ja annavad kolooniaid nii söötme pinnal kui ka söötmekihi sees. Erinevus selles, et kui pindkülv tehakse täielikult tardunud söötme peale (ajades külvatud materjal laiali spaatliga) siis sügavkülvil pannakse alguses petritassile mikroobimaterjal ning seejärel lisatakse alles sööde vedel ja soojendatud sööde. 25. Millal kasutatakse jäljendkülvi? Jäljend- ehk templikülv kasutauakse selleks, et samaaegselt petri tassil kasvavate mikroorganismide kolooniate füsioloogilisi omadusi uurida. See meetod võimalda petri tassil kasvanud kolooniaid üle kanda teisele petri tassile kasutades selleks spetsiaalset templit, millel on vahetatav steriilne pehme meterjal. Ühe jäljendiga võimalik teostada külve kuni 5 Petri tassile. 26. Miks peab sügavkülvi puhul Petri tassile valatava söötme temperatuur olema vahemikus 44-47oC? Sest alla selle temperatuuri ta
neid on 10 l õhus. Leida õhus olevate mikroobide arv, kui Petri tassi läbimõõt on ca 10 cm. 1) Arvutati Petri tassi pindala, millega saadi tegeliku mikroobide sadenemise pindala: d=10 cm r= 5 cm S= r2 3,14 52 = 78,5 (cm2) 2) Arvutati tegelik õhuhulk, mis sadenes Petri tassile: 100 cm2 10 l 78,5 cm2 x l x= = 7,85 l 3) Arvutati, mitu mikroobi oli 1 m3 õhus: *Petri tassil on 12 kolooniat 7,85 cm2 12 k 1000 l x PMÜ/m3 x== 1529 PMÜ/m3 Vastus: Tulemusena tekkis Petri tassile 12 kolooniat. Söötme pinnaga puutus kokku 7,85 l õhku, mille tulemusena oli Petri tassile tekkinud 1529 PMÜ/m 3, sellest võib järeldada, et õhk laboriruumis mikroobide rohke. Vastused Iseloomusta kuidas mõjub õhk mikroobide arengut? Paljud mikroobid on aeroobsed ja nad vajavad hapniku
Töö käik: Võeti Petri tass. Laminaarboksis steriliseeriti söötmekolbisuue ning siis valati Petri tassi põhjale kasvusöödet nii, et põhi oleks ühtlaselt kaetud. Siis hajutati ringikujuliste liigutustega sööde Petri tassis ühtlaselt laiali. Söötmel lasti paar minutit tarduda. Võeti välisõhuproov koridorist. Petri tassilt võeti kaas pealt ja lasti seista 5 minutit, siis pandi Petri tassile uuesti kaas peale. Petri tass paigutati termostaati ehk inkubaatorisse. Petri tassil lasti seal seista kaks nädalat. 2 nädala pärast loeti Petri tassilt kokku 11 mikroobipesa. 5 minuti jooksul sadeneb 100 cm 2 suursele söötme pinnale ligikaudu samapalju mikroobe, kui neid on 10 l õhus. Leida 1 m3 õhus olevate mikroobide arv, kui Petri tassi diameeter on 10 cm. ARVUTUSED: Arvutati Petri tassi pindala, millega saadi tegeliku mikroobide sadenemise pindala: d=10 cm r= 5 cm S= r2 S= * 5² = 78, 5 cm2 Arvutati tegelik õhuhulk, mis sadenes Petri tassile:
kasvusöödet nii, et põhi oleks ühtlaselt kaetud. 3. Siis hajutati ringikujuliste liigutustega sööde Petri tassis ühtlaselt laiali. 4. Söötmel lasti paar minutit tarduda. 5. Võeti välisõhuproov koridorist. 6. Petri tassilt võeti kaas pealt ja lasti seista 5 minutit. 7. Siis pandi Petri tassile uuesti kaas peale. 8. Petri tass paigutati termostaati ehk inkubaatorisse (30°C). 9. Petri tassil lasti seal seista kaks nädalat. 10. 2 nädala pärast loeti Petri tassilt kokku 11 mikroobipesa. 11. Katses on selgeks tehtud õhumikroobide arvutamise seos. 5 minuti jooksul sadeneb 100 cm2 söötme pinnale ligikaudu samapalju mikroobe, kui neid on 10 l õhus. Leida 1 m3 õhus olevate mikroobide arv, kui Petri tassi diameeter on 10 cm. 1) Arvutati Petri tassi pindala, millega saadi tegeliku mikroobide sadenemise pindala: d=10 cm r= 5 cm
