Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Teisendamine". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
000001, 3600, eesliited, eksa, peta, tera, giga, mega, hekto, deka, detsi, milli, mikro, nano, pikoKümnendeesliited ja nende kasutamine kordsete pikkusühikute saamisel Eesliide Seos põhiühikutega Nimetus Tähis Kordsus Tera T 1012 = 1 000 000 000 000 1 Tm = 1012 Giga G 109 = 1 000 000 000 1 Gm = 109 Mega M 106 = 1 000 000 1 Mn = 106 Kilo k 103 = 1 000 1 km = 103 Hekto h 102 = 100 1 hm = 102 Deka da 101 = 10 1 dam = 10 Detsi d 10 1 = 0,1 1 dm = 10 1 Senti c 10 2 = 0,01 1 cm = 10 2 Milli m 10 3 = 0,001 1 mm = 10 3 Mikro µ 10 6 = 0,000 001 1 µm = 10 6 Nano n 10 9 = 0,000 000 001 1 nm = 10 9 Piko p 10 12 = 0,000 000 000 001 1 pm = 10 12
Tähis Kordsus Tera T 10¹² = 1 000 000 000 000 Giga G 109 = 1 000 000 000 Mega M 106 = 1 000 000 Kilo k 10³ = 1 000 Hekto h 10² = 100 Deka da 10¹ = 10 Detsi d 10-1 = 0,1 Senti c 10-2 = 0,01 Milli m 10-3 = 0,001 Mikro μ 10-6 = 0,000 001 Nano n 10-9 = 0,000 000 001 Piko p 10-12 = 0,000 000 000 001 Angstrom 1Å 10-10meetrit kasutatakse pikkusühikuna
Pikkus, tee 1 meremiil 1 miil 1852 m MÕÕTÜHIKUD 9 1 toll 1`` 25,4 mm 1 aasta 32 x 106 s 1 ööpäev 1d 86 400 s Aeg 1 tund 1h 3600 s 1 minut 1 min 60 s Pöörlemissagedus 1 pööre minutis 1 p/min 1/60 s1 = 1/60 Hz Kiirus 1 kilomeeter tunnis 1 km/h 0,278 m/s Mass 1 tonn 1t 1000 kg Jõud 1 kilopond 1 kp 10 N 1 kilovatt-tund 1 kWh 3,6 x 106 J
Eesliite Tähis Kordsus nimetus Tegra T 10¹² = 1 000 000 000 000 Giga G 109 = 1 000 000 000 Mega M 106 = 1 000 000 Kilo k 10³ = 1 000 Hekto h 10² = 100 Deka da 10¹ = 10 Detsi d 10¹ = 0,1 Senti c 10² = 0,01 Milli m 10³ = 0,001 Mikro 106 = 0,000 001 Nano n 109 = 0,000 000 001 Piko p 10¹² = 0,000 000 000 001
Ühikute teisendamine Ühikute eesliited: Eesliide Tähis Kordsus Näide Näiteteisendus giga- G 109 GHz; GW 1,5 GHz = 1,5×109 Hz mega- M 106 MW;MHz 100 MW = 100×106 W = 108 W kilo- k 103=1000 km; kV 22 km = 22×103 m = 22000 m hekto- h 102=100 hPa; 960 hPa = 960×102 hPa = 96000 Pa põhiaste 100=1 m, A, V 12 m = 12 m detsi- d 10-1=0,1 dm 15 dm = 15×10-1 m = 15×0,1 m =1,5 m
lahutada. 100 x 100 = 10 000 või 102 102 = 10 2+2 = 10 4 0,000 000 000 55 x 2400 = ( 5,5 10 10 ) ( 2,4 10 3 ) = ( 5,5 2,4 ) 10 10+3 = 13,2 10 7 = 1,32 10 1 10 -7 = 1,32 10 6 ( 7,5 10 3 ) : ( 2,5 10 4 ) = 3 10 3 10 4 = 3 10 = 30 MÕÕTÜHIKUTE KÜMNENDKORDSED Kordsus Eesliite nimetus Eesliite lühend 1 000 000 000 000 000 000 = 1018 eksa E 1 000 000 000 000 000 = 1015 peta P 1 000 000 000 000 = 1012 tera T 1 000 000 000 = 109 giga G 1 000 000 = 106 mega M 1 000 = 103 kilo k
