1)missugused kohutavad sündmused Teeba linnas olid toonud preestri ja noorukesed poisid palvetama kuninganna lossi ette?- linna laastab katk, inimesed surevad, vili jääb hooleta, terve linn on vaevalt elus, 2)millised kaks pattu olid Teiresiase sõnul Oidipuse hingel?- Oidipus tappis enda isa, teine on see et ta on paaris naisega kes on ühtlasi ka tema ema 3)milles süüdistas Oidipus Kreoni, kui arvas, et Teiresias teda toetas?- oidipus arvas et kreon oli saatnud teiresiase. Oidipus arvas et kreon tahab ta hukka saata ja siis tema koha endale võtta. 4)millise ende oli Lokaste sõnul saanud Laios ning mida teinud, et selle täitumist vältida? - Ta sai teada et tema ja Iokaste laps lõpetab Laiose elutee. Et seda ei juhtuks kõitis ta lapselt jalge liikmekohtadest ja lasi heita laane põhja mäestiku. 5)miks ei olnud Teebas enam teenrit, ainsat pääsenut, kes rääkis Lokastele ta mehe tapmisest kolme maantee ristil?
“ei taha vett, mis? Võtke siis see!“ Ateena ümbruse tasandikud ujutati üle, nii et akropoli kalju meenutas saart. Vähehaaval aga vesi taandus ja Poseidon lonkis lööduna minema. Müüdid Paljud jumalad titaanid ja gigandid oleksid meeleldi Athenaga abiellunud, kuid tema on alati kõigi kosjad tagasi lükanud. Athena vooruseks oli neitsilikkus, mis oli tarkuse järel teisel kohal. Kui tundlik Atheena selles osas oli, seda näitab teebalase Teiresiase lugu. Müüt: „Teiresiase lugu“ Teiresias nägi Athenat kogemata alasti suplemas. Vihane jumalanna pani käe Teiresiase silmadele ja lasi mehel pimedaks jääda. Kohe hakkas jumalanna Athena oma tegu kahetsema. Ent jumaladki ei suutnud juhtunut olematuks teha. Seepärast kinkis Athena Teiresiasele hüvituseks selgeltnägijavõime ja pika eluea. Peale selle tohtis ta pärast surma Hadeses mõistuse säilitada. Müüt: „ Hukatuslik tüliõun“
Teeba noormehed ja raugad paluvad Oidipust päästa linn seal levivast katkust. Selgub, et tark kuningas on juba ise saatnud oma naisevenna Kreoni Delfisse oraakli juurde ja tagasijõudnud Kreon toob oraakli vastuse: katku põhjuseks on "roojus", Laiose mõrvari viibimine Teebas. Oidipus asub energiliselt tundmatu mõrvari otsinguile. Selgub, et tapmise ainsaks pealtnägejaks oli ori, kes nüüd hoiab mägedes kuninga karja. Oidipus käsib ta kohale tuua. Vahepeal pöördub Oidipus ennustaja Teiresiase poole palvega avaldada mõrvari nimi. Teiresias tahab esiti kuningat säästa, ent Oidipus etteheidetest ärritatuna heidab talle näkku süüdistuse: "Tapja oled sina!" Oidipusele tundub süüdistus niivõrd uskumatu, et ta peab seda oma naisevenna Kreoni sepitsuseks: ta oletab, et Kreon kavatseb Teiresiase abiga Teeba kuningaks saada ja on hankinud vale oraakli. Kreon tõrjub süüdistuse rahulikult tagasi, kuid usk ennustajasse on kõigutatud
