II maailma sõda (0)

● Hitler süüdistas Poolat Saksamaa ründamises ning tungis 1.  septembril 1939 sõda kuulutamata Poolale kallale ● 3. septembril 1939 kuulutasid Prantsusmaa ja Suurbritannia  Saksamaale sõja, kuid tegelikult nad sõtta veel ei sekkunud. ● 17. septembril 1939 tungis Poolale kallale NSV Liit, hõivates Ida- Poola ● 1940. aastal võttis NSV Liit MRP-le tuginedes Rumeenialt ära  Bessaraabia. ● Saksamaa paiskas oma väed läände, kus mõlemad pooled  kindlustusid Prantsuse-Saksa piirile rajatud Maginot’ ja Siegfriedi 
kaitseliinil. ● 9. aprillil 1940 hõivas Saksa armee vastupanuta Taani ning ründas  Norrat. ● 1939. aasta lõpul ründas Nõukogude armee Soomet, kes raskete  kaotuste hinnaga suutis talvesõjas oma iseseisvust siiski kaitsta. ● 10. mail 1940 ründasidki sakslased Belgiat ja Hollandit, kasutades  selleks hulgaliselt langevarjuüksusi, mis ootamatu löögiga 
vallutasid piirikindlused.  ● 12.–13. mail ületasid sakslased liitlasvägede selja taga mitmes  kohas Maasi jõe ning üle Ardennide liikunud tankidiviisid murdsid 
prantslaste kaitsest läbi ja tungisid nende tagalasse. ● Suure vaevaga suutsid inglased juuni alguseks enamiku oma  vägedest Dunkerque’i kaudu Prantsusmaalt evakueerida, kogu 
sõjavarustus langes aga sakslaste kätte. ● 22. juunil 1940 sõlmiti Compiègne’i metsas Saksa ja Prantsusmaa  vahel vaherahu. ● Alistumist mittetunnustanud kindral Charles de Gaulle lõi  Inglismaal liikumise Vaba Prantsusmaa ning jätkas võitlust Hitleri 
vastu. ● Peaministriks saanud Winston Churchill lükkas tagasi Hitleri  rahuettepanekud ning lubas sõda kõike välja pannes jätkata.  ● 16. juulil 1940 andis Hitler käsu Suurbritannia Luftwaffe jõududega põlvili suruda. ● Oktoobris 1940 oli Itaalia alustanud sõjakäiku Kreeka vastu, ent  saanud lüüa. ●  20. mail 1941 ründasid Saksa langevarjuüksused teise  maailmasõja suurimas õhudessantoperatsioonis Kreetat. ● 7. detsembril 1940 asusid Briti väed Aafrikas vastupealetungile  ning lõid Itaalia üksused puruks ning vallutasid suure osa Liibüast ● tuli seni Aafrika lahingutesse sekkumast tõrkunud Hitleril  Mussolini palvele vastu ja saatis Aafrikasse eraldi selleks 
sõjakäiguks loodud Aafrika korpuse. Selle etteotsa määrati 
Prantsuse kampaanias silma paistnud Erwin Rommel, 1941. aasta 


