II maailma sõda (0)

II maailma sõda



● Hitler süüdistas Poolat Saksamaa ründamises ning tungis 1. septembril
1939 sõda kuulutamata Poolale kallale ● 3. septembril 1939 kuulutasid Prantsusmaa ja Suurbritannia Saksamaale sõja,
kuid tegelikult nad sõtta veel ei sekkunud. ● 17. septembril 1939 tungis Poolale kallale NSV Liit, hõivates Ida-Poola ● 1940. aastal võttis NSV Liit MRP-le tuginedes Rumeenialt ära Bessaraabia. ● Saksamaa paiskas oma väed läände, kus mõlemad pooled kindlustusid
Prantsuse-Saksa piirile rajatud Maginot’ ja Siegfriedi kaitseliinil. ● 9. aprillil 1940 hõivas Saksa armee vastupanuta Taani ning ründas Norrat. ● 1939. aasta lõpul ründas Nõukogude armee Soomet, kes raskete kaotuste
hinnaga suutis talvesõjas oma iseseisvust siiski kaitsta. ● 10. mail 1940 ründasidki sakslased Belgiat ja Hollandit, kasutades selleks
hulgaliselt langevarjuüksusi, mis ootamatu löögiga vallutasid piirikindlused. ● 12.–13. mail ületasid sakslased liitlasvägede selja taga mitmes kohas Maasi jõe
ning üle Ardennide liikunud tankidiviisid murdsid prantslaste kaitsest läbi ja
tungisid nende tagalasse. ● Suure vaevaga suutsid inglased juuni alguseks enamiku oma vägedest
Dunkerque’i kaudu Prantsusmaalt evakueerida, kogu sõjavarustus langes aga
sakslaste kätte. ● 22. juunil 1940 sõlmiti Compiègne’i metsas Saksa ja Prantsusmaa vahel
vaherahu. ● Alistumist mittetunnustanud kindral Charles de Gaulle lõi Inglismaal
liikumise Vaba Prantsusmaa ning jätkas võitlust Hitleri vastu. ● Peaministriks saanud Winston Churchill lükkas tagasi Hitleri
rahuettepanekud ning lubas sõda kõike välja pannes jätkata. ● 16. juulil 1940 andis Hitler käsu Suurbritannia Luftwaffe jõududega põlvili
suruda. ● Oktoobris 1940 oli Itaalia alustanud sõjakäiku Kreeka vastu, ent saanud lüüa. ● 20. mail 1941 ründasid Saksa langevarju üksused teise maailmasõja suurimas õhudessantoperatsioonis Kreetat. ● 7. detsembril 1940 asusid Briti väed Aafrikas vastupealetungile ning lõid
Itaalia üksused puruks ning vallutasid suure osa Liibüast ● tuli seni Aafrika lahingutesse sekkumast tõrkunud Hitleril Mussolini palvele
vastu ja saatis Aafrikasse eraldi selleks sõjakäiguks loodud Aafrika korpuse.
Selle etteotsa määrati Prantsuse kampaanias silma paistnud Erwin Rommel,
1941. aasta märtsis läksid Rommeli väed vasturünnakule ning surusid Briti
üksused tagasi. ● saanud Prantsusmaa sadamad oma kontrolli alla, alustas Hitler 1940. aastal
intensiivset allveesõda Atlandi ookeanil, et läbi lõigata Inglismaa
varustusteed. ● 1940. aasta lõpul kinnitas Hitler sõjaplaani NSV Liidu vastu, mis kandis nime
Barba rossa.