Tapmine ise juba on väga väär ja kui see ei oleks tema isa olnud, siis ta oleks ikkagi süüdi jäänud mehe mõrvamises. Oidipus sai oma emaga ka 4 last! Minu arvates peaks iga laps tundma enda ema ära, isegi siis kui ta pole emaga kunagi kohtunud. Oidipus oleks pidanud tundma, et midagi on väga valesti kui ta oma naise ehk enda emaga lapsi sai! Veel, Oidipus oli süüdi selles, et ta vihastas liiga kiirelt kuulsa pimeda ennustaja Teiresiase peale, kes süüdistas teda isa ehk Laiose tapmises, ta ei uskunud teda ja lubas ta surmata kui ta veel räägib selliseid jubedusi. 2. Oidipus ei olnud süüdi oma toimepandud kuritegudes, sest ta ei teadnud et ta tapab oma isa või saab lapsi oma emaga. Ta küll kuulis seda juttu Delfi oraakli käest aga ta ei teadnud, et see ka täide läheb ja ta neid asju teeb. Selles loos on kõige rohkem süüdi minu arvates Laios, kes
Küsimused 1. Milline kohutav sündmus on tabanud Teeba linna näidendi alguses? 2. Millised kaks pattu olid Teiresiase sõnul Oidipuse hingel? 3. Milles süüdistas Oidipus Kreoni? 4. Millise ende oli Iokaste sõnul saanud Laios enne lapse sündi? Mida ta oli teinud, et ennet vältida? 5. Mida oli saanud Oidipus teada Delfi oraaklilt? 6. Miks lõi Oidipus maha manatee ristil vastu tulnud rauga? 7. Missugused kaks teadet tõi Teebasse Korinthose saadik? 8. Mis juhtus Iokaste ja Oidipusega kui selgus lõplikult tõde? 9. Millise palve esitas Oidipus Kreonile, seoses oma lastega?
Järgmiseks, hakkas Oidipus riiki valitsema, oma uue abikaasaga lapsi tegema ja proovima kuidagi katkust üle saada. Vahepeal tuleb Teiresias kuulus tark , Oidipuse palvel linna, et ta rahva katkust üle aitaks. Teiresias aga väidab, et kõik selle on tekitanud Oidipus ja räägib talle, mis needust kannab Oidipus. Noor Oidipus aga vihast segane, ei pööranud sellele tähelepanu vaid süüdistas ja palus tal lahkuda. Siinkohal, oleks pidanud Oidipus tõsiselt järele mõtlema Teiresiase sõnadele, kuid Oidipus ei teinud sellest väljagi. Kui ühel hetkel sai teada Oidipus oma sünniloo, läks asi kiiresti veriseks. Iokaste häbist maa alla vajumas ja hirmunud, ei leidnud , sellisest olukorrast muud, kui endal elu võtta. Seal samas torkas ka Oidipus endal silmad peast. Kokkuvõtteks leiangi, et traagilise lõpu oleks ära hoidnud see, kui Oidipus oleks suutnud säilitada külma närvi ja hoiduda võitlusest, mille tagajärjel ta oma isa, kuningas Laiose tappis
Olümpose mäge. Nende kõige ägedam tüli puudutas seksuaalse armastuse teemat. Nad vaidlesid selle üle, kumb, kas mees või naine, saab seksuaalsest armastusest suuremat naudingut. Hera väitis, et mees, Zeus aga, et naine. Vaidlus oli nii tormiline, et nad pidid nõu küsima Teiresiaselt, kes oli olnud nii mees kui naine. Teiresias oli sama meelt Zeusiga, et naise nauding on määratult suurem, väidetavasti tervelt 9 korda. See ajas Hera raevu ja ta tegi Teiresiase pimedaks. Hüvituseks andis Zeus Teiresiasele ennustamise võime. Kui troojalane Paris otsustas Erise kuldõuna anda Aphroditele, solvus Hera koos Athenaga. Nad muutusid kõigi troojalaste vihkajateks. Ixion, kes püüdis Herat võrgutada, kinnitati karistuseks igaveseks veereva ratta külge. Hera valisin sellepärast, et ta meeldib mulle kõige rohkem. Ta on ilus, aga samas õel ja kättemaksuhimuline. Ta tahtis kaitsta oma abielu ja ma pean seda õigeks,et abielu
