Vaimse tervise spetsialistid: Probleemid: Psühhiaatrid Kutse psühholooge puudu Kutseaasta ei ole riiklikult rahastatud HK psühhoteenuste hinnad madalad Psühholoogid Kliinilised psühholoogid 3+2+1 õppekava Koolipsühholoogid Psühholoognõustajad Muud terapeudid tegevusterapeut, loovterapeut, pereterapeut, muusikaterapeut Uhhuud: kristalliterapeudid, holistikud, kes nimetavad end psühholoogideks, aga vastav haridus puudub Haiguste klassifikatsioonid Eestis Fkoodid Üldine diagnostiline printsiip: Sümptomid ja/või sellega kaasnevad käitumismustrid peavad inimest ja/või teisi inimesi oluliselt häirima. Patsiendil peavad avalduma ärevuse primaarsed sümptomid enamusel päevadest vähemalt mõni nädal mitme kuu jooksul.
seljalihaste atroofia ( seotud liigutuste tegemisega, kaasneb nõrkus). Kõige sagedasemad on ortopeedilised probleemid, lihaste, luustiku ja liigeste puuded kõver selgroog, puusavead, jäsemepuudulikkus, luustiku haprus, ülemäärased liigesekõverused. Õige ratastool. Õige ratastooli valik on väga oluline, see peab täpselt sobima. Kui ratastool on liiga suur, või väike, liiga raske või kerge, on seda märksa raskem kasutada. (füseoterapeut, tegevusterapeut) On olemas erinevad sanatoorsed koolid, kus on puuetega laste jaoks kõik vajalik olemas, et nende elu oleks natukene lihtsam. Samas lapsed, kes varem on käinud tavakoolis ja on sattunud õnnetusse ning jäänud ratastooli, tahaksid ka pärast edasi tavakoolis käia. Sellepärast on oluline kooli projekteerimine, mõeldes ka ratastooliga laste peale. Kui varem sellele mõeldud ei ole, siis annab alati teha koolis kohandusi.
Eesti füsioterapeutide registrisse kuulus 2005. aasta 1. jaanuari seisuga 238 füsioterapeuti. Eesti taastusravivõrgu arengukava järgi vajab Eesti 2015. aastal 900 füsioterapeuti. Sõltuvalt töökohast on füsioteraapia valdkonnas töötavate inimeste ametinimetused erinevad. Neist levinumad on füsioterapeut, ravikehakultuuriinstruktor, ravivõimlemisinstruktor, liikumisravispetsialist, taastusraviõde, elektriraviõde ja füsiaatriaõde. Sarnased ametid: tegevusterapeut, taastusarst, manuaalterapeut, kiropraktik, massöör ja toitumisspetsialist.
peaks olema temaga tegelev meeskond (Häidkind, 2007). Kui lapse arengu jälgimisest ja hindamisest järeldatakse, et laps vajab rehabilitatsiooniteenust siis suunatakse laps koos vanematega arstlikku ekspertiisikomisjoni ja rehabilitatsiooniasutusse. Seal hinnatakse veel last rehabilitatsiooni meekonna poolt ja määratakse lapsele puude raskusaste - kerge, keskmine, raske või sügav. Rehabilitatsiooni meeskond (sotsiaaltöötaja, logopeed/eripedagoog, tegevusterapeut, füsioterapeut, psühholoog, eriarst, meditsiiniõde) koostab ülevaate erivajadusega lapse arenguks vajalikest teenustest ja kasvukeskkonna tingimustest. (Häidkind, 2008.) Rehabilitatsioonimeeskonna soovitustest on muuhulgas abi arendustegevuste planeerimisel, kui esitatud on lapse arengutaseme põhjalik kirjeldus ning antakse soovitusi õppe- ja kasvatus tegevuste korraldamiseks. Kui lapsele tuleb tema erivajadusest lähtuvalt kohandada väga ulatuslikke kasvukeskkonna muutusi ja ta vajab
