· Töökaitsealase koolituse registreerimise kaardid · Töökaitsevolinike materjalid · Ohutustehnika teadmiste kontrolli materjalid Personaliga seotud: · Personali andmebaas · Direktori korraldused personali alal · Kirjavahetus personaliküsimustes · Koosseisude nimekirjad · Personalistatistika Tasustamisega seotud: · Töötajate pangaarved · Tööajatabelid · Tasustamisega seotud dokumendid · Haiguslehed Koolitusega seotud: · Kirjavahetus koolitusküsimustes · Koolitusprogrammid · Koolituslepingud · Koolitusarvete koopiad · Korraldatud kursuste materjalid · Kursustest osavõtjate nimekirjad · Tagasiside ankeedid
Tasustamisvõtete kasutamine on vajalik täiendusena tavapärasele töökorrale kui õpilase või klassi normaalset käitumist ei õnnestunud kindlustada. (Krull, 2000) Referaat annab ülevaate probleemsete õpilaste distsiplineerimise võimalustest rakendades biheivioristlikke õppimise seaduspärasusi. Samuti antakse vastused küsimustele, millistel seaduspärasustel rajanevad metoodikad õpilaste distsiplineerimiseks tasustamisega, millised on õpilaste väärkäitumist alalhoidvad põhilised sotsiaalsed tegurid, milliste üldpõhimõtetega tuleb arvestada käitumise modifitseerimise metoodika rakendamisel õpilaste distsiplineerimisel, millised on tuntumad tasustusel rajanevad õpilaste distsiplineerimise kompleksmetoodikad ning mis teeb raskeks nende kompleksmetoodikate rakendamise. Tasustuse ja karistuse mõisted
tajumine, teabe vastuvõtt, teabe mõistmine, meeldejätmine, meeldetuletamine, õpitu kasutamine, lõplik omandamine. Lühidalt võib öelda, et kognitiivne õppimine on inimese sisemise aktiivsuse produkt. Kognitiivse õppimise tunnused: *uue käitumise omandamiseks piisab ka selle ühekordsest nägemisest, *nähtu jäljendamine ei pea toimuma kohe, vaid siis kui on sobiv olukord, *uus käitumisviis omandatakse ilma välise tasustamisega, *uue käitumisviisi rakendamine sõltub oodatavast tagajärjest- karistust püütakse vältida. Kognitiivne Stiimul tunnetusprotsessid reaktsioon Õppimise kognitiivsed käsitlused 1950ndateks sai selgeks, et inimese ja tema käitumise seletamine on keerulisem, kui biheiviorismile jõukohane on. Kognitiivsete õppimisteooriate areng on võimalikuks saanud tänu kognitiivse psühholoogia arengule. Peamised seisukohad, mida kognitiivsed
- jaotatud ajas õppimine ehk õpitakse lühikeste sessioonidena ( tavaliselt efektiivsem) · Tagasiside - tagasiside kindlustab õppimise edukuse kui tagasisideviibib, võivad õpilastel kujuneda väärseosed ehk valed käitumisharjumused Käitumise modifiteerimise metoodika · Metoodika üleastuvalt käituvate laste korralekutsumiseks · Puuetega õpilastega töötamiseks · Sobimatu käitumise ignoreerimine koos soovitud käitumise läbimõeldud tasustamisega (Krull 2000) Kasutatud allikad · Eggen, P. & Kauchak, D. (2016) · Krull, E. (2000). Pedagoogilise psühholoogia käsiraamat. Tartu Ülikooli kirjastus · http://www.teadmus.ee/andmed/14101317 12686/pedagoogiline-ps%C3%BChholoogia · https://inimeseopetaja.weebly.com/.../tunni konspekt_oppimine_anna_liisa_jogi.doc neid kaht viimast viidet ei leidnud kuskilt slaidilt. Kus kasutasite? TÄNAME KUULAMAST!