Kasutatakse püstagarit või zelatiini. Kuumutatud ja jahutatud nõelaga võetud külvimaterjal viiakse kiiresti tardsöötmega katseklaasi. Külvinõel torgatakse läbi söötme peaaegu katseklaasi põhjani, jälgides, et nõel torgataks söötmesamba keskele. Pindkülv võimaldab uurida pindmiste kolooniate kuju ja suurust ning hinnata kvantitatiivselt uuritavate proovide aeroobsete mikroorganismide sisaldust. Külvi tegemisel kantakse uuritav materjal külviaasa või pipetiga tassil oleva agari pinnale, paotades ettevaatlikult Petri tassi kaant. Steriilset drigalski spaatlit ringikujuliselt liigutades aetakse materjal kogu söötme pinnale laiali. Et saada isoleeritud kolooniaid, tehakse sama spaatliga külvid teise ja kolmandasse tassi. Selleks võetakse spaatel esimesest tassist ning viiakse üle teise tassi. Spaatli külge jäänud materjal hõõrutakse laiali üle kogu tassi pinna. Seejärel viiakse spaatel kolmandasse tassi, millega külv lõpeb.
5.Valgendaja, et hiljem bakterid hävitada. Vaatlus toimub ühe nädala jooksul; esimesel päeval, nädala keskel ja viimasel nädalapäeval. 6 Vaatlus 1. Tualettruumi ukselink Esimene päev: Peale kuue tunni möödumist oli märgata valge-kollaka täppide ilmnemist (5 täppi.) Nädala keskel: Nelja päeva möödudes esines ebameeldiva lõhna tekkimine petri tassist. Petri tassil oli kolm suurt, diameeter umbes 2 cm, kollakas-hallikat bakterite kogumit, ümbritsetuna valge-hallika täppide massist ning domineeris ka üks pea kolme sentimeetrise läbimõõduga rohekas bakterikoloonia mass. Viimane päev: Bakterite koloonia oli veidike tagasi tõmbunud. Koloonia oli stabiliseerunud, kuna toitaine puuduse tõttu ei saanud populatsioon enam kõrgemale tõusta. Lisandunud oli kahe laigu ühildumine, mis muidu seisid üksteisest eraldi. 2. Sissekäigu uks
5. Lisasin 500 μl LB vedelsöödet ning inkubeerisin kõik 30 minutit 37 °C juures termostaadis. 6. Fuugisin bakterid põhja 2 minutit. Tekkis sade rakkudest, mille pealt tuleb sööde ära valada. Tuubi jäi umbes 100 μl. 7. Pipeti abil kandsin bakterid Peetri tassile (tardunud söötmele) ning kuulikeste abil loksutasin bakterid ühtlaselt laiali. Asetasin tassid inkubaatorisse üleöö kasvama. Pärast säilitakse neid +4 °C juures järgmise nädalani. Minu Peetri tassil kasvasid üles umbes 3 valget kolooniat. Bakterikoloonia on üks bakter ja suur arv tema koopiaid. 8. Enne järgmist praktikumi tuleb panna saadud valged kolooniad kasvama. Selleks kasutasin eppendorfi, mille korgi sisse torkasin õhuaugu. Valasin 1 ml vedelsöödet (840 μl LB söödet), mis sisaldab 160 μl Amp-i (algne konts. 100 mg/ml) ning pipeti otsiku abil lisasin baktereid minu kolooniast (ühest, tähistasin seda Peetri tassil). Asetasin tuubid kasvama 37 °C
