ülisuurt vastutust. Eestis on välja töötatud seadused: Notariaadiseadus ning Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadus. Mis aitab notaril teatud olukorras välja tulla. Kui notar teeb ametitoiminguid ning tal tekib rahapesu või terrorismi rahastamis kahtlus, siis on tal õigus ametitoimingu tegemistest keelduda ning kohustus teavitada rahapesu andmebürood kõikidest kahtlastest ja ebaharilikest tehingutest. Teatamiskohustust ei kohaldata, kui notar hindab kliendi õiguslikku olukorda, esindab klienti kohtumenetluses, sõltumata sellest, kas teave on saadud enne menetlust, menetluse kestel või pärast menetluse lõppemist. Kuidas siis notar kontrollib tehingu asjaolusid ? - Kui klient soovib ettevõtte, kinnisasja ja äriühingu müügilepingut sõlmida või usaldusfondi, sihtasutust, äriühingut asutada tuleb tal tavapäraste tsiviiltehingu vormistamisel anda vajalikke täpsemaid andmeid - info tehingu
(1) Kui leidja on oma kohustused täitnud ja omanik ei ole selgunud ühe aasta jooksul, arvates leiust teatamisest, omandab leidja asja või seda asendava raha. (2) Kui asja väärtus ei ületa 50 eurot, algab käesoleva paragrahvi 1. lõikes sätestatud tähtaja kulgemine leiupäevast. (3) Leiukoha kohalik omavalitsus omandab asja või seda asendava raha, kui politsei on leidu hoidnud ühe aasta jooksul, arvates asja valdusse võtmisest. (4) Leidja ei omanda asja, kui ta rikub teatamiskohustust või varjab leidu. (5) Leiu omandamisega lõpevad asja koormanud kolmanda isiku õigused. Vallasomand Leidja - isik, kes on kaotatud asja leidnud ja selle oma valdusse võtnud Leidja õigused ja kohustused: 1) kohustus leiust teatada (§ 98) (peab sellest viivitamata teatama kaotajale või omanikule. Kui kaotaja või omanik on leidjale teadmata, on leidja kohustatud teatama leiust politseile, kui asja väärtus ületab 50 eurot)
saada (teada), et tehingu teine pool eksib (erinevus äratuntud eksimusest). Äratuntud eksimus (TsÜS § 92 lg 3 p. 2). Tehingu üks pool teab või peab teadma, et teine pool eksib (lähtub valedest asjaoludest). Kui äratuntavalt eksitakse olulises asjaolus võib tõusetuda küsimus lepingu sõlmitusest tervikuna. Äratuntava eksimuse puhul on olulised lepingueelsetest võlasuhetest tulenevad teatamis- ja selgitamiskohustused (vt VÕS § 14; TsÜS § 95). Teatamiskohustust tuleb eitada, kui tehing on seotud kõrge riskiga ning on spekulatiivne. Teatamiskohustust eitatakse, kui üks pool on on lepingu eseme suhtes viinud läbi märkimisväärseid uuringuid ja kandnud seetõttu kulutusi andmete saamiseks, millest teine pool ei tea. Kui üks osapool on ise professionaal ja teine mitte, siis eeldatakse tema poolset info andmise kohustust. Ühine eksimus (TsÜS § 92 lg 3 p. 3). Mõlemad pooled eksivad asjaolus, mis on nende
1 alusel nõuda üleantu tagastamist. Kui erandina on tühised nii võla- kui asjaõiguslik kokkulepe, siis saab asja üleandnud pool nõuda asja tagasi ka AÕS § 80 alusel (vindikatsiooninõue). 2) Kahju hüvitamise nõue. Tühise tehingu puhul võib kahju hüvitamise kohustus tuleneda VÕS §-st 15. Eeldab, et teine pool teadis tühisuse kaasatoonud asjaolust ja ei avaldanud seda (rikkus teatamiskohustust). Hüvitatakse eelkõige nn usalduskahju ehk otseselt kantud kulud, mitte aga saamata jäänud tulu. ***Võimalikud nõuded, kui tehing on tühistatud*** 1) Ülantu tagastamine (VÕS § 1028 lg 1) - samamoodi nagu tühise tehingu korral – kui tehing on tühistatud, saab nõuda üleantu tagastamist 2) Kahju hüvitamise nõue (TsÜS § 101) - samamoodi nagu tühise tehingu korral: tehingu tühistanud isikul õigus reeglina nõuda teiselt poolelt usalduskahju hüvitamist
