hooaeg, kus mängitakse statsionaaris Pärnu puhkajatele. · Näitegrupis 17 näitlejat ja 2 lavastajat Von Krahli teater · Sai alguse 1992. aasta tänase teatrijuhi Peeter Jalaka ja tema toonase trupi Ruto Killakund initsiatiivil. · Aastal 1998 sai alguse Von Krahli teatri püsitrupp · Alates 2000. aastast on saadud riigipoolset toetust Von Krahli teater · Aastas 100-150 etendust · Peamine rahastaja Eesti Kultuurministeerium · Tegemist on erialgatusega · 6-liikmeline trupp professionaale Mida vaadata? · Endla teatri "Titanicut" · See on komöödia · See tundub väga huvitav olevat · Sobib nii noortele kui ka vanematele · Etendus räägib kahest sööklatädist, kelle lemmikfilmiks on "Titanic". Nad kehastavad kõiki tegelasi ja mängivad filmistseene läbi. a s t ! ul a m äh ku Ai t
Tüüpiline Denishawni esinemiskava koosnes kolmest osast: muusika visualisatsioon, mis tugines suuresti Delsarte'i liikumispõhimõtetele; mitmesugused etnilistest tantsudest koosnevad kavad ning viimaseks nn orientaalia ehk St. Denis' ja Shawni ettekujutus idamaistest tantsudest. Öeldi, et Denishawni looming on romantiline tants, mis seob õhulise ja sentimentaalse erinevate kultuuride lavastatud rahvatantsuga. Kahjuks 1931. aastal läks Denishawni trupp lahkhelide tõttu laiali. 1933. aastal ostis Ted Shawn Massachussettsi osariigis Jacob's Pillow' talu, kuhu asutas tantsukooli ja kus valmis esimene ainult meestantsijate osalusega tantsukava. Sellest sündis trupp Ted Shawn and His Men Dancers. Sai alguse ka Jacob's Pillow' Tantsufestival, mis toimub tänaseni igal suvel. Seal talus toimusid trupi treeningud ning seal ka elati. Shawn lootis tõsta meestantsu mainet Ameerikas. Tema tantsud olid suurt füüsilist jõudu nõudvad ja
Jacopo Peri ,,Daphne'' Oopereid kirjutasid: Monteverdi, Gluck, Händel, Purcell 18. saj ooper Opera seria - tõsine ooper Opera buffa - koomiline ooper Retsitatiiv - poolkõnes laul Aaria Da capo aaria - kolmeosaline laul, ABA vorm, viimane osa esimese osa kaunistatud versioon. 19. saj. Romantiline ooper Pariis oli ooperi pealinn. Põhjuseks raha. Itaalias: 3 stagione't (ehk hooaega) Igal hooajal erinev trupp. Teatrit pidas impressario. Heliloojal polnud mingit erilist õigust. Helilooja sai raha alles peale kolmandat etendust. Bel canto (laulustiil) meloodiline, ilus, peamine tegelasi iseloomustav väljendusvahend. Kastraadi aeg sai läbi, tenorikultus sai alguse Trupid üle Euroopa (eriti õukondade juures), helilooja pidi arvestama teatri tingimusi kirjutades. Ooper Prantsusmaal Pariisi ooper - kõige esinduslikum, ooper toodi lavale 2-3
Edasi läks ta õppima õigusteadust, aga huvitudes rohkem teatrist ja kaasaegsest prantsuse kirjandusest, jättis ta need õpingud pooleli. Ta tutvus ka hispaania kirjandusega ja kokkuvõttes sai ta suurepärase humanitaarhariduse. 1643. aastal asutas ta teatritrupi L'Illustre Théatre. Kuna see ei saavutanud edu, pandi Moliére võlavanglasse. Kui ta sealt vabastati, astus ta ühte Lõuna-Prantsusmaale siirduvasse rändtruppi. Umbes 13 aastat rändas trupp mööda linnu ja külasid, mis kõik laiendas Moliére'i silmaringi, ta õppis tundma eri seisusi, rahva tavasid ja kombeid ning kuulis eri rahvakeeli. Trupis tõusis ta peagi eesnäitlejaks. Et etenduses sisukamat repertuaari saada, hakkas ta ise kirjutama. Algul tegi ta ümber itaalia farsse, hiljem kirjutas juba oma loomingut. Moliere tõdes, et karakter polnud tähtis, sest vaataja ei tohtinud näitlejas ära tunda oma teisikut. Karakter pidid
19. sajandi lõpus juhtis Vanemuise teatrit August Wiera, kes eelistas kergeid vaate- ja laulumänge. Eesti esimene maateatrimaja ehitati 1882.a. Abram Simoni poolt Toilas. 1906 muudeti Vanemuine ja Estonia ning 1911 Pärnu Endla kutselisteks. Vanemuise juhiks saanud Karl Menning hakkas lavastama väärtuslikke näidendeid ning taotlema mängu elulist tõepära ja ansambliühtsust. Tema nõudliku teatritöö tulemusena sündis ühtlaselt hea professionaalse tasemega trupp. Seevastu Estonia ilme määrasid pigemini üksikud tähed, säravad näitlejatalendid Theodor Altermann, Paul Pinna, Erna Villmer ja Ants Lauter, kellest hiljem arenes ka võimekas teatrijuht. 1908. aastal hakati Estonias lavastama oopereid ja operette. 1916. aastal rajati Tallinnas teinegi kutseline teater. 1920. aastail asutati veel rahvaliku mängukavaga ja ühiskonnakriitilise meelsusega Tallinna
D debüüt- esmakordne avalik esinemine dekoraator- kujundaja, lavakujunduskunstnik dekoratsioon- kaunistus, kujundus detail- üksikasi detektiivfilm- liik seiklusfilme, kus peategelaseks on detektiiv ja sisuks kuriteo avastamine dialoog- kahekõne dramaturgia- näitekirjandus, lavastamisteadus E ekraniseerima- kirjandusteose põhjal filmi looma episood- kõrvalseik, mingi teose üksiksündmus eskiis- kavand, visand F filmikaader- üksikvõte filmilindil, kaamerat seiskamata võetud lõik filmist G grimeerija- jumestaja grimeerima- värvi, paruka jms. abil nägu muutma, jumestama K kaader- üksikvõte filmilindil, kaamerat seiskamata võetud lõik filmist karakter- iseloom M monoloog- ühekõne, kõneiseenesega P projekt- plaan, kavand R rekvisiit- tarbeese, mida näitleja kasutab rekvisiitor- lavatarvete eest vastutaja rezii- lavastuse plaan, lavastuse aluseks olev kavand rezissöör- näitejuht, lavastaja, filmi tegemist juhtiv isik S sl...
