Kui kasutad internetipõhist raamatut, tuleb viidata raamatule endale. Tuua välja erinevate autorite seisukohtade tugevused ja nõrkused, ning anda omapoolne arvamus. Eesmärk peab olema sõnastatud. Ainetööd ei tohi 1:1 Kursusetööks kasutada (eneseplagiaat), esmaseks teoreetiliseks osaks. Tuleb uuesti ümber sõnastada ja materiali juurde otsida. Ainetöös ei tohi kasutada kõnekeelt vaid ainult teaduskeelt. Ei tohi karta anda hinnanguid, ainult nii õpid! Väga oluline on argumenteerimisoskuse ja oma seisukohtade kaitsmise õppimine. Teemavalikul on väga oluline eelnevalt uurida kas on piisavalt kirjandusallikaid. Seda PEAB eelnevalt uurima. Allikaid peaks ka eelnevalt nn diagonaalis lugema ja sellest lähtuvalt täpse teema ja eemärgi sõnastama. Mööda ei tohiks panna ka sellega, et sisu ei vasta teemale!
foorum üsna üksmeelselt ), vaja on uut ja selgemat keelestrateegiat, vaja on palju rohkem raha nii teadus- kui rakenduslikele töödele ja rohkem tegijaid, kuid põhisõnum oli siiski see, et meie keel on vägev, meie keel on elus ja tal on head eeldused jääda ellu ka tulevikus, kui vaid meie ise seda soovime. Muidugi kaardistati laupäevasel foorumil ka palju probleeme, sh rõhutati eriti kõrghariduse ja emakeelsete teadustööde kriitilise piiri teemat, st et kui pole emakeelset teaduskeelt, kui pole emakeelset kõrgharidust, siis pole peatselt ka enam emakeelset keskkooli, aga mitte see ei jäänud arutelust kõlama. Foorumit juhatas haridusminister Tõnis Lukas, kes kokkuvõtvas sõnavõtus lubas lahkesti täitmisele võtta kaks foorumil kõlama jäänud tõsist (korduv)ettepanekut: esmalt eesti keele veebikeskkonna loomine Keelevärava, Keelevara jne baasil (Urmas Sutrop) ja teiseks, eesti kultuuri ja teaduse veebikeskkonna ehk nn ESTIKA loomine (Maarja Lõhmus),
Hiljem on nii õppejõul hea kontrollida, kas faktid on võetud üldse sealt. Mina isiklikult pean kuupäevade lisamist väga oluliseks. Nii me teame andmete hankimisest, lisamisest ning ei riski vananenud andmetega. Iga asi on loodud kellegi jaoks. Kogu leht koostatakse vastava kasutajaskonna jaoks. Kui leht on suunatud noortele,siis peaks see olema ka noortele arusaadavas keeles ning kujundusega. Kui tegemist on aga teadustekstidega, siis kasutatakse teaduskeelt. Tekst peab olema formaalne, slängita, ilma „kollase” infota jne.
monaad on ka kogu universiumi peegeldus. ) Matemaatikuna avastas Newtonist sõltumatuna diferentsiaal- ja integraalarvutuse. Arvas, et teadus peab eelkõige tooma praktilist kasu. ( Saksamaa ) · C. Von Wolff ehitas nn terve mõistuse filosoofia, mille tõttu teda peetaksegi ratsionalismi üheks rajajaks Saksamaal. Thomasiuse eeskujul avaldas ta tööd saksa keeles ning lõi sellega hulga termineid, millega tänapäeva saksa teaduskeelt oleks raske ette kujutada. ( Saksamaa ) · J. G. Von Herder pooldas progressi ideed, mille järgi ühiksoona kõrgeim seisund oli humaansus. Ta arendas edasi G. E. Lessingi vaateid selle kohta, et inimkonna vabastamine eeldba riigi hävitamist. Riiki nimetas Herder masinavärgiks jaarvas, et rahval on vaja isandaid ainult seni, kuni tal endal jääb puudu mõistusest. Järelikult tuli rahvast harida ja kasvatada. ( Saksamaa ).