Küsin selle kohta Kreonilt, aga ta ei osanud suurt midagi öelda, tuues ettekäändeks selle, et peale Sfinksi mõistatuste ei suudetud, millegi muu peale mõelda. Olen endale eesmärgiks seadnud selle, et toon kõik need salapärased asjad päevavalgele. Otsustasin kutsuda teebalased homseks enda ette, et arutada selle olukorra üle. Õhtu on jällegi kätte jõudnud ning jään suure huviga ootama hommikut. Teine päev- Teiresiase saabumine Hommik algas rahva koosolekuga. Lootsin südamest, et sellest on kasu mõrvari leidmiseks, kuid kahjuks ei andnud keegi ennast välja ning see tegi mind väga kurvaks, sest mõte sellest, et mõrvar on ikka veel vabaduses masendab mind. Raugad soovitasid mul Teiresiase poole pöörduda, kuid õnneks olin enne nende soovitust seda juba teinud, tänu Kreonile. Teiresias saabus minu juurde vägagi norus peaga, ei tea mis tal küll viga on? Alguses ei
Poulenc vihkas jalutamist. Ta oli gei. On maetud Pere Lachaise surnuaeda. Looming. Vaimulik suurvorm"Litaanid "Mustale Madonnale"" naiskoorile ja orelile. Balletid: "Les Biches" (tellis Sergei Djagilev), "Eeskujulikud loomad". Ooperid: koomiline buffonaad "Teirasiase tissid", "Karmeliitide kahekõned" , "Inimhääl" Vaimulik muusika: "Stabat Mater", "Gloria". Klaverimuusika: Klaverikontsert, "Igavesed liikumised" "Teiresiase tissid" (1947). Esimese ooperina valmis 1944. aastal koomiline buffonaad. Absurdihuumorist on kantud kogu ooperi sündmustik. Ooperi muusikas on palju virtuoosseid aariaid, tõsist ooperit parodeerivaid retsitatiive ning efektseid duette. Stiililt on muusikaetendus võrdlemisi kirju ja snobistlik, siin on numbreid kohvikukontserdist prantsuse operetini, Offenbachi laadis kiireid polkasid ning salongimaneeris sentimentaalseid valsse.
viljapõllud. Kõik need, kes polnud veel hinge heitnud, seisid näljasurmaga silm silma vastu. Kuningas Oidipus saatis nüüd Iokaste venna Kreoni Delfisse jumalalt abi paluma. Kreon pöördus tagasi Apolloni kuulutusega, et katk lõpeb ühel tingimusel: tuleb karistada seda, kes tappis kuningas Laiose. Oidipus tundis kergendust, sest oli kindel, et leiab üles mõrvari(d). (Hamilton, 1975) Kuningas laskis kohale kutsuda ka Teiresiase, vana pimeda ennustustarga, keda Teebas kõige enam austati, ja küsis tollelt, kas too võiks nõu anda, kuidas süüdlast leida. Üllataval kombel ei tahtnud rauk esialgu vastatagi, mistõttu Oidipus sai pahaseks ja hakkas esimest süüdistama osavõtus mõrvas. Seepeale ägestus ennustaja ja üle ta huulte langesid sõnad: "... selle maa su oma roim on reostanud." Oidipus arvas, et rauk on arust ära, ja keelas tal edaspidi tema silme ette sattumise. (Hamilton, 1975)
