Muutused Maailmamajanduses. · Toimub pidev teaduse tehnika areng.Tänu sellele tekivad uued tehnoloogiad ja üha vähem kasutatakse inimtööjõudu, masin teeb asjad odavalt ja paremini. Tootmist püütakse Automatiseerida , tootmine kolib kas arengumaadesse (odav tööjõud) või tarbijale lähemale eesmärgiks tootmiskulude vähendamine. · Suured firmad (nokia) need kelle tootmine on mitmes erinevas riigis. Kui firmas on erinevad rahvused kõik koos. · Turismitööstus on üks kiiremaid arenevaid tööstusi.Kõik areneb (tehnika jne) Üha rohkem on inimestel võimalusi Liikuda igalepoole. Seosed on mida rohkem turiste, seda rohkem raha toob sisse loob infrastruktuuri ehk taristu. Mida aktraktiivsem on koht, seda rohkem on turistil soov sinna minna. Toitlustus, majutus, suveniirid jne Turist tekitab kaudset tulu(ka kulu), need ongi need seosed tuleb luua turvaline keskkond. Keskond...
Ülevaade erinevatest usunditest ja eesti vana usu määratlus nende taustal Animatism: vägi on ebaisikuline. Palju väge on kõrgel ja madalal. Suur vägi on metsas – kivi, lohk, küngas, suurim puu. Igal puul on vägi, pole elusaid ega surnud asju. Palju väge on luudes, juustes, küüntes..vähe väge lihastes. Inimestel puudub hing. Niikaua kuni luustik on säilinud, võib inimene surnust üles tõusta. Suhe surnutesse on kartev ja seepärast luustik põletatakse. Et surnu üles ei tõuseks – seoti laip kinni, murti jäsemed või selgroog, suleti koobas, surnu torgati vaiaga läbi, maeti sügavamale.. Looma luusid süües ei murta, need viiakse metsa tagasi, kus neist uued loomad tekivad. Animism = esivanemate kultusaeg. usk hingedesse, haldajad, eestlastel emad-isad. Oruvaim, kivivaim. Tekivad iskustatud vaimolevused. Toimus mina-teadvuse moodustumine. Usuti, et inimesel on erinevad hinged: 1) kehahing – keha juures: hingushing, lei...
Litosfäär.. ...on maa tahke, kivimiline väliskest. Laamtekroonika- teadus, mis uurib laamade triivi(liikumist) Laam-maakoore hiiglaslik kivimiplaat, mis liigub(väga aeglaselt) atmosfääri peal. Maailmas on 9 suur ja 12 väikest laama. Laamaservad on ohtlikud, aktiivsed piirkonnad(maavärinad jne..) Maa siseehitus Seestpoolt liikudes väljapoole : 1. Sisetuum(tahke)6378km. 2. Välistuum(vedel) 3. Vahevöö(koosneb kivimitest ja on 3000km paks) 4. ASTENOSFÄÄR(kivimite ülessulamis piirkond, laamad liiguva selle peal) 5. Maakoor Litosfäär-maakoore ja astenosfääri vahel. Ookeaniline maakoor Mandriline maakoor Paksus Õhem, (5km) Paksem(25-40km) Kivimid Raskem. Nt basalt Kergem(graniit) Vanus Noorem 200milj. Vanem 3800milj. Liikuvus Pi...
Aine energiavahetus Ainevahetuse alusel on elusolendeid 2 tüüpi: heterotroofid energia tuleb glükoosi lõplikul lõhustamisel, mille arvel saab sünteesida ATP'd. Autotroofid rohelised taimed, kes sisaldavad klorofülli, mis võimaldab fotosünteesida. Sinna kuulub väike osa baktereid ja osa algloomi. Ainevahetus kannab nime metabolism. Sellel on 2 vastandlikku külge ja esimene pool kannab sellest nime assimilatsioon (nt aminohapetest sünteesitakse valgud). Teine pool ainevahetusest on dissimilatsioon ehk kõik lagundamis ja lõhustamisprotsessid (nt rasvast rasvhape). Assimilatsioon sünteesib kogu aeg midagi, et dissimilatsioon saaks lagundada. Energia kulub assimilatsiooni käigus ja vabaneb dissimilatsiooni käigus. ATP adenosiintrifosfaat, tal on kolm osa: esimene adeniin, teine osa riboos ja kolmas kolm fosfaatrühma. Fosfaatrühmad eralduvad väga kergesti, mille käigus tekib esmalt ATP'st ADP. ATP saamine glükoosi lagundamis...
Bioloogia kordamisküsimused 1. 1.Reasta: 1.DNA;2.geen;3.kromosoom;4.kromosoomistik;5. Rakutuum 2. · DNA- geen: Geen on DNA lõik, mis määrab ära ühe RNA molekuli sünteesi · Mutatiivne muutlikus- kombinatiivne muutlikus: Mõlemad on päriliku muutlikkuse eri vormid · Vegetatiivne paljunemine- mittesuguline paljunemine: Vegetatiivne paljunemine on mittesugulise paljunemiseviis, mille korral organism pärineb ühe vanema mingit kehaosa. · Alleel- geen: Alleel on ühe geeni erivorm, mis määrab ära organismi ühe tunnuse · dominantne alleel retsessiivne alleel: Dominantne alleel otsustab ära inimese tunnused retsessiivse alleeli üle. · Kromosoomid- rakutuum: Rakutuum on membraanidega piiritletud päristuumse raku osa, milles asuvad kromosoomid · DNA kromosoom: DNA pärilikkuse kandja, kromosoomide põhiline koostisaine. · pärilik muutlikus- kombinatiivne muutlikus: ...
Eluslooduse süsteem ja evolutsioon Ettevalmistus kontrolltööks 1. Mis on liik ? - Liik on sarnaste tunnustega isendite rühm, kellel on oma, teistest liikidest erinevad tunnused ja leviala ning kes omavahel ristudes annavad suguvõimelisi järglasi. 2. Millega tegeleb süstemaatika ? - Süstemaatika tegeleb liikide süstematiseerimisega. 3. Nimeta eluslooduse süsteemi põhiüksused. - Liik, perekond, sugukond, selts, klass , hõimkond. (Kasvav järjekord) 4. Missugustesse riikidesse jaotatakse elusloodus ? - Bakterid, protistid, taimed, seened, loomad 5. Mis on bioloogiline evolutsioon ? - Maa elusa looduse arengut liikide üksteisest põlvnemise kaudu nimetatakse bioloogiliseks evolutsiooniks. 6. Nimeta 4 taimeriigi hõimkonda. 1. õistaimed, 2. paljasseemnetaimed 3. sõnajalgtaimed 4. sammaltaimed 7. Mis on looduslik vali...