vaimse arengu mahajäämine, millest tingituna võivad tekkida probleemid ka keskendumise ja hüperaktiivsusega. Ravivõimalused Erinevalt amütroofsest lateraalskleroosist on PCI puhul tõhused võimalused arendamaks keha liikuvust ja koordinatsiooni. Ravi on kompleksne, kuna peab hõlmama kõiki lihasgruppe, et laps saaks tulevikus võimalikult iseseisvaks. Raviprotsessi taga on interdistsiplinaarne meeskond, mille koosseisu kuuluvad neuroloog, perearst, taastusarst, füsioterapeut, tegevusterapeut, logopeed ja paljud teised vastavalt haiguse liigitusest. Eduka ravi tagab järjekindlus ja saavutatud tulemuste arendamine igapäevaelu tegevuses. 4 Kokkuvõtteks Olles võrrelnud kahte kehapuuet, mis mingis faasis näevad suhteliselt sarnased välja, on need kaks väga erinevad. Laste tserebraalparalüüs on diagnoos, millega on võimalik elada kõrge eani ning haigus kestab sünnist surmani
languse, lihaste kontrolli / koordinatsiooni kadumisega( 00108) ● Vigastuste oht/ risk (00035) ● Ebaefektiivne toimetulek (00069) ● Puudulikud teadmised (00126) ● Häiritud neelamine (00103) (Herdman.2014) PARKINSONI TÕVE RAVI KORRALDUS Parkinsoni tõve käsitlus on multidistsiplinaarne, ravimeeskonnas osalevad mitme eriala spetsialistid: perearst, neuroloog, neurokirurg, uroloog, psühhiaater, taastusarst, psühholoog, füsioterapeut, tegevusterapeut, logopeed, sotsiaaltöötaja ja õed-spetsialistid. Diagnoosimine, esmaravi määramine ja raviplaani korrigeerimine toimub neuroloogide poolt. ( Altmets, jt. 2012). PATSIENDIÕPETUS Kõneteraapia Eesmärk on parandada artikulatsiooniaparaadi lihaste funktsiooni ning takistada seisundi halvenemist. See võimaldaks ennetada suhtlemis raskustest tekkivaid sekundaarseid probleeme. Ravivõimlemine. Korrapärane liikumine aitab säilitada füüsilist vormi ja liigeste liikumisulatust.
· liikumistegevuste õpetamine, liigutusliku aktiivsuse ja omaalgatuslikkuse stimuleerimine, komplekssete liikumistegevuste arendamine teraapiatunnist igapäevaellu ja seeläbi elukvaliteedi ja iseseisvusastme tõstmine · liikumisorientatsiooni ja taju arendamine Tegevusteraapia. Eesmärgiks on lapse võimalikult eakohane iseseisvus igapäevategevustega toimetulekuks. Peamise teraapiameetodina kasutatakse mängu, sest mäng on lapse jaoks põhiline ja kõige olulisem tegevus. Tegevusterapeut valib mängud, mis vastavad lapse arengulisele vanusele, toetavad tema tegevusvõimet ning on huvitavad ja motiveerivad. Tegevused, mida kasutatakse tegevusteraapia läbiviimisel on järgmised: · igapäevatoimingute hindamine ja õpetamine · kehaskeemide, käe-silme koostöö ja ruumitaju arendamine · jäme- ja peenmotoorika ning koordinatsiooni arendamine · käelise funktsiooni hindamine, vajadusel ortooside määramine ja valmistamine · mänguliste oskuste arendamine
Muud ravimeetodid : kognitiiv-käitumuslik psühhoteraapia, psühhoteraapia, pereteraapia, nõustamine. Abi otsimine Perearst sümptomite põhjuste määratlemine, spetsialisti juurde suunamine Psühhiaater diagnoosi määramine, ravi Psühhiaatriaõde ravimite võtmise kontrollimine, hindab reageeringut ravile Sotsiaaltöötaja igapäevaellu tagasisulandumine, teised asutused, eluase, abirahad, teenused Tegevusterapeut töölenaasmine, põhioskuste omandamine Apteeker nõustamine ravimite osas Psühholoog käitumiste, kogemuste uurimine Tugirühmad info jagamine, toetus, aitab toime tulla edaspidises elus Abiliinid probleemide rääkimine, toetus Huvialarühmad aktiivsus, positiivsus, huvi elu vastu Kodanike nõustamiskeskused info teenuste kohta, toetus taotlemisel Internet informatsioon, kontakt inimestega Perekond ja sõbrad emotsionaalne ja praktiline tugi