Ülikooli eesti keele lektor, hiljem professor ning ETA akadeemik • „Eesti kirjakeele edasiarendamise teedest“ – artikkel 1913 – milles: keel kui elusorganism, mis areneb ise ja Veski • selle radikaalne ja järsk muutmine pole õige • hindas kirjakeele selgust ja reeglipärasust • oluliseks pidas tarbe- ja teaduskeelt • sõnavara rikastamise allikaks sobib murdekeel ja vanem kirjakeel (ka oskussõnu murdekeelest võtta ja uusi tuletisi teha; muudest keeltest laenamine on viimane) Hinnatud oskussõnavara loojana 1919 sai TÜ-s õpetuskeeleks eesti keel – õppejõud hakkasid Veski näpunäidete järgi välja töötama oma ala oskussõnavara (tekkisid zooloogia, matemaatika, geograafia, õigusteaduse, kehakultuuri,
Sellest lähtuvalt luges ta Leibzigi ülikoolis loenguid mitte ladina vaid saksa keeles. 1687.aastal saadeti ta selle eest linnast välja. 3.3. Christian von Wolff (1679-1754) Christian von Wolff esitas nn. terve mõistuse filosoofia, mistõttu peetakse teda ratsionalismi (lad. Ratio-mõistus) üheks rajajaks Saksamaal. Thomasiuse eeskujul avaldas ka tema oma tööd saksa keeles , ning lõi hulga termineid , ilma milleta oleks tänapäeva saksa teaduskeelt raske ette kujutada. Ta oli küll ratsionalist, kui astus siiski ägedalt välja ateismi vastu ja arvas, et ühiskond ei tohiks ateiste taluda. Wolff lootis ühiskonna ümberkorraldamisel valgustatud absolutismile. Teoreetiliselt põhjendas ta seda väitega , et kui riik on isiksuste ühtsus, võib seda vaadelda kui ühte inimest. Ta rõhutas , et riigi kõrgeim kohustus on rahva heaolu, ning et tema otsene vajadus on vaesuse kaotamine. Eriti rõhutas ta töö vajalikkust. 3.4
ta omaenese viis last vaestemajja, et neist mugavalt vabaneda. Mõistusõiguse õpetus Christian Wolf (1679-1754) - mõistuseõiguse viimane esindaja. Esitas nn terve mõistuse filosoofia, mille tõttu teda peetakse ratsionalismi (ladina keeles ratio mõistus) üheks rajajaks Saksamaal. Thomasiuse eeskujul avaldas ta oma tööd saksa keeles ning lõi sellega seoses hulga termineid (sealhulgas die Geschichte ajalugu), milleta tänapäeva saksa teaduskeelt oleks raske ette kujutada. Wolff arvas, et loodus on inimesele kaasa andnud ühelt poolt kalduvused ja teisalt ülesanded, kusjuures kalduvuste poolest on inimene enesearmastaja, aga tema ülesanne on armastada teisi nagu iseennast. Wolff oli küll ratsionalist, kuid astus ägedalt välja ateismi vastu ja arvas, et ühiskond ei tohiks ateiste taluda. Ühiskonna ümberkorraldamisel lootis Wolff valgustatud absolutismile. Teoreetiliselt
"atomaarsetele" väidetele ja baasväited on analüüsitavad loogikaseaduste abil · "Prantsuse kuningas ei ole kiilaspäine" lause on väär, kui Prantsuse kuningat peetakse silmas "primaarselt" eksisteeriva objektina, "sekundaarselt" on see lause tõene (loogilise vormi kohaselt), sest kui Prantsusmaal pole kuningat, ei saa ta kiilaspäine olla · Siit järeldub on olemas tõesed väited, millel puudub empiiriline tähtsus · Russell hakkab teaduskeelt analüüsima terve mõistuse (common sense) vahenditega, et kontrollida nende paikapidavust neist ideedest kasvabki välja analüütiline filosoofia · R arvates kehtivad õige mõtlemise seadused, eeskätt loogikaseadused ning seetõttu on teaduslik tõde sõltumatu praktikast, praktika eesmärgid pärinevad alati tahtest · R aksepteerib Dewey't, aga kritiseerib ameerika pragmatismi, Rousseau'd, Kanti, Hegelit, Marxi, Schopenhauerit, Nietzschet etc