1585. a. lahkus Shakespeare vaesena kodust ja jõudis Londonisse, kus lootis parandada perekonna elujärge. London oli Inglismaa suurim asula oma 200 000 elanikuga. See oli kaupmeeste ja käsitööliste linn ning ajastu üks kultuursemaid Euroopas, kus armastatuimaks meelelahutuseks oli teater. Linnas oli Shakespeare tegevuse alguse ajal 4 spetsiaalselt etenduste andmiseks ettenähtud hoonet. 1594.a. asus Shakespeare ,,Lordkammerhärra teenrite" truppi. Etenduse sissetulekud jagati omavahel. Trupp eksisteeris 20 aastat. 1594-1598 kirjutas Shakespeare 13 näidendit, keskmiselt 2 tükki aastas. 1595-96 elas Shakespeare arvatavasti koos perekonnaga Püha Helena kiriku piirkonnas, hiljem saatis ta naise ja lapsed tagasi Stratfordi ja asus ise elama Londoni eeslinna, mitte kaugele Londoni sillast. Seal oli ta kuni 1598. aastani. Shakespeare'i sissetulekute suurust mõjutas ka kuulumine trupi omanike hulka. Shakespeare
oma suva järgi muuta. Sajandi teisel poolel hakati ooperit väärtustama omaette kunstiteosena, mida püüti võimalikult vähe muuta. Kirjeldage romantismiajastu itaalia ooperi süsteemi (Kes juhtis teatritruppi? Kuidas toimis helilooja ja teatri koostöö?) Teatritruppi juhtis impressaario, kes tellis heliloojalt tüki, koostas truppi ning üüris ruumid. Aasta jagunes kolmeks hooajaks (stagione). Igaks hooajaks pandi kokku uus trupp, ühte ooperit mängiti seni, kuni jätkus publikut. Helilooja müüs oma ooperi impressaariole, honorari sai alles peale kolmandat etendust ja kaotas igasugused õigused sellele. Kui etendus läbi kukkus, jäi helilooja honorarist ilma. Tänu Verdile 19 sajandi II poolel see muutus; ta müüs oma teoseid kirjastajale ning teatrid maksid talle kindlaid summasid. Missugused maad olid juhtpositsioonil? Mis iseloomustab itaalia ooperit? Nimeta loojaid? Itaalia, Prantsusmaa, Saksamaa, Venemaa
19. sajandi lõpus juhtis Vanemuise teatrit August Wiera, kes eelistas kergeid vaate- ja laulumänge. Eesti esimene maateatrimaja ehitati 1882. aastal Abram Simoni poolt Toilas. 1906 muudeti Vanemuine ja Estonia ning 1911 Pärnu Endla kutselisteks. Vanemuise juhiks saanud Karl Menning hakkas lavastama väärtuslikke näidendeid ning taotlema mängu elulist tõepära ja ansambliühtsust. Tema nõudliku teatritöö tulemusena sündis ühtlaselt hea professionaalse tasemega trupp. Seevastu Estonia ilme määrasid pigemini üksikud tähed, säravad näitlejatalendid Theodor Altermann, Paul Pinna, Erna Villmer ja Ants Lauter, kellest hiljem arenes ka võimekas teatrijuht. 1908. aastal hakati Estonias lavastama oopereid ja operette. 1916. aastal rajati Tallinnas teinegi kutseline teater. 1920. aastail asutati veel rahvaliku mängukavaga ja ühiskonnakriitilise meelsusega Tallinna Töölisteater ning otsinguline,
nimeks sai L´Illustre Théâtre (kuulus, hiilgav teater). Tema kaaslaste hulka kuulus Béjart'ide perekond, Madeleine Béjart'ist sai Molière'ile lisaks lavapartnerile ka sõbratar. Kahjuks ei saatnud truppi edu. Teater laostus ja suleti, Molière pandi mõneks päevaks võlavanglasse. Seejärel hülgas Moliére oma seisuse. Koos L´Illustre Théâtre trupi riismetega astus Molière ühte Lõuna-Prantsusmaale siirduvasse rändtruppi. Üle kolmeteistkümne aasta rändas trupp mööda linnu ja külasid, mängides improviseeritud farsse commedia dell'arte stiilis, varieerides süzeesid ja sobitades komöödia traditsioonilisi tegelaskujusid oma publiku eluoluga. Nende aastatega laienes Moliére'i silmaring kõvasti, ta õppis tundma eri seisusi, rahva tavasid ja kombeid ning kuulis elavat rahvakeelt. Trupis tõusis ta peagi esinäitlejaks. Et etendusi sisukamaks muuta, hakkas Molière repertuaari ise kirjutama.
Aleatoorika teose esitamisel juhuslikuks jäetakse, kus interpreet teost alustab, mis tempos mängib, milliseid partiisid esitab. Ebatraditsioonilised instrumendid Muusika tegemiseks sobib mistahes ese. "Credo in Us" klaver, kaks komplekti tühje konservikarpe, elektrikell ja raadiovastuvõtja. Performance´id ja häppeningid Esimene performance´i tegi aastal 1952. Tegevus toimus publiku ümber, ühel ja samal ajal tantsis Cunninghami trupp, samal ajal mängiti kahte grammofoni, poeedid esitasid redeli tipus seistes oma luulet, teise redeli tipus pidas Cage ise loengut, pianist esitas klaverimuusikat... ... "Water music" (1952) muusikaline lavaline etendus. Pianist lisaks klaverimängule teeb teisi toiminguid: mikrofoni ees sorinal vee kaussi kallamine, kindlal hetkel vile puhumine, raadiovastuvõtja sisse ja välja lülitamine, mängukaartide viskamine klaveri
Ooper toimus Rahvusooper Estonias 30. Novembri õhtul kell 19.00. Ooper rääkis Alfredo ja Violetta omavahelisest armastusest ning keerulistest suhetest. Ooper kestis kolm tundi ja oli kahe vaheajaga. Ooper taustal mängis Rahvusooper Estonia orkester. Mulle meeldis selles ooperis väga ,,Joogilaul", mida olin juba varem kuulanud, aga ei teadnud, et seda ka seal ooperis esitatakse ja et see on Verdi looming. Seda alustas ooperi põhitegelane Violetta ja refrääniks lisandus terve trupp, kes laval olid ja kellel olid käes sampuse klaasid. Esitus oli väga puhas ja esitajal oli väga kõlav hääl, mida oli väga nauditav kuulata. Lugu jäigi meelde just tema kõla poolest. Üldine muusika ooperi vältel oli pigem rõõmsatooniline ja rütmiline. Ooperi sündmustik toimus 19. sajandil. Sellest sai aru näitlejate kostüümidest, mis jäljendasid 19. sajandi balli riietust. Ooperi lavaehitus ja näitlejad andsid väga hästi edasi ooperi tegevuse ja ooperi sisu kohta
näidendeid, oli see ikkagi teater täis elu, liikumist ja nalja. Esialgu töötas ta ümber itaalia farsse, kohandas neid ja lisas originaalseid elemente, seejärel asus looma juba algupäraseid näidendeid. Oma esimese näidendi ,,Arutu" lavastas ta 1653. aastal. Elu viimasel poolteisel aastakümnel, viibides taas Pariisis, lõi Molière 30 lavateost. Temast kujunes parim prantsuse komöödiakirjanik.Pariisi naasis Molière'i trupp 1858. aastal. Pälvinud oma etendustega Louis XIV huvi, sai trupp loa esineda ka kuningalossis ning lühikese ajaga tõusis Molière Pariisi juhtivaks teatritegelaseks. Ta lõi uut laadi ansambliteatri, kus töötas autori, lavastaja, näitlejate koolitaja ja näitlejana kuni surmani. Kui Molière astus draamakirjandusse, olid moes jandid, mille eesmärgiks oli publikut üllatada ja igasuguste veidrustega naerma panna. Tolleaegne farss ei paistnud silma tõepäraste karakteritega, kogu koomika seisis intriigis ja situatsioonides. Molière'i varasematest
