olema aus ja viisakas. Olin suhteliselt tagasihoidlik, kõike otsustasid minu eest minu vanemad, kuid elu mind harinud, teinud omad korrektuurid ja pannud paika mängureeglid. Nüüd olen mina see kes otsustab ja ma püüan seda teha alati nii inimlikult kui vähegi võimalik. Püüan alati mõista inimest ja tema teguviisi, püüan kõike seletada. Olen arvamusel, et kõigel meie elus on teatud roll kanda. Kui osata järgida intuitsiooni, on võimalik elus ära hoida valed otsused ja teguviisid. Samas toetudes oma intuitsioonile ja tunnetele, võime jõuda oma eesmärkideni ja elada soovitud elu. Eetika loengutes õpitud teooriatest sobib minule Aristotelese vooruseeetika. Teooria väidab, et õnnelikuks saab ainult oma isiklike omadusi arendades, läbi mõtlemise, järelduste ja loogika. Aristoteles kutsus neid omadusi voorusteks ja seletas neid kui kompromisse ehk "kuldse kesktee" leidmist kahe halva äärmuse vahel. Tegu on hea, kui see on mõistlik. Pean
võrdsega, kas viime ristiusu vägivallaga? Tekitas ka abstraktsemaid küsimusi: mis on ,,inimene"? kas eu inimese eluviis ainus võimalik mudel? 2 laadi ideed: kirjeldav(empiirilised, võivad põhineda nii kogemusel kui abstr. Mõtlemisel, mis on maailma, mis inimese loomus, mis tungid teda juhviad, kuidas omavahel suhtlevad); normatiivne (ettekirjutuslik,hinnanguline; teatavat laadi käitumine hea, teine halb, anname soovitusi, juhiseid, millised paremad teguviisid) Interdistsiplinaarsus: katse näha tervikpilti, teemad paljudest valdkondadest Ideedeajaloo traditsioonid: 2 põhilist meetodit- kanooniline e tekstuaalne ja ajalooline e kontekstuaalne Tekstuaalne meetod- ideedeajaloo kui distsipliini alguspunkt, Arthur Lovejoy, John Hopkinsi ülikoolis filosoofiaprofessor, ideedeajaloo klubi asutaja, võitles selle eest, et id.ajalugu tunnustataks kui eraldiseisvat ajaloodistsipliini elutähtsat osa(uurida
toetada ja nende eest hoolitseda on suurt rahuldust pakkuv tegevus. Kas see juba pole hea elu? Üks aspekt mida pean ka oluliseks on valiku vabadus oma tegemistes. Meid kõiki rõhub ühiskond, selle normid ja reeglid. Peame kõik ju selle ühe maakera peale ära mahtuma. Hea on kui inimene suudab täpselt mõista, mida ta täpset elult tahab ja mida mitte. Hea oskus on ka enda heaolu saavutamisel meeles pidada, et ikka peaks arvetama, et on ka teised meie ümber. Tänapäeval on keelatud teguviisid kõik meie ühiskonnas kirja pandud seaduste näol, ning need kehtivad kõigile meie riigis. Kes neid seadusi rangelt rikub elimineeritakse ühiskonnast. Eks muidugi on erinevatel ajastutel kasutatud erinevaid meetmeid selleks ja ka seadusi ei olnud varem nii palju. Siinkohal pean silmas sügavat kristluse aega kus inimesed olid massiliselt usklikud ja see seadis inimkonnale ranged piirid mille järgi pidi elama. Muidu sind karistati või räägiti hiljem põrgus põlemisest
seotud nõrkused ja ettevõtte korralduslikud nõrkused. Vara on kõik see, mis omab ettevõtte ja tema klientide jaoks mingit väärtust. Süsteemihalduse jaoks on olulised varad süsteem ise (riistvara+tarkvara) ja süsteemis salvestatud ning süsteemi poolt käideldavad andmed, süsteemiväline (kuid süsteemiga seotud) andmesideressurss, süsteemi töövõime. Süsteemihalduse varadeks võib vahel lugeda ka süsteemiadministraatoreid. Turvameetmed on teguviisid, protseduurid või mehhanismid, mis võivad kaitsta ohu eest, kahandada mingit nõrkust, vähendada turvaintsidendi tekitatud kahjusid, avastada turvaintsidente jasoodustada intsidendijärgset taastamist.Turvameetmete levinudjaotus on meetmete rakendamisvaldkonna alusel: organisatsiooniline,tehnoloogiline, füüsiline. Organisatsioonilised meetmed kehtestab ettevõttejuhtkond. (http://math.ut.ee) Riskide jagunemine
Voorused omased eelkõige kõrgklassile. head elu. Keskajal vooruseks hoopis alandlikkus Hästi elades me omandame head "Hõlpsam on kaamelil minna läbi teguviisid, head harjumused voorused. 24 nõelasilma kui rikkal Jumala riiki." 25 A Free sample background from www.awesomebackgrounds.com © 2004 By Default! A Free sample background from www.awesomebackgrounds.com © 2004 By Default!
