Rahvusooper Estonia: Estonia on Tallinnas asuv muusikateater. Aastast 1998. kannab see nime Rahvusooper Estonia. Teatri loominguline juht ja peadirigent on 2012. aastast Vello Pähn. Estonia teater sai alguse 1865. aastal asutatud Estonia Seltsi tegevusest. 19. sajandil esitati peamiselt rahvatükke ning nalja- ja laulumänge. Korrapärasem teatritegemine sai alguse 1895. aastal. Tõsisem draama jõudis lavale 20. sajandi algul.Kutseline teater sai Estoniast 1906. aastal. 1907. aastal etendati esimene operett Hervé "Mamzelle Nitouche", 1908. aastal esimene ooper Conradin Kreutzeri "Öömaja Granadas".1913. aastal valmis Estonia teatri hoone. 1922. aastal etendati esimene ballett Léo Delibes'i "Coppèlia". Esimese eesti ooperi Evald Aava "Vikerlased" esmaettekanne Estonias oli 1928. aastal.
Liturgiline draama- vaimulik esitas ladina keeles ja altari ees. · Hakati lisama rahvakeelset teksti, mis meeldis publikule. Seda lisati järjest enam. · II periood XII saj- Teater ei mahu enam kirikusse. Draama oli poolvamulik ning esitati kirikuesisel platsil. Laatade ajal lubati esitada näidendeid, milles kajastusid tolleaegsed probleemid. Mindi üle rahvakeelele. Pühad osad vaimulikele, ülejäänud käsitöölistele. · III periood XIII saj Kogu teatritegemine käsitööliste kätte. Tekst üha rahvalikumaks. Kirik hakkas teatri vastu võitlema, kuna tema osakaal vähenes. · IV periood XIV-XV saj- kujunes välja rahvalik lõbustus. Teater saavutas kõrgtaseme(elukutselised näitlejad). Hakati avalikult pilkama võimukandjaid. · Kuulus kirjanik Francois Villon. Skulptuur ·Neid kasutati peamiselt kirikute kaunistamiseks. ·Peamiselt kujutati piiblitegelasi. ·Skulptuurid aitasid
Wivi Lönni poolt. Kahetiivalise ehitise ühte poolde kavandati teatri-, teise kontserdisaal. Nii on see tänaseni. Rahvusooperi suur saal mahutab 690 pealtvaatajat, väiksemate lavavormide esitamiseks on ehitatud talveaed. Estonia teatrihoones etenduvad sageli ka külalisteatrite tükid, toimuvad pidustused ning riikliku tähtsusega sündmused. Ajalugu: 1865. aastal asutati Tallinnas laulu ja mängu selts "Estonia". Näitemänguga alustati selles 1871. aastal. Edasine teatritegemine oli suhteliselt juhuslik, teatritegemisest kui traditsioonist võib rääkida alles alates 1895. aastast, mil seltsis hakati lavastama laulumänge, rahvatükke, naljamänge, enamasti laulu ja tantsuga; XX sajandi algul jõudis lavale aga juba tõsisem draama. 1906 loodi seltsi baasil kutseline teater ,,Estonia". (lavastajate ja näitlejate Paul Pinna ning Theodor Altermanni eestvõtmisel) 1907 esimene operett - Hervé "Mam'zelle Nitouche", 1908 ooper - Kreutzeri "Öömaja Granadas";
See laul oli ka kiire tempoga ning oli pigem kurva meloodiaga. Neid laule saab teistest eristada motiivi ja hääletoonist. Kõik laulud olid esitatud prantsuse keeles. Minu arvates sobisid kõik laulud enda kohale, olid esitatud õigeaegselt ehk kurvad laulud 3.-4. vaatluse ajal ja rõõmsameelsemad laulud 1,-2- vaatluse ajal. Uurisin lisaks, et Estonia teater sai alguse 1865. aastal asutatud Estonia Seltsi tegevusest. Korrapärasem teatritegemine sai alguse 1895. aastal. 1907. aastal etendati esimene operett Herve '' Mamzelle Nitourche'' ja 1908. aastal esimene ooper Conradin Kreutzeri ''Öömaja Granadas''. 1944. aasta Tallinna pommitamises hävis Estonia teatri hoone. Maja taastati 1947. aastal.