pälvivad teiste heakskiitu. Kui kaugele me sellisel juhul enda arengutasemega jõuaksime? Arvatavasti mitte algklassiõpilase tasemest kaugemale. Ilmselge, et inimesed, puutudes kokku uute esemete või situatsioonidega käituvad viisil, mida nad on kusagil juba näinud või näevad teisi sarnastes situatsioonides tegemas. Seega jätavad inimesed uusi käitumisviise meelde/õpivad igasuguse välise tasustamiseta (Skinner - õppimise efektiivsus sõltub tasustamisega). Näiteks vastuvõtul pakutakse kuuekäigulist õhtusööki. Seega on laual, võrreldes tavalise õhtusöögiga, tunduvalt rohkem nõusid ning erinevaid söögiriistu. Inimene, kes puutub esmakordselt kokku mitmekordse õhtusöögiga, püüab hoolega jälgida, milliseid söögiriistu ja millises järjekorras kasutavad temast pädevamad lauanaabrid - ehk tegeleb lauanaabrite imiteerimisega saades vahetut käitumisteavet sotsiaalsest keskkonnast.
Seega tuleneb juurdemakse eelkõige tööandja kohustustest tagada ettenähtud töötingimused. Kui ta seda ei tee, peab ta tegema vastava juurdemakse. Juurdemaksete hulka kuuluvad ka summad, mis tööandja on kohustatud maksma töötajale töölepingu lõpetamise hüvitamiseks, sellistel juhtudel , kui tööandja on kohustatud ettenähtud keskmise palga säilitama (teisele tööle üleviimine seadusega ettenähtud korras, kui tükitasu rakendamisel ei jõua välja teenida miinimumpalka, tasustamisega tööseisaku aja eest) Palga hulka ei arvata summasid, mida tööandja on kohustatud töötajale maksma seoses tööülesannete täitmisega tekkivate kulude katteks (töölähetuse hüvitised, oma auto kasutamine tööülesannete täitmisel jne). Palka arvutatakse ja makstakse üldjuhul rahas. Kokkuleppel võib osa palka maksta ka loonuspalgana Loonuspalk on palk, mida ei maksta rahas vaid toote või teenusena, väärtpaberina.
Kui kaugele me sellisel juhul enda arengutasemega jõuaksime? Arvatavasti mitte algklassiõpilase tasemest kaugemale. · Ilmselge, et inimesed, puutudes kokku uute esemete või situatsioonidega käituvad viisil, mida nad on kusagil juba näinud või näevad teisi sarnastes situatsioonides tegemas. Seega jätavad inimesed uusi käitumisviise meelde/õpivad igasuguse välise tasustamiseta (Skinner - õppimise efektiivsus sõltub tasustamisega). Näiteks vastuvõtul pakutakse kuuekäigulist õhtusööki. Seega on laual, võrreldes tavalise õhtusöögiga, tunduvalt rohkem nõusid ning erinevaid söögiriistu. Inimene, kes puutub esmakordselt kokku mitmekordse õhtusöögiga, püüab hoolega jälgida, milliseid söögiriistu ja millises järjekorras kasutavad temast pädevamad lauanaabrid - ehk tegeleb lauanaabrite imiteerimisega saades vahetut käitumisteavet sotsiaalsest keskkonnast.
-Töötaja tohib nõuda, et tööandja hüvitaks talle kahju. -Töötajal on õigus nõuda, et tööandja tagaks talle turvalised ja mugavad töötingimused. -Töötaja tohib nõuda, et tööandja parandaks halbu töötingimusi. Töökorraldusega seotud õigused -Töötajal on õigus keelduda ületunnitöö tegemisest. -Töötaja tohib nõuda, et tööandja annaks puhkeaega, nagu seadus ette näeb. -Töötajal on õigus tööseisaku aja eest nõuda keskmist töötasu. Tasustamisega seotud õigused -Töötajal on õigus nõuda, et tööandja maksaks talle kokkulepitud tasu õigel ajal. -Töötaja tohib nõuda viiviseid. -Töötaja võib nõuda, et tööandja hüvitaks lähetusega seotud kulud. -Töötaja tohib nõuda avansi maksmist enne lähetusele minekut. -Töötaja tohib keelduda lähetusest. Töötasu vähendamine -Kui tööandja vähendab seaduse alusel töötaja töötasu, on töötajal õigus ka vähem tööl käia.