polnud just parim eeskuju, kuna väljaspool abielu saadud kolmas poeg jäi tema isa George Wheeler Drydeni kätte. Emale oli see suur löök ning ta haigestus skisofreeniasse, millest ta ei paranenud ning ta suri aastaid hiljem hullumajas. Charlie ei saanud head haridust ega õppinud, vaid hakkas juba väikesest peale laval esinema. Nagu me kõik teame, saadakse kuulsaks enamasti just Ameerikas, ning sinna suundus ka Chaplin esmakordselt aastal 1910 trupiga "impressaario Fred Kamo". See trupp on kuulus kui tordiga-näkku-nalja leiutaja. 1912 mindi tagasi Inglismaale, kuid juba 5 kuud hiljem läks Chaplin Ameerikasse tagasi. Chaplinile ei meeldinud töötada teiste käe all, seepärast loodigi teiste samasugustega filmikompanii United Artists, kus ta juhatuse liikmena töötas kuni 1950. Just seal loodud filmide abil saigi Chaplin tuntuks, näiteks ,,Kullapalavik", ,,Tsirkus", ,,Suurlinna tuled". Ta
19. sajandi lõpus juhtis Vanemuise teatrit August Wiera, kes eelistas kergeid vaate- ja laulumänge. Eesti esimene maateatrimaja ehitati 1882.a. Abram Simoni poolt Toilas. 1906 muudeti Vanemuine ja Estonia ning 1911 Pärnu Endla kutselisteks. Vanemuise juhiks saanud Karl Menning hakkas lavastama väärtuslikke näidendeid ning taotlema mängu elulist tõepära ja ansambliühtsust. Tema nõudliku teatritöö tulemusena sündis ühtlaselt hea professionaalse tasemega trupp. Seevastu Estonia ilme määrasid pigemini üksikud tähed, säravad näitlejatalendid Theodor Altermann, Paul Pinna, Erna Villmer ja Ants Lauter, kellest hiljem arenes ka võimekas teatrijuht. 1908. aastal hakati Estonias lavastama oopereid ja operette. 1916. aastal rajati Tallinnas teinegi kutseline teater. 1920. aastail asutati veel rahvaliku mängukavaga ja ühiskonnakriitilise meelsusega Tallinna Töölisteater ning otsinguline, ekspressionistliku suunaga Hommikteater.
Tekkis arvukalt teisigi teatreid, kuulsaimad neist Rose, Hope, Globe (ehitati 1599 ja sellega liitus ka Shakespeare nii näitleja, aktsionäri, kui dramaturgina). Siselava, rõdulava, torn. Teatrietendused olid väga populaarsed, neid külastasid nii lihtrahvas, kui aristokraadid. Naisnäitlejaid ei olnud, naiste osi mängisid noored poisid. Trupid tegutsesid kellegi rikka isiku, ehk metseeni toetusel. Etenduse juurde kuulus ka muusikaline osa ja kohustusliku seltskonnatantsuna dziig. Iga trupp kaitses kiivalt oma autoriõigusi. Shakespeare ajal tegutses palju temast kuulsamaid näitekirjanikke. Christopher Marlowe (1564-1593). Lõpetas Cambridge'i magistrikraadiga, oli skandaalsete vaadetega, jumala eitaja ja ateisti kuulsusega kirjanik. 1593 tapeti ta väga salapärastel asjaoludel. Arvatakse, et tegu oli poliitilise mõrvaga. Ta on kirjutanud palju ajalookroonikaid, millest Shakespeare võttis eeskuju. Tuntuim näide on dr faustuse elu ja surma traagiline lugu
meetrit lai ja 6 looziga kokku 27 meetrit kõrge. Istumisplaan Tänapäeval on La Scala teater üks juhtivamaid ooperi ja baletti teatreid maailmas ja on koduks La Sacala teatri kooridele, La Scala balettitruppidele ning La Scala teatri orkestrile. Teater on ühendatud ka kooliga, tuntud kui La Scala teatriakadeemia mis pakub proffessionaalset väljaõpet muusikutele, tantsijatele, näitlejatele, lava juhatajatele ja lava töölistele. La Scala balleti trupp on üks kuulsamaid kogu maailmas. Nende üks tuntumaid balletti etendusi on La Scala's Pink Floyd Ballet, mida on etendatud kogumaailmas alates 1972 aastast. Paljud maailmakuulsad tantsijad on esinenud La Scala balletti trupiga, kaasa arvatud Alessandra Ferri, Roberto Bolle ja Carla Fracci. Itaalias omab ooperiteater Guido Cantelli kultusliku tähendust. Teatris on aegade jooksul olnud
Alles 1886 aastast võttis Wiera teatriohjad tugevamalt enda kätte. Kuid nüüdki jäid tema hooleks eeskätt asja organisatsiooniline külg ja lavastuste muusikapool. Tihenenud ja tegelasrohkemad lavastused viisid 1884. a. mängusaali ümberehitusele (istekohti oli 340 ringis). 1887 ehitati suvisteks vabaõhuetendusteks uus aialava (istekohti oli 1100 ringis). Regulaarsemad etendused nõudsid ka regulaarsemat näiteseltskonda, tippajal umbes 100- liikmeline trupp (näitlejad + orkester, koor). Etendusi antakse kord nädalas. Repertuaar järgis suures osas Saksa Käsitööliste Seltsi suveteatrit (Molière, Shakespeare + eesti algupärandid). 9. Kutselise teatri loomine. Vanemuine ja Estonia kaks professionaliseerumise mudelit. Vanemuise side Wiera teatriga katkestati. Uueks teatrijuhiks valiti Karl Menning, kes saadeti Saksamaale õppereisile. Ta õppis Max Reinhardti reziiklassis. Sellega pandi
hulka kuulus Béjart'ide perekond, Madeleine Béjart'ist sai Molière'i lavapartner ja sõbratar. Teatritruppi aga ei saatnud Pariisis edu, see tuli 1645. aastal sulgeda ja Moliére pandi võlavanglasse. Rändtrupi aastad Kui Moliére võlavanglast vabanes, hülgas ta oma seisuse ning liitus põlatud komödiantidega, astudes ühte Lõuna-Prantsusmaale siirduvasse rändtruppi. Enam kui kolmteist aastat rändas trupp mööda linnu ja külasid, mängides commedia dell' arte stiilis improviseeritud farsse, varieerides süzeesid ja sobitades itaalia maske prantsuse eluga. Commedia dell' arte koosnes neljast maskist: Pantalone (kaupmees, ihnur), doktor ja lihtsameelsed teenrid ehk zanni'd Brighella(kaval, osav ja õel talupoeg) ning Arlecchino (totravõitu, hiljem kelm). Neil aastail laienes Moliére'i silmaring, ta õppis tundma eri seisusi, rahva tavasid ja kombeid ning kuulis elavat rahvakeelt
särisevate tantsunumbritega, mille aluseks on tihkeks, ent tempokalt hoogsaks pressitud koreograafia. Tänapäevase muusika kasutamine tähendab, et DJ plaadikeerutamise najal sirgunud põlvkonnad võivad end eriti pingutamata lavalt nähtavaga samastada. Ühtaegu on Sonnenbluck valinud lavastusele vägagi riskantse toimenurga. Paberil võib teha eriti peene tantsuseade ja ka jalga tatsuma panevat muusikat pole raske kokku ajada. Kuid lõpuks peab konkreetne trupp asja laval toimima panema. Selles suhtes tuleb Vanemuise väikest, aga väga rahvusvahelist tantsumeeskonda tunnustada. Jah, etendust veavad kvaliteedimärgiga Vanemuise esitantsijad, kuid tegemist pole klassikakaanoneid järgiva lavastusega, mis toetuks peamiselt staaride sooritustele ja ülejäänutelt polekski suurt midagi oodata. Kokkuharjutanud trupp Vastupidi, see konkreetne ,,Casanova" haarab kogu truppi ja nõuab õnnestumiseks ühist sujuvat pingutust.