Julia Karpenkova IV3V Eesti teatri ajalugu. Estonia teater sai alguse 1865. aastal asutatud Estonia Seltsi tegevusest. 19. sajandil esitati peamiselt rahvatükke ning nalja- ja laulumänge. Korrapärasem teatritegemine sai alguse 1895. aastal. Tõsisem draama jõudis lavale 20. sajandi algul. Kutseline teater sai Estoniast 1906. aastal. Estonia teatri hoone valmis 1913. aastal. 1907. aastal etendati esimene operett Hervé "Mamzelle Nitouche", 1908. aastal esimene ooper Conradin Kreutzeri "Öömaja Granadas" ja 1922. aastal esimene ballett Léo Delibes'i "Coppèlia". Esimese eesti ooperi Evald Aava "Vikerlased" esmaettekanne Estonias oli 1928. aastal ning esimene eesti ballett
Arvatavasti ongi need olnud ka Eesti esimesed teatrid. Kindlasti on teada esimeste näidendite nimed ja lavastajad ning kuidas etendusi lavastati. Eesti teatri sünd Iseseisva kunstivormina on teatri Eestisse toonud sakslased. Pikka aega oli teater levinud enamasti baltisakslaste hulgas. Teated Eesti esimesest teatrietendusest pärinevad 16. sajandist. Siis mängisid Tallinna Linnakooli õpilased raekojas Terentiuse komöödiat Androslannad. 17. sajandil piirdus teatritegemine mujalt tulnud rändtruppide juhuslike külalisesinemistega ja hootise kohaliku taidlusega. August von Kotzebue eestvedamisel ehitati 1784. aastal Tallinnasse asjaarmastajate teater. Tallinna Linnateater ehk Tallinna saksa teater oli esimene kutseline teater, mis avati 1809. aastal. Esimene eestikeelne etendus Häbi sel, kes petta tahab lavastati 1819. aastal. Eesti rahvusliku teatri sünniks peetakse 1870. aastat, kui Vanemuise Seltsis etendati Lydia Koidula "Saaremaa onupoega".
Noor vähetuntud autor Urmas lennuk sündis 1971 aastal. Elab Tallinnas ning tegutseb Rakveres. Ta on lõpetanud kõrgema lavakunstikooli ning aastast 2001 töötab Rakvere Teatris. Eelkooli lastele on kirjutanud raamatu ,,Sööärasöö`". Saarlastele on lavastaja juba tuttav. Ta on lavastanud siin mitu lavatööd näiteks ,,Vares" ja ,,Igavene kapten". Laiemalt võttes on Lennuk aga kaugel üleolekust teatri ja selle mõju suhtes ühiskonnale. Ei pelga ka tõdemust, et mingil määral peab teatritegemine olema sotsiaalselt heaks kiidetud. 4 5. Kasutatud kirjandus Internetiallikad: http://et.wikipedia.org/wiki/Urmas_Lennuk ( 14.jaanuar 2010 ) http://uudised.err.ee/index.php?06172977 ( 14.jaanuar 2010 ) http://www.meiemaa.ee/index.php?content=artiklid&sub=11&artid=31165 ( 14.jaanuar 2010 ) http://www.temuki.ee/arhiiv/2004/02/04veb_t05.htm (14.jaanuar 2010) Artikkel ajalehes: Madli Pesti .Teater taas sadamaaidas. Sirp nr 31(3264) 28.08.2009
................................5 Sinine saal........................................................................................................................................................6 Talveaed...........................................................................................................................................................6 Ajalugu 1865. aastal asutati Tallinnas laulu-ja mänguselts "Estonia". Näitemänguga alustati selles 1871. aastal. Edasine teatritegemine oli suhteliselt juhuslik, teatritegemisest kui traditsioonist võib rääkida alles 1895. aastast. 1906.a. pandi esmajoones Paul Pinna ja Theodor Altermanni toel käima kutseline teater Estonia ning samal ajal koos teiste Tallinna seltsidega hakkas Estonia Selts aktiivselt tegutsema uue teatri-ja kontserdimaja ehitamisega. Selle pidulik avamine toimus 24. augustil 1913.aastal.