Phoibus käskis maalt välja saata Laiose tapja. Kuningas Oidipus paneb mõrvalile needuse peale ning ütleb, et sellise julma teo eest tuleb mõrvarit nuhelda. 3 Jumalat: Athena ( kronioni tütar), Aathemis ( kaitseb maad) ja Apolon (suur vibukütt) Laiose loss, naine ja maa on peale Laiose tapmist kuningas Oidipuse oma. Koor kahtlustab, et rändurid tapsid kuninga. Teiresias teab, kes tappis, kuid ei taha rääkida vaid hoopis põgeneb. Sellest tekib suur tüli Oidipuse ja Teiresiase avehl. Kuningas Oidipusel tekib kahtlus, et Teresias o Kreona tahtel võltsi juttu rääkinud. Kreono ja kuningas Oidipus lähevad kõvasti tülli. Neid tuleb suure tüli käigus lepitama kuningas Oidipuse naine Iokaste ja püüab ümber rääkida Oidipust, et see ei laseks Kreoni tappa reetmise eest. Iokas hakkas rääkima, kuidas Laiose tapeti. Ta hukati 3 maantee ristipeal. See juhtus veidi ennem kui Oidipus troonile sai lossis. Laiose kirjeldus- Suurt kasvu mees, juuksed hallikaks tõmbumas
saladuse lahendamisega. Sfinksi mõistatus : Kui naise pea ja lõvi kehaga sfinks küsis Oidipuselt, kes käib algul neljal, hiljem kahel ja lõpuks kolmel jalal, siis teadis Oidipus vastust - inimene. Inimene alustab oma eluteed neljakäpukil, püüeldes uute kõrguste ja ideaalide poole, tõuseb inimene kahele jalale, elufinisis sunnivad kogetud raskused appi võtma toe, kepi. Oidipus otsustas abi paluda oraaklilt. Ja lasi enda juurde toimetada Teiresiase. Oraakel tuli vastu tahtmist lossi. Oidipus uuris ja puuris, mis tol korral juhtus, kui kuningas Laios oma elu kaotas. Tereisias esialgu keeldus vastamast, kuid hiljem pärast Oidipuse suurt pärimist tõdes oraakel, et tal ei jää muud üle, kui vastata. Ja Teresias ütles:"Siis tea: sa enda leiad tapjat otsides.". Oidipus sai maruvihaseks ja kahtlustas, et see on oraakli ja Kreoni ühine sepitsus ning et naisevend tahab talt trooni käest võtta.
lõppesid karjad ja metsloomad ning ikaldusid viljapõllud. Kõik need, kes polnud veel hinge heitnud, seisid näljasurmaga silm silma vastu. Kuningas Oidipus saatis nüüd Iokaste venna Kreoni Delfisse jumalalt abi paluma. Kreon pöördus tagasi Apolloni kuulutusega, et katk lõpeb ühel tingimusel: tuleb karistada seda, kes tappis kuningas Laiose. Oidipus tundis kergendust, sest oli kindel, et leiab üles mõrvari(d). (Hamilton, 1975) Kuningas laskis kohale kutsuda ka Teiresiase, vana pimeda ennustustarga, keda Teebas kõige enam austati, ja küsis tollelt, kas too võiks nõu anda, kuidas süüdlast leida. Üllataval kombel ei tahtnud rauk esialgu vastatagi, mistõttu Oidipus sai pahaseks ja hakkas esimest süüdistama osavõtus mõrvas. Seepeale ägestus ennustaja ja üle ta huulte langesid sõnad: "... selle maa su oma roim on reostanud." Oidipus arvas, et rauk on arust ära, ja keelas tal edaspidi tema silme ette sattumise. (Hamilton, 1975)
poleks. Kui aga tapjat peaks varjatama, saadab Oidipus varjajale needuse. Kohale tuuakse kõiketeadja Teiresias. Teiresias teab tõde, kuid ei taha seda kuulutada. Oidipus vihastab, kui näeb Teiresiast tõrkumas ja nimetab teda kaassüüdlaseks. Vihane Teiresias ütleb välja tõe: selle maa su enda roim on reostanud. Nüüd ei taipa Oidipus, mida Teiresias sellega öelda tahab. Teiresias selgitab, et Oidipus on endale teadmata tapnud isa ja nainud oma ema. Oidipus ei usu Teiresiase juttu. Ta arvab, et vale on sepitsenud Kreon, kes tahab endale Oidipuse trooni. Koor tuletab meelde oraakli sõnu linna päästmisest. Teiresias kinnitab öeldut. Oidipus peab ikka kõike jaburaks valeks. Esimene stasimon (esitas koor) Tapja leidmise teema. Oidipuse süü on veel kahtluse all. Teda ei saa tõendite puudumise tõttu süüdi mõista. Ka mäletatakse, et tema päästis kord Teeba sfinksi käest. Teine episood