Pikkus l; s meeter m Mass m kilogramm kg Aeg t sekund s Voolutugevus l amper A Temperatuur T kelvin K Aine kogus n mool mol Valgustugevus Iv kandela cd Olulisemad eesliited ja nende tähised Eesliide Lühend 10 aste Kordne piko- p 10-12 0,000 000 000 001 nano- n 10-9 0,000 000 001 mikro- µ 10-6 0,000 001 milli- m 10-3 0,001 senti- c 10-2 0,01
8. klass Koostatud: 21.05.2011 Kohandatud: 12.01.2012 Füüsika eksami küsimused ja vastused 2011 1. KÜSIMUS: Mis on valgusallikas? Nähtamatu valguse tüübid. (õpik lk 6-8) VASTUS: Valgusallikas on valgust kiirgav keha. Infravalgus (IV) nähtamatu valguse üks osa. Ultravalgus (UV) nahas keemilisi reaktsioone esile kutsuv nähtamatu valgus. 2. KÜSIMUS: Sõnasta valguse peegeldumise seadus. Tee joonis ja märgi joonisele langemis ja peegeldumis nurk. Mis on langemis- ja peegeldumis nurk? (lk 10-11) VASTUS: Peegeldumisnurk on alati võrdne langemisnurgaga. Langemisnurk [alfa] nurk langeva kiire ja peegelpinna ristsirge vahel. Peegeldumisnurk [beeta] nurk peegeldunud kiire ja peegelpinna ristsirge vahel. 3. KÜSIMUS: Sõnasta valguse murdumise seadus ning märgi joonisele langemis- ja murdumisnurk. Mis on langemis- ja murdumisnurk? (lk 28-29) VASTUS: Valguse levimisel optilisest hõredamast keskonnast optiliselt tihedamasse keskk
Pikkusühikud: kilomeeter (km); meeter (m); detsimeeter (dm); sentimeeter (cm); millimeeter (mm) Pea meeles! 1 km = 1000 m = 103 m 1 m = 0,001 km = 10-3 km 1 m = 10 dm 1 dm = 0,1 m 1 m = 100 cm 1 cm = 0,01 m = 10-2 m 1 cm = 10 mm 1 mm = 0,1 cm 1 m = 1000 mm 1 mm = 0,001 m = 10-3 m Näiteid: 2,5 km = 2,5 x 1000 m = 2500 Selgitus: 1 km = 1000 m m Selgitus: 1 m = 1000 mm, st 1 mm = 0,001 13 mm = 13 x 0,001 m = 0,013 m m Selgitus: 1 m = 100 cm, st 1 cm = 0,01 m 8,5 cm = 8,5 x 0,01 m = 0,085 m Massiühikud: gramm (g), kilogramm (kg), tsentner (ts) ja tonn (t) Pea meeles! 1 kg = 1 000 g 1 ts = 100 kg = 100 000 g 1 t = 1 000 kg 1 t = 10 ts = 1 000 kg 1 t = 10 ts = 1000 kg = 1 000 000 g Pindalaühikud: ruutmillimeeter (mm2); ruutsentimeeter (cm2); ruutdetsimeeter (dm2); ruutmeeter (m2); aar (a); hektar (ha); r
Ühikute teisendamine. Spikker 1 liiter = 1 kuupdetsimeeter 1 l = 1 dm3 Pikkusühikud: kilomeeter (km); meeter (m); detsimeeter (dm); sentimeeter (cm); millimeeter (mm) 1 milliliiter = 1 kuupsentimeeter 1 ml = 1 cm3 1 km = 1000 m = 103 m 1 m = 0,001 km = 10-3 km 1 m = 10 dm 1 dm = 0,1 m 1 m = 100 cm 1 cm = 0,01 m = 10-2 m 1 cm = 10 mm 1 mm = 0,1 cm 1 m = 1000 mm 1 mm = 0,001 m = 10-3 m Näiteid: 2,5 km = 2,5 x 1000 m = Selgitus: 1 km = 1000 m 2500 m Selgitus: 1 m = 1000 mm, st 1 mm = 13 mm = 13 x 0,001 m = 0,001 m 0,013 m Selgitus: 1 m = 100 cm, st 1 cm = 0,01 Ajaühikud: ööpäev; tund (h); minut (min); sekund (s) 8,5 cm = 8,5 x 0,01 m = m
