tegevuse ja olemise alusfenomeniks ning vastavalt saadakse, et kõik ülejäänud psüühilised protsessid on määratud tahtest. Nõrgalt argumenteerituks jääb neis õpetustes see, millest tuleneb tahe ise. Strukturalism (nt. E. Titchener) - püüdsid selgitada psüühika algelemente ja nendevaheliste seoste struktuuri. Funktsionalism (nt. W. James) – milline on psüühiliste protsesside mõte ja kuidas need protsessid aitavad inimesel kohaneda oma tegevuskeskkonnaga ning lahendada elu poolt tema ette püstitatud ülesandeid aktiivsete toimingute käigus. Psühhoanalüütiline suund (nt S. Freud) – tekkeajaks oli 20. sajandi algus. Eriti ulatuslik oli huvi pärast Esimest maailmasõda. Psühhoanalüüs oli algul esmajoones meditsiiniline õpetus, mille peamiseks ülesandeks oli neurooside, eriti aga hüsteeriliste häirete ravimine neid põhjustanud ja seejärel alateadvusse tõrjutud tegurite väljaselgitamise kaudu
Õppejõud: Toomas Saal 2009 2 Sisukord SISSEJUHATUS.....................................................................................................2 Sissejuhatus..............................................................................................................................................4 Pideva muutuva tegevuskeskkonnaga kohanemise vajadus esitab juhtidele väljakutse otsida ja rakendada uusi juhtimismeetodeid, et liikuda õppiva ja areneva organisatsiooni poole. Organisatsiooniliste muudatuste tegemine ei eelda mitte üksnes organisatsiooni liikmete hoiakute (ümber)kujundamist ja nende (ümber)õpet, vaid ka seda, et nad ise tahaksid uue õppimisele pühenduda ning tarbe korral muudaksid vastavalt oma töötavasid ja käitumist. Organisatsiooni eesmärkide
Euroopas (Wilhelm Wundt, Ameerikasse ümberasunud inglane Edward B. Titchener) Püüdsid selgitada psüühika algelemente ja nendevaheliste seoste struktuuri. · Funktsionalism- 11.saj lõpu mõjukaim suund Ameerikas (William James, John Dewey). Funktsionalistid esitasid küsimusi sellest, mis on psüühiliste protsesside mõte ja kuidas need protsessid aitavad inimesel kohaneda oma tegevuskeskkonnaga ning lahendada elu poolt tema ette püstitatud ülesandeid aktiivsete toimingute käigus. Selle vaatenurga eelduseks oli asjaolu, et Charles Darwin oli juba esitanud alused psüühika evolutsioonilise olemuse kirjeldamiseks ja teooria keskkonnaga kohastumise kui võtmeküsimuse kohta. · 19.saj seitsmekümnendatel teadusliku psühholoogia väljakujunemine tänu
Organisatsiooni kultuur märksõnades 2 Rituaalid Tasustamine toetab teatud tööstiili Tervikkultuur vs allüksus Vaadeldav kultuur: Nähtav osa, riided, lood, kangelased Süvakultuur: põhiväärtused Muutmine on võimalik üles ehitada olemasoleva kultuuri tugevustele Organisatsioonikultuuri funktsioonid VÄLISFUNKTSIOON: tõlgendades maailma, võimaldab organisatsioonikultuur antud kollektiivil paindlikult kohaneda muutuva tegevuskeskkonnaga SISEFUNKTSIOON: sisendades kõigile kollektiivi liikmetele ühiseid väärtusi ja norme, integreerib kultuur antud organisatsiooni, loob selle liikmetele 'kollektiivse mina', annab neile ühise identiteedi Org-kultuuri 2 põhilist küsimust Kellel on selles organisatsioonis õigus midagi otsustada, kelle käes on võim, mis määral on see võim koondunud ühte punkti, kui tugev on organisatsiooni tsentraliseeritus; Kui palju on reegleid ja protseduure, mida