füüsikaline-temperatuur, valgus, kiirgus, vibratsioon keemiline-metalliioonid, endotoksiinid, org/anorg ühendid, detergendid, seerumi koostis bioloogiline-tavaliselt mõeldakse kontaminatsiooni al bioloogilist kontaminatsiooni; põhjustatud bakterite, mükoplasmade, viiruste, seente, pärmide, teiste eukarüootsete rakkude poolt Kontaminatsioonile iseloomulik on: -pH muutus -hägusus -ebameeldiv lõhn 8. Rakkude arvu määramine koekultuuri tassil (hematsütomeeter, rakkkude lugemine, rakkude arvu arvutamine). Hematsütomeeter loed rakud ühes teatud ühikus (1mm3) ja arvutad tassi koht. Loed igas ruudus, arvutad keskmise. Siis arvutad lahjenduste järgi tassi kohta. 9. Rakkude kasvukõver ja selle koostamine. Mida kasvukõver rakukultuuri kohta ütleb (nt fibroblastid vs epiteelirakud)? Rakkude arv eri päevadel 10. Rakkude elulemus, elulemuse %-i arvutamine. Elumus: elus/ surnud. Elumuse % = elumus *100% 11
elektrontransportahel on väga sarnane mitokondri omaga. · Alfa-proteobakterite rühmas on rohkesti eukarüootide rakusiseseid parasiite ja ka taimedega koos elavaid baktereid Selts Rhodospirillales Rhodospirillum · purpurne mitteväävlibakter. · Purpursete mitteväävlibakterite rikastuskultuurid mineraalsoolade ja suktsinaadiga puljongis (anaeroobselt valguse käes kasvatatud) ja nende punased kolooniad Petri tassil Azospirillum · Esimesed N2 fikseerivad spirillid avastas Beijerinck 1925. a. · Azospirillumit võib leida mullast ja eriti rohkesti on neid taimejuurte ümbruses. Kuna nad eelistavad kõrgemat temperatuuri, on neid enam soojades maades. · Liigid: A. brasilense, A. lipoferum, A. amazonense jne. · Azospirillid on tömbid kõverdunud pulgad, mis liiguvad polaarse viburi abil. Kui rakke kasvatada pehmel agarsöötmel, võivad moodustuda ka arvukad külgviburid ja
295.Mitu ruutu ja kolmnurka on pildil? Vastus: 11 ruutu ja 20 kolmnurka 296. Asenda kõik kastikesed ühe ja sama numbriga nii, et saadud seitsmekohaline arv jaguks 9-ga. Leia 2 võimalust. Vastus: 2 või 5 297. Joonesta ja värvi ruut, mille pindala on 49 ruutu. Vastus: värvitud peab olema 7 X 7 ruutu 298. Laual on reas viis täppidega tassi. Täppe on neil 2, 3, 4, 5 ja 7. Vasakult teisel ja kolmandal on täppe kokku 7. Vasakul servas oleval tassil on täppe kaks korda rohkem kui keskmisel. Keskmisel ja paremal servas oleval tassil on kokku algarv täppe. Vasakult teisel tassil on 2 täppi vähem kui paremalt teisel. Kirjuta tassidele neil olevate täppide arvud. Vastus: 299. Moodusta nendest numbritest kahekohalisi paarisarve nii, et selles arvus kasutatud tikkude arv oleks ka paarisarv. Ühes arvus peavad kõik numbrid olema erinevad. Leia erinevaid võimalusi. Vastus: 52, 58, 72, 78, 82, 28, 40, 10, 14
ampitsilliini resistentsusgeen, mis võimaldab rakkudel, milles transformeerimine on õnnestunud, kasvama ja paljunema hakata. Oleks saanud kasutada ka kanamütsiini, kuna plasmiidis on ka kanamütsiini resistentsusgeen, kuid ampitsilliini kasutamine on vähem komplitseeritud. 5. DNA minipreparatsioon: a. Bakterikoloonia on bakterite kogum, mis tekib ühe bakteriraku paljunemisel. b. Petri tassil oli 25 kolooniat, neist 4 valged. Vedelsöötmesse panin kasvama ühe valge koloonia, kuna koloonia valge värv näitab, et nendes rakkudes on plasmiid, milles lacZ operoni lugemisraam on inserdi poolt rikutud vastasel korral sünteesitaks rakkudes dikloro-dibromo-indigod ning kolooniad oleks sinised. c. Minipreparatsiooni protokoll: 1. Võtta 1,5 ml epsis üleöö kasvanud bakterikultuur 2