märtsis läksid Rommeli väed vasturünnakule ning surusid Briti 
üksused tagasi.  ● saanud Prantsusmaa sadamad oma kontrolli alla, alustas Hitler  1940. aastal intensiivset allveesõda Atlandi ookeanil, et läbi lõigata 
Inglismaa varustusteed.  ● 1940. aasta lõpul kinnitas Hitler sõjaplaani NSV Liidu vastu, mis  kandis nime Barbarossa. ● 22. juunil 1941 ületasid Saksa väed NSV Liidu piiri.
● Leningradi blokaadi (1941–1944)
● 6. detsembril 1941 alustas Punaarmee Moskva all vastupealetungi.
● 1942. aasta mais üritas Punaarmee omakorda Harkovi all rünnakut, mis lõppes katastroofiga: paljud üksused piirati sisse ja hävitati. 
Rindel tekkinud tühikusse paisati Saksa tankidiviisid, mis jõudsid 
juuli lõpuks Volga jõe ning Kaukasuseni. ● 1942. aasta novembriks oli enamik Stalingradist sakslaste kontrolli  all, punaväe kätte oli jäänud vaid väikene kaldariba Volga ääres. ● 19. novembril 1942 alustasid Nõukogude väed Stalingradist põhjas  ja lõunas pealetungi ning piirasid sisse Saksa 6. armee. ● lahingud Stalingradi all kestsid veel kaks kuud ning lõppesid 2.  veebruaril 1943 sakslaste kapituleerumisega.  ● Novembris läksid Briti väed El-Alameini all pealetungile ning  paiskasid Rommeli üksused tagasi.  ● Mais 1943 olid need sunnitud alistuma ning lahingud Põhja- Aafrikas olid lõppenud. ●  5. juulil 1943 nn Kurski kaarel alanud pealetungi käigus suutsid  sakslased esialgu küll edasi liikuda, kuid kandsid seejuures suuri 
kaotusi.  ● Ameerika ja Briti väed korraldasid dessandi Sitsiiliasse ja maabusid seejärel 3. septembril 1943 Itaalias. ● Novembris õnnestus sakslastel ägedate lahingutega liitlasvägede  liikumine Rooma peale tõkestada, kuid kokkuvõttes olid liitlased 
oma eesmärgi täitnud: Itaalia oli teisest maailmasõjast välja 
langenud. ● Suuremat edu saavutas Punaarmee Ukrainas, jõudes välja  Rumeenia piirini.  ● 22. juunil 1944 algas Nõukogude vägede pealetung sakslaste  tsentri vastu.  ● Punaarmee tungis Poolasse ja liikus edasi Varssavi poole. 
● 1. augustil 1944 alustas Poola vastupanuliikumine siin ülestõusu,  lootes pärast sakslaste väljatõrjumist ametisse seada rahvuslikku 
valitsust. ● Ring Saksamaa ümber tõmbus koomale. 1944. aasta sügisel  okupeeris Punaarmee Rumeenia ja Bulgaaria, koos kohalike 


partisanidega löödi sakslased välja ka Jugoslaaviast. Sõjast üritas 
väljuda ka Ungari, kuid Saksa väed okupeerisid selle ja kukutasid 
seadusliku valitsuse. ● 6. juunil 1944 maabusid lääneriikide sõjajõud Lääne-Prantsusmaal  Normandias. ● 7. detsembril 1941 ründas Jaapan ootamatult USA mereväebaasi  Hawaiil Pearl Harboris. ● Suures merelahingus Midway saarestiku lähedal saavutasid  ameeriklased võidu Jaapani laevastiku üle  ● 1944. aasta sügisel asusid ameeriklased Filipiine vabastama,  purustanud enne Leyte merelahingus Jaapani laevastiku. ●  augustis 1941 Roosevelti ja Churchilli alla kirjutatud Atlandi  hartale ● Teherani konverentsil 1943. aasta lõpul tegid lääneriigid Stalinile  järjekordseid järeleandmisi, tunnustades NSV Liidu 1941. aasta 
piire.  ● 1945. aasta veebruaris toimus Musta mere ääres Jalta konverents,  millel osalesid Stalin, Churchill ja Roosevelt. Konverentsil otsustati 
asutada San Franciscos Ühinenud Rahvaste Organisatsioon (ÜRO).  ●  Liitlased jätkasid samal ajal Saksamaa pommitamist. Hukkus sadu  tuhandeid tsiviilelanikke, kurikuulsaks sai Dresdeni hävitamine 
1945. aasta kevadel. ● Ida-Preisimaal peeti meeleheitlikke lahinguid 1945. aasta aprillini,  mil Königsbergi garnison oli sunnitud kapituleeruma.  ● 16. aprillil 1945 alustas Punaarmee Oderil pealetungi marssal  Georgi Žukovi juhtimisel.  ● 24. aprillil jõuti Berliini ning 25. aprillil kohtusid põhjast ja lõunast  ümber Berliini läinud Punaarmee üksused Elbe jõel liitlasvägedega. ● 2. aprillil 1945 Berliin kapituleerus.