Tervikkultuur vs allüksus Vaadeldav kultuur: Nähtav osa, riided, lood, kangelased Süvakultuur: põhiväärtused Vaadeldav kultuur: Nähtav osa, riided, lood, kangelased Süvakultuur: põhiväärtused Muutmine on võimalik üles ehitada olemasoleva kultuuri tugevustele 31 Organisatsioonikultuu ri funktsioonid tõlgendades maailma, võimaldab organisatsioonikultuur antud kollektiivil paindlikult kohaneda muutuva tegevuskeskkonnaga (välisfunktsioon) sisendades kõigile kollektiivi liikmetele ühiseid väärtusi ja norme, integreerib kultuur antud organisatsiooni, loob selle liikmetele 'kollektiivse mina', annab neile ühise identiteedi (sisefunktsioon). 32 33 34 Kultuuri perspektiivid 1 RATSIONALISM: Kultuur on eesmärkide saavutamise vahend ja juhtimisinstrument. Organisatsioon on masinavärk, mehhanism, millel on omad juhtimishoovad;
Organisatsiooni kultuur märksõnades Tõekspidamised Normid Hoiakud Edasiantavad Mõjutavad tunnetust, mõtlemist, käitumist Muutumine on võimalik üles ehitada olemasoleva kultuuri tugevustele Organisatsioonikultuuri funktsioonid VÄLISFUNKTSIOON: tõlgendades maailma, võimaldab organisatsioonikultuur antud kollektiivil paindlikult kohaneda muutuva tegevuskeskkonnaga SISEFUNKTSIOON: sisendades kõigile kollektiivi liikmetele ühiseid väärtusi ja norme,integreeribkultuur antud organisatsiooni, loob selle liikmetele ,,kollektiivse mina" annab neile ühise identiteedi Ratsionalism: Kultuur on eesmärkide saavutamise vahend (eesmärgipärasus) ja juhtimisinstrument! (tuleviku eesmärgid) Funktsiolism: Ühised väärtused, ühine kultuur, aitab neil välikeskkonnaga kohaneda ja org sisemist ühtsust säilitada. Sümbolism:
Süvakultuur – on vaadeldava kultuuri aluseks ehk põhiväärtused (uuendusmeelsus, kõrge töö kvaliteet, sotsiaalne vastutus, eetiline käitumine jne) 12 Organisatsioonikultuuri funktsioonid Välisfunktsioon: tõlgendades maailma, võimaldab organisatsioonikultuur antud kollektiivil paindlikult kohaneda muutuva tegevuskeskkonnaga Sisefunktsiooon: sisendades kõigile kollektiivi liikmetele ühiseid väärtusi ja norme, integreerib kultuur antud organisatsiooni, loob selle liikmetele “kollektiivse mina“, annab neile ühise identiteedi Organisatsioonikultuuri 2 põhilist küsimust: Kellel on selles organisatsioonis õigus midagi otsustada, kelle käes on võim, mis määral on see võim koondunud ühte punkti, kui tugev on organisatsiooni tsentraliseeritus;
sideettevõtted) või tasuta (nt heategevuslik tasuta toitlustamine vähe kindlustatud isikutele, eratelevisioon, era raadiojaamad). *Avaliku juhtimise erinevus avalikust valitsemisest - Avalik juhtimine tähtsustab tulemust, avalik valitsemine aga osalejate tundmust protsessi ajal. Avalik juhtimine keskendub protsessidele ehk juhtimisele. Avalik valitsemine pigem kontekstile ehk mida juhtida. 3. Iseloomustage avaliku sektori tegevuskeskkonda ja võrrelge seda erasektori tegevuskeskkonnaga. Era- ja avalik sektor täidavad ühiskonnas erinevaid funktsioone ja omavad seega erinevaid eesmärke. **Avalik sektor on see osa majandusest, mis on seotud valitsuse rahaliste ülekannetega. Institutsionaalsest aspektist lähtudes kuuluvad avalikku sektorisse riigi- ja munitsipaalasutused, -fondid ja –ettevõtted. Avaliku sektori funktsioonideks on riigivalitsemise ja omavalitsuse korraldamine, seadusandluse ja õigusemõistmise korraldamine, riigikaitse, avaliku korra tagamine, riigi
