olla seotud materiaalse või vaimse kultuuripärandiga Arhitektuur (hooned) Monumendid Muuseumid (Eesti Rahva muuseum jne.) Teemapargid (loomaaiad, lõbusturpargid, looduspargid, botaanikaaiad, surnuaiad jne.) Elamuspargid (arenenud just Põhja-Euroopas) Kaubandus- ja vaba aja keskused Üritused (erinevad festivalid, spordi- ja kultuuriüritused) Tartu maraton, Hansapäevad, Viljandi Folk jne. Arhitektuur (kirikud, ühiskondlikud hooned (raekoda, teatrihooned), mõisad, lossid, kindlused) Puitarhitektuur (Karlova linnaosa Tartus, Norra keskaegsed puitkirikud, vanad taluhooned ) Telliskiviarhitektuur (Tartu Jaani kirik) INIMESE POOLT LOODUD 1. Spetsiaalselt turismi eesmärgil 2. Esialgselt mingil teisel eesmärgil
· Lydia Koidula kohandas näidendi eesti oludele ja sidus ärkamisaja ideedega kirjutas juurde laulud ja viisid saatis etendust ise klaveril hoolitses kostüümide, jumestuse ja parukate eest · elukutselisi näitlejaid ei olnud ja seepärast mängisid kaasa Lydia vend ja tema sõbrad · tol ajal ei peetud sündsaks, et laval esineksid naised L. Koidula vend sõbraga etenduses "Kosjakased" KUTSELINE TEATER · ehitati esimesed tõelised teatrihooned · 1906 avati Tartus teater Vanemuine · 1913 Tallinnas teater Estonia · XX saj alguses jõudis eesti näitekirjandus kõrgperioodi · August Kitzbergi ja Eduard Vilde sulest sündisid esimesed kunstiküpsed draamateosed Eesti kutselise teatri sünniaastaks sai 1906. aasta, mil Tartus Vanemuise teatrimajas mängiti August Kitzbergi näidendit "Tuulte pöörises"
Inimkäte poolt loodud vaatamisväärsused Eestis (võivad olla seotud materiaalse või vaimse kultuuripärandiga) Arhitektuur kirikud ühiskondlikud hooned mõisad, lossid kindlused Puitarhitektuur (raekoda, teatrihooned) Taagepera loss ja Holdre mõis Baeri maja Eppingi torn Tõrva Kirik- TÕRVA KÕRTSIHOONE Kammersaal Toompea loss Kärdla vanim elamu
Sellest tekkis liturgiline draama: piiblitekstide ettekanne dekoratsioonide ja kostüümidega. Kujunesid välja piibliainelised draamad müsteeriumid. Kui varemalt olid suuremad müsteeriumid katkendid Trooja sõjast siis nüüd kujutati pühakute imetegusid, nt. Neitsi Maarjast. Keskaja teater oli väga rahvalik, selle vastu võitlesid nii kirik kui ka kuningad. Kui varem oli teater väga võimas ja uhke asi, antiikajast on ju tuntud suured amfiteatrid, siis nüüd puudusid üldse teatrihooned. Kokkuvõttes võib öelda, et keskaeg ei olnud antiikkultuurile just kõige soosivam ajastu. Antiikaegne teater põhimõttelised hävitati ning muu uputati üle uute vaadetega. Siiski kumas kõikides suundades ikkagi välja möödapääsmatu antiikaegne taust, juba hariduses oli antiikajal suured muutused läbi tehtud.