1. Mis on keemilise reaktsiooni ja tuumareaktsiooni vahe? Keemilise reaktsiooni korral tekivad uued ained, kuid tuumareaktsioonide korral tekivad uued keemilised elemendid. 2. Mis on seoseenergia? Seoseenergia on mehaaniline energia, mida on vaja rakendada, et purustada tervik osadeks. Mida suurem on seoseenergia, seda raskem on terviku lammutamine ja vastupidi. 3. Mis on kergete tuumade ühinemisreaktsioon? kui kaks kerget ainet kõrgel temperatuuril ja kõrgel rõhul ühinevad ning tulemuseks on tohutu energia ( näiteks kahe vesiniku ühendumisel) 4. Millised on tuumareaktsiooni toimumiseks vajalikud tingimused? Kõrge temp ja kõrge rõhk. 5. Milles seisneb raskete tuumade lõhustumine? Tuumade lagunemine kaheks kergemaks kildtuumaks, võime saada tuumaenergiat. Lõhustumine toimub neutronite toimel. 6. Miks rasked tuumad lõhustuvad? Kuna see on kõikidele rasketele tuumadele energeetiliselt soodus. 7. Mis on ahelrea...
"Loomise sambad" Kotka udukogu. 7000 ly Udukogud ja tähtede teke Mis on udukogu? Algselt kasutati udukogu üldnimetusena kõigi ulatuslike astronoomiliste objektide puhul Varem peeti galaktikaid ka udukogudeks (nt Andromeeda udukogu) Edwin Hubble leidis, et osad udukogud ei paikne Linnutee galaktikas ja avastas, et osad udukogud, mis on väga kaugel, on hoopis uued galaktikad Udukogud moodustavad piirkondi, milles sünnivad uued tähed Taust: Andromeeda galaktika (M31) Udukogu koostis Vesinik Heelium Tolm (räni, metallid, jt heeliumist raskemad elemendid) Teised ioniseeritud gaasid Taust: Orioni udukogu Orioni udukogu Tähtede teke udukogus Udukogu aladel tõmbuvad gaas, tolm ja muud · ained kokku, moodustades suure massiga kehi, mis omakorda veelgi ainet ligi tõmbavad Piisava massi koondumisel tekib uus täht Tähe tekkest ülejäänu...
Tsütoloogia Kordamine 1. Rakuteooria põhiseisukohad. Näiteid iga seisukoha kohta. Vastus: 1. Kõik organismid koosnevad rakkudest Ilma rakkudeta elu ei ole. 2. Uued rakud tekivad ainult olemasolevate rakkude jagunemisel Mitterakulisest ainest uusi rakke tekkida ei saa. Organismid saavad kasvada ja areneda ainult seetõttu, et rakud jagunevad. 3. Rakul on olemas kõik elu tunnused 4. Rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas. 2. Miks rakud ei saa olla suured? Vastus: Ainete transport tema sees jääks pikkade vahemaade tõttu liiga aeglaseks. Mida suurem on rakk, seda suurem on tema ruumala ja pinda katva membraani suhe. Seetõttu ei toimuks suure raku ainevahetus läbi raku pinda katva membraani piisava intensiivsusega. 3. Millest sõltub rakkude kuju? Vastus: Rakkude kuju sõltub sellest, mis koesse nad kuuluvad 4. Milliseid meetodeid kasutatakse rakkude uurim...
FÜÜSIKA KONTROLLTÖÖ TUUMAENERGIA 1. Mis toimub tuumareaktsiooni käigus? a. Vabaneb väga palju energiat ja tekivad uued elemendid. b. Vabaneb väga palju energiat ja tekivad uued ained. 2. Joonisel on kujutatud radioaktiivse kiirguse eriliikide läbimisvõimet. Missugune kiirgus on tähistatud numbriga 3? a. α-kiirgus. b. β-kiirgus. c. γ-kiirgus. 3. Mida on vaja termotuumareaktsiooni käivitamiseks sobivate komponentide olemasolu korral? a. Vaba neutroni olemasolu. b. Väga suur soojushulk. c. Aine kogus peab ületama kriitilise massi piiri. 4. Missugustes piirkondades on tuumareaktsioonides võimalik kätte saada kõige rohkem energiat? a. Raskete tuumade ühinemisel ja kergete tuumade lagunemisel. b. Kergete tuumade ühinemisel ja raskete tuumade lõhustumisel. 5. Mida on kujutatud joonisel? a. Tuumareaktor. b. Tuumapomm. c. Termotuumapomm. 6. Mille pool...
Mikro ja makroevolutsioon Makroevolutsioon on protsess, mille tagajärjel liikidest moodustuvad uued perekonnad, perekondadest uued sugukonnad jne. See protsess toimub ajalooliselt väga pika ajavahemiku vältel ega ole seetõttu vahetult jälgitav ega uuritav. Makroevolutsioon on liigist kõrgemal tasemel toimuv evolutsioon ja seega erinev mikroevolutsioonist, mis toimub liigi või tema populatsioonide piires. Põhimõttelisi erinevusi nende kahe protsessi vahel siiski ei ole: makroevolutsiooni aluseks on protsessid mikroevolutsioonilisel tasemel. Makroevolutsioonis toimuvad samad protsessid, mis määravad ära mikroevolutsioonigi olelusvõitlus, looduslik valik ning nendest tulenev vähemkohastunud vormide väljasurumine. Mõlemal evolutsioonivormil on divergentne iseloom. Veenvaid tõendeid organismidevahelisest sugulusest annab embrüoloogia teadus organismide lootelisest arengust...
Bioloogia 06.10.08 Evolutsioon- mingi süsteemi pöördumatu ajalooline areng (keerukamaks muutumine) · Füüsiline evolutsioon · Keemiline evolutisoon · Bioloogiline evolutsioon-elu areng Maal esimestest elusolenditest tänapäevaste eluvormideni. · Sotsiaalne evolutsioon Evolutsiooni tõendid: Palentoloogia- teadus möödunud aegadel elanud organismidest. Fossiil ehk kivistis, väljasurnud organismide jäänused ja jäljendid. Kivististe teke- paljudel organismidel on mineraalne skelettkeemilised reaktsioonid kivistis. (mineraalid) kaltsiid, apatiid, räni, püriid. Makrofossiilid- silmaga nähtavad kivistised Mikrofossiilid- mikroskoobis nähtavad kivistised. Mida sügavamas kihis kivistised paiknevad, seda vanemad peaksid nad olema. Evolutsiooniline põlvnemine e. fülogenees. Suhteline vanus- näitab, millised organismid eksisteerisid varem, millised hiljem. Absoluutne vanus näitab, kivististe tegelikku vanust, seda, kui kaua ae...
