mis on tundlikud teise poole suhtes. (See teooria kehtib, sest seletab miks enamiku vaatlejate kohaselt on olemas neli peamis värvust (punane, roheline, sinine ja kollane) – ehkki meie võrkkestal on vaieldamatult ainult kolme tüüpi kolvikesi. TAJU 14. Milles seisneb aistingu ja taju erinevus? Kirjeldage tajuelamuse tekkeprotsessi. Aisting – füsioloogiline protsess (sh retseptorite aktivatsioon meeleorganil, närviergastuse levik ajju, ajupiirkondade aktivatsioon) Üksikelementide “äratundmine” (nt valguse heledus ja värv, objektide kuju vm). Taju - psüühiline protsess (Aistingujärgne keerukas protsess ajus - olemas oleva ja meelte kaudu sisse tuleva info kokkupanek ja selle teadvustamine). Terviku “äratundmine” (nt punane tomat, mitte punane värv+ümar objekt).
Vastandvärvused ja ka heleduskontrast. Füsioloogiline protsess??? Värvikonstantsus: objektid näivad olevat sama värvi sõltumata muutunud valgustustingimustest. Tähtis selleks, et kui muutuks, siis ei tunneks me enam asju ära. Terve maailm oleks tagurpidi pööratud. Roheline laim on hämaras ikka roheline laim. Pole ohtu, et inimene peaks seda virsikuks ja ära sööks ning lämbuks surnuks. TAJU 14. Milles seisneb aistingu ja taju erinevus? Kirjeldage tajuelamuse tekkeprotsessi. Aisting - füsioloogiline protsess, retseptorite aktiveerumine meeleorganil. Närviergastuse levik ajju, ajupiirkonna aktivatsioon. Aisting on taju üks osa. (nt see, et tomat on punane ja ümmargune). Taju - psüühiline protsess ajus, olemasoleva ja meelte kaudu sissetuleva info kokkupanek ja selle teadvustamine. (nt et see ongi tomat mitte õun vms). Tajuelamuse tekkeprotsess - esmalt tekib aisting (retseptorid aktiveeruvad meeleorganil,
aluseks. Kivimite omadused tulenevad nii neid moodustavate mineraalide omadustest kui ka nende ruumilisest jaotusest ja üksteisega liitumise tugevusest. Kõik need tunnused võivad varieeruda suures ulatuses, mille tulemuseks on rea koostiselt ja omadustelt üleminekuliste kivimtüüpide teke, mille piiritlemine on tinglik. Siit tuleneb ka olukord, kus kivimite klassifitseerimisel arvestatakse üheaegselt mitut tunnust, näiteks tekkeprotsessi, -kohta, koostist, koostisosade tekstuuri-struktuuri, lähtematerjali päritolu jne. Esmalt lähtutakse kivimite klassifitseerimisel tekkest, mille järgi eristatakse kolme suurt rühma: · tardkivimid (magmakivimid) moodustuvad magma tardumisel maakoores või maapinnal; · settekivimid tekivad nii veekogudes kui maismaal kuhjunud murenemise, keemilise või biokeemilise settimise produktide setete kivistumisel;
vastandvärvi 20. Mis on retseptiivväli? (,,Nägemispsühholoogia" lk 62-63, ,,Tähelepanu ja taju" lk 338) Teatud suurusega nägemisvälja piirkond, mille teatud stimulatsioon kutsub esile muutuseid raku aktivatsioonis/ mingi kindel asukoht ruumis või asukoht kehal, millel toimuvatele muutustele teatud kindel sensoorne neuron ajus reageerib. TAJU 21. Milles seisneb aistingu ja taju erinevus? Kirjeldage tajuelamuse tekkeprotsessi. Taju on aistinguline protsess, mille käigus aistingute kaudu väliskeskkonnast saadud informatsioon representeeritakse sisekeskkonnas, et saada keskkonnast terviklik ülevaade. Distaalne stiimul on väliskeskkonnast tulev ärritus, omadus (nt päikesevalgus) Proksimaalne stiimul on väliskeskkonna mõju retseptorrakule Transduktsioon on proksimaalse stiimuli energia ülekanne närvisüsteemi Kodeerimine on distaalse stiimuli omaduste tõlkimine närvisüsteemi koodidesse