Aegade jooksul on teater kandnud ka teisi nimesid, nõukogude ajal oli ta Tallinna Riiklik Draamateater, mille nimele lisandus erinevaid tiitleid (ka kõrget taset märkiv akadeemilise nimetus), Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamise aegu saadi tagasi Eesti Draamateatri nimi (1989). Teater on algusest peale tegutsenud Tallinna kesklinnas asuvas kaunis, art deco stiilis Saksa teatri majas, mis on Eesti kõige vanem säilinud teatrimaja (valmis 1910, mitmed vanemad teatrihooned purustati Teises maailmasõjas). Lisaks suurele saalile (426 kohta) on siin ka 1960-tel juurde ehitatud väike saal (170 kohta) ja 2004 avatud Maalisaal (70 kohta). 2004. aasta remondi käigus uuendati ja kaasajastati põhjalikult lavatehnika, 2009. aastal renoveeriti täielikult kogu lavatagune hooneosa. Eesti Draamateater on Eesti suurim sõnateater, praegu on siin 37 näitlejaga püsitrupp ja 4 kooseisulist lavastajat
Moralitee õpetlik allegooriline näidend Inglismaal Miraakel legendid jumalaema ja pühakute imetegusid, Prantsusmaal Müsteerium - piibliaineline etendus keskajast, kus vahelduvad kõnes esitatud osad muusikas esitatud osadega. 9. Mis olid renessansiteatri peamised erinevused võrreldes varasemaga? (2-3). Mis on commedia dell' arte ja kust mõiste pärineb? 1) Renessansiajal olid kutselised näitlejad, kui varem olid preestrid, lihtkodanikud või kooripoisid. 2) Tekkisid teatrihooned, aga varem ei olnud teatrihooneid. 3) Lavadekoratsioone oli palju vähem renessansiteatris kui varasemal ajal Commedia dell'arte on 16. sajandil Itaalias tekkinud rahvakomöödia. Commedia dell'arte on lühendatud vorm itaaliakeelsest nimetusest, mis tõlkes tähendab improvisatsioonikomöödiat. Ühendas endas farsi ja karnevalipidustuste traditsiooni ning antiikeeskujul loodud humanistliku nn õpetatud komöödia sugemeid. Pikapeale kujunes
Kõik tegevuspaigad olid korraga nähtaval kohal. Lava jagunes kolmeks: taevas, maa ja põrgu. Näitlejad olid veel asjaarmastajad. Näitekirjandus kui selline oli algeline näidendid kirjutati üheks etenduseks või kindlaks tähtpäevaks. Samas olid etendused rahvale tasuta. Nagu teada, kohandati Vana-Kreekas etenduseks mäenõlvak, Vana-Roomas püstitati lava lihtsalt väljakule ja rahvas seisis lava ääres püsti. Keskajal toimusid etendused kirikutes ja väljakutel. Esimesed teatrihooned (tänapäevases mõistes, et on olemas lava, dekoratsioonilaod, publikusaal jm) ehitati 16.sajandil Itaalias Vicenzas. Kirjandus keskajal. Antiikkirjandus Põhineb antiikmüütidel. Need kujunesid välja I- II aastat enne meie aega. See on alus euroopa kirjandusele. Homeros ,,Iilias". Achilleuse vihastas kuna tema üks lemmikorjataridest oli ära võetud. Trooja hobune ja võitlus Trooja linna vastu. ,,Odüsseia" oli teekond, vaevades vapper. ,,Kuningas Oidipus" Keskaeg
Aegade jooksul on teater kandnud ka teisi nimesid, nõukogude ajal oli ta Tallinna Riiklik Draamateater, mille nimele lisandus erinevaid tiitleid (ka kõrget taset märkiv akadeemilise nimetus), Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamise aegu saadi tagasi Eesti Draamateatri nimi (1989). Teater on algusest peale tegutsenud Tallinna kesklinnas asuvas kaunis, art nouveau stiilis Saksa teatri majas, mis on Eesti kõige vanem säilinud teatrimaja (valmis 1910, mitmed vanemad teatrihooned purustati Teises maailmasõjas). Lisaks suurele saalile (426 kohta) on siin ka 1960-tel juurde ehitatud väike saal (170 kohta) ja 2004 avatud Maalisaal (70 kohta). 2004. aasta remondi käigus uuendati ja kaasajastati põhjalikult lavatehnika, 2009. aastal renoveeriti täielikult kogu lavatagune hooneosa. Eesti Draamateater on Eesti suurim sõnateater, praegu on siin 37 näitlejaga püsitrupp ja 4 koosseisulist lavastajat. Igal hooajal on teatris kümmekond esietendust, jooksvas repertuaaris