▪ õiguskord • Kommertsteenus peab suutma leidma turul piisaval hulgal ostujõulisi tarbijaid, kes on valmis teenuse eest maksma – teenuse genereeritud „väärtus“ on suurem kui selle osutamisega seotud kulud. ◦ Näited: ▪ pangakontor, ▪ postkontor • Keeruline selgepiiriliselt eristada, sest on tihe koostöö teiste teenuste pakkujatega 3. Iseloomustage avaliku sektori tegevuskeskkonda ja võrrelge seda erasektori tegevuskeskkonnaga. • Avatus, keerulisus ja konfliktsus, kõik kliendid, võrdne kohtlemine, avalik hüve, vastutuse hajumine • Viimase 50 aastaga on avalik sektor kasvanud nii suuruses kui ka keerukuses • Avalik sektor hõlmab arvukaid institutsioone, mille eesmärk on erinevate huvide ajamise nimel otsuste tegemine ja nende elluviimine. • Avalikud organisatsioonid sõltuvad eesmärkide täitmisel teistest organisatsioonidest – nii
mõõdik. Samas kui valitsemine väärtustab pehmet tulemust - kvalitatiivse mõõdiku näol. Avalik haldus pöörab tähelepanu ainsana vaid sisendile. 2. Mis on avalikud teenused, miks on neid raske selgepiiriliselt eristada erasektori kommertsteenustest? Avalikke teenuseid pakutakse avaliku sektori poolt, finantseeritakse eelarvest. Avalikud teenused on teenused, mis on poliitiliselt olulised. 3. Iseloomustage avaliku sektori tegevuskeskkonda ja võrrelge seda erasektori tegevuskeskkonnaga. Avalik organisatsioon on väliskeskonnale palju avatum kui erasektori oma. Avaliku organisatsiooni tegevuskeskkond on keerulisem ja konfliktsem. Eraettevõtted määratlevad ise oma kliendigrupi, kuid avaliku teenuse puhul peab olema kõigile tagatud võrdne kohtlemine. 4. Mida tähendab vastutuse hajumine ja miks seda avaliku sektoris esineb rohkem kui erasektoris? Erinevad sidusrühmad soovivad mõjutada avaliku organisatsiooni juhti
Organisatsiooni kultuur märksõnades 2 .� Rituaalid .� Tasustamine toetab teatud tööstiili .� Tervikkultuur vs allüksus .� Vaadeldav kultuur: Nähtav osa, riided, lood, kangelased .� Süvakultuur: põhiväärtused .� Muutmine on võimalik üles ehitada olemasoleva kultuuri tugevustele Organisatsioonikultuuri funktsioonid .� VÄLISFUNKTSIOON: tõlgendades maailma, võimaldab organisatsioonikultuur antud kollektiivil paindlikult kohaneda muutuva tegevuskeskkonnaga .� SISEFUNKTSIOON: sisendades kõigile kollektiivi liikmetele ühiseid väärtusi ja norme, integreerib kultuur antud organisatsiooni, loob selle liikmetele ’’kollektiivse mina’’, annab neile ühise identiteedi Org-kultuuri 2 põhilist küsimust .� Kellel on selles organisatsioonis õigus midagi otsustada, kelle käes on võim, mis määral on see võim koondunud ühte punkti, kui tugev on organisatsiooni tsentraliseeritus;