väidetele ja baasväited on analüüsitavad loogikaseaduste abil ■ “Prantsuse kuningas ei ole kiilaspäine” 1)lause on väär, kui Prantuse kuningat peetakse silmas “primaarselt” 2)lause on tõene, sest kui Prantusmaal pole kuningat, ei saa ta kiilaspäine olla ■ järeldus: on olemas tõesed väited, millel puudub empiirline tähtsus ■ analüütiline filosoofia kasvab välja, kui ta analüüsib terve mõistuse vahenditega teaduskeelt ■ loogikaseadused kehtivad, teaduslik tõde on sõltumata praktikast, praktika eesmärgid tulenevad alati tahtest 15.LUDWIG WITTGENSTEIN- australane (1889-1951) ■ keelefilosoofia looja ■ “Millest me ei saa rääkida, sellest tuleb vaikida”- saab rääkida tõsiasjadest, tõsiasjadest me moodustame pilte ja nendel piltidel on tegelikkusega midagi ühist
puudub juriidiline sisu. Ta astus välja ka tol ajal sagedaste nõiaprotsesside vastu ja kritiseeris teravalt ühiskonda.Thomasius sai tuntuks kui kõlbusfilosoof, kes arvas, et ühiskonna ümberkorraldamine eeldab kõlbluse parandamist. Christian von Wolfi peetakse ratsionalismi üheks rajajaks saksamaal. Thomasiuse eeskujul hakkas temagi esitama oma töid saksa keeles ning lõi sellega seoses hulga termineid, milleta tänapäeval saksa teaduskeelt oleks raske ette kujutada. Wolf arvas et loodus on inimesele kaasa andnud vaid ühelt poolt kalduvused ja teisalt ülesanded, kusjuures kalduvuste poolest on inimene enesearmastaja aga tema ülesanne on armastada teisi nagu iseennsat. Ühiskonna ümberkorraldamisel lootis Wolf valgustatud absolutismile.Teoreetiliselt põhendas ta seda sellega, et kui riik on isikute üksus siis võib seda vaadelda kui üht inimest. Ta rõhutas et riigi kõrgeim kohustus on rahva heaolu
3 1 Õppeotstarbelised teadustekstid 1.1 Referaat Referaat on kõige lihtsam teadustekst, referaat on teatud probleemi või teema kokkuvõtlik teaduslik ülevaade, mille koostamisel tuginetakse eelkõige kirjandusallikate uurimisele. Hea referaat koostatakse mitme alusteksti põhjal. Referatiivse töö eesmärk on saada erialase kirjanduse otsimise ja sellega töötamise kogemusi, korrektset kirjalikku väljendusoskust (õppida teaduskeelt ja erialast terminoloogiat), omandada töö korrektse vormistamise nõuded. Referaat ei piirdu üksnes materjali refereerimisega, vaid referaadis tuleb esitada ka töö autori omapoolne arvamus ja järeldused. Seega refereerija esitab teksti oma sõnadega, tsiteeritakse ainult olulisemate mõistete definitsioone. Referaadis tuleb alati viidata alusteksti autorile, pealkirjale ja ilmumisandmetele. Referaadi koostamine algab teemakohase materjali otsimisest ja korrastamisest
Enne oli seal vangla, mis 1917 hävis. Olevat odavalt ehitatud. Arhitektid: H. Johanson, E. Habermann. Tallinna linnavalitsuse hoone Funktsionalism ehk moodne arhitektuur, mis lähtus praktilisusest: Tallinna Kadrioru staadion Munamäe vaatetorn (1939) Eriti palju funktsionalistlikku oli elamute ehituses (Tähtvere) Esindustraditsionalism (1930-ndate stiil) Presidendi kantseleihoone (nn uusbarokkpalee) Kadriorus 1938. Tartu turuhoone Eesti keeleuuendus Keelt, ka teaduskeelt, arendati. Kõvasti tööd tegi Johannes Aavik (1880-1973), kes tõi keelde umbes 1000 uut sõna, laene soome keelest, murdesõnu jne. Idee oli muuta keel väljendusrikkamaks, lasi rahval endale soovitusi tuua, makstes iga eest viis krooni. Olevat olnud korrektne mees hea huumoriga. Johannes Voldemar Veski oli keelekorraldusliikumise üks eestvedajatest. Tõi kirjakeelde nt sellised sõnad nagu kümblema, roiskuma, meelas, valuvaigisti, kinnisvara, lindprii Raadio