Reynoldsi "Elisabethi aegsete näidendite lavastused Red Bulli teatris" ("The Staging of Elizabethan Plays at the Red Bull theatre", 1940), kus on samuti käsitletud eelmainitud teatrite repertuaari (Rutter, 2008: 336). On ka palju teoseid, mis otseselt ei tegele repertuaariuuringutega, kuid mida saab siiski antud juhul arvesse võtta, sest neis on tihti viidatud repertuaariuuringutega seotud materjalidele nagu näiteks lavastuste personal ja selle suurus ning teatrihooned. Viimasel kahel dekaadil on aga järjest enam raamatuid keskendunud puhtalt repertuaariuuringutele ja teatritele endile. Siinkohal toob Rutter näiteks kõige olulisemad autorid ja teosed, mida järgnevalt artiklis mitmel korral tsiteerib: Reavley Gairi "Pauli lapsed" ("Reavley Gair's The Children of Paul's", 1982), Roslyn Knutsoni "Shakespeare'i teatri repertuaar" ("The Repertory of Shakespeare's Company", 1991), Scott McMillini and Sally-Beth MacLeani "Kuninganna
24. juunil ette Lydia Koidula näitemäng "Saaremaa onupoeg". Kuna nõudmine piletite järele oli väga suur, siis korrati etendust järgmisel päeval. See oli esimene kord, mil nähti eesti keeles ettekantud näitemängu omaenese rahva elust. Elukutselisi näitlejaid ei olnud ja seepärast mängisid kaasa Lydia vend ja tema sõbrad tol ajal ei peetud sündsaks, et laval esineksid naised. Ehitati esimesed tõelised teatrihooned. Eesti kutselise teatri sünniaastaks sai 1906. aasta, mil Tartus Vanemuise teatrimajas mängiti August Kitzbergi näidendit "Tuulte pöörises. 1906 avati Tartus teater Vanemuine ja 1913 Tallinnas teater Estonia. XX saj alguses jõudis eesti näitekirjandus kõrgperioodi August Kitzbergi ja Eduard Vilde sulest sündisid esimesed kunstiküpsed draamateosed. "Saaremaa onupoeg" oli sakslase T. Körneri naljamängu "Der Vetter aus Bremen" töötlus.
Nõukogude okupatsioon vahetus Hitlerliku okupatsiooni vastu aastateks 1941 1944. Nõukogude metsikused, eriti äsjane suurküüditamine ja sõjahukkamised lasid sakslastel kergesti esineda päästjatena. Mingeid massirepressioone, nagu paljudes teistes (eriti idapoolse) Euroopa maades, ei tulnud neil oma võimu kindlustamiseks siin rakendada. Teatrirahvast puudutasid sakslaste otsesed repressioonid vähe. Venemaale lahkunutest või viidutest hoolimata olid trupid suuresti endised ja teatrihooned rinde esimesest üleminekust puutumata. Kuigi kirjanduselu oli märgatavalt halvatud, kogusid teatrid ja kontserdisaalid samasugust palavikulist publikutulva nagu juba Esimese maailmasõja päevil. (Rähesoo 2011: 234) Kindlasti võib siinkohal luua seoseid üldise olustiku ja teatrihuvi vahel. Ka natsi-saksamaa oli totaliataarne riik, keelatud olid ideoloogiliselt ebasobilikud näidendid. Paljud nägid siiski
piki kiirtevihuna torni juurest algavaid tänavaid, ning palju teisi. Klassitsistlik stiil jõudis ka vastiseseisvunud Ameerika Ühendriikidesse, maailma tuntuim klassitsistlik hoone on ilmselt presidendi residents Valge Maja, samuti Kongressi hoone Kapitoolium Washingtonis. Valge maja, USA Kapitooliumi hoone, USA Ehitustüübid: sakraalhooned (eeskätt kuppelkirik), teatrihooned, muuseumihooned, seltsimajad, mitmeotstarbelised haldushooned; lossid, mõisamajad, pargipaviljonid. Linnamajad. Ehitusmaterjalid: kivi, telliskivi, malm. Hakatakse valmistama kunstmarmorit. Ehitustehnika: täiustub eelnevate perioodide ehitustehnika. Üha rohkem võeti kasutusele metalltarindeid, töötati välja paindtalateooria, alustati valtsprofiilide tootmist. Eestis esindavad klassitsismi Tartu Ülikooli peahoone (18031809, arhitekt J. W. Krause),
Oliivipuu puit on oma omaduselt väga kõva ja raske. 11 4.Kultuur 4.1 Teater Hispaania teatri esimesed müsteeriumid ja miraaklid pärinevad 13.sajandi algusaastatest. Algusaegse renesanssiteatri algatajad olid dramaturgid J. Del Encina ja B. De Torres. 16. sajandi keskel tekkisid esimesed kutselised näitetrupid ja aastal 1570-1580 ehitati esimesed teatrihooned. Draamalavastuse peamisteks vormideks olid kolmevaatuslikud värssnäidendid (comedia) ja ühevaatuslikud näidendid. Renesanssteatrit iseloomustavad eelkõige: Toretsevad ja kirkavärvilised kostüümid. Laulu ja tantsu rohke kasutamine. Lihtne lavakujudnus. Rohke muusika kasutamine.