lõppkäitumisele. Seda tasustades saavutatakse stabiilne reageerimine märguandele. Seejärel asutakse kinnitama õpitud reageeringutest vaid neid, mis hälbivad lõppkäitumise suunas. Saavutatud sel viisil stabiilse reageerimise, asutakse tööle järgmisel lähendusetapil, kuni lõpuks jõutakse soovitud lõppkäitumiseni. [LISA 4] Skinneri uurimused kinnitavad, et ka inimõppimisel on tegemist järkjärgulise lähenemisega eesmärgiks olevale tegevusoskusele ning tasustamisega saab arendada tundlikust märguannete suhtes. Ja ka koolis tuleb õpilastel õppida eristama erinevaid ärritajaid ja märguandeid. Näiteks õpilaste käitumisharjumuste kujundamine reageerimaks õpetaja märguannetele õppematerjali esitamise käigus (,,Jälgige tähelepanelikult, kuidas ma.."), samuti tunnikorrale allumisele (,,Vaikust! Kõik töötavad iseseisvalt"). Analüüsides õpetamist koolis leidis Skinner, et see toimub suures osas käitumise vormimise põhimõtte järgi
16. Millised on põhilised meetodid ja võtted õpitava väärtustamise suurendamiseks välise motiveerimise teel? Selle lähenemise voorused ja puudused? (13.1) Kui inimene tajub, et domineerib kontrolliv komponent, kaldub ta nägema omaenese käitumise põhjusi välistena. Kui tekib mulje, et domineerib informeeriv komponent, kaldub ta omistama oma käitumise põhjused sisemistele motiividele. Järelikult võib juhtuda, et õpetaja püüd saavutada välise tasustamisega suuremat kontrolli õpilase käitumise üle võib mõnikord viia õpilase sisemise motivatsiooni langusele, sest ta ei tunne end enam olukorra peremehena.. Üldjuhul ei vähenda väline tasustamine sisemist motivatsiooni. Sõnaline kiitmine hoopis tugevdab seda Vastupidi välise tasustuse negatiivsest mõjust suurendab väline tasustamine üldjuhul inimeste sisemist motivatsiooni.
Kahjuks alati ei taipa tööandja, mis talle kasulik ja väga sageli kuuleb, et kasulikum on vähem maksta. Täiesti vale lähenemine kusjuures. Näljapajuki juures tuleb ka tulemus ,,välja pigistatud, " et tööaeg täis töötada ja see pisku kätte saada. Ükski töötaja pole nii altruistlik, et pingutada rohkem, kui see väärt on. Huvi oma tööpanuse ja firma käekäigu vastu tekib võrdelises (mitte pöördvõrdelises) sõltuvuses selle väärtustamise ehk siis tasustamisega. Kahjuks on paljudele tööandjatele võimatu seda selgeks teha, eriti praeguses majanduslikus olukorras, kus ka need firmajuhid, kelle ettevõttel hästi läheb, kasutavad ära üleüldist olukorda, et töötajate olukorda halvendada (nt. väitega Sul vähemalt on töökoht, aga paljudel pole), mõistmata, et sellega nad halvendavad iseenda olukorra ja varsti ei lähe võib- olla enam nii hästi... 8
kordadega või soovist vähendada ebakõla. Deci teooria järgi on tegevuse tagajärgedel, sh tagasisidel ja tasustamisel kaks mõõdet: kontrolliv ja informeeriv. Kui inimene tajub, et domineerib kontrolliv komponent, kaldub ta nägema omaenese käitumise põhjusi välistena. Kui tekib mulje, et domineerib informeeriv komponent, kaldub ta omistama oma käitumise põhjused sisemistele motiividele. Järelikult võib juhtuda, et õpetaja püüd saavutada välise tasustamisega suuremat kontrolli õpilase käitumise üle võib mõnikord viia õpilase sisemise motivatsiooni langusele, sest ta ei tunne end enam olukorra peremehena.. Üldjuhul ei vähenda väline tasustamine sisemist motivatsiooni. Sõnaline kiitmine hoopis tugevdab seda. See kutsus aga esile paljude Deci koolkonda kuuluvate pedagoogide ja psühholoogide raevuka protesti. Kõik nad süüdistasid Cameroni ja Pierce'i biheiviorismis ja uurimistulemuste lihtsustatud ning