Enne oma maja saamist tegutseb "Endla" Selts mitmel pool Pärnus. Enamasti vahetatakse asukohta päris tihti, kas jäävad ruumid tegevuse jaoks kitsaks või on jälle üür liiga kõrge. Oma maja ehitamise plaane tehakse ka, kuid tegudeni ei jõuta. olulisemad lavastused 1878. P. A. J. Steinsberg "Pärmi Jaagu unenägu" 1878. L. Koidula "Saaremaa onupoeg" 1879. C. R. Jakobson "Arthur ja Anna ehk Vana ja uue aja inimesed" 1880. aastad. Rahvuslik liikumine, sealhulgas teatritegemine, soikub - samuti seltsi uute liikmete juurdevool ja rahvavalgustuslik tegevus. Kui näiteks 1878 peetakse 23 harivat kõnet ("Pestalozzi elulugu", "Kõrvast ja kõrva kuulmisest", "Mis kasu koolis õppimine toob"), siis 1889-1900 mitte ühtegi. Selts muutub tantsuga lõppevate piduõhtutega ja näitusmüükidega puht meelelahutuspaigaks. Iga heast nimest lugupidav tütarlaps püüab end seltsist eemale hoida. Näitemängutrupi etteasted on siiski oodatud ja rahvarohked
Aarnele hakkas ka huvi pakkuma tehnika ja meisterdamine. Ta näiteks valmistas oma onuga jõuluehteid, igasuguseid elektririistu ja isegi lootusetult rikkis külmkapi käima pannud. Kui ta lõpetas seitsmenda klassi, arvas ta onu, et ta võiks minna elektromehaanika tehnikumi. Aga kuna Aarne oli juba teatris käinud, tahtis ta hoopis näitlejaks saada, ta oli paar viimast aastat näiteringis kaasa löönud. Siis onu soovitas Aarnel minna Tallinna 2. Keskkooli, kus hakkas teatritegemine suurelt pihta. Üheksandas klassis sai ta mängida Kiirt ,,Kevade" esimeses vaatuses. Aarne puutus kokku ka muusikaga. Talle kingiti mandoliin, kui ta oli kümnene ja sinna oli kaasa pandud õpik, millest Aarne hakkas harjutama. See oli teiste jaoks haruldus, kui näitleja oskas ka nooti lugeda. Aarne Üksküla töötas aastatel 19611968 Rakvere Teatris, 19681978 Lydia Koidula nimelises Pärnu Draamateatris. Hiljem aga pöördus Eesti Draamateatrisse 19851988 ja peale
Estonia ja- Draamateatri asustamine Estonia Teater: Estonia teater sai alguse 1865. aastal asutatud Estonia Seltsi tegevusest. 19. sajandil esitati peamiselt rahvatükke ning nalja- ja laulumänge. Korrapärasem teatritegemine sai alguse 1895. aastal. Tõsisem draama jõudis lavale 20. sajandi algul. Kutseline teater sai Estoniast 1906. aastal. Estonia teatri hoone valmis 1913. aastal. 1907. aastal etendati esimene operett Hervé "Mamzelle Nitouche", 1908. aastal esimene ooper Conradin Kreutzeri "Öömaja Granadas" ja 1922. aastal esimene ballett Léo Delibes'i "Coppèlia". Esimese eesti ooperi Evald Aava "Vikerlased" esmaettekanne Estonias oli 1928