S 3. juhi materjalist (eritakistus) Metallides vabadeks laetud osakesteks on vabad elektronid. Kui tekitada elektriväli, siis nad hakkavad kindlas suunas liikuma. Seda nimetatakse elektrivooluks. Vedelikud koosnevad ioonidest. Kui vette lisada soola, hapet või alust, siis nimetatakse sellist vedelikku elektrolüüdiks. 1 · 10 kPa kilo 1 · 10 MPa mega 1 · 10 mPa milli 1 · 10 hPa 1 · 10 Gm giga 1 · 10 µm müü 1 · 10 nm nano 1kW= 1000W · 3600 s = 3 600 000 (W·s) J = 3,6·10 J 108 km h = 30 m s ( 1083600 · 1000 ) 1 km= 1000m 1 h= 3600 s 15 1 m= 0,1 km m km
a a , kui b 0. b b NÄIDE: 1) Leiame x, kui x = 5. Kui x < 0, siis kui x 0, siis x = -x x=x -x = -5 x=5 x = -5 vastus: võrrandi lahendid on -5 ja 5. ARVU KÜMME ASTET Mõõtühikute Klassid Järgud Kümne aste kümnend- Tähis Eesliited Sada triljonit 1014 Triljonid Kümme triljonit 1013 Üks triljon 1012 tera- T 11 Miljardid Sada miljardit 10 Kümme miljardit 1010 Üks miljard 109 giga- G Miljonid Sada miljonit 108 Kümme
Nimetus Tähis Ühik Valem V.E.S.K.P.Ü Jõud F N F=m·g m=mass(g), g=9,8(N/Kg) F=Jõud(N) Töö A J A=f·s A=meh. Töö(J) S=teepikkus(m) Potensiaalne Ep J Ep=m·g·h h=kõrgus(m) Energia Ep= pot. Energia Kineetiline Ek J Ek=m·v²/2 v²=kiirus energia Võimsus N W N=A/t A=töö Kiirus v m/s v=S/t S=teepikkus Rõhk P Pa P=F/S S=Pindala(m²) P= rõhk(pa) Vedeliksamba p Pa p=·g·h V=Ruumala(m³) Rõhk =Tihedus(kg/m³) Archi
selle keha ruumala jagatisega. Tihedus näitab, kui suur on ühikulise ruumalaga ainekoguse mass. Tähis: (roo) Mõõtühik: 1kg/m³ Valem: a. =m/V Sõltub: a. Temperatuurist b. Gaaside tihedusest c. Rõhust o Ühikute eesliited: Mega- 1000 * 1000 = 1 000 000 Kilo- 1000 Detsi- 0,1 Senti- 0,01 Milli- 0,001 Mehaaniline liikumine o Trajektoor joon, mida mööda keha liigub. o Teepikkus füüsikaline suurus, mis on võrdne trajektoori pikkusega, mille keha mingi ajavahemiku jooksul läbib. Tähis: s Mõõtühik: 1m Valem: s = v * t
Kordaja Eesliide Tähis 10 -12 piko- p 10-9 nano- n 10-6 mikro- m 10-3 milli- m 10-2 senti- c 10-1 detsi- d 10 deka- da 102 hekto- h 103 kilo- k 106 mega- M 109 giga- G 1012 tera- T
Elektrodünaamika kontrolltöö kordamismaterjal 1. Mõõtühikute eesliited: · tera T 1012 · milli m 10-3 · giga G 109 · mikro µ 10-6 · mega M 106 · nano n 10-9 · kilo k 103 · piko p 10-12 2. Definitsioonid (ise tuleb lisada näited ja selgitused) Elektromagnetiliseks induktsiooniks nimetatakse induktsioonivoolu tekkimist suletud kontuuris, kui kontuur asetseb muutuvas magnetväljas või liigub nii, et muutub kontuuriga piiratud pinda läbiv magnetvoog.