ooperit ja 20 balletti ( see ei ole võrreldav ühegi teise ooperimajaga maailmas). Siiski tähelepanuväärsed ei ole mitte arvud, vaid vaheldusrikkus ja kõrgklassiline kunstimeisterlikkus, mida see teater pakkuda suudab. Repertuaari kuuluvad Itaalia klassikute: Giuseppe Verdi, Gioachino Rossini ja Giacomo Puccini kõrval ka Wolfgang Amadeus Mozarti, Richard Straussi ja Richard Wagneri ning samuti Ludvig von Beethoveni teosed. Kunstiline kollektiiv: Alaliselt on teatriga seotud solistide trupp, aga seda täiendavad ka alati rahvuvahelised külalisesinenejad. Samuti on Viini ooperilauljatetrupist tulnud nüüdseks tuntuks saanud lauljaid: Natalie Dessay Barbara Frittoli, Angela Gheorghiu, Vesselina Kasarova, Angelika Kirchschlager, Andrea Rost, Michael Schade, Bo Skovhus, Bryn Terfel and Ramón Vargas. Hetkel kuulub kollektiivi 36 dirigenti, näiteks Yves Abel, Marco Armiliato ja Philippe Auguin ja 77 nais- ja 108 meessolisti.
1960 aastate lõpp möödus tal Eesti ja Venemaa erinevates teatrites. Ta töötas Draama teatris näitlejana 1968–1980 aastatel. 1972. aastal asutas ta näitetrupi. Näitetrup hakkas tegema iga pühapäevast raadioprogrammi “Meelelahutaja” . Kahjuks 1995.aastal raadio programmiga lõpetati aga selleks ajaks oli valminud juba üle tuhande saadet. Baskin astus Vanalinnastuudiosse 1980. aastal ja oli ka selle pika aegne juht. Teater suleti 2004. aastal ning trupp koondati. Nende hulgas olid Kadri Adamson, Väino Laes, Marika Korolev, Anne Paluver jpt. 2005. aastal võttis Baskin trupi ja tehnilise personali ning asutas uue teatri- Vana Baskini teatri. Baskini tuntumad rollid on: D. Fonvizin "Äbarik" (1952) – nimiosa A. Jakobson "Kaitseingel Nebraskast" (1953) – Theodor N. Truman H. Bahr "Mees, naine ja kontsert" (1972) – Gustav Heink N. Simon "Päikesepoisid" (1981) – Al Lewis. Baskin on saanud ka viis tunnustust need on :
Mängivad: Hele Kõre, Evelin Pang, Argo Aadli, Andero Ermel, Mart Toome, Indrek Ojari, Riina Roose, Jaak Jürisson, Indrek Tiisel "Eesti teatri laulud" sukeldub muusikasse, mis on kirjutatud omamaiste heliloojate poolt just lavalaudadelt kõlamiseks. Esimene muusikaline üllatus on tolmune - aastast 1870. Ülejäänud palad pakuvad lisaavastusi, sest hulk laule on läbi aegade olnud hitid ja raadiojaamade lemmikud, kuid nende loojad ja päritolu on mõistatus. Trupp lubab, et muusikaline ekskursioon läbi teatriloo on hariv ja täis üllatusi. "Eesti teatri lauludes" võib kuulda eesti heliloojate nii tuntud kui tundmatuid laule paljudest meie teatrites mängitud lavastustest. Eesti Kirjandusmuuseumis ja Teatri- ja Muusikamuuseumis materjale otsides avastas Riina Roose näiteks kaks intrigeerivat teksti, mis teatriajaloost meile tundmata - Lydia Koidula vembuka kuplee ja Paul Pinna opereti "Jaani öö". Noorte näitlejate
Antiik 1. Mis on antiikkirjandus? Antiikkirjanduseks nimetatakse Kreeka ja Rooma ühiskonnas tekkinud ja kujunenud kirjandust. 2. Missugusest kirjandusest arenes rooma kirjandus? Rooma kirjandus arenes kreeka kirjandusest. 3. Meie ajani säilinud antiikeeposte pealkirjad, arvatav autor. ,,Ilias" ja ,,Odüsseia" - Homeros 4. Millel need eeposed põhinevad? Need põhinevad müütidel, muistenditel ja ajaloosündmustel. 5. Antiiklüürika jaotus. Eleegia nutulaul ; Jamb pilkav ; Meelika laul 6. Sappho Antiik-Kreeka luuletajanna ja pedagoog. 7. Aisopos Antiik-Kreeka kirjanik. 8. Andtiikdraama algus. 5.sajand. 9. Thespis Antiik-Kreeka tragöödiakirjanik/poeet. 10. Tema n-ö panus antiiktragöödia tekkesse. Esimene näitejuht kui ka esimene näitleja ning ühtlasi esimene, kes julges jumalat mängida. 11. Kirjelda antiikteatrit. Antiikteatris lavastati...