Pakend. Ideaalne külmutatud desserdi pakend või karp peab olema puhas, vigastamata ning kena välimusega. Pakend ei või olla vigastatud, määrdunud ega kortsunud. Jäätisepakend peab olema korralikult suletud, mitte ületäidetud. Sulamiskvaliteet. Kvaliteetne jäätis peaks toatemperatuurile jäetuna vähemalt 10-15 minutiks näitama väikest sulamispüsivust. Sulamise faasis peaks segu voolama portsjoni keskelt nii kiiresti kui see sulab ning sulanud toode peaks moodustama tassil ühtlase ja homogeense segu. Mass ja tekstuur. Mass defineeritakse jäätise kui terviku omadusena. Tekstuur viitab jäätise osadele või struktuurile, mis moodustavad terviku. Jäätise massi ja tekstuuri võib osaliselt määratleda kompimis- või nägemismeelte abil lusika proovi sisse surumise ajal. Jäätise soovitud mass on püsiv ja tugev. See omab teatud vastupidavust. Avaldub kiiret vastutoimet, kui proovi sisse surutakse spaatel või lusikas ega tekita suus liigset
Bdellovibrio on röövbakter, kel on omapärane paljunemistsükkel. Bdellovibrio bacteriovorus tungib saakbakteri periplasmasse ja hakkab seal suurenema peremeesraku komponentide arvel. Kui rakk on piisavalt pikenenud, siis jaguneb ta viburitega varustatud tütarrakkudeks ja need vabanevad peremeesraku lüüsudes väliskeskkonda. Bdellovibrio on veebakter ja teda on eriti palju orgaanikarikkas vees, kus on palju baktereid. Teda võib nimetada ka röövbakteriks. Kui ta kasvab Petri tassil tardsöötmel, kuhu on külvatud saakbaktereid, siis moodustuvad lüüsilaigud, nagu faagide puhulgi. 45. Bakterite generatsiooniajad? Mis piirab nende pooldumist looduses? Enamikul bakteritel ongeneratsiooniaeg ca 1 tund. Looduses on bakteritel generatsiooniajad sageli pikad, kuni 24 tundi. Eri mikroobide generatsiooniajad on erinevad. Tuberkuloositekitaja ja süüfilistekitaja paljunevad teiste bakteritega võrreldes väga aeglaselt! Pooldumist looduses piiravad keskkonnatingimused. 46
koniidid. Koloonia omandab "kriidise" hüdrofoobse välimuse. Bdellovibrio bacteriovorus tungib saakbakteri periplasmasse ja hakkab seal suurenema peremeesraku komponentide arvel. Kui rakk on piisavalt pikenenud, siis jaguneb ta viburitega varustatud tütarrakkudeks ja need vabanevad peremeesraku lüüsudes väliskeskkonda. Bdellovibrio on veebakter ja teda on eriti palju orgaanikarikkas vees, kus on palju baktereid. Teda võib nimetada ka röövbakteriks. Kui ta kasvab Petri tassil tardsöötmel, kuhu on külvatud saakbaktereid, siis moodustuvad lüüsilaigud, nagu faagide puhulgi. Klamüüdiad on rakusisesed parasiidid, mis põhjustavad mitmeid haigusi inimestel ja lindudel (klamüdioosid). Levivad ka sugulisel teel. Nakkavaks vormiks on paksukestalised elementaarkehad (tumedad), mis tungivad rakku ja diferentseeruvad vakuoolis jagunemisvõimeliseks retikulaatkehaks (heledad). Jagunenud