TIM NARKOOTIKUMID Narkootikumid on ained, millel on enesetunnet muutev toime ja nad tekitavad kergesti sõltuvust. Narkootikumid kahjustavad nii vaimset kui füüsilist tervist ja nende tarvitamine võib isegi surmaga lõppeda. Vaimne sõltuvus tähendab, et peale narkootikumi mõju kadumist tekib inimesel varem või hiljem vastupandamatu tung võtta seda uuesti. Ilma uimastita ei suudeta ennast enam mõnusalt tunda. Füüsiline sõltuvus tähendab, et inimese keha on narkootikumide kasutamisega harjunud ning vajab neid pidevalt. Selleks, et ennast paremini tunda hakatakase tegema asju, mis kahjustavad ennast, sõpru, perekonda, ühiskonda. Narkootikumid maksavad palju ja kui raha nende ostmiseks ei jätku hakatakse varastama ja valetama, et raha saada. Nii tekivad tülid perekonnas ja sõpradega. Tekivad uued pahad sõbrad. Nii ...
TIM NARKOOTIKUMID Narkootikumid on ained, millel on enesetunnet muutev toime ja nad tekitavad kergesti sõltuvust. Narkootikumid kahjustavad nii vaimset kui füüsilist tervist ja nende tarvitamine võib isegi surmaga lõppeda. Vaimne sõltuvus tähendab, et peale narkootikumi mõju kadumist tekib inimesel varem või hiljem vastupandamatu tung võtta seda uuesti. Ilma uimastita ei suudeta ennast enam mõnusalt tunda. Füüsiline sõltuvus tähendab, et inimese keha on narkootikumide kasutamisega harjunud ning vajab neid pidevalt. Selleks, et ennast paremini tunda hakatakase tegema asju, mis kahjustavad ennast, sõpru, perekonda, ühiskonda. Narkootikumid maksavad palju ja kui raha nende ostmiseks ei jätku hakatakse varastama ja valetama, et raha saada. Nii tekivad tülid perekonnas ja sõpradega. Tekivad uued pahad sõbrad. Nii ...
Füüsika küsimused. Aatomituum Missugune asjaolu torkab silma elementide aautommasse jälgides? Aatommassid on väga lähedased täisarvule. Mis on tuuma massiarv? Ümardatud aatommass. Miks ei saa tuumade universaalseks koostisosaks olla ainuüksi vesiniku tuum? Puudub neutron. Mida nimetatakse tuuma laenguarvuks, mida see väljendab? P. Arvu tuumas Mis on isotoobid? Keemilise elemendi teisend, prootonid samad, neutronid erinevad. Millest koosneb aatomituum? Prootonitest ja neutronitest. Millega võrdub tuuma massiarv? Pr. Ja N. Arv. Mis on looduslik radioaktiivsus? Aatomituumade iseenelik muundumine. Missugused on radioaktiivsuse põhiliigid (kiirgused)? a,b,y. Kuidas need kiirgused käituvad magnetväljas? a kaldub kõrvale, b kergelt, y ei muuda. Mis on alfaosake? Heeliumiaatomituum. Mis on beetaosake? Elektron. Mida kujutab endast gammakiirgus? Elektromagnet laine. Missugune on radioaktiivsete kiirguste erinevate liikide läbimisvõime? a halb, ...
Füüsika küsimused. Aatomituum Missugune asjaolu torkab silma elementide aautommasse jälgides? Aatommassid on väga lähedased täisarvule. Mis on tuuma massiarv? Ümardatud aatommass. Miks ei saa tuumade universaalseks koostisosaks olla ainuüksi vesiniku tuum? Puudub neutron. Mida nimetatakse tuuma laenguarvuks, mida see väljendab? P. Arvu tuumas Mis on isotoobid? Keemilise elemendi teisend, prootonid samad, neutronid erinevad. Millest koosneb aatomituum? Prootonitest ja neutronitest. Millega võrdub tuuma massiarv? Pr. Ja N. Arv. Mis on looduslik radioaktiivsus? Aatomituumade iseenelik muundumine. Missugused on radioaktiivsuse põhiliigid (kiirgused)? a,b,y. Kuidas need kiirgused käituvad magnetväljas? a kaldub kõrvale, b kergelt, y ei muuda. Mis on alfaosake? Heeliumiaatomituum. Mis on beetaosake? Elektron. Mida kujutab endast gammakiirgus? Elektromagnet laine. Missugune on radioaktiivsete kiirguste erinevate liikide läbimisvõime? a halb, ...
- . µ- .,.,µ.. µ- . 1 µ. (,,) - , _____________________________________________________________________________ ________ - µ ., . - -. 1 . 1 . - µ µ,µ µµ µ . 2 . 2 . - µ,µ µ. µµ 2 . . . µ µµ.( )=23 - . µ µµ.( 2)=46 . ________________________________________________________________________ _____________ : - µ . µ. µ (µ) µ µ. µ , µ, µ. µµ. :- µ ,µ. () µ .µ µ 1.µ . µ µ. µ 1µ. 1µµ 3µµ µ,µ . 300µ. µ,µ 200., µ : , µ , µ , µ µ, µ µ. OVOGENEES SPERMATGENEES toimub munasarjades munandites aeg palj.lõppeb looteeas hakkavad paljun. alates murdeeast teke 1st ovogoonist tekib 1 viljastumisvõimeline munarakk+3polütsüüdi 1st spermatogoonist tekib 4viljastamisvõimelist spermi säilitamine valminud munarakke ei säilitata sperme säilit. munandimanustes val...
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool optomeetria õppetool OP II Maris Pähn DIABEETILINE RETINOPAATIA Referaat nägemise uurimises Juhendajad: E.Olonen M.Väljari Tallinn 2008 2 SISUKORD SISSEJUHATUS...........................................................................................................4 1 DIABEET ...................................................................................................................5 2 DIABEETILINE RETINOPAATIA...........................................................................7 2.1 Retinopaatia liigid................................................................................................ 9 2.1.1 Taustretinopaatia e mitteproliferatiivne retinopaatia.................................... 9 2.1.2 Raske taustretinopaatia e preproliferatii...
11.Loetle termotuumareaktori eeliseid lõhustumisreaktori ees. *Kütuse küllus. Radioaktiivsete jääkide puudumine 10.Tähtedel võib termotuumareaktsioon, mille tulemuses on vesiniku muutumine heeliumiks, kulgeda mitut võimalikku ahelatpidi. Kas energiasaagis sõltub ka konkreetsest ahelast? *Ei sõltu. Tähtis on alg-ja lõpp-tuumade seoseenergia 9.Miks ehitatakse termotuuma- ehk vesinikupomme selle asemel, et suurendada tavalise tuumapommi võimsust? *Sest vesinikupommi plahvatus ületab sadu kordi tavalise tuumapommi võimsuse 8.Miks ei saa reaktor töötada ilma neelajata *Töötingimused reaktoris muutuvad pidevalt. Kütuse hulk väheneb. Neelajaga saab paljunemistegurit reguleerida. 7.Nimetaga 2 põhjust, miks ei saa ahelreaktsioon toimuda prootonite toimel. *Suurtes tuumades on alati neutronite ülekaal, lõhustamisel ei saa vabaneda prootoneid *Kulonilise tõukumise tõttu on prootonil vähe võimalusi läheneda uuele tuumale 6.Kuidas muutub tuumareakts...