Ooper võis läbi kukkuda mittesobivate lauljate, peaosatäitjate tujude, nõrga libreto (sisu), aga ka liiga julgete uuenduste tõttu, mida publik vastu ei võtnud. PRANTSUSMAA Pariis oli kosmopoliitne (paljurahvusline) linn ja rahvusvaheline ooperikeskus. 19. Sajandi esimesel poolel tegutsesid siin ooperiteatritena Pariisi Ooper (tõsise ooperi esitamiseks), Koomiline Ooper ja Itaalia Teater, kus oli nii tõsise kui ka koomilise ooperi trupp ja itaalia lauljad esitasid itaalia heliloojate oopereid. Sajandi teisel poolel lisandus muusikaline teater, kus oma muusikalisi draamasid tõid lavale Gounod ja Massenet. Pariisi Ooperis kulutati palju aega ning raha ooperi lavale toomiseks, prooviperiood kestis 2-3 kuud (Itaalias oli see 2-3 nädalat). Iga uus lavastus varustati uute dekoratsioonidega ning kostüümidega, mis teistes Euroopa teatrites oli harv nähtus, sest enamasti kombineeriti raha kokkuhoidmiseks vanu dekoratsioone
kinni-lahti, näovahetus näiteks deemoniks ● Peanäitlejal ei olnud nägu katvat maski, teistel oli ● Kõik pidid olema samas meeleseisundis ● Naisnukkudel ei olnud jalgu, sest naised ei näidanud jalgu ● Etendused kestsid peaaegu terve päev või jaotati päeva peale ära ● Näitlejad ei rääkinud, oli jutuvestja Pekingi ooper ● Sai alguse 18. sajandil ● 2 tausta ○ Linna toodud humoorikas, nilbe trupp sai keelu. Võimukandjaga oli trupijuhil armusuhe, sai jätkata. ○ Näitlemist alustati orjapoistena, kui vedas, saadi varaka pere soosing ● Algselt oli see teatrižanr mõeldud ainult kuninglikule perekonnale ja alles hiljem sai see laiema avalikkuse meelelahutuseks ● Põhikarakterit: shang (mees), Dan (naine), Jing (võõbanägu), Chou (kloun). alajaotustega ● Erinevates lavastustes sama rütm ja helistik ei tohtinud korduda
kujutamisviisilt kontrastsemad, liikuvamad. Õhkõrnad nõtked tantsijannad pimedas kambris ainsale aknale esinemas ja omaette ilu loomas- endamisi, mõtlikult ja täiuse järgi lõhnavalt- mõjusid meeldivalt. Mäng valgusega ja huvitavad vaatenurgad muutsid fotod huvitavateks. Samas, mida rohkem oli pildil pitskleitides neiusid, seda vähem mõjuvamaks see ka muutus, sest kui soololaul tehakse koorilauluks, kaotab esimene oma meloodia nüansid. Ühesõnaga terve tantsijannade trupp ei mõjunud väga hästi, sest sellistel juhtudel kadus teoselt mõningane müstilisus, sisemine pinge. Toda pinget oli vähem ka teise korrusel, kus olid väljas maastikupildid. Meeleolu näis küll sarnasena baleriinipiltidelt- olustik oli samuti muhe, õrn ja graatsilisena mõjuv, kuid värvides oli näha muutust. Kontrastsus ega valguse mängud polnud teisel korrusel enam nii tähtsad värvigammas tõusid esile pruunid, hallid, valged ja rohelised toonid. Kujutatu suhtes võib
Ta kirjutab T nimele kogu oma maise vara. Lõpuks O taipab et T püüab tema selja taga perenaist võrgutada. T visatakse majast välja ning kutsutakse kohale seaduse esindaja. Nüüd taipab ka Orgoni ema, et T on petis. T arvab et ohvitser tuli Orgonit majast välja viskama, kuid tegelikult annab ohvitser O-le andeks ning T saab oma karistuse. Moliere.(1622-1673) Ta asutas teatritrupi, milles tegutses komödiagraafi, lavastaja ja näitlejana. 1659. lavastas trupp lühinäidendi ,,Naeruväärsed eputised". Oma järgmiste komöödiate julge satiiriga vihastas ta vanameelsed ja vaimulikud põhjalikult välja. Kulus ligi 5a enne, kui ta sai loa lavastada oma kuulsaim näidend ,,Tartuffe". Teda kritiseeriti, rünnati ja laimati pidevalt. Kümnekonna aastaga suutis ta luua suure hulga oivalisi komöödiaid, mis on jäänud koomilise teatri klassikalisse varamusse. ,,Meeste kool", Naiste kool, Tartuffe, Don Juan, Misantroop, Ihnus, Õpetatud naised, Ebahaige
traditsiooniks. Üks silmapaistvamaid Antigone 1928, massistseenid. Laulupidude osana. Majanduslikult kasulikud. Teine viis majanduslikku kitsikust vähendada oli see, et - 1925 asut Töölisteater, millel puudus teater ja polnud oma truppi, aga sai (miljon marka) toetust. Asutajate hulgas palju draamastuudiolasi. Hakati oma etendusi müüma lavastuskulude ja näitlejate palga eest. Töölisteatri etteotsa draamastuudiolane Priit Põldroos. Trupp siis peamiselt draamateatrist. Üks silmapaistvamaid müüduid etendusi oli Lauteri 1927 lavastatud Faiko „Õpetaja Bubus“, kus nimiosas Kalmet, mille eest teda kiideti. 1925/26 2. hooaeg tagasi realismi tagasi Engelbergi lavastatud Mohri komöödia „Improvisatsioonid juunis“ - sai suure tunnustuse osaliseks ja sai sellega nö kutseliste teatrite täieõiguslikuks liikmeks. Kiita sai ka Kalmet oma spliinis nooruki Jan Miller kehastamise eest. 1926/27 suured võlad, kõrge üür
Nüüdseks on noore ja andeka muusiku elus tähtsal kohal ka pisitütar Rebecca, kes sündis 2008. aastal ja tüdruksõber Kaia Triis, kellega elab ta Tallinnas, kuid Koit ei usu ja pole uskunud armastusse esimesest silmapilgust. Isegi kui Koit Toome suure osa oma ajast töötab Tartus, tema sõnul on ta tööloom ja kodust eemal veedab ja kümnetunniseid proove teeb, ei vahetaks ta ikkagi oma elukutset millegi muu vastu. Tartu Koidule meeldib ja trupp on tema sõnul väga tore. ,,Sellised projektid arendavad mind kõige rohkem, iga päev on nii palju infot, et see ületab kõik muu". Tartu on möödas ja Koit saab enda sõnul nüüd taas veidi rohkem aega pere ja sõprade keskel viibida. Koit Toome on algul klaverit ja hiljem laulmist õppinud nii Tallinna Muusikakeskkoolis kui ka Georg Otsa muusikakoolis. Tema lauluõpetajad on olnud teiste seas Jaak Joala ja Kare Kauks. Lapsena on ta laulnud ka Eesti poistekooris
Lisaks traditsioonilisemat laadi psühholoogilisele teatrilaadile on siin alati olnud ruumi katsetusteks. Draamateatri missioon on olla rahvusteater, aga samas on ta kõige paremas mõttes rahva teater. Siit leiavad oma kunstikogemusele ja -huvile vastava elamuse mitmed erinevad sihtgrupid. Igal hooajal esietendub ka üks lastenäidend. Eesti Draamateatris on töötanud väga paljud kuulsad ja armastatud eesti näitlejad. Professionaalsest tipptaset on siin alati hinnatud, ka hiljem on trupp pidevalt täienenud 4 kõrgharidusega noorte näitlejatega, trupi kõrgest tasemest räägivad muu hulgas rohked eesti teatri aastaauhinnad. 5 2 EESTI DRAAMATEATRI LAVASTAJAD 2.1 Merle Karusoo Merle Karusoo eesti lavastaja. Sündis 1. juulil 1944. aastal, Rae vallas. Töötab Eesti Draamateatris 19761978, 19981999, alates 2006. Lavastused Eesti Draamateatris:
nähtusi, muusikat ja kaasaegset tantsu. Battle of EST on Põhja-Euroopa üks tugevaima tasemega tänavatantsuvõistlus, mis on toonud Eestisse võistlema palju andekaid tantsijaid ja mitmeid maailmakuulsaid breigimeeskondi. Battle of EST'i on korraldatud 10 korda Eesti Breiktantsu Liidu ja Tallinna Tantsuakadeemia poolt. Viimati toimus see 2010. aastal Tartus Vanemuise kontserdisaalis. Break tantsuga tegelevad tantsustuudiod Eestis: Deep Freeze Break-tantsu trupp, Break Beats Break-tantsu trupp, Knightstyle Crew Breiktantsu klubi, D.r.e.a.m. Studio ja Zenter Breiktantsu klubi. Ballett Ballett on koreograafial põhinev lavateos, mille sisu väljendatakse tantsu ja muusika abil. Klassikaline ballett üldistab ja reeglipärastab inimkeha liikumist, siin kasutatakse sajandite jooksul väljakujunenud tantsutehnikat. Klassikalist balletti iseloomustab fikseeritud kehahoid ja jalgade
Kuningas seda ei usu ja tahab teada saada tõelise muutumise põhjuse ning selleks laseb ta Hamleti koolivendadel Hamleti järgi nuhkida. Hamlet näeb aga sõprade reetlikkuse läbi. Kolmandas vaatuses kirjutab Hamlet näidendi, kus kirjeldatakse täpselt tema isa surma ja reetmist. Hamlet ja Horatio tahavad jälgida süüdlase reageeringut, et siis teada saada kas Claudius on süüdi või mitte. Näidendi esitavad rändnäitlejate trupp ja Claudius tõestabki oma käitumisega, et on süüdi. Hamleti ema ei tea salaplaanjdest midagi ja usub oma poja hullusesse. Ta soovib pojaga rääkida, kuid nende jutuajamise juures viibib salaja ka Polonius ning Hamlet tapab ta kogematta. Neljandas vaatuses on Claudius veendunud, et Hamlet teab tema süüd ning on otsustanud Hamletist lahti saada. Ta saadab Hamleti oma koolivendadega Inglismaale, et väidetavalt
Samuti omandas ta Tartu ülikoolis kehakultuuride õpetaja kutse ning see elukutse võimaldas tal enda ja oma pere ülalpidamist. Hiljem andis ta võimlemistunde ka oma kaasõpilastele Paul Sepa näitestuudios. Esimene draamastuudio lend lõpetas 1924.a kevadel. Esimeste kodumaise teatriharidusega noorte näitlejate seas olid veel ka Priit Põldroos, Rudolf Engelberg, Ly Lasner, Felix Moor, Johannes Kaljola. Lõpetajad jäid kokku ja lõid DRAAMASTUUDIO Teatri - vana DRAAAMATEATRI trupp läks P. Sepaga eesotsas Vanemuisesse. Avatükiks sai Vilde “Pisuhänd”, kus Kalmet mängis Sanderit. Palka maksti ainult neile, kes olid väga hädas. Näitlejatel puudus oma maja ning proovideks renditi 4-toaline korter, kus osad näitlejad, sh ka Leo Kalmet, elasid. Etendusi anti Saksa Seltsi Teatrimajas ehk praeguses Draamateatris. Draamastuudio teatri esimene õnnestumine tuli Max Mohri komöödiaga “Improvisatsioonid juunis”. (1927
Viimastest aastakümnetest nimetagem tähelepanuväärseid lavatajaid nagu Mikk Mikiver, Juhan Viiding, Evald Hermaküla, Mati Unt, Hendrik Toompere, Merle Karusoo. Alates 1999. aastast on Eesti Draamateatri peanäitejuht Priit Pedajas ning alates 2006. aastast on teatrijuht Rein Oja. Eesti Draamateatris on töötanud väga paljud kuulsad ja armastatud eesti näitlejad. Nagu öeldud, kasvas see teater välja koolist. Professionaalsest tipptaset on siin alati hinnatud, ka hiljem on trupp pidevalt täienenud kõrgharidusega noorte näitlejatega, trupi kõrgest tasemest räägivad muu hulgas rohked eesti teatri aastaauhinnad. Hetkel töötavad: Juhid: Rein Oja- teatrijuht, Priit Pedajas- peanäitejuht Lavastajad: Merle Karusoo, Hendrik Toompere jr, Ingomar Vihmar Näitlejad: Tõnu Aav, Märt Avandi, Maria Adjushko, Ita Ever, Kersti Heinloo, Mihkel Kabel, Ülle Kaljuste, Guido Kangur, Tõnu Kark, Maria Klenskaja, Kersti Kreismann, Marta Laan, Lauri Lagle,
Külastasin 11.10.2019 VAT Teatrit ning etendus, mida huviga jälgisin, kandis nimetust “Dekameron”. Vaatemängu autor on Giovanni Boccaccio, dramatiseerija ja lavastaja on Aare Toikka ning kunstnikuna andis panuse Illimar Vihmar. Samuti ei puudunud menutükist muusikaline ega koreograafiline osa ning heliloojana tegutses Veiko Tubin ja koreograafina Tanel Saar. Osatäitjaid selles etenduses oli kahe grupi peale kokku 12, kummaski 6, üks trupp oli nimega Basiilik ja teine Apelsin. Mina kogesin Basiiliku näitetrupi esinemist ning osatäitjateks olid Karolin Jürise, Maarja Tammemägi, Henessi Schmidt, Silva Pijon, Stefan Hein ja Mathias-Einari Leedo. Lavastus juhib mõtlema elule enda ümber, mis on alati pisut ootamatum, ohtlikum ja arusaamatum, kui me tunnistada soovime. Kunagi ei tea, mis, kes või hoopiski milline äkiline tõde satuvad meie eluteele ning kui ohtlikuks nad selle meile kujundavad. Etenduses
olustikulistest sündmustest. Tekst mida kasutatakse ooperites on libreto. Aaria on laul, millega näitleja/laulja näitab oma kehasttava tegelase hingeelu ja tundeid (kehakeele ja laulu abil). Ooper oli üks juhtivamaid muusikazanre. Ooperi pealinnaks muutus Pariis. Süzeed olid enamasti ajaloost pärit, aga ka antiikmütoloogiast ja rüütlilugudest. Oopereid kirjutati tellimustöödena. 19 sajandil paistsid silma Itaalia ooper igaks hooajaks moodustati uus trupp, eesmärgiks oli panna publik ooperit kuulama ja jälgima. Kujunevad välja peategelaste paarid, kus naispeaosatäitja pidi olema süütu, õrn ja noor neiu. Häälelt oli ta sopran, meespaariline tenor. Tekkis tenorikultus. Enamasti tegutsesid Itaalia teatrid õukondade juures. Olid koomilised ooperid, tõsised ooperid ja pooltõsised ooperid, mille lõpp oli alati õnnelik. Prantsuse ooper tekkis lüüriline ooper ehk muusikaline draama. Prantsusmaal oli kasutada parim lavatehnika
muusikat, ooper tähtis, F. Schubert. Kõrgromantism (1830-1890) Romantiliste ideede levitamine üle kogu Euroopa, keskus Pariis. 1858 ooperi sünd. Hilisromantism (1890- 1925) 20. Saj küündiv järellainetus, pikad teosed, suured kooseisud. Itaalia ooper: itaalias juhtis teatritruppi impressaario, kes üüris enda käsutusse teatri, koostas trupi ja tellis ooperi. 3 hooaega: sügis-advent, kolmekuningapäev-paastuaeg, ülestõusmispühad-suvi. Igaks hooajaks pandi kokku uus trupp, oopereid esitati nii kaua kuni rahvast jätkus, helilooja müüs oma ooperi impressooriole, kui ooper kukkus läbi siis helilooja honorari ei saanud, oopereid kirjutati väga kiiresti, Helilooja õigused suurenesid 19. Saj keskel, Suurkujuks verdim kelle eesmärgiks luua ooper, mida publik jälgiks nagu draamat. Zanrid: Opera seria tõsine ooper, Opera buffa koomiline ooper, Opera semiseria pooltõsine ooper.