kas käte või jalgade lihaste funktsiooni täieliku kadumisega. Mis on tetrapleegia? Kui kahjustatud on nii mõlemad käed kui ka mõlemad jalad, on tegemist tetrapleegiaga Nimeta sagedasemad probleemid peale insulti Kõnehäired, liikumishäired, neelamishäired, tasakaaluhäired. Patsiendi abistamine peale insulti. Kirjelda, mida on võimalik teha. Haiglas tegeleb füüsilise puude (halvatuse) taastusraviga füsioterapeut, vahel ka tegevusterapeut. Kõnet õpetab logopeed. Insuldi ravi puhul on väga olulisel kohal hea hooldus ja põetus. Puhtus, liikumine, õige asend voodis ning võimlemine on olulised tüsistuste vältimisel. Närvisüsteem Närvisüsteem koosneb: Kesknärvisüsteemist (KNS) Piirdenärvisüteemist ehk perifeersest närvisüsteemist (PNS) Kesknärvisüsteemi kuuluvad Kesknärvisüsteemi kuuluvad pea- ja seljaaju. Perifeerne närvisüsteem koosneb
Meditsiinilises protsessis on rõhuasetus professionaali tegevusel (Kiik et al, 1999). · Eduka rehabilitatsiooni eelduseks on täpne diagnoos ja varane/õigeaegne sekkumine. Meditsiiniline rehabilitatsioon (ja taastusravi): HINDAMINE: tervislik seisund, funktsioonihäired ja nende parandamise võimalused. Rehabilitatsioonimeeskond, taastusravimeeskond (taastus)arst, sotsiaaltöötaja, füsioterapeut, tegevusterapeut, psühholoog, logopeed erinevate spetsialistide hinnang TEENUSTE OSUTAMINE: reh.raames meditsiiniteenuseid ei osutata (v.a hindamine ja nõustamine). Haigekassa tasub taastusravi eest, kui see on osutatud kindlatel meditsiinilistel näidustustel, st vajalik tervishoiuteenuste osutamine. TAASTUSRAVI: Ambulatoorne taastusravi (teenused, mille eest tasub haigekassa): füsioteraapia, tegevusteraapia, psühholoogiline kompleksuuring, psühhoteraapia, massaaz (mõõduka
uuringute, näiteks hepatiidi ja HIV viiruse analüüsid ning rindkere röntgenülesvõte tuberkuloosi avastamiseks. Samuti tuleks propageerida hambaravi kasutamist ja küllaldast ning tervislikku toitumist. KROONILISE PSÜÜHIKAHÄIREGA EAKAT ÜMBRITSEVAD INIMESED Professionaalid Kroonilise psüühikahäirega eaka hoolduskava koostamises ja hooldamise protsessis osalevasse meeskonda kuuluvad enamasti psühhiaater, perearst, (psühhiaatria)õde, tegevusterapeut, hooldaja ja tegevusjuhendaja. Vajadusel kaasatakse töösse või konsulteeritakse ka teiste valdkondade spetsialistidega (nt neuroloog, psühholoog, eripedagoog, sotsiaaltöötaja). Erinevatel professionaalidel on nende kompetentsist ja tööülesannetest tingituna hooldusprotsessi planeerimisel ja teostamisel erinev roll. Psühhiaatril on keskne roll eaka psüühikahäire diagnoosimisel ja anamneesi ning raviskeemi koostamisel ning vajadusel selle korrigeerimisel