1. Mis on tuumajõud, nende omadused? 2.Millised on stabiilsed tuumad? 3.Mis on radioaktiivsus? 4.Iseloomusta alfa, beeta, gamma kiirgust. 5.Soddy nihkereegel. Be+n=?+alfa 6.Mis on erinevus tuuma reaktsioonil ja keemilisel reaktsioonil? 7.Mis on seoseenergia? 8.Mis on massidefekt? 9.Tremotuuma tekkimise tingimused. 10.Selgita ahelreaktsiooni. 11.Mida näitab paljunemistegur? 12.Tuumafüüsika rakendused. 13. Mis on kiirgusdoos, millega mõõdetakse, kaks ühikut? 1.Tuumajõud on kahe või enama nukleoni vahel mõjuv jõud, mis hoiab koos aatomituuma. Omadused-Väga väikeste vahemaade juures on tuumajõud tõukuv; Tuumajõud on väga väikese mõjuraadiusega; Tuumajõud on laengust sõltumatu. 2. Tuum on stabiilne, kui prootoneid ja neutroneid on sama palju. 3. Radioaktiivsus ehk tuumalagunemine on ebastabiilse aatomituuma iseeneslik lagunemine. 4. Alfakiirgus on ioniseeriv radioaktiivne kiirgus, mis tekib tuumareaktsioonide tulemusel ja...
Füüsika! 1) aatomi tuuma ehitus- mõõtmetelt suurusjärgus 10 astmes -13 cm, suure tihedusega, tuum on liitosake, koosneb prootonitest(Z)(laeng pos) ja neutronitest(N)(laeng 0), prootonid+neutronid=nukleonid 2) tuuma laeng, massiarv- nukleonid=tuuma massiarv(A), A=Z+N, prootonite arv=tuumalaeng=järjenr 3) Ühel keemilisel elemendil võib olla erineva massiarvuga tuumi- isotoope. Tuumi, mis sisaldavad sama arvu prootoneid, kuid erineva arvu neutroneid, nim isotoopideks. 4) Radioaktiivsus on tuumade iseeneslik kiirgus. Avastas Antoine Henri Becquerel aastal 1896. Täiesti juhuslikult märkas ta, et uraanitraadi tükike põhjustab musta paberisse mähitud fotoplaaide asetatuna plaadi särituse. Radioaktviised ained on uraan(avastati kõige esimesena), raadium, poloonium. 5)alfakiirgus- läbib vaevalt paberilehte, heeliumi tuumade voog, tuumade koostis muutub, eraldub heelium. beetakiirgus- võib läbi tungida kuni 3 mm Al lehest, eletronide voog, a...
EVOLUTSIOONITEOORIA KUJUNEMINE Elu ajaloolist arengut liikide üksteisest põlvnemise ja muutumise kaudu nim elu evolutsiooniks e bioloogiliseks evolutsiooniks. Muutused on kindlasuunalised ja pöördumatud. Elu tekkis Maal u 3,7-4 miljardit a tagasi. Füüsikaline evolutsioon Keemiline evolutsioon Bioloogiline evolutsioon Sotsialne evolutsioon Arenemislugu: elu algus VEES! 1. nn ürgpuljongis isepaljunevad biomolekulid (geenide esivanemad) 2. biomolekulid koondusid pikemateks ahelateks (viirused ja praeguste kromosoomide esivanemad) 3. need koondusid bakteriteks 4. bakterite sümbioosi tulemusena eukarüootsed ainuraksed (u 2 miljardit a tagasi). 5. need ühinesid kolooniateks ja hulkrakseteks organismideks (vetikad 1 miljard a tagasi) 6. hulkraksed koondusid kolooniateks või lausa eusotsiaalseteks ühiskondadeks 7. hulkraksete eri liigist organismide vaheline sümbioos (samblikud) EÜ-tüübi eel...
Miks on Singapuri globaliseerumisindeks kõrge? · Inglise keel on riigikeeleks · Tähelepanu pööratakse tehnoloogia arengule · Palju rahvusvaheliste ettevõtete peakortereid · Suurt tähelepanu pööratakse teadusuuringutele ja kõrghariduse omandamisele Miks Eesti globaliseerumisindeks on madal? · Tähelepanu teadusele ja kõrgharidusele(tõsta kvaliteeti) · Riik peaks looma veelgi soodsama ettevõtluskeskkonna(seaduste ja maksude kaudu) · Infrastruktuuri arendamine DEMOGRAAFILISE ÜLEMINEKU ETAPID Etapp Sündimu Suremu Loomulik Vanuselin Eluiga Näited s s iive e kosseis riikidest Traditsiooniline Suur(40%) Suur(40%) 0(või väike) lühike Lühike(42) Tsaad, Kon...
Mis on seoseenergia? Energia,mis peitub tuuma sees. Miks termotuumal on vaja kõrget temperatuuri? Kergemate aatomituumade tuumaühinemisel, kõrge temperatuuri tulemusena tekivad raskemad aatomid. Tuumajõu iseloomustus. Tugev vastastikmõju.Tuumajõud on aatomituuma sees elektrilaenguvahelistest jõududest tunduvalt tugevamad. Mõjuraadius on väga väike. Ei olene osakeste elektrilaengust, nad mõjuvad ühetugevuselt kõigi nukleonide vahel. Tuumareaktsiooni mõiste ja liigid(2).Jäävusseadus tuumareaktsioonis. Tuumareaktsioonis tekivad uued keemilised elemendid, isotoobid. Liigid on Raskete, näiteks uraani tuumade lõhustamine, Kergete tuumade ühinemisreaktsiooni juhtimine. Massidefekt. Massidefekt vabanemine esineb, kui ühe elemendi aatomitest moodustub teise elemendi aatom. Elektron=0.00055 Prooton=1.00728 Neotron=1.00867 (kolmnurk) E=(kolmnurk) m*c(ruudus) E1=(kolmnurk) E / neiukonide arv (kolmnurk) m= (m(p)+m(n))
Rakkude jagunemine, sugurakkude areng 1.Kirjelda rakutsüklit. Rakutsükkel on raku eluring ühe mitoosi lõpust läbi interfaasi teise mitoosi alguseni. Rakutsükkel koosneb interfaasist ja mitoosist interfaasvaheaeg kahe jagunemise vahel (organellide arv suureneb, DNA kahekordistumine). 2.Kuidas toimub DNA kahekordistumine ehk replikatsioon? Ensüüm katkestab nukleotiidide vahelised vesiniksidemed ja DNA kaksikahel avaneb. Mõlema ahela külge kinnituvad ensüümide kaasabil uued nukleotiidid, nii tekib kaks uut DNA kaksikahelat, mille mõlemas on üks vana ning teine uus ahel. 3.Mis on mitoosi peamine eesmärk ja tulemus? Mitoosi eesmärk on tagada raku jagunemine nii, et uued rakud saaksid kogu geneetilise info. Mitoosi tulemusena tekib kaks identset rakku. 4.Kuidas toimub rakujagunemise kontroll? Rakkude jagunemist reguleerivad rakusisesed ja –välised tegurid. Geenid reguleerivad rakkude jagunemist ensüümide vahendusel. Kontrollpunktist sõltub, ...