Üks võimalus väärtsvalikute tegemiseks ongi mitte toetada äärmusliku suhtumisega ja ükskõikse isiku teket ühiskonda. Pigem mõjutada kasvamist vastupidises suunas. - Identiteedi kujundamiseks olulised valikud ehk inimese arusaama kasvatamine iseendast. Sellesse suhtesse kuuluvad teised inimesed, seksuaalsed suhted, usk, väärtushinnangud, kultuurilised eripärad, teadus ja kunst, poliitika, soolised erinevused, teguviisid, hoiak ja veel mustmiljon detaili, mis ei kasva tervikuks sekundiga. Inimese kujunemine algab sünniga ja lõpeb surmaga, kuid põhiliseks identiteedi kujundamise ajaks jääb siiski kooliiga. 2. küsimus: Miks peaks õpetaja reflekteerima oma väärtushoiakute üle? Õpetaja kutse-eetika kätkeb endas suuremat väljakutset, kui tavaametite esindajatel. Ta peab olema eeskujuks, nende käitumine ja tehtud otsused peavad olema eeskujuks.
rahuldavat tulu *õigus kontrollida ettevõtte *hinnata õigesti aktsiate turuväärtust dokumentatsiooni KLIENDID *kogeda õiglast hinda *osta konkurentide tooteid *osta ohutuid funktsionaalseid *boikoteerida ettevõtteid, kelle tooteid teguviisid ei ole vastuvõetavad VARUSTAJAD *saada regulaarseid tellimusi *keelduda tellimuse täitmisest, kui *saada tasu õigeaegselt ja vastavalt kokkuleppeid on rikutud lepingutele *konkurentide varustamine KONKURENDID *teenida kasumit *tehniline areng, millega tuleb *haarata võimalikult suur turuosa sammu pidada
inimene on oma kogemuse alla surunud. Kogemuse eitamine, moonutav tõlgendamine või ka olukorra ratsionaliseerimine teenib seega oma eneseväärikuse säilitamise otstarvet. Ebamäärane, raskesti teadvustatud ohutunne teeb inimese tuimaks, pärsituks, ja väheloovaks. Isiksuse tingimatu aktsepteerimine • Inimene asub oma võimete aktualiseerimisele sedamööda, kuidas ta usub iseendasse ja oma võimalustesse • Demotiveerivalt toimivad kõik teguviisid (kasvatusvahendid, terapeutilise sekkumise moodused jt), mis õõnestavad inimese eneseusku, kahjustavad tema minakontseptsiooni • Inimesi õpetades, ravides, nendega suheldes ja koostööd arendades tuleks neile anda võimalikult sageli ja palju tähelepanu, mõistmisvalmidust, hoolivust ja empaatiat, mida kõike ei tuleks jagada mitte n-ö teenete eest, vaid ilma tingimusteta, otsekui tagastamatuks avansiks
ja laste mõtete ning tunnete ümbersõnastamised („Sul ei ole praegu hea tuju?”) • alati tuleb lapsele anda aega mõtlemiseks ja lausete moodustamiseks, enne kui enda esitatud küsimusele vastust nõuate LASTEAIA EETILINE KESKKOND Eetikal on kasvatuses ja õpetuses keskne koht kasvatuseetika on tihedalt seotud inimõigustega . Kasvatus on alati praktiline, sotsiaalne tegevus. Iga suhte aluseks on suhtlemine. Eetika põhialustest tulenevalt peaksid teisele inimesele suunatud teguviisid alati olema võimalikult põhjendatud ja õigustatud. Teisi öeldes kasvatuses tuleb tegutseda eetiliselt õigesti (Hirjsärvi, Huttunen, 2005: 70). Sõnu „moraal” ja „eetika” kasutatakse tihtipeale läbisegi. Kasvatusaruteludes tavaliselt väga täpselt ei eristata, kas räägitakse kasvatuse eetika- või moraaliküsimustest (neid sõnu kasutatakse sünonüümidena).