● Olemas neli põhivärvi, ülejäänud värvid nende segud. ● On olemas kolme tüüpi vastandprotsesse nägemissüsteemis: roheline-punane; sinine-kollane; must-valge. Ei saa esineda samaaegselt. ● Aitab seletada negatiivsed järelkujutised- kui vaadata pikalt teatud värvi eset, siis aktiveeruvad vastandlikud koonused ja pilku eemale suunates näeb vaadatud värvi vastandvärvi TAJU Milles seisneb aistingu ja taju erinevus? Kirjeldage tajuelamuse tekkeprotsessi. Aisting (sensation) Taju (perception) füsioloogiline protsess psüühiline protsess sh retseptorite aktivatsioon meeleorganil, aistingujärgne keerukas protsess ajus -- närviergastuse levik ajju, ajupiirkondade olemasoleva ja meelte kaudu sissetuleva info aktivatsioon kokkupanek ja teadvustamine
Tähtis selleks, et kui muutuks, siis ei tunneks me enam asju ära. Terve maailm oleks tagurpidi pööratud. Roheline laim on hämaras ikka roheline laim. Pole ohtu, et inimene peaks seda virsikuks ja ära sööks ning lämbuks surnuks. 20. Mis on retseptiivväli? (,,Nägemispsühholoogia" lk 62-63, ,,Tähelepanu ja taju" lk 338) TAJU 21. Milles seisneb aistingu ja taju erinevus? Kirjeldage tajuelamuse tekkeprotsessi. Aisting (sensation) - Füsioloogiline protsess (sh retseptorite aktivatsioon meeleorganil, närviergastuse levik ajju, ajupiirkondade aktivatsioon). Üksikelementide "äratundmine" (nt valguse heledus ja värv, objektide kuju vm) Taju (perception) - Psüühiline protsess(Aistingujärgne keerukas protsess ajus -olemas oleva ja meelte kaudu sisse tuleva info kokkupanek ja selle teadvustamine). Terviku "äratundmine" (nt punane tomat, mitte punane värv+ümarobjekt ). Taju on protsess,
kasutamiseks riista konstrueerimisel, valmistamisel, vajalike seadenurkade arvutamisel ja môôtmisel. 104. Mis tasand määratakse esimesena tausttasandiks? Esimesena määratakse pôhitasandi risti pealiikumise kiirusvektoriga. 121. Milline seos kehtib kõikides nurkade mõõtmistasandites? a + ß + = 90o 122. Mida näitab lõikekiilu pinna esimene alaindeks? Näitab pinna või tasandi liiki. 123. Mida uurib lõikeprotsessi mehaanika? Lôikeprotsessi mehaanika uurib laastu tekkeprotsessi ja sellele kaasnevaid mehaanika valdkonda kuuluvaid nähteid. Kuna sellest, kuidas laast tekib, sôltub nii lôikamiseks vajalik energia kui ka teriklôikamise efektiivsus ja kvaliteet. 125. Millised omadused on tardkeha matemaatilisel mudelil? 1. pidevus aine täidab ühtlaselt ja pidevalt kogu keha mahu; 2. ühetaolisus keha kôikides punktides on mehaanilised ja keemilised omadused ühetaolised; 3. isotroopsus tardkeha omadused on kôikides suundades ühesugused; 4
teineteisest ainete omadused, on ka nende korrosiooni põhjustavad tegurid keskkonnas vägagi erinevad. Ka kontakt erinevate metallide vahel võib otsustavalt muuta korrosioonikiirust vastavas keskkonnas. Korrosiooniks peetakse metallide ning nende sulamite hävimist keemilise, elektrokeemilise või biokeemilise korrosiooni tõttu. Selle tulemusel metallid purunevad ja muutuvad kasutuskõlbmatuks. Korrosioonile alluvad kõik metallid ja sulamid. Korrosiooni tekkeprotsessi saab pikendada pindu kaitstes vastavate vahenditega. Nendeks võivad olla erinevad õlid, värvid, lakid ja emailid. Samuti on loodud ka erinevate metallide sulameid, mis on korrosiooni tekkele vastupidavamad. Korrosioon ja sellega seotud kahjustused on seotud suurte kulutustega. Need kulutused suurenevad aastatega sest metallide kasutusalad laienevad ja loodus saastub üha enam agressiivsete tööstusjäätmetega. Korrosioonikadusid jagatakse kaudseteks ja otsesteks.