Maasikataim kui süsteem Stiina Vard G1 A Sisendid: Väljundid: Süsihappegaas Hapnik Valgus Maasikad (vili) Soojus Õietolm Vesi Lehed Toitained Uued maasikataimed Alamsüsteemid: ...
1. viiruste ehitus Enamik neist on keraja, silinderja või hulktahuka kujulised. Keerulisema ehitusega on bakteriofaagid. Vastavalt päriliku info kandjale saame eristada RNA ja DNA viiruseid. DNA viiruste koostises on vaid üks DNA molekul(lineaarne või rõngakujuline). RNA viiruses võib olla aga mitu RNA molekuli.Peremees rakust väljaspool ümbritseb iga viiruseosakese genoomi kapsiid, millest tuleneb ka viiruse kuju, mõnedel viirustel jääb sellest väljapoole ümbris. 2. Kuidas viirused paljunevad Viirused paljunevad lüütilise tsükliga(kaasneb peremeesraku hävimine) ja lüsogeense tsükliga(protsess, mille käigus peremeesraku kromosoomiga seostunud viiruse genoom koheselt ei avaldu) 3. Milline on viiruste lüütiline tsükkel Rakku sisestatakse viiruse DNA, mlle geenides on info viirusele vajalike valkude sünteesiks. Sünteesitakse regulaatorvalke, mis korraldavad ümber bakteri ainevahetuse. Pidurdub ...
1. Selgita : a) muutlikkus - organismide võime muutuda ja seetõttu üksteisest erineda b) pärilikkus - tunnuste edasikandumine vanemorganismidelt järglastele c) mutageen - mutatsioone esile kutsuvad ained ja keskkonnategurid d) mutatsioon - DNA järjestuses toimuvad muutused 2. Miks on looduses muutlikkus, mutatsioonid vajalikud? + et saaks keskkonnas paremini toime tulla + Evolutsioneerimine, areng - Negatiivsed mutatsioonid, mis nõrgestavad eluvõimet - haigused - 3. Muutlikkuse vormid ( vt skeem ) Organismide muutlikus Pärilik muutlikus Mittepärilik muutlikus Mutatiive- põhjustavad juhuslikud Kombinatiivne - tekib meioosis keskkonna tegurid sugurakkude valmimisel 4. Mutageenide liigitus, näited. Bioloogilised - bakterite poolt toksiinid(vi...
Väliskultuuri segunemine Minu arvates tooks väliskultuuri segunemine Eesti majandusele kasu vaid lühiajaliselt. Kui vaadata pikemas perspektiivis, siis tooks väliskultuuri segunemine pigem probleeme. Majanduse jätkusuutlikkuse seisukohalt kujuneb probleemiks töövõimelise elanikkonna vähenemine. Kui immigrandid on väga erinevad eestlastest, siis tekivad juurde uued asustused, kus ei kehti see, mis kehtib mujal Eestis. Kultuurile tooks kahju see, et osa ressurssi läheb selle peale, et nende kultuuri arendada ja kulutada vahendeid nende keeleõppeks ja ka kultuuriõppeks. Kindlasti tuleb immigratsioon ka kasuks majandusele ja iibele. Majanduses kasvab kiiresti rahvusvaheline kaubandus ja kapitalivood liiguvad kiiremini üle maailma. Immigratsiooniga suureneb ka tolerantsus teiste rahvaste suhtes. Sisserändega tekivad ka rahvusvahelised organisatsioonid. Minu arvates on siiani Eestis aga olnud immigratsio...
Diabeetiline retinopaatia Diabeetiline retinopaatia .. on kõige enam levinud diabeetikute silmahaigus, mille käigus silmapõhja veresooned muutuvad. Veresooned võivad lekkida või täielikult sulguda. Selle tagajärjel kannatab aga nägemine. Diabeetiline retinopaatia kahjustab tavaliselt mõlemat silma. Areng on märkamatu ja varases staadiumis ei häiri see tavaliselt nägemist. Arenenud staadiumis aga põhjustab diabeetline retinopaatia taastumatuid nägemise kahjustusi, äärmisel juhul isegi pimedaks jäämist. Retinopaatiat jagatakse silmapõhja muutuste iseloomu järgi. (Eesti nägemistervisekeskus 2014) Retinopaatia vormid TAUSTARETINOPAATIA - Selle seisundi korral hakkavad väikesed kahjustatud veresooned tasapisi lekkima kusjuures verekogused on väga väikesed. Harva võib esineda ka kolesterooli või teiste veres sisalduvate rasvade lekkimist võrkkesta. Nõgemist kahjustavad enim maakula turse ja isheemia. (Eesti nägemistervi...
Objektiivne ja subjektiivne maailmatunnetamine Minu jaoks on elementaarne, et maailma saab tunnetada füüsiliste meeltega ehk seda mida ma kuulen, näen, maitsen, kombin ning kogen. See on maailma subjektiivne tunnetamine. Aga on erinevaid meetodeid, mis seletavad maailma empiiriliste uurimustööde kaudu. Need teadustööd kirjeldavad nähtusid, mille eeldustel on koostatud statistikad, millest on omakorda kujunenud erinevad teooriad. Neid teooriaid püütakse uute faktidega ja ajaga kas kinnitada või ümber lükata. Näiteks Darwin väitis oma evolutsiooniteoorias, et liigid on ajalooliselt muutuvad ning võivad pärineda teineteisest. Tänapäeval on olemas aga väited, mis lükkavad Darwini teooriat ümber. Uurides kirjandust, sain teada, et on olemas ka materialistlik maailmatunnetamine. Materialistlik vaade arvab, et tunnetus tegeleb kujuteldava maailmatunnetusega, mida ei saa otseselt mõõta. Näiteks arm...