Kogemuse eitamine, moonutav tõlgendamine või ka olukorra ratsionaliseerimine teenib seega oma eneseväärikuse säilitamise otstarvet. Ebamäärane, raskesti teadvustatud ohutunne teeb inimese tuimaks, pärsituks, ja väheloovaks. Isikute tingimatu aksepteerimine. C. Rogersi teooria rakendusliku väljundi võib kokku võtta järgmiselt: Inimene asub oma võimete aktualiseerimisele sedamööda, kuidas ta usub iseendasse ja oma võimalustesse. Demotiveerivalt toimivad kõik teguviisid, mis õnnestavad inimese eneseusku, kahjustavad tema minakonseptsiooni. Inimesi õpetades, ravides, nendega suheldes ja koostööd arendades tuleks neile anda võimalikult sageli ja palju tähelepanu, mõistmisvaldumist, hoolivust ja empatiat. Tänu mõistvale hoolevale kohtlemisele vabaneb inimene end pärssivast kaitsekäitumisest ning leiab endas uusi resursse ise endaga toime tulla. Enese tingimatu aktsepteerimise kogemuste
end parimal viisil tingimuste muutustele, et saavutada omakasu maksimum. 45.Milles seisnevad informatsiooniga seotud põhiprobleemid indiviidide käitumises – info mittetäielikkus; info asümmeetrilisus? Informatsiooniga seotud põhiprobleemid on info mittetäielikkus ning info asümmeetria. Esimene on probleem, mis seisneb selles, et otsustajatel puudub täielik info selle kohta, millised otsused või teguviisid oleks vaieldamatult parimad, samuti puudub neil täielik info ka selle kohta, kuidas allasutused täpselt käituvad. Info asümmeetria tähendab aga seda, et indiviidid on otsustusprotsessis info seisukohalt hinnatuna ebavõrdses olukorras. 46.Kuidas toimub info hankimise ratsionaalsusprintsiibi rakendamine info (mitte)täielikkuse käsitlemisel? Info ratsionaalsusprintsiip seisneb selles, et täiendavat
Vooruslik inimene ei ole aus mitte puhuti ja ainult siis, kui see on talle kasulik, vaid sellepärast, et tal on selline iseloom. Voorus ja pahe Kuna ka pahed on iseloomuomadused, mis avalduvad seadumuslikus toimimises, siis peab olema veel midagi iseloomulikku. Aristotelese järgi on voorused need iseloomuomadused, mis avalduvad seadumuslikus toimimises ja mida inimestel on hea omada, sest voorused aitavad elada head elu. Hästi elades me omandame head teguviisid, head harjumused voorused. Millised iseloomuomadused on voorusteks? · Nt heatahtlikkus, lahkus, sõbralikkus. · Homerosel seostus eelkõige sotsiaalse rolliga nt sõjamehe vaprus. · Aristoteles pidas tähtsaimaks just seda, mis iseloomustas inimest kui sellist. Voorused omased eelkõige kõrgklassile. · Keskajal vooruseks hoopis alandlikkus "Hõlpsam on kaamelil minna läbi nõelasilma kui rikkal Jumala riiki." Vooruste kataloog