= A × 100% a - absoluutne niiskus A - küllastunud niiskus 8. Mis on pindpinevuse põhjuseks? vedeliku pinnal kujuneb õhk pindpidevus kiht, millel on elastsed omadused. 9. Mis on tahkis? Kristallilise sisestruktuuril aine. 10. Mis temperatuuril sulab tahkis? erinevatel temperatuuridel, sest igal tahkisel on oma kindel sulamistemperatuur. 11. Ülessanne 10 astmetele ja eesliidetele? Tera T 1012 9 Giga G 10 6 Mega M 10 3 kilo k 10
1 5) = n Näiteks: = 2 = = 0, 25 b b 2 2 4 Murru astendamisel võime astendajad korrutada ning saadud tulemusega astendada antud alust. Arvu 10 astmed: 2 Arvu 10 astmeid kasutatakse väga suurte või väga väikeste arvude kirjutamiseks. 1012 - tera 10-12 - detsi 109 - giga 10-9 - senti 106 - mega 10-6 - milli 103 - kilo 10-3 - mikro 102 - heto 10-2 - nano 10 - deka 10-1 - piko Näiteks: 1 000 000 00 = 108 ; 0,000 000 1 = 10-7 Sarnaste liikmete koondamine: Kui avaldises on liikmed, mis on ühesugused või erinevad ainult arvulise kordaja poolest, siis nimetatakse neid sarnasteks liikmeteks.
X klassi matemaatika lühikonspekt (I periood) Arvuhulgad Naturaalarvudeks nimetatakse arve N={1; 2; 3; … ; n-1; n; n+1; …} Selles hulgas leidub esimene arv ja iga arvu korral sellele vahetult järgnev arv, kuid ei ole viimast arvu — niisugust naturaalarvu, mis oleks kõigist suurem. Naturaalarvude hulk on kinnine liitmise ja korrutamise suhtes, kuid mitte lahutamise ja jagamise suhtes. Liitmis- ja korrutamistehetel on hulgas N järgmised omadused: 1. Iga a, b N korral a b b a . Liitmis kommutatiivsus. 2. Iga a, b N korral a b b a . Korrutamise kommutatiivsus. 3. Iga a, b, c N korral a b c a b c . Liitmise assotsiatiivsus. 4. Iga a, b, c N korral a b c a b c . Korrutamise assotsiatiivsus. 5. Iga a, b, c N korral a b c a b a c
X klassi matemaatika lühikonspekt (I periood) Arvuhulgad Naturaalarvudeks nimetatakse arve N={1; 2; 3; … ; n-1; n; n+1; …} Selles hulgas leidub esimene arv ja iga arvu korral sellele vahetult järgnev arv, kuid ei ole viimast arvu — niisugust naturaalarvu, mis oleks kõigist suurem. Naturaalarvude hulk on kinnine liitmise ja korrutamise suhtes, kuid mitte lahutamise ja jagamise suhtes. Liitmis- ja korrutamistehetel on hulgas N järgmised omadused: 1. Iga a, b N korral a b b a . Liitmis kommutatiivsus. 2. Iga a, b N korral a b b a . Korrutamise kommutatiivsus. 3. Iga a, b, c N korral a b c a b c . Liitmise assotsiatiivsus. 4. Iga a, b, c N korral a b c a b c . Korrutamise assotsiatiivsus. 5. Iga a, b, c N korral a b c a b a
Ümardamine ROUND(arv;numbrite_arv) numbrite arv ümardab Tulemus -3 tuhandelisteni Näited Round(1,25;1) 1,3 -2 sajalisteni Round(1,25;-1) 0 -1 kümnelisteni Round(1,25;0) 1 0 täisarvuni 1 kümnendikeni 2 sajandikeni 1345 ümarda sajalisteni 3 tuhandelisteni 1325 ümarda kümnelisteni 1,456 ümarda kümnendikeni Vähenda kümnend Kasuta
14. Pinnase tugevuskarakteristikud Kihi h E1 E2 E3 R C F0 cm MPa MPa MPa MPa MPa 1. Tihe asfaltbetoon TAB 16 4 2400 1200 3600 2,4 I 2. Kompleks stab. freesipuru 5 1400 800 2200 1,6 TS32 3. Kompleks st. Pinnas 12 600 4. Killustik alus 20 400 5. Keskliiv 20 120 0,006 40 6. Muldepinnas (tolmliiv) 20 66 0.012 35 7. Looduslik pinnas (raske