tooge välja: Programmi tegevused: Harjutusi saab varieerida juhuslike rutiinide ja kasutaja poolt seatud harjutuste materjaliga. Instruktsioone, ajastust, tüüpi ja harjutusteseeria eesmärki, ning harjutust ennast saab muuta. Maht: 4 kuud 45 minutit 3x nädalas Tegevuste läbiviimise protsess ja/või ajakava. Vastuvõtul tehakse kindlaks programmis osaleja tase CANTAB-I testipatareiga. Hindamise viib läbi psühholoog. Seejärel koostatakse 2 rühma, mõlemas 5 last. Tegevusterapeut viib läbi COGPACK-treeningu vastavalt ajakavale. Treeninguperioodi lõppedes tehakse uuesti CANTAB-I test hindamaks treeningu tulemusi. (Programmis osaleja tegevusvõime arendamise protsess peaks olema arusaadavalt kirjeldatud); meeskonna tegevuste, sh meeskonnatööde kirjeldus (ära tuua meeskonnatööde regulaarsus); võrgustikutöö (pereliikmed, tööandjad, sotsiaalvaldkonna teenusteosutajad nt Töötukassa, KOV jm);
1. Töötajate tabel 2006 aasta seisuga Tegelik töötajate Töötaja Täidetud ametikohtade arv arv Hooldaja, põetaja 169 185 Logopeed, eripedagoog 5 5 Psühholoog, kutsenõustaja 4,9 6 Füsioterapeut 0,2 1 Tegevusterapeut või assistent 5.jaan 45 Huvijuht 33,9 615 Tegevusjuhendaja 575 6 Eriarst 2,7 98 Õde 90,7 25 Sotsiaaltöötaja 22,4 68
esindajatest ja tugiteenuste koordinaatoritest. Lapsele RAM´i otsuse alusel sobiva rühmaliigi leidmine õppeasutuse siseselt. Rehabilitatsioonimeeskond on kõrgharidusega spetsialistide kollektiiv, mis koostab puuetega inimestele nende toimetuleku säilitamiseks või parandamiseks rehabilitatsiooniplaane. Rehabilitatsioonimeeskonda kuuluvad Eesti Vabariigis aastal 2007 järgmised spetsialistid: Arst; Eripedagoog; Füsioterapeut; Logopeed; Meditsiiniõde; Psühholoog; Sotsiaaltöötaja; Tegevusterapeut. Nõustamiskomisjon tuleb kokku, kui piirkonnas on laps, kes võib vajada hariduslikku soovitust, mida haridusasutusel ei ole võimalik ilma nõustamiskomisjoni otsuseta rakendada ning kui komisjonile on esitatud taotlus. Maakonna nõustamiskomisjon: eripedagoog, logopeed, koolipsühholoog, sotsiaalpedagoog või sotsiaaltöötaja Üleriigiline nõustamiskomisjon: eripedagoog, logopeed, koolipsühholoog, sotsiaalpedagoog või sotsiaaltöötaja, Haridus- ja teadusministeeriumi esindaja.
silma ja käe koostöö). Muusikaõpetaja / -terapeut (sotsiaalsed oskused; keskendumisvõime ja aistingud; tunnete taju ja väljendamine). Kunstiõpetaja / - terapeut (kognitiivsed oskused; motoorika ja kehatunnetus; värviteraapia; peenmotoorika; silma ja käe koostöö; keskendumisvõime; tunnete tajumine ja väljendamine). Logopeed (kommunikatsioon; kognitiivsed oskused; sotsiaalsed oskused). Tegevusterapeut (eneseteenindusoskused; sotsiaalsed oskused; kehatunnetus; silma ja käe koostöö). Psühholoog (laste nõustamine; õpetajate nõustamine). Sotsiaaltöötaja (pere toetamine; töö probleemsete peredega). KOOLI VÄLINE: Neuroloog, psühhiaater (arstlik kontroll; diagnoosi täpsustamine). Erinevad tugiisikud. Päevakeskused. Psühholoog. Kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötaja (perede abistamine toetuste ja teenuste taotlemisel;