Esimene aste otsuste langetamise mudelis probleemi selge määratlemine Teine erinevate lahendusviiside väljatoomine ning välja tuleks tuua vähemalt kolm erinevat lahendusteed. Kolmas iga lahendusviisi eeliste ja puuduste..... Alternatiivide otsimine. 1. Probleemi aktsepteerimine 2. Alt. Otsimine 3. Alt. Hindamine 4. 3. Stressiga vastu immuunseks muutumise treening Stressi tekkeprotsessi mudel(otsi netist) 1. Stressor- stressorite kõrvaldamine 2. Inimene hindab situatsiooni - situatsiooni ümberhindamine 3. Emotsionaalne reaktsioon . neg. Tunnetega toimetulemine 4. Kehaline reaktsioon füüsilised harjutused. 5. Negatiivsed tagajärjed toetus ja abi 6. Stressi vastu immuunseks muutumine inimesel on muutustega raske toime tulla, kui ta ei tea, mis teda ees ootab.
G- Gleihorisont oksüdatsiooni- jareduktsiooniprotsesside tulemusena tekkinud sinakas või rohekashall horisont. C- Lähtekivim Koosneb mullaprotsessis mõjutamata setetest D- Aluskivim Koosneb tard-, sette- või moondekivimitest. Alljärgnevalt on toodud mulla tekkeprotsessi mõjutavad tegurid ning nende mõju. Lähtekivim- Lähtekivimi murenemisel tekib mulla mineraalne osa Kliima- Kliimast sõltub murenemise kiirus ja liik (kas füüsiline või keemiline) ning antud paiga taimestik Reljeef- Mõjutab mulla vee ja soojusreziimi ning ainete ümberpaigutumist- lõunapoolsed nõlvad soojenevad ja kuivavad kiiremini, põhjapoolsed aeglasemalt. Järskudel nõlvadel kantakse mullakiht nõlva jalamile Veereziim- Veereziimist sõltub taimestik
ahelaosa komplementaarsuse printsiibil. Teine võimalus on parandada viga krossingoveri (DNA osade vahetuse) käigus. Ka siin osalevad spetsiifilised fermendid. Reparatsioon aeglustab DNA replikatsiooni ca 10 tuhat korda. Kui normaalseks replikat- siooni tempoks loetakse 1000-1500 nukleotiidi sekundis, siis ühe vea parandamine võtab aega ligikaudu 10 sek. DNA reparatsiooni uurimine on toonud mõningat selgust ka mutatsioonide tekkeprotsessi: arvatakse, et mutatsioonid tekivad reparatiivsete fermentide häirete tõttu (puuduvad «remontijad»). 12 See asjaolu lubab oletada, et mutatsiooniprotsessi on tulevikus võimalik suunata ja vastavate fermentsüsteemide kaudu parandada vigu geneetilises informatsioonis (geeniteraapia). TSÜTOGENEETIKA ALUSED Tsütogeneetika põhiliseks uurimisobjektiks on kromosoomid, milles sisaldub kogu raku geneetiline informatsioon
annaabi.ee 