erapooletuse ning sõltumatuse nõuetest. Lepitus läbirääkimised ei ole avalikud. Lepitaja võib suhelda lepitusmenetluse käigus kõigi lepitusosalistega koos või igaühega eraldi. Lepitajal on keelatud esindada lepitusosalist lepitusmenetluse aluseks olevaid asjaolusid käsitlevas muus menetluses. Lepitusmenetlust alustades on lepitaja kohustatud selgitama lepitusosalistele lepitusmenetluse olemust ja õiguslikke tagajärgi ning lepitaja tasustamisega seonduvat. Lepitamisel järgib notar tõestamisseaduse §-s 18 sätestatud selgitamiskohustust ning dokumenteerib lepituse käigu. 18. Notarite Koda Notarite Koda on avalik-õiguslik juriidiline isik, mis on asutatud notariaadiseaduse alusel notarite ühendamise eesmärgil. Notarite Koja liikmeteks on kõik ametisse nimetatud notarid. Notarite Koja põhilised ülesanded on: 1. notarite kohusetundliku ja laitmatu ametipidamise, kutse-eetika järgimise, väärika
õpil allub. Korraldused ja keelud on tõhusamad, kui need on suunatud otse õpilasele ilma klassi asjasse pühendamata. Õpilasele alternatiivse valiku pakkumine – pole karistus vaid õpilase eneseregulatsiooni arendamise võte. Üldstrateegiad kroonilise üleastuva käitumise peatamiseks ja ületamiseks ning nende lähenemiste tugevad ja nõrgad küljed. Õpilase distsiplineerimine tasustamisega. Õpilaste väärkäitumist alalhoidvad sotsiaalsed tegurid. Üldpõhimõtted käitumise modifitseerimise metoodika rakendamiseks õpilaste distsiplineerimiseks. Tasustamisel rajanevad distsiplineerimise meetodid toetuvad operantsele tingitusels, käitumine mis toob kaasa meeldivaid elamusi kordub, mis negatiivseid – kaob. Kinnitus on sündmus, mis tugevdab või hoiab alal sõltuvusseost märguande ja reageeringu vahel. Positiivne kinnistus e tasustamine võib koolis olla materiaalne
töötasu sõltub ajaühikus toodetust ja selle võrdlusest standar-diga. Esimesel kahel juhul motiveeritakse töötajaid ületama kehtestatud standardit, mille saavutamise korral saab töötaja tasu kõr-gema tükitööhinna alusel. Halsey, Rowani ja Gantti süsteemid põhinevad ajasäästul ja kiirusel. Ennetähtaegse ülesande täitmise korral saadav kokkuhoid jagatakse teatud ulatuses ära ka seda taganud kaastöötajate vahel. Viimasel juhul on tegemist nn astmelise tasustamisega, kus kehtestatakse mitu standardit, mille täitmisel rakendatakse erinevaid töötasude määrasid. Kõrgema standardi ületamine toob kaasa oluliselt suurema tasu, võrreldes madalama standardi täitmisega. Eraldi tasu arvestamise alusena on töölepingu seaduses välja too-dud tehingutelt makstav tasu. Kui töötajal on töölepingu alu-sel õigus tasule tööandja ja kolmanda isiku vahel sõlmitavalt lepin-gult, kohaldatakse võlaõigusseaduse sätteid