Pärilikkuse alused Dna (desoksüribonukleiinhape), geenid ja kromosoomid Pärilikkus on organismi omadus säilitada ja järglastele edasi anda tunnused ja arenemise iseärasused. Rakk- tuum- kromosoom- geen- valk/DNA Üks valkudega seotud DNA molekul moodustab kromosoomi.Inimesel on neid igas rakus 46, sugurakkudes aga 23. Geen on DNA lõik, mis osaleb ühe või mitme tunnuse kujunemisel, geenid päranduvad DNA koostises vanematelt järglastele.Iga geen meie keharakus on kahekordselt, ehk meil on vähemalt kaks samasugust alleeli. Dominante alleel- tähistatakse suure tähega, valitseb retsesiivse alleeli üle ning selle poolt määratud tunnus avaldub organismis alati. Retsesiivne alleel- selle määratud tunnus saab avalduda aint siis, kui mõlemad alleelid on retsesiivsed.Tähistatakse väikse tähega. Pärilikkusaine ja isendi tunnuse seos- DNA on info (pärilikkusaine) mis peab edastama läbi RNA valkudesse, kes teeb need tunnused mis DNA's on märgitud. Mu...
KORDAMISKÜSIMUSED RAHVASTIK JA ASUSTUS 1. Milliseid probleeme toob kaasa rahvaarvu kasv? Kuidas mõõta rahvaarvu? elualade vähenemine koormus looduskeskkonnale elatustaseme langus ja vaesus sõalised konfliktid kontrollimatu ränne piirkonna arengu aeglustumine rahvaarvu mõõdetakse rahvaloendusega 2. Nimeta asustustihedust positiivselt ja negatiivselt mõjutavaid looduslikke tegureid (4), asustustihedust positiivselt ja negatiivselt mõjutavaid inimtegureid (4) loodusvarad taimkate mullad pinnamood kliima ajaloolised tegurid poliitilised tegurid sotsiaalsed tegurid majanduslikud tegurid 3. Millest sõltub sündimus (4), milliste näitajatega iseloomustatakse sündimust sõltub: vanuseline koosseis meditsiini arengutase majanduslikud tingimused pere planeerimine näitajad: sündimuse üldkor...
Carl Robert Jakobsoni nimeline Torma Põhikool Murdeiga Inimeseõpetuse referaat Juhendaja: Ülle Säälik Koostaja: Ats Hanst Torma 2010 Sisukord 2 Mis asi on murdeiga? 3 Mida peaks teadma üks murdeikka astuv inimene? 4 Põhilised muutused inimeses: Seksuaalsus 5 Põhilised muutused inimeses: Suhted ja tunded 6 Mis asi on murdeiga? 3 Murdeiga e. puberteet on vanus, mil lapsest kasvab täiskasvanu. Hormoonide mõjul muutuvad kasv ja kehakuju, tööle hakkavad suguelundid, muutub naha talitlus ja tekib karvakasv, muutub ka suhtumine oma kehasse ja suhe kaaslastesse, täiskasvanutesse ja maailmasse. Miks? Sest inimene on valmis täiskasvanuks saama. Tema kehas hakkavad...
Tuleviku oskused ja tuleviku tööturg Singulaarsus.. •... kujutab endast futuroloogias hüpoteetilist ajahetke, millest alates tehnoloogiline areng hakkab kulgema inimestele hoomamatul ja kujuteldamatul moel ning kiirusel. •Kuidas tekib? Intellekti plahvatus, masinad teevad endast targemaid masinaid. Superintellekti teke. •Tehnoloogiline singulaarsus –tehis, IT põhine •Transhumanistlik Singulaarsus –inimese põhine •Hüpotees, et seda ei teki, sest enne tuleb ökoloogiline või sõjaline katastroofLahendus Fermi paradoksile. Me ei näe tulnukaid, sest mingil hetkel iga tsivilisatsioon hävitab ennast ise IT arengute mõju meie igapäeva elule ● Piirid reaalsuse ning virtuaalsuse vahel hakkavad kaduma. •Liitreaalsus •Sõprus sotsiaalmeedias ● Inimese ja masina eristamine muutub järjest keerulisemaks •Isesõitev auto ● Informatsiooni üleküllus, digitaalne jalajälg, privaatsus on muutumas luksuskaubaks Globaalsed...
Pärilik ja mittepärilik muutlikkus Sugurakkude valmimisel kombineeruvad neis geenid ümber. Seega on suguliselt paljuneva organismi iga sugurakk mõnevõrra erineva pärilikkusega. Muutlikkus suureneb veel viljastumisel: isas- ja emassugurakkude ühinemise tagajärjel tekivad uued kromosoomikombinatsioonid. Järglane saab poole pärilikkusest ühelt vanemalt, poole teiselt. Mutatsioon- Juhuslik muutus kromosoomide ehituses või arvus, sõltuvalt rakutüübist võib see järglastele edasi kanduda või mitte. Mutageen- Bioloogiline, keemiline või füüsikaline tegur, mis põhjustab organismi rakkudes mutatsioone (muutusi pärilikkusaines) Pärilik muutlikkus- Muutlikkus, mis võib kanduda järgmisse põlvkonda, võib olla mutatiivne või kombinatiivne Mittepärilik muutlikkus- Organismi pärilikkuse ja elukeskkonna poolt määratud muutlikkuse vorm, mis kujuneb organismil eluea vältel, kuid ei pärandu järglastele. Muutlikkus on vajalik, sest see ta...
· Mis on element? Klassikalise definitsiooni järgi on keemiliseks elemendiks nimetatud ainet, mida ei saa keemiliste (varasemas sõnastuses: ja ka füüsikaliste) meetodite abil lihtsamateks aineteks lahutada. Kõik teadaolevad elemendid on olemas ka perioodilisustabelis e. Mendelejevi tabelis. 2011. aasta seisuga on teadaolevaid keemilisi elemente 118. Kõigi elementide nimetused otsustab IUPAC ehk Rahvusvaheline Puhta ja Rakenduskeemia Liit. · Kuidas tekivad? Elemendid tekivad enamaasti termotuumareaktsioonide tulemusel. Kerged elemendid tekkisid juba Suure Paugu ajal. Nendeks oli vesinik, heelium ning väikeses koguses ka liitiumi ja berülliumi. Raskemad elemendid tekivad Universumi tähtedes toimuvate tuumareaktsioonide tulemusel. Kõigepealt tekib vesinik ning seejärel heelium. Sarnane tuumasüntees jõuab enamikus tähtedes välja süsinikutuumade moodustumiseni, suurema massiga tähtedes ka rauatuumadeni. Rauast raskemad elemendid teki...