delegeeritud Nt. toitlustamine koolides 2 või osutabki ise. Nt. erakliinikud, erakoolid o Avalike teenuste rahastamine on segane Keskvalitsus, kov, teised finantseerijad, lõpptarbija Nt. osa tasub haigekassa, osa tuleb kliendil endal maksta 3.Iseloomustage avaliku sektori tegevuskeskkonda ja võrrelge seda erasektori tegevuskeskkonnaga Kui avalik sektor on avatud ja läbipaistev kõigi suhtes, o siis erasektor on pigem kinnine. Firmade tegevusest on palju firmasaladuse all Kui avalik sektor peab arvestama kõigi konfliktsete huvidega, kaasama kõiki, kohtlema võrdselt o siis erasektor seda tegema ei pea. Ta saab välistada tarbijaid ning suunata oma tegevuse teatud sihtgrupile. Kui avalikus sektoris saavutatakse tasakaal läbirääkimiste teel,
seoseid käsitlev psühholoogia osa. Psühhofüüsika seaduspärasused on psühholoogiateaduses ühed usaldusväärsemad. · Strukturalism(Wilhelm Wundt,Edward B.Titchener) püüdsid selgitada psüühika algelemente ja nendevaheliste seoste struktuuri Funktsionalism(William James, John Dewey):mis on psüühiliste protsesside mõte ja kuidas need protsessid aitavad inimesel kohaneda oma tegevuskeskkonnaga ning lahendada elu poolt tema ette püstitatud ülesandeid aktiivsete toimingute käigus Kahekümnenda sajandi psühholoogia Hästi arenenud, mitmetahuline ja haruline.Psühholoogia arengus on erinevatel aegadel domineerinud erinevad vaatenurgad.Ajaloolisel ehk mõjukamad on olnud: · Biheiviorism · Gestaltpsühholoogia · Psühhoanalüüs(sh freudism) · Humanistlik psühholoogia · Kognitiivne psühholoogia ...ja nende arendused
seoseid käsitlev psühholoogia osa. Psühhofüüsika seaduspärasused on psühholoogiateaduses ühed usaldusväärsemad. Strukturalism(Wilhelm Wundt,Edward B.Titchener) püüdsid selgitada psüühika algelemente ja nendevaheliste seoste struktuuri Funktsionalism(William James, John Dewey):mis on psüühiliste protsesside mõte ja kuidas need protsessid aitavad inimesel kohaneda oma tegevuskeskkonnaga ning lahendada elu poolt tema ette püstitatud ülesandeid aktiivsete toimingute käigus Kahekümnenda sajandi psühholoogia Hästi arenenud, mitmetahuline ja –haruline.Psühholoogia arengus on erinevatel aegadel domineerinud erinevad vaatenurgad.Ajaloolisel ehk mõjukamad on olnud: Biheiviorism 6 Geštaltpsühholoogia Psühhoanalüüs(sh freudism) Humanistlik psühholoogia
Locke arendas meeleliste teadmiste päritolu ideed .G. Leibnitz tõi käsitlusele alateadvuse mõiste. Olulise panuse teaduslikku psühholoogia arengusse on andunud 19 saj psühhofüüsika. (objekti ja selle tekitatud aistingu vahekorra uurimine). 19.saj lõpuks sai määravaks suunaks funktsionalism. Esitati küsimus sellest, mis on psüühiliste protsesside mõte ja kuidas need protsessid aiatavad inimesel kohanda oma tegevuskeskkonnaga ning lahendada elu poolt tema ette püstitatud ülesandeid aktiivsete toimingute käigus. Kahekümenda sajandi psühholoogia Kaasaegne psühholoogia on hästi arenenud, mitmetahuline ja - haruline. Biheivorism on psühholoogia suund, mis rajaneb tingitud reflekside uurimisel füsioloogias ja eksperimentaal psühholoogia rakendamine loomade käitumise uurimisel. Oluliseks sündmuseks siin on B. Watsoni avaldatud artikkel, kus psühholoogiat käsitleti teadusena käitumisest. Teadusliku
annaabi.ee 