• Neil sündisid poeg Hamnet ja tütred Susanna ja Judith Esimene tutvus teatriga • Esimene kokkupuude Shakespearil siis kui ta oli 9 aastane. • Kui kuninganna Elizabeth pidi katku tõttu oma lossis lahkuma peatus ta mõnda aega Kenilworthi lossis. Selle auks korraldati suurejooneline pidu, kus esitati ka etendus veepantomiimidega. • Enne tõelist sidumist teatriga tutvus Shakespeare ka rändtruppidega. W.Shakespeare ja teater • W.Shakespeari trupp pani rahad kokku ja ehitasid endale oma teatrihoone. • Ühel päeval võeti see hoone tükkideks ja viidi teisele platsile. • Selle teatri nimeks sai „Gloobus“ W.Shakespeare’i kinnisvara • Kui William Shakespear oli otsustanud lahkuda teatrist, oli tal juba kõik ette valmistatud. Ta oli kogunud vara ja ostnud endale suurema ja avarama maja. • Tema maja oli üks uhkemaid linnas. Järgmisel aastal tehti ka majas kapitaalremont. • W
vaskpillidele ventiilid puupillidele klapisüsteem keelpillidel pikenesid sõrmlaud ja poogen Võeti kasutusle uusi pille - inglisarv, pikolo- ja bassklarnet 5. Opereti iseloomustus. Võrdlus ooperiga (erinevused). Operett üldiselt koomilise sisuga. Ooperi lihtsustatud vorm. Suurem osatähtsus kõnel võrreldes ooperiga, osalised tantsivad ise (ooperis tantsib mõnikord eraldi trupp). 6. Balletizanri areng 19.sajandil. Kasvas koreograafia, lavalise tegevuse ja muusika ühtsus Kujunes lõplikult välja balleti reeglistik Kasutusele võeti varvastants, balletikingad(varvas) ja kahar tüllseelik muusikast ja tantsust said võrdsed partnerid 7. Romantismiajastu muusika iseloomustus ja võrdlus klassitsismiajastu muusikaga. 8. Tsaikovski elu ja looming. Sündis uurali mägedes, mäeinseneri perre
nähtusi, muusikat ja kaasaegset tantsu. Battle of EST on Põhja-Euroopa üks tugevaima tasemega tänavatantsuvõistlus, mis on toonud Eestisse võistlema palju andekaid tantsijaid ja mitmeid maailmakuulsaid breigimeeskondi. Battle of EST'i on korraldatud 10 korda Eesti Breiktantsu Liidu ja Tallinna Tantsuakadeemia poolt. Viimati toimus see 2010. aastal Tartus Vanemuise kontserdisaalis. Break tantsuga tegelevad tantsustuudiod Eestis: Deep Freeze Break-tantsu trupp, Break Beats Break-tantsu trupp, Knightstyle Crew Breiktantsu klubi, D.r.e.a.m. Studio ja Zenter Breiktantsu klubi. Ballett Ballett on koreograafial põhinev lavateos, mille sisu väljendatakse tantsu ja muusika abil. Klassikaline ballett üldistab ja reeglipärastab inimkeha liikumist, siin kasutatakse sajandite jooksul väljakujunenud tantsutehnikat. Klassikalist balletti iseloomustab fikseeritud kehahoid ja jalgade väljapoole pööratus, mis on vajalik liigutuste suurema ulatuse saavutamiseks. Ballett kujunes välja
kirjandusse. 1643 asutas oma teatritrupi see laostus, Moliere pandi võlavangi. Loobus oma aadliseisusest ja liitus rändgrupiga ja reisis 13 aastat näideldes ringi. Oli nii haritud, andekas, et tõusis esinäitlejaks. Teatrihuvi sai endale koolist, tänavatelt juba noorena. Elu lähedasem ja vormilt vaba oli prantsusmaal komöödia, mille suurim esinada oli Moliere (- rändnäitleja, kes loob trupi jaoks farsse). 1658 naaseb trupp Pariisi ja pälvib kuninga soosingu. Moliere töötab autori, lavastaja, näitlejate koolitaja ja näitlejana kuni surmani. Moes olid jandid / farss. Kogu koomika seisnes intriigis ja situatsioonikoomikas. ,,Naeruväärsed eputised" esimene edukam komöödia, intriig tagaplaanil ja karakter esiplaanil. Peale seda teost hakati rohkem analüüsima kombeid. 1164 lavastas komöödia ,,Tratuffe" 3 esimest vaatust. Teos räägib rikastumisest petmise teel
selgeks läbi teatri. Tal jäi kool lõpetamatta. Juura õppimise asemel tahtis liituda ühe näitetrupiga, kes olid sel ajal väga põlatud. Asutas 1643 asutas oma teatri, kuid läks siis pankrotti, ning ta põgenes ja rändas 10-15a. Esitasid näidendeid Comedia dell`arte (kindel tegelaskuju, improvisatsiooni teater, esimene armastaja ja teenijatar ja teenija ja vana mees"pantalone" jne) stiilis. Kuna oli vaja uusi näidendeid hakkas ta ise väikeseid etendusi tegema. Tema trupp naasis pariisi 1658a. Teda saadab seal suur õnn, sest tal on võimalus esineda kuningale ja pälvib ka kuninga soosingu. Ta saab oma trupile oma saali õukonnas. Ta pidi kirjutama kuningale ja õukonnale sobivaid asju. "Naeruvääsed eputised" 1959. - seal ta pilkab tolleaja aadlite silmakirjalikust. Edu oli ootamatu, kuna tegelikult ta pilkab oma vaatajaid, õnneks võetakse tema etendus omaks. Tema näidendid annavad aluse elupõhitõdelele. Molierile tekivad ka vastased, kes
stsenaarium,improvisatsioon. levinumad tegelased- Pantalone,Columbina,Arlecchino etendati linnaväljakul,kirikuplatsidel ja tekst mõeldi välja kohapeal, suzeed kordusid Inglise teater alguses mitte proffesionaalne, võõrastemajade sisehoovides Sai tuntuks tänu Elizabeth I'mesele 1576 The Theatre- lõi James Burbage, selle eeskujul Rose,Hope,Globe(1599) väga populaarsed, kuninganna ja lihtrahvas üheskoos. näitlesid vaid mehed, ka naiste rolle, iga trupp kaitses autoriõigusi Shakespeare'i aegna teater ja tänapäeva teater: S: Kohad nii põrandatel,rõdudel kui ka loozides E: S aegsed teatrid olid lahtised, naised istusid nägu varjatuna, ees reas hoorad(et parem valida oled meestel), räusati näitemängu ajal,põletati kadakaid, vaheaegasid polnud,etendustest teatati lipuga teatri katusel, dekoratsioone polnud, naised ei näidelnud, võõrastemaja hoovides ja baarides Shakespeare'i-aegne näitekirjandus