töötlus. Lydia Koidula :kohandas näidendi eesti oludele ja sidus ärkamisaja ideedega. kirjutas juurde laulud ja viisid. saatis etendust ise klaveril. hoolitses kostüümide, jumestuse ja parukate eest. Renessansi teater Renessanss tähendab taassündi. Sel ajal püüti ka teatrielu mitmekesistada ning sellega seoses taaselustada antiikaja teatri traditsioone. 17. sajandil piirdus Eestis teatritegemine mujalt tulnud rändtruppide juhuslike külalisesinemistega ja kohaliku taidlusega. Baltisaksa teatri peamiseks keskuseks jäi Riia. Hakati ehitama teatreid, millel oli hobuserauakujuline saal ning eesriidega lava. Kasutati maalitud dekoratsioone. Lava oli nagu karp, lahtine külg vaatajate poole. Valgust andsid küünlad või õlilambid. 19. sajandi lõpus seadis naturalism eesmärgiks argise tõetruuduse. Perekonnaelu
1 Dada oli kirjanike ja kunstnike sünnitis, teosed olid küll konstruktiivsed, kuid ainult seetõttu, et kunstnike tegevusest mingigi püsiv vorm olemas oleks. Kui kirjanik sai oma hüüdlausete ja jõhkrate sõnumitega publikut püüda, siis kunstnik pidi suutma oma loomingu pilkupüüdvaks ja köitvaks muuta, see pidi olema materiaalne vorm. Dadaismis haarati kunsti alla ka igasugune teatritegemine, tsirkused, näitused ja deklamatsioonid. ,,Kõik, mille kunstnik välja sülitab, on kunst", ütles Kurt Schwitters. Seega dadaismis võis vabalt teha ja öelda seda, mis pähe tuleb, kõiges kahelda ja muuta oma loomingu ideed ka selle teose loomise ajal. See, mida kunstnik peab kunstiks, see ka on kunst. Kubismis ja futurismis seda ei öeldud välja, kuid nüüd oli see avalik loosung. Dadale sai iseloomulikuks loobumine kuntniku kontrollivast funktsioonist, ka tema kunstikäsitöö
Kuid iseseisva kunstivormina tõid teatri siinsetele aladele sakslased, ja pikka aega toimis see hõredalt ja piiratult üksnes baltisaksa kultuurikeskkonnas. Läti Henrik mainib küll juba ristisõdijate korraldatud vaatemänge, ometi puuduvad meil andmed, nagu oleks keskaegne teater oma mitmesugustes vormides siin laiemalt levinud. Renessansiteatrit esindasid teadaolevalt üksnes harvad ladinakeelsed koolietendused, ja 17. sajandil piirdus teatritegemine mujalt tulnud rändtruppide juhuslike külalisesinemistega ja hootise kohaliku taidlusega. 3 Baltisaksa teatri peamiseks keskuseks jäi alati Riia. Alles noore ja energilise August von Kotzebue juhuslik tulek Saksamaalt Tallinna pani mänguharrastuse 18. sajandi lõpul siin hoogsamalt käima, mis 1809 viis viimaks kutselise teatri loomiseni. Kummatigi tulid selle repertuaar ja põhitegijad jätkuvalt Saksamaalt. Baltisakslased ise jäid
"Säärane mulk ehk Sada vakka tangusoola" 1878 Peterburist jõuab tagasi Seltsi kinnitatud põhikiri. "Endla" tegevus on nüüd seadustatud. Enne oma maja saamist tegutseb "Endla" Selts mitmel pool Pärnus. Enamasti vahetatakse asukohta päris tihti, kas jäävad ruumid tegevuse jaoks kitsaks või on jälle üür liiga kõrge. Oma maja ehitamise plaane tehakse ka, kuid tegudeni ei jõuta. 1880. aastad Rahvuslik liikumine, sealhulgas teatritegemine, soikub - samuti seltsi uute liikmete juurdevool ja rahvavalgustuslik tegevus. Kui näiteks 1878 peetakse 23 harivat kõnet ("Pestalozzi elulugu", "Kõrvast ja kõrva kuulmisest", "Mis kasu koolis õppimine toob"), siis 1889-1900 mitte ühtegi. Selts muutub tantsuga lõppevate piduõhtutega ja näitusmüükidega puht meelelahutuspaigaks. Iga heast nimest lugupidav tütarlaps püüab end seltsist eemale hoida. Näitemängutrupi etteasted on siiski oodatud ja rahvarohked. Eriti