väikesi ruute, põrandani aknaid, terveid klaasitud seinu, erikujulisi aknaid) Ühiskondlike hoonete juures määrab akende olemasolu ja kuju ICOPAL Oy) tihtipeale hoone otstarve. Osa ühiskondlikke hooneid projekteeritakse osaliselt üldse ilma akendeta nagu näiteks kinosaalid, arhiivid, kaubakeskused. Seevastu tänapäevased Kasutatav katusekaldele minimaalselt 6°. Materjal on kasutatav kontserdi- ja teatrihooned projekteeritakse sageli kõrgete klaasfassaadidega(Jõhvi Kontserdimaja) Tootmishoonete juures lisanduvad tihti katustele projekteeritavad vanade rullmaterjalistkatusepindade klatmiseks kui uute katuste valguslaternad, millede ülesandeks on akendega välisseintest eemal asuvate töökohtade valgustamine. Samal ajal muudavad valguslaternad tööstushoone katusekonstruktsiooni keerulisemaks(silandub lumekoormuse probleem)
ja koomose rongkäiguga. Meile tuntud vanadest komöödiatest ainult vähesed, seejuures oma sisult kõige tõsisemad, kalduvad kõrvale sellest skeemist, aga needki sisaldavad, peale obligatoorse "võistluse", alati ühel või teisel kujul ka "pidusöömingu" momenti Rooma teater Rooma teatrite struktuur oli väga sarnane vana Kreeka teatritele. Paljud arhitektuurilised mõjutused tulid Kreekast, kuid siiski leidub spetsiifilisi erinevusi. Näiteks ehitasid Roomlased teatrihooned oma enda valmistatud fundamentaalsetele alustele, seevastu Kreekas püstitati hoone mäenõlvale. Rooma teatrite põhidisain tuleneb Pompei teatrist, mis on alaliselt esimene püsiv teater Roomas. Teatreid püstitati üle kogu impeeriumi tänu Roomlaste võimele mõjutada kohalikku arhitektuuri, sellest tingitult näeme me tänapäeval üle kogu maailma unikaalseid Rooma teatreid. Rooma teatrite ja amfiteatrite vahel esines mõningaid sarnasusi Nad olid konstrueeritud samadest
=Oluline oli näitekirjandus =Asutatakse mitmeid teatreid =Igal teatril oli oma dramaturg =Näitekirjandus ülikoolides au sees =Alguses ladina keel, pärast inglise keel =Üliõpilaste näidendid olid algselt antiigist Alates 15. sajandi lõpust =Näidendid võõrastemajade õuedel =Olid avalikud ja erateatrid Lavaehitus erinev =Oli rõdu =Oli poodiumilaaden lavakõrgendus Esimesed teatrihooned olid ovaalsed =Hiljem pingid seinte ääres ja mitu rõdu =Laval ja parteril puudus katus =Puudus eesriie =Kasutati muusikat Teater oli väga populaarne, sest temaatika oli lai Antiiktragöödia ehk koomiline lühinäidend Teatris olid vaid mehed C. Marlowe =1564 - 1593 Pärit vaesest kingsepaperest =Sai Cambridge'i ülikooli soosijate tõttu Oli algselt näitleja 1587 läks Londonisse =Oli ohtlik vabamõtleja
F. Schinkel, Teatrihoone Berliinis (1818–1819) L. von Klenze, Glüptoteek Münchenis (1840. aastad) W. Wilkins, Londoni Rahvusgalerii (1832) W. Thornton, (projekt) Kapitooliumihoone Washingtonis (alust. 1793, lõpet. 1903). A Rinaldi, Marmorpalee Peterburis C. Rossi, Klassitsistlikud ehitised Peterburis (19. saj I kolmandik) L. Engel, Toomkirik Helsingis (1830-1850) Ehitustüübid: sakraalhooned, (eeskätt kuppelkirik), teatrihooned, muuseumihooned, seltsimajad, mitmeotstarbelised haldushooned; lossid, mõisamajad, pargipaviljonid. Linnamajad. Ehitusmaterjalid: kivi, telliskivi, malm. Hakati valmistama kunstmarmorit. Ehitustehnika: täiustus eelnevate perioodide ehitustehnika, Üha rohkem võeti kasutusele metalltarindeid, töötati välja paindtalateooria, alustati valtsprofiilide tootmist. Klassitsistliku arhitektuuri ehitised olid sümmeetrilised, suurte siledate seinapindadega hooned,