Olgu ühe ajalehe trükkimiseks tehtavad muutuvkulud 6 kr. Fikseeritud kulud päevas on 3000 kr. MAJANDUSMATEMAATIKA I Funktsioonid ja nende algebra 11 a) Leiame kulufunktsiooni C(q), mis kirjeldaks päevas tehtavate kulutuste sõltuvust ajalehtede arvust (tootmismahust) q. Vastus: Kulufunktsioon on C(q) ' 3000 % 6 q . b) Leiame summaarsed kulud 100 ajalehe trükkimisel päevas: C (100) ' 3000 % 6 @100 ' 3000 % 600 ' 3600 Vastus: 100 ajalehe trükkimisel tehtavad kulutused on 3600 kr päevas. c) Leiame summaarsed kulud 3000 ajalehe trükkimisel päevas: C (3000) ' 3000 % 6 @3000 ' 3000 % 18000 ' 21000 Vastus: 3000 ajalehe trükkimisel tehtavad kulutused on 21 000 kr päevas. Kulufunktsiooni teadmine võimaldab leida kogukulusid suvalise tootmismahu korral. Sobiv on selleks kasutada tabelarvutust:
• Mõõtetulemus- Mõõtetulemus on mõõtmise teel saadud mõõtesuuruse väärtus. • Mõõtesuuruse väärtus- Mõõtesuuruse väärtus on konkreetse suuruse arvuline määrang, mida väljendatakse arvväärtuse ehk mõõtarvu ja mõõtühiku korrutisena. • Etalon- Etaloniks nimetatakse mõõtühiku kokkuleppimisel kasutatavat näidist. • Kumb on laiem mõiste, kas mõõtesuurus või füüsikaline suurus? • Suurendavad eesliited • Tähis Nimetus Suurusjärk • T tera- 1012 = 1 000 000 000 000 • G giga- 109 = 1 000 000 000 • M mega- 106 = 1 000 000 • k kilo- 103 = 1000 • h hekto- 102 = 100 Ühik Tähis ja väärtus SI-s tund 1 h = 3600 s minut 1 min = 60 s • da deka- 101 = 10 hektar 1 ha = 10 000 m2 liiter 1 l = 0,001 m3
Aeg sekund s Elektrivoolu tugevus amper A Termodünaamiline temperatuur kelvin K Ainehulk mool mol Valgustugevus kandela cd DETSIMAALSETE KORD- JA OSAÜHIKUTE EESLIITED JA NENDE TÄHISED Eesliide Tähis Arvkordaja jotta Y 1024 zetta Z 1021 eksa E 1021 peta P 1015 tera T 1012
3. Peamised toiduained ja nende toiteväärtused. Toiduaine väärtust iseloomustab see, kui palju vajalikke toitaineid ja millises vahekorras ta sisaldab. Kile! ,,peamiste toiduainete põhikomponendid" Enamik toiduainete koostise tabeleid on koostatud nii, toitaine g/100g toiduaine kohta. See ei anna kiiresti ülevaadet. Erinevaid toiduaineid iseloomustab paremini INQ Kile! INQ definitsioon Kile! INQ rosin, porgand, kapsas...,arvud Kile! Joon. Liha, piim Kile! Joon. Juur, tera Kile! Näited: porgand, kapsas 4. Ainevahetuse üldiseloomustus. Milleks on vaja üht või teist toitainet. Energiat annab kõige rohkem rasv, tegelikult vajame toidus sv. 4 korda rohkem kui lipiide. Miks? Kile! Ekser- ja endergoonilised reakts. Kile! ATP Kile! Ainevahetuse üldskeem NB! Ensüümid, seos vitamiinidega. Kile! NAD 5. Ainevahetuse regulatsiooni printsiibid. Jutt av. regulatsiooni 3 tasandist ja kiled. 3. Loeng 6. Põhitoitainete vajadused 6.1
Kui n = 0, siis x = ; kui n = 1, siis x = . 4 4 Miinimumkoha määramiseks kasutame 2. tuletist f ( x ) = - sin x + cos x 7 7 7 7 7 f = - sin + cos = cos - sin = cos 3150 - sin 3150 = 4 4 4 4 4 2 2 = cos ( 3600 - 450 ) - sin ( 3600 - 450 ) = cos 450 + sin 450 = + = 2 >0 2 2 7 Seega x = on miinimumkoht. 4 7 Leiame nüüd funktsiooni väärtuse kohal ehk funktsiooni miinimumi. 4 ymin = sin 3150 - cos 3150 =
1. Sissejuhatus. Mõõtühikud SI rahvusvaheline mõõtühikute süsteem A põhiühikud B tuletatud ühikud C täiendavad ühikud Eesliite nimetus Kordsus algühiku suhtes Eesliite tähis Tera 1012 T Giga 109 G Mega 106 M Kilo 103 K Hekto 102 h Deka 10 Da Detsi 10-1 D Senti 10-2 C Milli 10-3 M Mikro 10-6 µ Nano 10-9 N Piko 10-12 P 1 min = 60 s
