Teadus renessansiajal Väga palju aitas uute ideede levikule Euroopas kaasa just trükikunsti areng. Ennem graveeriti tekst tervetele plaatidele, kuid aastal 1440 tõi trükikunsti murrangu Johann Gutenberg, kes tuli mõttele, teha üksikud kirjamärgi. Neid sai vastavalt vajadusele paigutada ja kirjutamine läks oluliselt kiiremaks. Samuti hakati lõplikult uskuma, et Maa on tõesti kerakujuline. Esialgu küll arvati, et Maa on kõige keskpunkt ja teised planeedid tiirlevad ümber maa, kuid varsti see arusaam muutus. Nimelt just Mikolaj Kopernik, tänu oma vaatlustele ja arvutustele jõudis järeldusele, et hoopis kõik planeedid tiirlevad umber päikese ja samal ajal pöörlevad veel umber oma telje. Seega oli just tema see, kes pani aluse päikesekesksele maailmapildile (heliotsentrilisele). Kopernikuga samal meelel oli ka Giordano Bruna ning tema oli koguni arvamusel, et Päikesesüsteem pole kaugeltki ainus, vaid ü...
Võlvidest eelistati kas liigendamata silindervõlvi või vähese liigendusega peegelvõlvi, mis jättis küllaldaselt pinda maalingute jaoks. Palju oli erinevat värvi glasuuritud tellist, terrakotat, majoolikat vastupidiselt klassitsismile mis oli värvilage. Kivi kasutati kas siledate või rusteeritud kiviplokkidena, kusjuures profaanehitiste juures oli iseloomulik alumise korruse ladumine jämedas rustikas, korrus korruselt ülespoole muutus rustika peenemaks. Hilis- renessanssil muutus arhitektuuri vormikeel. Selle asemel et aknaid reeglipäraste vahedega reastada koondati need nüüd sageli rühmadeks või jäeti akende vahele vaheldumisi kitsamad ja laiemad seinapinnad. Sellest tulenev liikumise mulje muutis vastavalt ka fassaadidekoratsioonid skulptuursemaks erinevalt klassitsismile.
Prantsusmaa ja Habsburgide vahel toimusid Itaala sõjad, prantsusmaa eesotsas oli Francois I kes püüdis saavutada ülemvõimu Lääne-Euroopas. 10)renessanss; (taassünd, tähistab naasmist antiik kultuuri juurde) selle eelduseks oli majanduslik tõus, sellega kaasnevad muutused ühiskonna elus. Toimus loodusteaduste areng. Sisuliselt oli see uus maailmavaade, ja kultuur mis vastandus keskaegsele kirikukesksele kultuurile. 11)Humanism; tekkimise eeldused samad mis renessanssil. Humanism tähistab kõige ilmaliku väärtustamist. Haridus, teadus, kunst. Tähtsamaiks tunnusjooneks on inimese väärtustamine. Inimest peeti samasuguseks loojaks nagu Jumalat. (Dante Alighieri "Jumalik komöödia", Petrarca " luuletused Laurale", Erasmus, Machiavelli " Valitseja", "Sõjast") 12)suured maadeavastused; Eurooplastele oli oluline leida alternatiivne meretee Indiasse ja Kagu-Aasiasse, kust tuua Euroopasse vürtse, siidi ja kalliskive
Kujutav kunst ehk figuratiivne kunst on reaalsust, inimesi, objekti, keskkonda kujutav kunst. Mõiste on kohane peamiselt realistliku meetodi või mõõduka vormideformatsiooni puhul ( nt: Mona Lisa) ( Nuttev naine- Picasso) Kaunid kunstid - arhitektuur, disain ,film ja televisioon, fotograafia, kirjandus, koomiks, kujutav kunst, muusika, moekunst, tarbekunst, tants,teater Mis on kunstiteos ? Kunstniku roll/staatus erinevatel aegadel- Antiikajal oli käsitöölise staatus, Renessanssil oli käsitöölise status, hinnati manuaalselt käte osavust. Peeti küll jumalikuks.Tekkis metseenlus- kunsti toetamine. Õpiti meistri käe all. 17,18,19 saj tekivad kunstikoolid, kunstnik õppis koolis ning väljus käsitöölise staatusest. Monet, Van Gogh- hakkasid kunstnikurolli vastu mässama. Sellega seoses tekkisid boheemlased( väljanägemine vilets) 18,19 saj ( klassitsism) Alexandre Cabanel 20 saj- Andy Warhol Kunstiliigid: Vanemad · Maal( laemaal, seinamaal)
mis tõi kaasa sügava moraalikriisi – nt Ameerika põlisrahvaste orjastamine ja hävitamine. Katoliiklik inkvisitsioon, aga ka protestantlik kirik püüdsid välja juurida ketserlust (väärusulisust), mis tõi kaasa uut ülekohut ja inimeste tapmist. Renessanssi õitseng toimus üllatavalt just väikelinnades, millede kodanikud soovisid äsja jõukale järjele saanuna kajastada oma linna kordumatust ja iseenda saavutatud prestiiži. Itaalias oli renessanssil kolm tähtsamat keskust: Veneeetsia, Genova (rikkad kaubalinnad), Firenze (finantslinn) ja Rooma (paavsti residents). Itaalia renessanssi periodiseeritakse järgmiselt: 14.sajand – trecento e. Eelrenessanss 15. sajand – quattrocento e. Vararenessanss 16. sajand – cinquecento e. kõrgrenessanss 4 2. Arhitektuur itaalias 2.1. Vararenessanssi arhitektuur itaalias
2. VII sajandi keskel, Vahemere idarannik ja Egiptus, araablased 3. XI sajand, praktiliselt kogu Väike-Aasia, türklased-seldzukid 4. XV sajand, Balkani poolsaare järelejäänud alad, türklased Bütsantsi kultuuri tähtsus: Bütsantsis säilitati antiikkultuuri (eeskätt Kreeka). Seal näiteks kirjutati antiikautorite teoseid ümber ja tänu sellele on need mõned teosed üldse meieni jõudnud. Need antiikteosed aitasid välja kujuneda renessanssil. Bütsantsi juhtis keiser, kellel oli piiramatu võim. Tema määras ametisse patriarhi ehk kirikupea. Senat andis keisrile nõu ja sinna kuulusid riigi mõned elanikud. Rahvas jagunes hipodroomi parteidesse vastavalt sellele, mis värvi kaarikuvõistkonda toetati. Konstantinoopol oli keskaegne metropol: · India ja Hiina linnade kõrval ainus keskaja linn, kus oli üle 100 000 elaniku
annaabi.ee 