kasutatavale referaat ja essee. 2.1 Referaat Referaat on teatud probleemi või teema süstemaatiline ülevaade, mille koostamisel tuginetakse eelkõige kirjandusallikate (raamatud, artiklid ajakirjanduses) ja elektroonsete (Internet) materjalide uurimisele. Referaat koostatakse mitme alusteksti põhjal. Referaadi koostamise eesmärk on saada erialase kirjanduse või materjalide otsimise ja töötamise kogemusi, õppida korrektset kirjalikku väljendusoskust (teaduskeelt ja erialast terminoloogiat), omandada töö korrektse vormistamise nõuded. Referaat ei piirdu üksnes materjali refereerimisega, vaid referaadis tuleb esitada ka töö autori omapoolne arvamus ja järeldused. Seega esitab refereerija teksti oma sõnadega, tsiteeritakse ainult olulisemate mõistete definitsioone. Referaadis tuleb alati viidata alusteksti autorile, pealkirjale ja ilmumisandmetele. Referaadi koostamine algab teemakohase materjali otsimisest ja korrastamisest. Seejärel
selle iroonilisust aga uurima kuidas. Missugune on gooti kirjanduse ruum jne. Ei jaga hinnanguid, vaid uurib ja kirjeldab. Retoorika (Aristoteles) veenmiskunst. Uurib kuidas kirjandusteosed mõjuvad. Näiteks: Luule ülendab. 20saj retoorika uurib keelekasutuse strateegiaid, teda huvitab praktiline efekt. Uurib kuidas effekt saavutatakse. Diskursus analüüsib kuidas praktikas toimib ja mida saab saavutada. Tihti analüüsib lisaks kirjandusele ka ajakirjanduskeelt, poliitikute kõnesid, teaduskeelt, juriidilist keelt. Tihti on uusretoorika ideoloogiakriitiline. 90% uusretoorilistest analüüsidest võtavad analüüsiks endale tekste mida nad tahavad kritiseerida (on küll objektiivne uudis, kuid nende kujundite abil on subjektiivset sõnumit edastatud või a'la naispoliitik = blond) Retoorika on viis muuta maailma keelekasutuse kaudu, vastandatuna maailma muuta mingisuguse füüsilise tegevuse kaudu. Stilistika (stylus kirjutuspulk kreeka k) seega erinev käekiri
ketserlus puudub juriidiline sisu. Ta astus välja ka tol ajal sagedaste nõiaprotsesside vastu ja kritiseeris teravalt ühiskonda.Thomasius sai tuntuks kui kõlbusfilosoof, kes arvas, et ühiskonna ümberkorraldamine eeldab kõlbluse parandamist. Christian von Wolfi peetakse ratsionalismi üheks rajajaks saksamaal. Thomasiuse eeskujul hakkas temagi esitama oma töid saksa keeles ning lõi sellega seoses hulga termineid, milleta tänapäeval saksa teaduskeelt oleks raske ette kujutada. Wolf arvas et loodus on inimesele kaasa andnud vaid ühelt poolt kalduvused ja teisalt ülesanded, kusjuures kalduvuste poolest on inimene enesearmastaja aga tema ülesanne on armastada teisi nagu iseennsat. Ühiskonna ümberkorraldamisel lootis Wolf valgustatud absolutismile.Teoreetiliselt põhendas ta seda sellega, et kui riik on isikute üksus siis võib seda vaadelda kui üht inimest. Ta rõhutas et riigi kõrgeim kohustus on rahva heaolu
kooskõlas uurimistulemustega, töö ülesehituses, sisus, mõistetes, järeldustes ja sõnastuses valitseb selgus; uurimistöö autor on nii teiste autorite kui ka enda seisukohtade suhtes kriitiline: kogutud materjali hulgast selekteeritakse uuritava teema käsitlemiseks kõige olulisem; uurimistöö on terminoloogiliselt täpne ja selle kirjutamisel kasutatakse kirja- ja teaduskeelt (mitte argikeelt ega slängi); uurimistöö pikkus on 15–25 lehekülge, mis hõlmab sissejuhatust, töö põhiosa, kokkuvõtet. 1.2. Praktiline töö Praktiline töö on õppija loominguline töö: etenduse lavastamine, kontserdikava ettevalmistamine ja esitamine, kirjandus- või kunstiteose, filmi, heliplaadi vm loomine; õppija korraldatud üritus: konverentsi, konkursi, kontserdi, näituse, õppekäigu vm korraldamine;
annaabi.ee 