KarS 21. ptk 2. jagu äriühingutega seotud süüteod (KarS § 377-381 1) ja 3. jagu pankroti- ning täitemenetlusalased süüteod (KarsS §-d 384-385). Väärteokoosseisud, vt KarS § 372 lg 1; ÄS §-d 5041; 5042 ja 5043 II) Seos majandushaldusõigusega Üldine ettevõtlusvabadus. Piirangud võivad tuleneda seadusest (ÄS § 4 lg 1). Täpsem regulatsioon MsüS §-d 6, 14, 16, 29. Eristada tuleb: a) Teatamiskohustust (enne majandustegevuse alustamist tuleb majandustegevuse registri pidajale esitada teade majandustegevuse alustamise kohta) b) Loakohustust (ettevõtjal peab olema enne majandustegevuse alustamist tegevusluba (haldusakt/haldusleping)) III) Seos maksuõigusega Maksuõigus on ettevõtlusvabaduse piiranguks. Maksuseadustest tulenevad ühingutele: a) Rahalised kohustused (maksu, intressi, sunniraha tasumise kohustus, nt TuMS §
Leidjal on õigus pärast avalikku teatamist müüa asi avalikul enampakkumisel, kui asja hoidmine on ülemääraselt kulukas või kui asi on kiiresti riknev või kui avalik asutus või politsei on asja hoidnud kuus kuud. Kui leidja on oma kohustused täitnud ja omanik ei ole selgunud ühe aasta jooksul, arvates leiust teatamisest, omandab leidja asja või seda asendava raha. Leidja ei omanda asja, kui ta rikub teatamiskohustust või varjab leidu. Kui leidja ei ole asja veel omandanud, saab omanik asja või seda asendava raha tagasi, kui ta hüvitab vajalikud kulutused ja maksab leidjale leiutasu. Leiutasu määratakse leidja ja omaniku kokkuleppel. Vaidluse korral määrab leiutasu kohus, kuid mitte suuremas kui ühe kolmandiku ulatuses leiu väärtusest, millest on maha arvatud leidja poolt leiuga seoses tehtud vajalikud kulutused.
äriregistrile ka vastava avalduse. Sellest teada saanud võlausaldaja esitas registripidajale taotluse aktsiakapitali vähendamist registrisse mitte kanda, kuna aktsiaselts ei teatanud võlausaldajatele aktsiakapitali vähendamisest, samuti vähendati aktsiakapitali 300 000 krooni võrra, kuigi kahjum oli üksnes 30 000 krooni. Mida peab tegema registripidaja? VUTT: Võlausaldajale peab teatama vaid siis kui vu-del on nõudeid- 2 teatamiskohustust lg2 ja 3! Et kõik võlausaldajad saaksid teada sellest läbi ametlike teadaannete. 358-t ei kohaldata seega vu-dele teatamist ei kohaldata! 353 lg4? aktsiakapitali lihtsustatud vähendamine ÄS § 362 lg 4: aktsiakapitali lihtsustatud vähendamisel tekkinud vaba kapitali võib kasutada ainult aktsiaseltsi kahjumi katmiseks; kui tekkinud vaba kapital on kahjumist suurem, kantakse kahjumit ületav osa reservkapitali- sellega et vähendavad kapitali rohkem kui on kahjum siis