- Malmbergile ei meeldinud, et vürst söögilauda hilineb, ütles, et kui keegi veel hilineb siis enam süüa ei saa v.a Paas ja Ollino kellel oli palju tegemist - vürst protestis, et süüa ei saa, hakkas vihahood nõusid puruks loopima, Ramilda ilmudes vürst lõpetas lõhkumise, vürst vabandas ja lahkus - Maurus oli õnnelik, et nõud puruks peksti, sest nüüd sai uued. Vürsti isa maksis need kinni, mis tegi asja direktorile veel meeldivamaks - Ramilda murdis meelega uuel tassil kõrva ära, et näha tassi tugevust, joostes tädile kõrvata tassi näitama, pillas ta selle maha, Indrek ja Ramilda vaikisid, kumbi ei rääkinud Malmbergile tõtt - Mindi poodi uue tassi järele, millega tagasi saabudes käskis Ramilda Indrekul kõrva ära murda, pannes ta valiku ette kas saksa keel või tassikõrv, Indrek tegi kästut, murdis ka teise kõrva, et Malmberg usuks, et uued tassikõrvad murduvadki ja et ta enam nii valvsalt ei kuulaks koguaeg, mis söögitoas toimub XIII
askuseks. Seega sisaldab iga askus ühe konkreetse meioosi produkte. Pärmirakke saab laboritingimustes kultiveerida tardsöötmetel, mis on valatud Petri tassidele. Iga rakk paljuneb söötmel, moodustades rakkude koloonia. Mikroskoobi all on võimalik meioosiprotsessi käigus moodustunud askused üksteisest eraldada, isoleerida üksikud askospoorid, viia need sobivale söötmele Petri tassil ning kirjeldada söötmel moodustunud kolooniate kuju ja kasvuomaduste põhjal mutantsete geenide vahel meioosi käigus toimunud rekombinatsioone. 34. Mida näitavad homoloogiliste kromosoomide vahelised kiasmid? · Kiasmide arv on proportsionaalsed kromosoomide pikkusega. · Kiasmid näitavad ristsiirde jälgi. 35. Millal toimub ristsiire? Rekombinatsiooni osa evolutsiooniprotsessis. · Ristsiire toimub meioosi esimeses profaasis. · Evolutsioon:
Burkitti lümfoom Translokatsioon 8 ja 14 kr vahel. Immunoglobuliinide raskete ahelate geenid ja c-myc. Et asi jõuaks kasvajani, on vaja läbida pikk tee. Immuunsussüsteemi roll kasvajate puhul Mismoodi immuunsussüteem kontrollib ja kõrvaldab rakke, mis võiks aluse anda kasvajatele. Oncofetal geen, valk – geen, mid normaalselt ekspresseerub looterakkudes, aga nüüd kasvajas. Katse dendriit+ kasvaja Kasvatatakse tassil, et tsütokiinid, ei saaks maha suruda imuunvastust ja pärast sisse ja immuunsussüsteem suudab jälle võidelda. Vaja tsütolüütilisi T rakke ja T helpereid, et kasvajaid hävitada. Immuunpuudulikkusega inimestel on kasvajaid rohkem. Enamike klonaalselt tekkivate kasvataega saab immuunsüsteem hakkama. Kui pinnal näidatatakse MHC-d aga väga vähe, on võimalik selliste rakkude pääesemine imm süst poolt. Monoklonaalsed antikehad Ei ole igapäevases medistsiinipraktikas