Bioloogia kontrolltööks kordamine 1. Mõisted Organism- elusolend. Elav terviklik rakuline süsteem. Jaotatakse: ainuraksed ja hulkraksed. Jotatakse2: prokarüoodid ehk eeltuumsed (bakterid) ja eukarüoodid ehk päristuumsed Populatsioon- Rühm mingeid liiki isendeid/ühte liiki isendeid, kes elavad samal ajal samas kohas ja saavad paljunemisvõimelisi järglasi. (ahvenad kuremaa järves) Kohastumine (adapteerumine) ja kohastumus- Kohastumine on organismi elutegevuses ja ehituses toimuvad pöördumatud muutused mis tagavad paremad võimalused ellujäämiseks ja järglaste saamiseks. Kohastumise tulemuseks on kohastumus ehk tunnus, aitab paremini hakkama saada ja ellu jääda. Kohanemine (aklimatiseerumine)- organismis toimuvad muutused mis aitavad tal paremini ellu jääda. See toimub ühe organismi eluea jooksul. KOHASTUMINE (adapteerumine) KOHANEMINE (aklimatiseerumine) - Toimub paljude põlvkondade - Toimub organismi eluea ...
Vijastumine Viljastumine Rasedusele eelneb tavaliselt suguhe, mille kigus totipotentsed haploidsed isasgameedid (spermatosoidid ehk seemnerakud) sisenevad tuppe. Sperma sisaldab peale seemnerakkude ka suhkruid, valke ja muid aineid, mis aitavad seemnerakkudel elujulistena psida. Spermatosoidid on naise kehas vimelised elama umbes 72 tundi. Neil on pikk vibur, mida nad kasutavad ujumiseks; nad on ainsad inimese rakud, millel on selline vime. Need haploidsed (he kromosoomide komplektiga) rakud on tekkinud mehe munandites meioosi teel sugurakkude pooldumisel. he seemnepurske jooksul vallandub spermatosoide tavaliselt 100 kuni 300 miljonit. Munarakud on totipotentsed haploidsed emassugurakud. Munarakk hineb he seemnerakuga, moodustades viljastatud sgoodi, millest emakas kujuneb arenev vililane. Munarakud tekivad meioosi teel munasarjades. Iga menstruatsiooni ajal vallandub tavaliselt ks munarakk. Ovulatsiooni ajal liiguvad munajuha lpus...
1ariant 2 variant. 1.maakoor,2. 1.1.settekivim, 2.graniit.3.basalt Vahevöö, 3.maatuum 2.atmosfäär nim õhkkonnaks. 2.hüdrosfäär on vesikesta 3.pealkiri:mäestiku teke, ehk kõik veekogud kokku. Pilve kohale: vulkaan, o 3.pealkiri: Ookeani okean läheb maaalla: süvik, keskmäestik. Valgetele tumedam: laam. noolte juurde :laam, 4.1.a. 2.d. 3.b. 4.c mustade noolte juurde: 5.maa kerkimise tõttu on magma,Kahe laama lahest saanud järv. vahe juurde: riftiorg. 6.NM: andid, himaalaja. VM : Uural, 4 1.d 2.a 3.b 4.c Skandi naavia, V: fuji, kilimanjaro. 5. maa kerkimise tulemusena 7.a) ülang on tekkinud murragu tagajärjel. on saanud lahest järv. ...
Keemia Kontrolltöö 1. Laboris kasutatavad kaitsevahendid ja riietus. Kitlid, kummikindad, kaitseprillid, gaasimask 2. Keemilised nähtused, mis need on? Mis on keemiline reaktsioon? Ühtedest ainetest tekivad teised, kulgeb keemiline reaktsioon. Reaktsioon protsess, milles olmasolevatest ainetest tekivad uued ained. 3. Füüsikalised nähtused, mis need on? Mille poolest erinevad keemilised ja füüsikalised nähtused? Füüsikaliste ainetega toimuvad muutused, kusjuures aine jäävad samaks, agakeemiliste nähtuste korral ühtedest ainetest tekivad teised, kulgeb keemiline reaktsioon. 4. Peab oskama nimetada keemilisi ja füüsikalisi nähtusi. Füüsikalised: vihmasadu, jääsulamine. Keemilised: põlemine, kummi venimine. 5. Mis on puhas aine ja mis on ainete segu? Puhas aine koosneb ainult ühe aine osakestest, on kindla koostise ja kindlate omadustega. Ainete segu koosneb mitme aine osakestest, kindel koostis...
VIIRUSED on väga väiksesed (0.01-0.3µm), enamik on KERAJA, SILINDERJA või HULKTAHUKA kujulised. Nendes saab eristada ainult ühte tüüpi nukleiinhapet (DNA või RNA). Iga viiruse genoomi ümbritseb KAPSIID. LÜÜTILINE TSÜKKEL Viirus kinnitub rakule, sisestab sinna faagi DNA, milles sisaldub vajalik info valkude sünteesimiseks. Bakteriofaagi paljunemisperioodil toimub korduv replikatsioon ja kapsiidvalkude süntees, neist tekivad uued viiruseosakesed ning toimub bakteri surm. LÜSOGEENNE TSÜKKEL Rakku sisenenud GENOOM lülitub peremeesraku koostisesse ja säilib seal mingi aja mitteaktiivses olekus. Peremeesraku jagunemisega kanduvad geenid edasi tütarrakkudesse. Viirused on organismidele kahjulikud, põhjustades haigusi ja tihti ka surma. Nad võivad ka geene ühest organismist teistele üle kanda. LEVINUMAD VIIRUSED tuulerõuged, herpes, soolatüükad, marutaud, mumps, punetised, HIV. INIMENE kaitseb ennast viiruste eest, kui võtta antibioo...
Sugulisel paljun. saab uus org enamasti alguse viljastunud munarakust.Viljastunud sugurakud on ühelt (isevilj)v 2-lt vanemalt(ristvilj.pärib järglane geneetilise info).Sama liigi eri populatsioonid võivad oma vahel ristuda,kuid eri liikide esindajad tav ei ristu,kui ristuvad on järglased steriilsed ja neid ei saa lugeda omaette liigiks.Mittesugulisel paljun.ühest vanemast.Toimub eoseliselt v vegetatiivselt.Org paljun eostega-suur osa protiste ja seeni ning osa taimi paljun eoste e. spooridega. Kottseened arenevad eosed rakuiselt- eoskottides.Pärmseened paljun pungumise teel.Kantseente eosed aren rakuväliselt selleks kohastunud rakkudel-eosekandadel.Taimeriigis paljun eostega sammal-ja sõnajalgtaimed.Maarjasõnajalal toim munarakuvilj eellehel.Veg paljun: bakterid,protistid, seened,osa selgrootutest,paljud taimeliigid.Bakterid jag kaheks otsepooldumise teel.DNA kahe -kordustumine.Järg sünteesitakse rku keskossa rakumembraanid ja kestad n...