äriregistrile ka vastava avalduse. Sellest teada saanud võlausaldaja esitas registripidajale taotluse aktsiakapitali vähendamist registrisse mitte kanda, kuna aktsiaselts ei teatanud võlausaldajatele aktsiakapitali vähendamisest, samuti vähendati aktsiakapitali 300 000 krooni võrra, kuigi kahjum oli üksnes 30 000 krooni. Mida peab tegema registripidaja? VUTT: Võlausaldajale peab teatama vaid siis kui vu-del on nõudeid- 2 teatamiskohustust lg2 ja 3! Et kõik võlausaldajad saaksid teada sellest läbi ametlike teadaannete. 358-t ei kohaldata seega vu-dele teatamist ei kohaldata! 353 lg4? aktsiakapitali lihtsustatud vähendamine ÄS § 362 lg 4: aktsiakapitali lihtsustatud vähendamisel tekkinud vaba kapitali võib kasutada ainult aktsiaseltsi kahjumi katmiseks; kui tekkinud vaba kapital on kahjumist suurem, kantakse kahjumit ületav osa reservkapitali- sellega et vähendavad kapitali rohkem kui on kahjum siis
Kui leidja on oma kohustused täitnud ja omanik ei ole selgunud ühe aasta jooksul arvates leiust teatamisest omandab leidja asja või seda asendava raha. Kui asja väärtus ei ületa 100 krooni, algab tähtaja (1 aasta) kulgemine leiupäevast. Kui politsei on hoidnud asja või raha 1 aasta ja omanik ei ole välja ilmunud. läheb raha kohaliku elamuvalitsuse eelarvesse. Leidja ei omanda asja kui ta rikub teatamiskohustust või varjab leidu. Kui leidja ei ole veel asja omandanud saab omanik asja (raha) tagasi kui ta hüvitab leiu hoidmisega seotud kulud ja maksab leidjale leiutasu. Leiutasu lepitakse kokku leidja ja omaniku vahel ja vaidluse lahendab kohus. · Peitvara Peitvara on niisugune vara, mis on maasse kaevatud või mingil muul viisil peidetud raha või väärtasi, nagu kalliskivid, väärismetallid, raha jne., mille omanikku ei saa kindlaks teha
ignoreerida tuleohutusnõudeid. Üürilepingu p. 5.3 sätestab, et üürileandja vastutab üürnikule üürilepingust tulenevate kohustuste rikkumise tõttu tekkinud kahju eest üksnes juhul, kui üürileandja rikkus kohustusi süüliselt. Tegemist on süülise rikkumisega, tuleohutusnõuete ignoreerimise pärast. VÕS § 102 järgi kannab AS E teatamiskohustust OÜ K eest, sellest paragrahvist tuleneb, et võlgnik peab võlausaldajale teatama kohustuse täitmist takistavast asjaolust ja selle mõjust kohustuse täitmisele viivitamata pärast seda, kui ta sai takistavast asjaolust teada. Nii 8. kui ka 15. oktoobril ei teatanud AS E OÜ K-d ette, et ta ei saa oma kohustus täida ning seetõttu rendis OÜ K veoautot 2 korda ja maksis selle eest kokku 1200€
Ei saa. Hüvitust võib saada? 1037 lg1. Ümbertöötamise omanikuks millest > ? Muutub asi väärtuslikumaks. Töökulud. Hüvitis peab olema 1037. Kuipalju? > loomade väärtuses. Kas VÕS annab mingi prille selles olukorras heausksele isikule? > 1037: 1038 ... ... Ei ole sama hea kui heauskne omandamine. 55. X varastas. Raamatukogu tahte vastaselt välja läinud omand. X on pahauskne valdaja. X ei omandanud. Y leidis - leid. Teatamiskohustust ei täitnud. Teatamiskohustus § 98, kuna leidis avalikust asutusest/üldkäidavast kohast. Kui ei teata muutub pahauskseks valdajaks. § 100 lg 4. Võiks saada omanikuks alles ühe aasta pärast § 100 lg 1. Y leiuga ei omandanud veel. Y kinkis Z. Valdus on üle antud. Z on valduse suhtes heauskne. Kas midagi välistab heauskse omandamise? AÕS § 95 lg 3 Raamatukogult ei läinud valdus välja tahtevastaselt laenutas raamatu X-le