111. Vähirakkude klassifikatsioon. Kartsinoomid – vähid, mis tekivad epiteliaalsest koest Sarkoomid – vähid, mis tekivad sidekoest või lihaskoest Leukeemiad ja lümfoomid – vähid, mis tekivad valgetest vererakkudest või nende eellastest Närvisüsteemi rakkudest pärit kasvajad 112. Mis on kontaktinhibitsioon? Kontaktinhibitsioon normaalsetes vs kasvajatakkudes. Kontaktinhibitsioon – rakujagunemine peatub, kui tassi pind on ühtlaselt tassil. Normaalsed rakud lõpetavad jagunemise kui tass on täis, vähirakud ei lõpeta, neil puudub kontaktinhibitsioon ja nad jätkavad kasvamist ning tekivad transformeerunud rakud. 113. Mis on metastaas? Kirjelda metastaseerumise etappe. Metastaas – teiste kudede koloniseerimine – kasvaja rakk on läinud liikuma, kinnitub uute koesse ja tekitab koloonia. Intravasastsiooniga sisenevad kasvajarakud verereingesse ja liiguvad mööda keha laiali
uuritavas teguris ehk muutujas. Too planeerimi- sel tuleb kindlaks mddrata ka uurimise kestus ning vaatluste ja katsete arv. Enamasti koosta- takse eelnevalt ka vajalikud tabelid v6i graafi- kud, kuhu vaatlusandmed ules mdrgitakse. Valime n;iiteks tihest kindlast hernesordist 200 seemet. Paigutame need alustassidele niis- kete riidelappide vahele. Seejuures jZilgime, et seemneid oleks igal tassil v6rdne arv, tassid oleksid rihesugused, veekogus tassidel v6rdne, riidelapid samast materjalist jne. Edasi asetame poole seemnetest (100 tk) 10'C keskkonda ning 1.14. Kolmes kastis kasvatati nisu. Neid kasteti teise osa (samuti 100 seemet) 30'C keskkonda. erinevate vdetiselahustega. Milline v6iks olla selle Jdrgnevate vaatluste k2iigus mdrgime iga piiet' katse hUpotees ja katsekorraldus? tabelisse idanevate seemnete arvu. Kuidas j6uda teadusliku faktini?
Pärmirakke saab laboritingimustes kultiveerida tardsöötmetel, mis on valatud Petri tassidele. Iga rakk paljuneb söötmel, moodustades rakkude koloonia. Pagaripärmil on kirjeldatud palju erinevaid mutante, mida iseloomustavad kindel koloonia kuju ja võime/võimetus kasvada erinevatel söötmetel. Mikroskoobi all on võimalik meioosiprotsessi käigus moodustunud askused üksteisest eraldada, isoleerida üksikud askospoorid, viia need sobivale söötmele Petri tassil ning kirjeldada söötmel moodustunud kolooniate kuju ja kasvuomaduste põhjal mutantsete geenide vahel meioosi käigus toimunud rekombinatsioone. Just katsetest pagaripärmiga ilmnes, et ristsiire toimub pärast seda, kui homoloogilised kromosoomid on duplitseerunud. Juhul, kui on aset leidnud üks rekombinatsioonisündmus, sisaldub askuses kaks rekombinantset (A b ja a B) ning kaks mitterekombinantset askospoori (A B ja a b), millel kõigil on erinevad fenotüübid
Pärmirakke saab laboritingimustes kultiveerida tardsöötmetel, mis on valatud Petri tassidele. Iga rakk paljuneb söötmel, moodustades rakkude koloonia. Pagaripärmil on kirjeldatud palju erinevaid mutante, mida iseloomustavad kindel koloonia kuju ja võime/võimetus kasvada erinevatel söötmetel. Mikroskoobi all on võimalik meioosiprotsessi käigus moodustunud askused üksteisest eraldada, isoleerida üksikud askospoorid, viia need sobivale söötmele Petri tassil ning kirjeldada söötmel moodustunud kolooniate kuju ja kasvuomaduste põhjal mutantsete geenide vahel meioosi käigus toimunud rekombinatsioone. Just katsetest pagaripärmiga ilmnes, et ristsiire toimub pärast seda, kui homoloogilised kromosoomid on duplitseerunud. Juhul, kui on aset leidnud üks rekombinatsioonisündmus, sisaldub askuses kaks rekombinantset (A b ja a B) ning kaks mitterekombinantset askospoori (A B ja a b), millel kõigil on erinevad fenotüübid