Kahte laadi ideed: · Kirjeldavad ehk empiirilised ideed, mis põhinevad kogemusel või abstraktsel mõtlemisel: milline on inimene ja tema loomus, mis tungid teda juhivad, kas ta on egoistlik või altruistlik, kuidas inimesed omavahel suhtlevad. · Normatiivne kuidas peab inimene käituma, milline on õige ühiselu korraldus. Hinnangud teatav käitumine on halb, teatav hea. Millised on paremad teguviisid? Kuidas asjad peaksid maailmas olema kirjeldavate väidete tuletamine. Interdistsiplinaarsus Filosoofia, teoloogia, politoloogia, rahvusvahelised suhted, õigus- ja majandusteadus. Majandus oli moraalifilosoofia osa, politoloogia oli üks filosoofia harusid jne. Uusaja hakul hakkasid lahku kasvama. Ideedeajaloo traditsioonid Kaks põhilist meetodit: · Kanooniline ehk tekstuaalne meetod · Ajalooline ehk kontekstuaalne meetod
sihtgrupid. Tagab koolituse kooskõla ettevõtte eesmärkidega (strateegia) ning koolituse järjepidevuse. · Koolituse põhimõtted (koolituspoliitika)- selgitavad koolitustegevuse korraldamise üldpõhimõtteid ja määratleb erinevate tasandite ülesanded ning vastuse. Tagab koolituse korralduse. · Koolituse protseduurireeglid ehk korrad- sätestavad üldpõhimõtete rakendamise täpsed reeglid ja teguviisid. Tagab koolitusprotsess arusaadavuse ja läbipaistvuse erinevate osapoolte jaoks. 10. Koolitusprotsess ja süsteemsus Koolitusprotsessi jaguneb: koolitusvajaduse hindamine, koolituse planeerimine, läbiviimine, koolituse arvestus ja aruandlus ning koolituse hindamine. Süsteemne koolitus on terviklik protsess, mis koosneb loogiliselt järgnevatest etappidest. See kaasab erinevad juhtimistasandid ja spetsialistid. Lähtub pidevõppe tsüklist. Süsteemsuse 3 tasandit on:
kõnet kuulavad inimesed iga päev silmitsi pidid seisma. Ei saa salata sellise narratiivi elegantsi ja voolujoonelisust, samuti paradoksi meisterlikku kasutamist. Ainus, mis küsimusi tekitab, on ,,kurja instrumendi" idee iseenesest. Sellist ,,eesmärk pühendab abinõu" mõtlemist on inimesed harjunud pidama jesuiitlikuks kahepalgelisuseks. Kas sellist praktikat saab omistada Jumalale, kes on Kristuse sõnutsi (Jh 14:6) Tee (ehk õiged teguviisid) ja Tõde (ehk siis ühemõtteline reaalsus). Nii tundub, et Lutheri hea ja kurja käsitlusel on omad kitsaskohad, kuid tervikuna on tegemist ilusa ja praktilise paradigmaga. 97 5.6. Algkoguduse nägemus heast ja kurjast Bultmanni järgi. Algkogudus oli mõneti erilises olukorras. Nimelt valitsesid seal tugevad eshatoloogilised meeleolud, kuivõrd seda maailma arvati lõppevat õige pea. Kristus pidi tulema tagasi
Klassipõhise kokkuleppe eeliseks (eriti esimeses ja teises kooliastmes) on, et see aitab Õigus turvalisusele ei tähenda vaid seda, et ohtu pole – see tähendab ka turvalist enesetunnet. ülekooliliselt teadvustada kõike, mis puudutab käitumist, õppimist ja suhteid ning teeb seda Halvustamine, solvamine, teiste meelega eemale tõrjumine, ähvardamine ja ropendamine klass-klassilt, vanusele ja arengutasemele vastavalt. See tagab küllaldase ülekoolilise ühtluse on teguviisid, mis võtavad kelleltki õiguse end siin turvaliselt tunda. käitumishoiakute peamistes argiaspektides. (6. klassi käitumisleppest) Sellise kava või hoiakute kogumi struktuur on esita- tud joonisel 2.2
annaabi.ee 