● 22. juunil 1941 ületasid Saksa väed NSV Liidu piiri. ● Leningradi blokaadi (1941–1944) ● 6. detsembril 1941 alustas Punaarmee Moskva all vastu pealetungi. ● 1942. aasta mais üritas Punaarmee omakorda Harkovi all rünnakut, mis
lõppes katastroofiga: paljud üksused piirati sisse ja hävitati. Rindel tekkinud
tühikusse paisati Saksa tankidiviisid, mis jõudsid juuli lõpuks Volga jõe ning
Kaukasuseni. ● 1942. aasta novembriks oli enamik Stalingradist sakslaste kontrolli all,
punaväe kätte oli jäänud vaid väikene kaldariba Volga ääres. ● 19. novembril 1942 alustasid Nõukogude väed Stalingradist põhjas ja lõunas
pealetungi ning piirasid sisse Saksa 6. armee. ● lahingud Stalingradi all kestsid veel kaks kuud ning lõppesid 2. veebruaril
1943 sakslaste kapituleerumisega. ● Novembris läksid Briti väed El-Alameini all pealetungile ning paiskasid
Rommeli üksused tagasi. ● Mais 1943 olid need sunnitud alistuma ning lahingud Põhja-Aafrikas olid
lõppenud. ● 5. juulil 1943 nn Kurski kaarel alanud peale tungi käigus suutsid sakslased esialgu küll edasi liikuda, kuid kandsid seejuures suuri kaotusi. ● Ameerika ja Briti väed korraldasid dessandi Sitsiiliasse ja maabusid seejärel 3.
septembril 1943 Itaalias. ● Novembris õnnestus sakslastel ägedate lahingutega liitlas vägede liikumine
Rooma peale tõkes tada, kuid kokkuvõttes olid liitlased oma eesmärgi täitnud:
Itaalia oli teisest maailmasõjast välja langenud. ● Suuremat edu saavutas Punaarmee Ukrainas, jõudes välja Rumeenia piirini. ● 22. juunil 1944 algas Nõukogude vägede pealetung sakslaste tsentri vastu. ● Punaarmee tungis Poolasse ja liikus edasi Varssavi poole. ● 1. augustil 1944 alustas Poola vastupanuliikumine siin ülestõusu, lootes pärast
sakslaste väljatõrjumist ametisse seada rahvuslikku valitsust. ● Ring Saksamaa ümber tõmbus koomale. 1944. aasta sügisel okupeeris
Punaarmee Rumeenia ja Bulgaaria, koos kohalike partisanidega löödi
sakslased välja ka Jugoslaaviast. Sõjast üritas väljuda ka Ungari, kuid Saksa
väed okupeerisid selle ja kukutasid seadusliku valitsuse. ● 6. juunil 1944 maabusid lääneriikide sõjajõud Lääne-Prantsusmaal
Normandias. ● 7. detsembril 1941 ründas Jaapan ootamatult USA mereväebaasi Hawaiil Pearl
Harboris. ● Suures merelahingus Midway saarestiku lähedal saavutasid ameeriklased
võidu Jaapani laevastiku üle ● 1944. aasta sügisel asusid ameeriklased Filipiine vabastama, purustanud enne
Leyte merelahingus Jaapani laevastiku. ● augustis 1941 Roosevelti ja Churchilli alla kirjutatud Atlandi hartale


● Teherani konverentsil 1943. aasta lõpul tegid lääneriigid Stalinile
järjekordseid järeleandmisi, tunnustades NSV Liidu 1941. aasta piire. ● 1945. aasta veebruaris toimus Musta mere ääres Jalta konverents, millel
osalesid Stalin, Churchill ja Roosevelt. Konverentsil otsustati asutada San
Franciscos Ühinenud Rahvaste Organisatsioon (ÜRO). ● Liitlased jätkasid samal ajal Saksamaa pommitamist. Hukkus sadu tuhandeid tsiviilelanikke, kuri kuulsaks sai Dresdeni hävitamine 1945. aasta kevadel. ● Ida-Preisimaal peeti meeleheitlikke lahinguid 1945. aasta aprillini, mil
Königsbergi garnison oli sunnitud kapituleeruma. ● 16. aprillil 1945 alustas Punaarmee Oderil pealetungi marssal Georgi Žukovi
juhtimisel. ● 24. aprillil jõuti Berliini ning 25. aprillil kohtusid põhjast ja lõunast ümber
Berliini läinud Puna armee üksused Elbe jõel liitlasvägedega. ● 2. aprillil 1945 Berliin kapituleerus.