poleks. Kui aga tapjat peaks varjatama, saadab Oidipus varjajale needuse. Kohale tuuakse kõiketeadja Teiresias. Teiresias teab tõde, kuid ei taha seda kuulutada. Oidipus vihastab, kui näeb Teiresiast tõrkumas ja nimetab teda kaassüüdlaseks. Vihane Teiresias ütleb välja tõe: selle maa su enda roim on reostanud. Nüüd ei taipa Oidipus, mida Teiresias sellega öelda tahab. Teiresias selgitab, et Oidipus on endale teadmata tapnud isa ja nainud oma ema. Oidipus ei usu Teiresiase juttu. Ta arvab, et vale on sepitsenud Kreon, kes tahab endale Oidipuse trooni. Koor tuletab meelde oraakli sõnu linna päästmisest. Teiresias kinnitab öeldut. Oidipus peab ikka kõike jaburaks valeks. Esimene stasimon (esitas koor) Tapja leidmise teema. Oidipuse süü on veel kahtluse all. Teda ei saa tõendite puudumise tõttu süüdi mõista. Ka mäletatakse, et tema päästis kord Teeba sfinksi käest. Teine episood
Aialos.Laistrügoonid.Kirke. Oysseus saab tuulte valitsejalt Aioloselt pärituule,kuid meeste uudishimu ei lase tal Ithakale jõuda.Teistkordne käik Aiolose juurde.Laistrügoonid ja Odysseuse laevastiku hukkumine.Saabumine Kirke saarele.Saadikud muudetakse sigadeks.Odysseus ise lähed Kirke juurde ja taltutab ta.Pidusööming.Saadikud saavad jälle inimesteks.Elu saarel ja lahkumine. Odysseuse käik Hadeses. Saabumine ja kõnelus surnud Elpenoriga.Prohvet Teiresiase teated.Odysseus kõneleb oma ema varjuga.Kõnelus Achilleuse varjuga.Teised varjud.Lahkumine Hadesest. Sireenid.Skylla ja Charybdis.Päikesejumala karjad. Kirke õpetused.Möödasõit sireenide saarest.Möödasõit Skyllast ja Charybdisest.Jõudmine Thrinakia saarele.Päikese veiste söömine.Torm ja laevahukk. Odysseus jõuab tagasi Ithakale. Lahkumine Faiaakiast.Sõit ja maabumine Ithakal.Poseidoni kättemaks faiaakidele.Odysseuse ärkamine ja luiskejutt Athenale.Athena õpetused.
Kogu maal suri ohtralt inimesi, lõppesid karjad ja metsloomad ning ikaldusid viljapõllud. Kõik need, kes polnud veel hinge heitnud, seisid näljasurmaga silm silma vastu. Kuningas Oidipus saatis nüüd Iokaste venna Kreoni Delfisse jumalalt abi paluma. Kreon pöördus tagasi Apolloni kuulutusega, et katk lõpeb ühel tingimusel: tuleb karistada seda, kes tappis kuningas Laiose. Oidipus tundis kergendust, sest oli kindel, et leiab üles mõrvari(d). Kuningas laskis kohale kutsuda ka Teiresiase, vana pimeda ennustustarga, keda Teebas kõige enam austati, ja küsis tollelt, kas too võiks nõu anda, kuidas süüdlast leida. Üllataval kombel ei tahtnud rauk esialgu vastatagi, mistõttu Oidipus sai pahaseks ja hakkas esimest süüdistama osavõtus mõrvas. Seepeale ägestus ennustaja ja üle ta huulte langesid sõnad: "... selle maa su oma roim on reostanud." Oidipus arvas, et rauk on arust ära, ja keelas tal edaspidi tema silme ette sattumise.