Valemid Eesliite nimetus Eesliite tähis Kordaja Giga G 109 Mega M 106 Kilo k 103 Milli m 0,001 e. 10-3 Mikro µ 0,000001 e. 10-6 Nano n 10-9 MEHAANIKA Suurus Suuruse tähis Eelistatud ühik Valem Tiheduse ja Tihedus Kg/m³ aine seos. Mass m Kg =m/V ruumala V M3 Suurus Suuruse tähis Eelistatud ühik Valem Keha ühtlane Nihe S m liikumine Aeg t S V=S/t kiirus
1. Ülesanne 11 aastase võlakirja, 1 000 kroonise nimiväärtusega võlakirja kestus on 6,9 aastat. Võlakiri maksab kupongintresse kord aastas 10%. a) milline on antud võlakirja kestus ning modifitseeritud kestus b) selgitage, mida kestus antud võlakirja kontekstis tähendab? T= 11 F= 1000 D= 6,9 i= 10% Kuna ülesandes pole antud ei võlakirja tootlust, ega ka turuväärtust (mille alusel saaks tootlust arvutada), siis võtan tinglikult tootluseks võlakirja kupongintressiga i võrdse määra ehk siis y=10%, millest lähtuvalt on võimalik leida modifitseeritud kestus MD = D/(1+y) MD= 6,9/(1+0,1)= 6,2727273 Duratsioon näitab algse investeeringu tegelikku tähtaega, st seda hetke, millal võlakirja müües me teeniksime ta Mis antud ülesande puhul oleks siis 6,9 aasta pärast. Modifitseeritud kestust saame tõlgendada nii, et MD=6,27 korral võlakirja intressi (nõutava tulususe) langemisel a müües me teenik
Üldine meteoroloogia Soojus on energia, mis kantakse ühelt kasvuhoonegaaside sisaldust. Fossiilsete 1000 m paksuse pilve puhul neeldub ja Meteoroloogia uurib atmosfääris ja tema objektilt teisele nende vahelise temp kütuste põledes paiskub õhku peegeldub kogu kiirgus. piirpindadel (maa-õhk, vesi-õhk) erinevuse tõttu süsihappegaas CO2. Metaan CH4 eraldub Vertikaalselt langevast valgusest peegeldub toimuvaid protsesse. riisipõldudelt, metsaalustes tagasi 3%, 80´ all vertikaali suhtes Temperatuuri skaalad. lagunemisprotsessides ja loomade langenud valgusest pool tgasi. Fahrenheit 1714.a
Füüsika osa koolieksamist 1. SI põhimõõtühikus ja nende teisendamine 1 31556925,9747 Aeg: Sekund (s) on ligikaudu troopilisest aastast 1900. aastal. 1 s võrdub 133 Cs aatomi teatud kahe energianivoo vahelisele üleminekule vastava kiirguse 9 192 631 770 perioodiga. 1 40000000 Pikkus: Meeter (m) on ligikaudu Pariisi läbiva Maa meridiaani pikkusest. 1 m 86 on võrdne Kr aatomi kiirguse oranži spektrijoone 1 650 763, 73 lainepikkusega. Meeter 1 299792458 võrdub kaugusega, mille läbib elektromagnetili
EESTI MAAÜLIKOOL Metsandus- ja maaehitusinstituut Geomaatika osakond Geodeetilise tihendusvõrgu projekteerimine ja põhikaardistamine Tartu 2015 Sisukord 1Lähteülesanne..................................................................................................................3 2Projekti seletuskiri...........................................................................................................6 2.1Maa-ala üldiseloomustus..........................................................................................6 2.2Lähteandmed............................................................................................................8 2.3Kasutatavad instrumendid......................................................
annaabi.ee 