Mõisted: lamarkism - teooria, mille kohaselt elu jooksul organismis toimunud muutused päranduvad edasi järglastele muutlikkus - populatsioonides esinevad erinevused isendite vahel fossiilid - ammustel aegadel elanud organismide jäänused elavad fossiilid - tänapäevased organismid, kes on muutumatuna eksisteerinud väga pika aja vältel homoloogilised elundid - eri liikide elundid, millel on sarnane ehitus, kuid võib olla erinev funktsioon analoogilised elundid - eri liikide elundid, mis täidavad sama ülesannet, kuid on erineva päritoluga mandunud elundid ehk vestiigiumid - oma esialgse ülesande kaotanud elundid, mis teistel sarnase ehitusega liikidel võivad olla välja arenenud ja funktsioneerivad olelusvõitlus - organismide reageerimine nende ellujäämist ja paljunemist takistavate teguritele kohanemine - organismi ehituse ja talitluse mittepärilik ja üldiselt pöörduv muutumine kohastumine - organismi ehituse ja talitluse pärilik pöörd...
MAAILMAMAJANDUSE KUJUNEMINE Tootmisviisid Tootmisviisi moodustavad majanduses kasutatavad tehnoloogiad ja neile vastavad inimestevahelised suhted ning töökorraldus. TOOTMISVIIS Tootlikud jõud ehk Tootmissuhted ehk tehnoloogiad töökorraldus (kuidas mingit asja valmistatakse) (kuidas tööd jaotatakse, kuidas töösaadusi jagatakse jne.) Tootmisviisid jagunevad: I - Traditsioonilised tootmisviisid II - Industriaalsed tootmisviisid III - Postindustriaalne tootmisviis Traditsioonilised tootmisviisid Levinud väikestes inimgruppides Olulisi hüvesid toodetakse oma tarbeks ning tarbitakse eneste poolt Elatusmajanduslikud Maailmamaj...
MITOOS Uued rakud tekivad rakkude jagunemisel ja neid kutsutakse tütarrakkudeks Tsütokinees - rakutuuma jagunemine Mitoos päristuumsete rakkude jagunemine viis, millega tagatakse kromosoomide arvu püsivus tütarrakkudes, koosneb karüokineesist ja tsütokineesist Mitoosi alguses keerduvad kromosoomid kokku, kromatiidid on ühendatud tsentromeeri abil, mis jagab iga kromatiidi kaheks ja neid nimetatakse kromosoomi õlgadeks ning need ei pruugi olla ühepikkused Interfaasis suureneb organellide arv, toimub ATP ja teiste makroergiliste ühendite süntees, millega rakk valmistub järgmiseks jagunemiseks, raku mõõtmed suurenevad, enne jagunemist toimub DNA kahekordistumine Profaasis keerduvad kromosoomid sedavõrd kokku, et muutuvad mikroskoobis nähtavaks, rakutuum suureneb ja tuumakesed kaovad, rakk polariseerub, tsentrioolide vahele moodustuvad kääviniidid, mis koosnevad niitjatest valkudest Metafaasis liiguvad kromosoomid raku keskossa ja ...
Sündides siia tundmatusse maailma, ei tea me veel, mis meid siin ees ootab. Inimene hakkab kasvama ja arenema, ta hakkab kohanema maailmaga, pidevalt tekivad uued arusaamad, ideed jne. Jõudes murdeikka hakkab laps kujunema ümber täiskasvanuks, toimuvad füüsilised kuid eelkõige ka psüühilised muutused. Inimene hakkab tajuma maailma olemust selgemalt, mõttemaailmas võivad toimuda 180-kraadised pöörded, tekivad täiesti uued arusaamad, probleemid, mõistatused jne. Väga suuresti mõjutab aga erinevaid indiviide ka ümbritsev keskkond. Kuid on inimesi, kellele keskkonnategurid niivõrd ei mõjugi. J. D. Salingeri teoses "Kuristik rukkis" on peategelaseks teismeliseeas olev Holden Caulfield. Ta ei ole iseloomult nagu teised. Loomulikult meeldis talle sõprade ja tuttavatega mitmeid asju teha, kuid temale tundusid tihti need kuidagi mõttetud. Ta lihtsalt ei hinnanud neid. Tegelikult oli tema mõttemaailm niivõrd erinev, et selle mõjud andisid ...
Murdeiga Murdeiga algab poistel ja tüdrukultel erineval ajal. Näiteks kui tüdrukud on juba küpsed neiud, poisid aga veel lapse välimusega. Ka võib juhtuda, et neiud on siis poistest pikemad. Murdeiga algab poistel 9.-14.eluaatal.Nad koguvad kasvu juurde hiljem. Mehed on keskmiselt 12 cm naistest pikemad. Nende õlad muutuvad laiemaks ja suguelundid muutuvad suuremaks. Häälemuure algab kesmiselt 13 aasta vanuselt ja mehehääl kujuneb välja kahe aasta jooksul. Kätele, jalgadele, näole ja kehale kasvavad karvad. Vuntsid tekivad umbes aastaga.Näole, kaelale, rinnale ja seljale võivad tekkida vistrikud. Tekivad uued tunded, seletamatu ärevus ja erutus. Mõtted ja käitumine võivad olla väga vastuolulised. Poistel vastutavad soolise arengu eest peamiselt androgeenid, millest olulisemad on testosteroon ja selle vahehormoon. Hormoonid aitavad tasakaalustada keha kasvamist, arengut ja kogu suguelundite süs...
Tartu Kivilinna Gümnaasium Tuumaenergia TARTU 2008 Sisukord Tuumaenergia..............................................................................................................................1 Sisukord...................................................................................................................................... 2 Tuumaenergia mis see on?.......................................................................................................4 Tuumaenergia tootmine.............................................................................................................. 9 Statistika....................................................................................................................................12 Kokkuvõteks............................................................................................................................. 14 Kasutatud Kirjandus.......................
Raku ehitus ja talitlus. Valdav osa rakkudest on mikroskoopiliste mõõtmetega. Tsütoloogia (ehk rakuteadus) sünniks võib lugeda 17 sajandi keskpaika, millal inglane Robert Hook leiutas valgusmikroskoobi. Tsütoloogia on rakuteadus, mis uurib rakkude ehitus ja talitlust. Theodor Schwann leidis ,et peale taimede on rakuline ehitus iseloomulik ka loomorganismidel. Tema objektiks olid loomakoed. Schwann sõnastas 1839.a. rakuteooria ühe põhiteesi, mille kohaselt nii taimed kui ka loomad on rakulise ehitusega. Tänapäeval võime väita, et kõik organismid on rakulise ehitusega. Sakslane Rudolf Virchow sõnastas 1858.a. rakuteooria ühe põhiseisukoha: iga uus rakk saab alguse üksnes olemasolevast rakust ja selle jagunemise teel. Sellel väitel on 3 olulist seisukohta. Esiteks, et rakud tekivad ainult rakkudest ning mitterakulisest ainest uusi rakke ei moodustu. Teiseks, et uued rakud tekivad üksnes jagunemise teel. Kol...
annaabi.ee 