raskusastmega puuded: vaimupuue, nägemis- ja/või kuulmislangus, kõnepuuded vm, sellisel juhul on tegemist liitpuudega. Esmaselt vajab arendamist üldmotoorika valdkond ja peenmotoorika, arendada tuleb eneseteenindusoskusi. Meditsiinisüsteem tagab lastele vajalikud massaaziprotseduurid, ortopeedilised abivahendid, medikamentoosse ravi jm. Kehapuudega laste füüsilise arenguga tegelevad füsioterapeut, tegevusterapeut ja liikumisõpetaja. Kõneprobleemide korral abistab logopeed, kes juhendab ka õpetajaid ning lapsevanemaid. 5. Liikumiseks vajalikud vahendid ja sobiv keskkond. Motoorikahäiretega laste jaoks kohandatud varustus on kujundatud nii, et see muudaks lapse iseseisva toimetuleku võimalused maksimaalseks. Mõningate laste jaoks tuleb aga vahel mõnda mööblieset või vahendit kohandada. Tööpinnad peaksid olema nii horisontaalsed kui ka vertikaalsed
Ega pea ringi ei käi? Veera: Ei käi. Ma kardan nõrkust ise. Ma natuke puhkan. Ho: Proovime rahulikult, aega on küll. (Askeldab) No proovige nüüd edasi. Ma toon teile käimisraami. Veera: Ma nüüd istun, tooge see raam siia. Palun aidake mind püsti. Ma kardan kukkuda. Ho: Ma toetan teid, ei te kuku. (Askeldab) No näete nüüd, oletegi ise püsti ja hoiate raamist kinni. Varsti saate ise kõndida. No proovige nüüd samme ka teha, nagu teile tegevusterapeut õpetas. Peate ise proovima, teile ju öeldi, et peate nüüd ise kõndima hakkama. Veera: Ma ikka kardan ka. Ho: Ärge kartke, tasapisi proovite ja näete, et saategi lõpuks hakkama. Marju: Küll tahaks ise püsti tõusta. Saaks vetsu minna ja koridori jalutama. Ho: Teil läheb veel natuke aega, pärast rasket operatsiooni võtab taastumine aega. Küll te varsti kõnnite. Ma lähen Veeraga kaasa ja kõnnin ta kõrval. Veera, te rohkem
oskustetaset. Ja koos psühholoogiga ka lapse võimeid. Psühholoog võiks hinnata ka pere emotsinaalset toimetulekut. + pakkude erinevaid teenuseid: eripedagoogi ja logopeedi teenust (lapse kõnearendamine + teiste võimete/oskuste kujundamine), sotsiaaltöötaja, kes saab juhendada, kuidas pere majanduslikku toimetulekut saaks organiseerida, ja millised soodustaised on puudega lapsele ette nähtud. Psühholoog saab ka peret toetda, saab pakkuda nii individuaalset kui ka grupiteraapiat. Tegevusterapeut saab ka kujundada erinevaid oskusi/võimeid, ehk konkreetsete tegevustega (ehk sarnande eripedagoogiga, aint eripeda tegeleb rohkem kirjaliuk, kõne asjaga). + füsioterapeut on ka olemas meeskonnas. Seega EV lastele on ette nähtud REH.teenuste osutamist. ÕPPENÕUSTAMISSÜSTEEM: Õppenõustamine on laste, lastevanemate ja lastega töötavate isikute nõustamine laste võimete ja arenguvõimaluste väljaselgitamisel ning õppimise või käitumisega seotud probleemide
võib vajada kõrvalist abi, juhendamist, järelevalvet, erivahendeid ja/või eri tingimusi (Masso & Pedastsaar, 2006). Sellest tulenevalt on toimetuleku piirajateks: 1. liikumine 2. nägemine 3. kuulmine 4. kõne 5. intellekt 6. psüühika (Invainfo.ee) Gail Whiteford on kasutusele võtnud mõiste "tegevustest ilmajäetus occupational deprivation" (Whiteford, 2000). Tegevustest ilmajäetust on kirjeldanud ka tegevusterapeut Ann Allart Wilcock, kirjeldades tegevustega seonduvaid riskitegureid (Wilcock, 1998). Tegevustest ilmajäetus (occupational deprivation) on olukord, kus inimesel on pikaajaliselt takistatud vajalike ja/või tähenduslike tegevuste tegemine põhjustel, mis ei ole indiviidi kontrolli all (Whiteford, 2006: 222). Sama autor lisab, et need tegurid, mis võivad viia tegevusliku väljatõrjutuseni, võivad olla sotsiaalsed, majanduslikud, keskkonnast tingitud,
annaabi.ee 