,,Mis teil täna ometi on? Olete unine või haige?" küsis proua Malmberg. ,,Öösi kõlistati palju," ütles Indrek. ,,Vaene poiss!" haletses proua. ,,Aga nõnda ei jää neist vaestest taldrikutest ja tassidest varsti enam midagi järele, kui te neid nii hirmus peksate. Näete isegi, taldrikutel kõigil tükid servast ära ja tassidel pole enam kõrvu olemaski." ,,Kõrvadeta ongi mõnusam," arvas Indrek, ,,mahuvad paremini üksteise sisse." ,,Aga mis nägu siis tassil on, kui pole kõrva!" ütles proua Malmberg õpetlikult. ,,Mis nägu oleks inimesel, kui tal poleks kõrvu peas. Inimesel poleks siis mingit nägu. Nii ka tassil: tema on alati inimese käes ja temal peab olema kõrv küljes. Sest miks peab tass ilma kõrvata olema, kui inimesel on kõrvad!" ,,Ja muidugi, proua Malmberg," oli Indrek nõus. ,,Aga miks peksate siis tassidel kõrvad ära, kui nad teil endil on alles?" ,,Ega ma ei peksa ju, nad ise lähevad," vastas Indrek
mida on lõhnastatud jasmiiniõitega. Jasmiiniõied korjatakse päeva jooksul ja ladustatakse jahedasse kohta kuni öö tulekuni. Öö jooksul puhkevad õied kogu lõhnarikkuses. Lõhnastamise jaoks laotatakse teelehtedele jasmiiniõied. Jasmiinitee kvaliteedi määrab rohelise tee kvaliteet, mis on selle aluseks ja lõhnastamise efektiivsus. Hyson ,,Õnnelik Draakon" Kutsutud ka Õnneliku Draakoni Teeks, millel on rohekaskollane värvus. Tassil on hea body ja sulav, värske, rohetav maitsev vedelik. Seda nime saab tõlkida ka kui Õitsev Kevad ja see eriline variant annab värske rohelise iseloomu, mida võiks oodata igalt kevadekogemuselt. 18. sajandil oli see tee nii soositud, et Briti teelõiv oli just selle tee variandi pärast kõrgem. Hyson vihjab ka selle pannil küpsetatud Hiina tee lehe suurusele, mis on jäme ja veidi kare. Õnnelik Draakon on eriti hea Hyson ja omab eeterlikku iseloomu nagu kaste kevadiselt aasalt. 3
Pärmirakke saab laboritingimustes kultiveerida tardsöötmetel, mis on valatud Petri tassidele. Iga rakk paljuneb söötmel, moodustades rakkude koloonia. Pagaripärmil on kirjeldatud palju erinevaid mutante, mida iseloomustavad kindel koloonia kuju ja võime/võimetus kasvada erinevatel söötmetel. Mikroskoobi all on võimalik meioosiprotsessi käigus moodustunud askused üksteisest eraldada, isoleerida üksikud askospoorid, viia need sobivale söötmele Petri tassil ning kirjeldada söötmel moodustunud kolooniate kuju ja kasvuomaduste põhjal mutantsete geenide vahel meioosi käigus toimunud rekombinatsioone. Just katsetest pagaripärmiga ilmnes, et ristsiire toimub pärast seda, kui homoloogilised kromosoomid on duplitseerunud. Juhul, kui on aset leidnud üks rekombinatsioonisündmus, sisaldub askuses kaks rekombinantset (A b ja a B) ning kaks mitterekombinantset askospoori (A B ja a b), millel kõigil on erinevad fenotüübid. Kui rekombinatsioon
annaabi.ee 