improviseeritud farsse commedia dell' arte stiilis. Lõuna-Prantsusmaal ringi rännates õppis ta tundma eri seisusi, rahva tavasid ja kombeid. Tänu oma andekusele ja kõrgele haritusele tõusis ta peagi trupi eesnäitlejaks. Kirjanikuna alustas itaalia farsside ümbertöötamisega, sest näitetrupil oli vaja etendusteks uut ja sisukamat repertuaari. Hiljem asus looma juba algupäraseid näidendeid. Oma esimese näidendi ,,Arutu" lavastas ta 1653. aastal. 1658. aastal esines trupp Pariisis, kus ta võitis Louis XIV poolehoiu ning sai loa mängida oma trupiga kuningalossis. Lühikese ajaga tõusis ta Pariisi juhtivaks teatritegelaseks. Ta lõi uut laadi ansambliteatri, kus ta töötas autori, lavastaja, näitlejate koolitaja ja näitlejana kuni surmani. 1659. aastal sai ta hakkama pretsioosset kirjandust ja aadlisalongide silmakirjatsemist pilkava farsiga ,,Naeruväärsed eputised". Oma järgmiste komöödiate julge satiiriga vihastas ta
saj. Otseses tõlkes tähendab professionaalset teatrit. Commedia dell'arte sõltus rohkem näitlejast kui näitekirjanikust. Näided on suurel määral improvisatsioonilised, kuid kindla tegelaste skeemiga. Valmis kirjutatud dialooge kasutasid tõsisemad tegelaskujud. Näidendi põhiraskust kandsid need tegelased, kelle kaudu sai pilgata teatud elunähtusi ja sotsiaalseid kategooriaid. Nt Pantalone. Commeedia dell'artenäitlejad pidid olema äärmiselt võimekad. Trupp võis koosneda viiest, aga ka 25 näitlejast. Puudusteks oli see, et pidev ühe rolli mängimine nüristas näitlejat, tekkis rutiin. Commedia dell'arte avaldas Euroopa teatrile määratut mõju. Inglise renessanss 1. Inglise renessansiteater Teatritegemist hakkas soodustama Londoni kiire kasv ning suur linn. Etendusteks kasutati esialgu suuremaid sissesõiduhoove. Etendused toimusid õuele ehitatud lava.
Viimastest aastakümnetest nimetagem tähelepanuväärseid lavatajaid nagu Mikk Mikiver, Juhan Viiding, Evald Hermaküla, Mati Unt, Hendrik Toompere, Merle Karusoo. Alates 1999. aastast on Eesti Draamateatri peanäitejuht Priit Pedajas ning alates 2006. aastast on teatrijuht Rein Oja. Eesti Draamateatris on töötanud väga paljud kuulsad ja armastatud eesti näitlejad. Nagu öeldud, kasvas see teater välja koolist. Professionaalsest tipptaset on siin alati hinnatud, ka hiljem on trupp pidevalt täienenud kõrgharidusega noorte näitlejatega, trupi kõrgest tasemest räägivad muu hulgas rohked eesti teatri aastaauhinnad.
kulgesid oma rada ning rahvas eelistas endiselt keskaegseid farsse. Ammused traditsioonid avaldusid ka selles, et Pariisis oli kuulunud müsteeriumide lavastamise ainuõigus käsitööliste tsunftile Kannatusmängude Vennaskond, nende oma oli ka ainus teatrihoone. Burgundia hertsogite palee kohale rajatud hoone kandis nime Hotel de Bourgogne. Seda olid vennaskonnalt sunnitud üürima nii prantsuse farsside esitajad kui ka Itaaliast tulnud näitlejad. Sealsamas hakkas 1625. aastast mängima trupp, mida juhtis silmapaitev näitleja Mondory. 1630. aastal sai trupp õiguse kanda nime ,,kuninga alallises teenistuses olevad näitlejad" ning esines sageli kuninga lossis. 1629. aastal , kui Mondory andis Rouenis külalisetendusi, pöördus tema poole kohalik noor jurist ja pakkus talle komöödiat ,,Mélite". Näidendi peen keel ja tõsine toon meeldisid Mondoryle ja näidend lavastati. Jurist kolis Pariisi,
Ent 1923 pani avalikust kriitikast ja salajastest intriigidest kibestunud Pinna ameti maha. "Estoniasse" tagasipöördumise katse ebaõnnestus, kuna Pinna pidas rangemaks muutunud distsipliininõuetele alistumist liiaks, seda enam, et nõudjaks oli tema õpilane Ants Lauter. 1923 rajas Pinna Eesti ainsa erateatri - Rahvateatri, mis seadis eesmärgiks rahva lõbustamise lustmängudega. Midagi kunstiväärtuslikku neis etendustes polnud ega saanudki olla, kuna trupp koosnes vaid asjaarmastajatest. Tagantjärele on leitud, et selle ettevõtmisega ei teinud Pinna oma nimele au, kuid Pinna ise ei võtnud toimuvat põrmugi traagiliselt. Loomult seiklushimuline ja impulsiivne, mõnules ta meelsasti publiku poolehoiuavaldustes ja sukeldus boheemlaslikku elunautlemisse, kus ei puudunud seltskondlik hiilgus, rahakad sõbrad ja hommikuni kestvad olengud.
majanduslikul toetusel ning soome arhitekt Armas Lindgreni projekti järgi. Siit algas "Vanemuise Seltsi" kui Eesti esimese professionaalse teatri ajalugu. 1906. aastal muudeti "Vanemuine" ja "Estonia" ning 1911. aastal Pärnu "Endla" kutselisteks teatriteks. "Vanemuise" juhiks saanud Karl Menning hakkas lavastama väärtuslikke näidendeid ning taotlema mängu elulist tõepära ja ansambliühtsust. Tema nõudliku teatritöö tulemusena sündis ühtlaselt hea professionaalse tasemega trupp. Seevastu "Estonia" ilme määrasid pigemini üksikud tähed, säravad näitlejatalendid Theodor Altermann, Paul Pinna, Erna Villmer ja Ants Lauter, kellest hiljem arenes ka võimekas teatrijuht. 1908. aastal hakati "Estonias" lavastama oopereid ja operette. 1916. aastal rajati Tallinnas teinegi kutseline teater. EESTI OOPER Ooper on muusikaline lavateos, milles on palju kunstiliike; kirjandust, näitekunsti, kujutavat kunsti, tantsu ja muusikat. Ooper algab instrumentaalse avamänguga
annaabi.ee 