(1) Kui leidja on oma kohustused täitnud ja omanik ei ole selgunud ühe aasta jooksul, arvates leiust teatamisest, omandab leidja asja või seda asendava raha. (2) Kui asja väärtus ei ületa 50 eurot, algab käesoleva paragrahvi 1. lõikes sätestatud tähtaja kulgemine leiupäevast. (3) Leiukoha kohalik omavalitsus omandab asja või seda asendava raha, kui politsei on leidu hoidnud ühe aasta jooksul, arvates asja valdusse võtmisest. (4) Leidja ei omanda asja, kui ta rikub teatamiskohustust või varjab leidu. (5) Leiu omandamisega lõpevad asja koormanud kolmanda isiku õigused. Leidja - isik, kes on kaotatud asja leidnud ja selle oma valdusse võtnud Leidja õigused ja kohustused: 1) kohustus leiust teatada (§ 98) (peab sellest viivitamata teatama kaotajale või omanikule. Kui kaotaja või omanik on leidjale teadmata, on leidja kohustatud teatama leiust politseile, kui asja väärtus ületab 50 eurot)
Varalised õigused, mis võivad põhimõtteliselt olla mitterahalise sissemakse esemeks, on nt aktsiaseltsi aktsiad, osaühingu osad, võlanõuded, patendid, kaubamärgid jne. Oluline on tingimus, et osanik on kohustatud teatama kolmandate isikute õigustest mitterahalisele sissemaksele (näiteks on üleantav hoone koormatud üürilepinguga, kinnisasjale on seatud hüpoteek jms). Kolmandate isikute õigused võivad oluliselt vähendada sissemakse väärtust. Kui osanik oma teatamiskohustust ei ole täitnud, peab ta osa eest tasuma rahas selles ulatuses, mille võrra kolmandate isikute õigused sissemakse väärtust vähendavad (ÄS § 142 lg 4). Mitterahalise sissemakse hindamine ja hindamise kontrollimine Mitterahalise sissemakse hindamise kord nähakse ette põhikirjas. Kui eseme hindamiseks on olemas üldiselt tunnustatud eksperdid, tuleb mitterahalise sissemakse ese lasta hinnata neil.
Politseipoolt hoitus asja või seda asendavat raha omandab kohalik omavalitsus AÕS § 100 lg 3. Leiu omandamisega lõppevad asja koormanud kolmanda isiku õigused. AÕS § 100 lg5 Juhul kui leidja ei ole asja veel omandanud, saab omanik asja või seda asendava raha tagasi juhul kui ta hüvitab kõik kulutused, mis leidja asja säilimiseks tegema pidi. Leiutasu ei saa nõuda asjade pealt, mis on leitud elamus, avalikus asutuses või transpordis. Leidja ei omanda asja, kui ta rikub teatamiskohustust või varjab asja leidu AÕS 100 lg 4. Samadel asjaoludel ei ole tal õigus nõuda leiutasu. Oma kohustuse rikkumise eest vastutab leidja üksnes tahtluse või raske hooletuse korral. § AÕS 101 ' Peitvara Peitvara all mõistetakse maasse kaevatud või muul viisil peidetud raha või väärisasju, mille omanikku ei saa kindlaks teha. Peitvara kuulub isikule kelle kinnis või vallasajast see leiti AÕS § 103. Peitvara leidjal on õigus saada leiutasu pooles peitvara väärtuses.
Enampakkumisel saadud raha, millest on maha arvatud hoiu- ja müügikulud, asendab asja. Kui leidja on oma kohustused täitnud ja omanik pole selgunud ühe aasta jooksul leiust teatamisest arvates, omandab leidja asja või seda asendava raha. Kui asja väärtus ei ületa sada krooni, algab selle tähtaja lugemine leiu päevast. Kui politsei on hoidnud asja (raha) ühe aasta, läheb see kohaliku omavalitsuse omandisse. Leidja ei omanda asja, kui ta rikub teatamiskohustust või varjab leidu. Kui leidja ei ole veel asja omandanud, saab omanik asja tagasi, kui ta hüvitab hoidmisega seotud kulud ja maksab leidjale leiutasu, mis ei või ületada ühte kolmandikku asja väärtusest. Leiutasu määratakse kokkuleppel omaniku ja leidja vahel, vaidluse korral määrab leiutasu kõhus. 4. Vallasomand tekib peitvara leidmisega. Peitvara on vara, niis on maasse kaevatud või muul viisil peidetud asi, nt kalliskivid, pärlid või väärismetallid, mille omanikku ei saa
annaabi.ee 