täisväärtuslikeks kodanikes ja kaheldi nende moraalis. "Shakespeare". Populaarsed olid ooperid, operetid ja laulumängud. Tallinnas 19. sajandil mängiti Mozarti oopereid. Muusika: Kui varem muusika oli usutunnete väljendaja siis nüüd muusika ilmalikustus. Muusika oli nüüd inimvaimu enesetunnetuse vahendaja ning temast otsiti puhast ilu või hingeleevendust. Tallinna teatris olid ülekaalus muusikalavastused, teatrihooned sobisid ka kontsert saaliks. Edendati koorilaulu, instrumentaalmuusikat. Populaarseks jäid vaimulikud kontserdid kirikutes. Väljapaistvamaid muusikuid 19. sajandi II poole Tallinnas, Toomkiriku organist Ernst Reinicke. 1866. aastal Tallinnas toimus baltisaksa laulupidu. 1860. aastate algul pandi alus kooride ühisesinemise traditsioonile. Ilukirjandus: Baltisaksa publik orienteerus Saksamaalt sissetoodud kirjasõnale.
See toetus suures osas improvisatsioonile. Näidendid sisaldasid janti, tantsu, muusikat, pantomiimi, akrobaatikat. Tegelased jagunesid kolme rühma: armas tajad, koomilised vanamehed ning teenijad. Viimaste ülesanne oli edasi viia näidendi tegevustikku, mis põhines tavaliselt noorte armastajate kohtumisel ja abiellumispüüetel. Commedia deli'arte trupid rändasid kogu Euroopas ja mõjutasid rahvusteatrite arengut. 18. sajandil võeti kasutusele tänapäevased teatrihooned. Näitekirjandus seostus edaspidi kirjanduse üldise voolulise arenguga. 18. sajandil mängiti romantilisi näidendeid, mis viisid vaatajad kaugetesse aegadesse ja paikadesse, eemale argipäevast. Sel sajandil arenes välja kolmas näitekirjanduse põhizanr - draama, tõsise sisuga näidend. 19. sajandil tuli esile realistlik suund, mis valitseb tänapäevani. Realistid leidsid ainese kaasajast. Nad püüdsid inimeses ja ühiskonnas toimuvat uurida sügavuti. 20
karnevalipidustustest. See toetus suures osas improvisatsioonile. Näidendid sisaldasid janti, tantsu, muusikat, pantomiimi, akrobaatikat. Tegelased jagunesid kolme rühma: armastajad, koomilised vanamehed ning teenijad. Viimaste ülesanne oli edasi viia näidendi tegevustikku, mis põhines tavaliselt noorte armastajate kohtumisel ja abiellumispüüetel. Commedia deli'arte trupid rändasid kogu Euroopas ja mõjutasid rahvusteatrite arengut. 18. sajandil võeti kasutusele tänapäevased teatrihooned. Näitekirjandus seostus edaspidi kirjanduse üldise voolulise arenguga. 18. sajandil mängiti romantilisi näidendeid, mis viisid vaatajad kaugetesse aegadesse ja paikadesse, eemale argipäevast. Sel sajandil arenes välja kolmas näitekirjanduse põhizanr - draama, tõsise sisuga näidend. 19. sajandil tuli esile realistlik suund, mis valitseb tänapäevani. Realistid leidsid ainese kaasajast. Nad püüdsid inimeses ja ühiskonnas toimuvat uurida sügavuti. 20.
annaabi.ee 