1911. aastal kahtlustati Apollinaire'i alusetult seotuses vargusega Louvre'is ja ta veetis viis aastat vanglas. 1913 ilmus luulekogu "Alkoholid". 1914 astus Apollinaire sõjaväkke. 1916 sai Apollinaire haavata ja peaaegu samal ajal ilmub "Mõrvatud poeet", novellikogu, mille nimilugu esitab mütologiseerivalt autori eluloo. Sõna `sürrealism', mis hiljem märgib tervet kirjandussuunda, kasutas Apollinaire iseloomustamaks oma näidendit "Teiresiase nisad", mis kanti ette 1917. aastal. 1918 ilmus "Kalligrammid", ideogrammiliste luuletuste kogumik. Apollinaire'i ümber hakkasid koonduma noored luuletajad nagu André Breton ja Louis Aragon, kellest hiljem kujunes välja sürrealistide tuumik. Pärast Apollinaire'i surma antakse välja tema lõpetamata romaan, Pariisi-kroonika ning hulganisti avaldamata ning seni vaid ajakirjanduses avaldatud luuletusi. Ilmuvad Apollinaire'i kunstikriitilised tööd, kirjad ning filmistsenaarium.
Sõja järel levisid igasugused irratsionaalsed õpetused, ülipopulaarne oli tolleaegne moefilosoof Bergson, kelle loomes oli eriline koht kunstil, milles nägi ta kõikehõlmavat tunnetusvahendit, mis tema käsutuses olevate vahenditega väljendas subjektiivseid seisundeid. Sürrealismi ideoloogiks oli Andre Breton kirjanik, kes tuli 1924 välja oma sürrealismi manifestiga. Nime sürrealism kasutas esimest korda Apollinaire oma 1917ndal aastal etendunud näidendi ,,Teiresiase rinnad" kohta. Sürrealiste ühendas temaatika, maalimisviisid olid väga erinevad, sageli kujutati esemete üksikuid osi realistlikult. Osad eristavad ka nn veristlikku sürrealismi, mis oli äärmiselt realistlik sürrealism, esindaja Chirico, keda on kutsutud ka metafüüsilise maalikunsti esindajaks, ta oli Itaalia kunstnik, kes I ms ajal viljeles metafüüsilist maali püüd kujutada midagi, mis ulatud üle inimese igapäevasest füüsilisest kogemusest,
Demodokos laulab Trooja vallutamisest. 9. laul Odysseus teeb faiaakidele teatavaks oma isiku ja jutustab seiklustest Lootosesööjad, kükloopidesaar. Seiklused kükloop Polyphemose koopas ning sealt põgenemine. Kükloobi needus. 10. laul Odysseus saab tuulte valitsejalt Aioselt pärituule, kuid meeste uudishimu ei lase tal Ithakale jõuda. Laistrügoonid ja Odysseouse laevastiku hukkumine. Viibimine nõid Kirke saarel. 11. laul Odysseuse käik Hadesesse, kohtumine Teiresiase varjuga 12. laul Sireenid. Skylla ja Charybdis. Päikesejumala karjad. Torm ja lavahukk. 13.laul Faiaagid viivad Odysseuse Ithakale 14. 17. laul Odysseus teeb seakarjus Eumaiosele ja pojale Telemachosele oma saabumise teatavaks ning kohtub Penelope kosilasega 18. laul konfliktid kosilasega 19. laul Eurykleia tunneb Odysseuse ära 20. laul valmistatakse ette lahingut 21. laul ambumisvõistlus 22. laul kosilaste tapmine 23