aastaringi ja ühiselu pöördepunktidele. Kuid iseseisva kunstivormina tõid teatri siinsetele aladele sakslased, ja pikka aega toimis see hõredalt ja piiratult üksnes baltisaksa kultuurikeskkonnas. Läti Henrik mainib küll juba ristisõdijate korraldatud vaatemänge, ometi puuduvad meil andmed, nagu oleks keskaegne teater oma mitmesugustes vormides siin laiemalt levinud. Renessansiteatrit esindasid teadaolevalt üksnes harvad ladinakeelsed koolietendused, ja 17. sajandil piirdus teatritegemine mujalt tulnud rändtruppide juhuslike külalisesinemistega ja hootise kohaliku taidlusega. Baltisaksa teatri peamiseks keskuseks jäi alati Riia. Alles noore ja energilise August von Kotzebue juhuslik tulek Saksamaalt Tallinna pani mänguharrastuse 18. sajandi lõpul siin hoogsamalt käima, mis 1809 viis viimaks kutselise teatri loomiseni. Kummatigi tulid selle repertuaar ja põhitegijad jätkuvalt Saksamaalt. Baltisakslased ise jäid teatris suhteliselt
propageerimine... Keskaegne draama · Võrreldes antiigiga teater ja draama algelisemad. Väikesed näidendid said alguse jumalateenistustest e liturgiast kirikus (seetõttu nimetatakse varast keskaegset draamat liturgiliseks). · 12. sajandil asi laienes kirikute ette või linnaplatsile, sest vaatajate huvi suurenes. · Rahvakeelsusele ladina keelest üleminek, vaimulike asemel hakkasid näitlema linnakodanikud (käsitöölised). Edasi läks teatritegemine täielikult tsunftide kätte ja teemad muudkui ilmalikustusid. Üleminek rahvalikuks lõbustuseks. · Lavakujundus väga tinglik. · Piibliepisoodidele üles ehitatud näidendid: müsteeriumid. Vanim säilinud 12. sajandist ,,Aadama mäng". · Miraaklite teemaks apostlite ja jumalaema imeteod. Rutebeuf'i ,,Miraakel Theophile'ist" esimene saatana ja inimese lepingu kujutis. · Moraalitee õpetlik näidend enamasti allegooriliste tegelastega.
Keskaegne draama ja teater olid antiigiga võrreldes algelisemad. Keskaja algul olid väiksed näidendid, mis said alguse jumalateenistustest ehk kirikuliturgiast, mistõttu nimetatakse varajast keskaegset draamat liturgiliseks. 12.saj laienes draama kirikute ette või linnaplatsile, sest vaatajate huvi kasvas. Draama keel muutus: mindi üle rahvakeelsuselt ladina keelde. Vaimulike asemel hakkasid näitlema linnakodanikud käsitöölised, edasi läks teatritegemine tsunftidesse ja teemad ilmalikustusid. Näidenditest sai rahvalik lõbustus. Lavakujundus oli tinglik. Müsteerium piibliepisoodidele üles ehitatud näidend. Vanim pärit 12.saj ,,Aadama mäng". Miraakel apostlite ja jumalaema imeteod. Rutebeuf ,,Miraakel Theophile'ist" oli I saatana ja inimese lepingu kujutis, mis pani aluse ,,Doktor Faustusele". Moraalitee allegooriliste tegelastega õpetlik näidend. Farss jämekoomiline olulistikuline lühinäidend, komöödia alaliik
annaabi.ee 