Rooma jumalused. Vertumunus ilmutas end Pomonale vanaeidekesena ja suudles siis teda. NARKISSOS Enesesse armunud noort meest hüütakse vahel nartsissistiks. Selle sõna kõla meenutab nartsissi lilleliiki. Mis seos neil kahel sõnal on, sellest jutustab müüt. Narkissos oli nümf Leiriope ja jõejumal Kephissose poeg. Nagu iga ema, tahtis Leiriope kangesti teada, kas tema lapsele on ka määratud pikk ja õnnelik elu. Seetõttu pöördus ta veel mitte väga tuntud ennustajatarga Teiresiase poole, ja too andis kummalise vastuse: "On küll, kui ta ainult iseennast tundma ei õpi." Kuusteist aastat hiljem sai ilmsiks, kui õiged targa sõnad olid olnud, ja Teiresias sai kuulsaks. Narkissosest oli saanud piltilus nooruk ning teda ihaldasid nii mehed kui ka naised, kuid tema andis kõigile korvi, ka kaunile nümfile Echole, kes teda eriti innukalt kosida püüdis. Võib-olla oli asi selles, et Echo polnud kuigi huvitav kaaslane: ta tahtis ainult
majja ning muutis nad seaks. Pääsenud maakuulaja rääkis O'le kõik ära ning O läks üksi saarele jäänud meestele appi. Talle tuli vastu Hermes, kes andis talle võlurohtu, mida manustades Kirke võlujõud ei toimi. Nõid armus O'sse ja oli valmis kõik O soovid täitma. Nii veetsidki mehed Kirke juures tervelt aasta. Kirke uuris võlujõul välja, mida teha tuleb, et mehed koju saaksid: Nad pidid ületama Okeanose jõe, O pidi minema Hadese riiki ja leidma Teeba püha mehe Teiresiase vaimu. Temalt pidi O teadma saama, kuidas koju pääseda. Vaimude kutsumiseks pidi O kaevama maa sisse auk, mis tuli täita ohvrilamba verega, kuna vaimud armastavad verd juua. O pidi vaimud mõõgaga ära ajama kuniks ta T'ga rääkida saab. Nii tehtigi ja prohvet teatas, et suurim oht ootab mehi saarel, kus elavad Heliose (Päike) veised, kellele ei võinud viga teha. Pärast ennustust nägi O mitmeid oma sõpru, kes Trooja all langenud olid. Lõpuks lahkusid O ja company sealt
Pääsenud maakuulaja rääkis O’le kõik ära ning O läks üksi saarele jäänud meestele appi. Talle tuli vastu Hermes, kes andis talle võlurohtu, mida manustades Kirke võlujõud ei toimi. Nõid armus O’sse ja oli valmis kõik O soovid täitma. Nii veetsidki mehed Kirke juures tervelt aasta. Kirke uuris võlujõul välja, mida teha tuleb, et mehed koju saaksid: Nad pidid ületama Okeanose jõe, O pidi minema Hadese riiki ja leidma Teeba püha mehe Teiresiase vaimu. Temalt pidi O teadma saama, kuidas koju pääseda. Vaimude kutsumiseks pidi O kaevama maa sisse auk, mis tuli täita ohvrilamba verega, kuna vaimud armastavad verd juua. O pidi vaimud mõõgaga ära ajama kuniks ta T’ga rääkida saab. Nii tehtigi ja prohvet teatas, et suurim oht ootab mehi saarel, kus elavad Heliose (Päike) veised, kellele ei võinud viga teha. Pärast ennustust nägi O mitmeid oma sõpru, kes Trooja all langenud olid. Lõpuks lahkusid O ja company sealt. Kirke jutu
18 süües. Nad kummardasid Dionysost mitte templites, vaid metsikus looduses. Dionysos jõudis lõpuks menaadide poolt saadetult Teebassegi ja tahtis sealgi oma kultust jalule seada, kuid Semele õepoeg Teeba kuningas Pentheus oli sellele tugevalt vastu. Ta käskis oma vahimeestel võõrad vangi võtta, kuulamata prohvet Teiresiase hoiatavaid sõnu, kuna temalgi olid seljas samad asjad kui menaadidel. Vangivõetud naisi ei pidanud kütkeid kinni ja uksed avanesid nende eest ning nad põgenesid mägedesse, nende juht aga viidi valitseja juurde, kes teda põlgas. Ta lasi jumala vangi viia, mis muidugi teda ei hoidnud ja ta läks valitseja juurde tagasi. Pentheus läks mägedesse jumala ümmardajaid taga ajama, kuid nondega olid ühinenud paljud Teeba naised, Pentheuse ema ja õed kaasa arvatud
annaabi.ee 
