polüteistlikud eeldatakse paljude jumalate olemasolu; polüteistlikud on olnud suurem osa religioone ajaloos alates varajaste kõrgkultuuride usunditest, näiteks kreeka ja egiptuse usund; monoteistlikud eeldatakse ainujumala olemasolu; monoteistlikud on judaism, kristlus, islam; panteistlikud eeldatakse, et jumal on kõiges või et kõik on jumal; panteistlik on näiteks hinduism. MONISTLIKUD keskne ei ole jumal kui looja, vaid maailma valitsev ja korraldav tasakaaluprintsiip. See esineb näiteks taoismis (dao) ja hinduismis (brahman). Taolise jaotuse järgi puhtaid religioone esineb siiski harva ning ühel religioonil võib olla nii teistlikke kui ka monistlikke tunnusjooni. Eriti kujukas näide on hinduism oma paljude vooludega. Usundite liigitus leviku alusel LOKAALSED sageli samastatavad etniliste usunditega, kuid levik piirdub siiski teatud piirkonnaga. MAAILMAUSUNDID levinud üle maailma: missioneerivad maailmausundid tegelevad aktiivselt oma
Mida erinevamad on keele ja teiste kõneorganite asendid, seda erinevamad on häälikud. Hääldamine on pidev ja sujuv protsess. Me ei häälda häälikuid ühekaupa, vaid silpide või mitme silbi järjenditena. Igas erinevas häälikuümbruses on iga häälik esindatud veidi erineva variandiga (kõnesünteesis ligi 2000 difooni). Kuid inimene suudab siiski häälikuid identifitseerida, kuulaja jaoks on variatiivsusega kohanemine normiks. KEEL · Tasakaaluprintsiip: auditoorne distinktiivsus ei tohi raskendada artikulatsiooni
religioone ajaloos alates varajaste kõrgkultuuride usunditest, nt. kreeka ja egiptuse. 4. Monoteistlikud eeldatakse ainujumala olemasolu; monoteistlikud on judaism, kristlus ja islam. 5. Panteistlikud eeldatakse, et jumal on kõiges või et kõik on jumal; panteistlik on näiteks hinduism. 6. Monistlikud keskne ei ole jumal kui looja, vaid maailma valitsev ja korraldav tasakaaluprintsiip. See esineb näiteks taoismis (dao) ja hinduismis (brahman). Usundite liigitus leviku alusel: 1. Lokaalsed sageli samastavad etniliste usunditega, kuid levik piirdub siiski teatud piirkonnaga 2. Maailmausundid levinud üle maailma 3. Missioneerivad maailmausundid tegelevad aktiivselt oma usundi toekspidamiste levitamisega; nt. kristlus, islam 4. Vähemissioneerivad hinduismi mõned voolud nüüdisaegsel kujul. 5. Mittemissioneerivad judaism. 6
- Surmatõrjemaagia: Sügav haud/koobastesse sulgemine; luustike kinni sidumine; pea maha/vai läbi rinna; kõhuli matmine; sõnamine; põletamine. ANIMISM - Üldiseloomustus: usk hingedesse, ühtset animismi pole, tuleb usk ka teispoolsusesse. - Hingekujutlused inimese näitel: kõik omavahel seoses - Jagatud hingede võrgustik: kõik olendid jagavad üksteisega hingeosasid. Ei ole abstraktne. Kindlad printiisbid: 1) ühtsusprintsiip; 2) tasakaaluprintsiip (tegu/tagajärg); 3) täiendpolaarne mõtlemine; 4) Maagiline kontaktsus – kirjeldab kindlaid tingimusi kuidas hinged ümber paiknevad. - Surmakujutelmad: surnukeha hirm. Kujutlus vabahingest – austus, hoolitsus – surnukultus. Neid käsitletakse animismis. Kehahing laguneb ajajooksul, lagunemise kiirus on otseselt seotud laibaga tehtud riitustest. Nt: põletus – kohe, pleegitus – 1a (lavatsite peale); maamatus (laibamatus) – väga kaua.
materialism) alusel Animatism iseloomustab ebaisikuline vägi. Puudub elu ja surm. Vägi jaotub ebaühtlaselt. Surnu puhul oli tegemist elava laibaga. Elav laip usutakse elavat eraldatult aga elavatega samas ilmas. Usuti, et elluärkamisvõimalus säilib kuni luustik alles on. Animism hingede usk, surm puudub. Asjad on isikustatud. Maailm jaguneb materiaalseks e. ilmunud ja vaimseks e. ilmumata. Hingede võrgustik : a) kehahinged, b) vabahinged, c) lisahinged, d) üldhinged. Tasakaaluprintsiip: kaubeldi hingedega. Monoteism- iseloomustab hierarhiline mõtlemine. Segu animismist ja animatismist. Usuti taevast, puhastustuld ja põrgut. Jumala kartus. On üks hing ja ainujumal. Materialism ehk keha, usund milles me elame. Surmauskumustel pole moraalset mõju. Peale surma puudub elu, surm on lõplik. Materialismi iseloomustab usundiline segadus. 17. Animatism (ettekujutus inimesest, surmast, loodusest) Ettekujutus inimesest kõiki asju ja olendeid väestas ebaisikuline vägi
11) Eraldi saunaema ja saunaisa 12) Armastab inimeste lähedust MAJAHALDJAS – vaht/hoidja Väikesed inimesed – Kääbus, Härjapõlvlane Maa ema/isa – külviõnn, viljakus. Majahaldjas võis olla vana inimene, nirk, madu, nastik, kilk, ehaema (seinakoi, tiksuv hääl). Maa aluseid töid teevad. Tuleb toita. Ei salli tülisid. Saab kaasa võtta, näitab halba, ennustab, küsitakse nõu, sauna ema/isa, armastab inimeste lähedust (reheall elab). 3. Tasakaaluprintsiip animismis Ehk siis teole võrdub tagajärg/energeetiline printsiip Taasloomine – kosmilised riitused (jaanipäev – teeme tule, sest päike hakkab oma jõudu kaotama; kiikumine – seotud päikesetõusuga), igapäevane käitumine 4. Kas on sisuline vahe mõtlemisel kategooriates see/too ja hea/halb (täiendpolaarne ja vastandpolaarne mõtlemine). Arutle. 5. Väe eristamiskriteeriumid animatismis Väe välised märgid: 1) Geograafiline eristumine 2) Suurus
Ühtsus EL-i kulud peavad olema kirjas ühes dokumendis Universaalusus EL i eelarves on keelatud siduda tulusid kindlate kuludega. Näiteks ei ole EL eelarves lubatud põllumajanduslikest lõivudest saadud tulu siduda põllumajanduspoliitikale tehtavatele kuludele. Seotus jooksva aastaga eelarve koostatakse üheks finantsaastaks. samas kajastab eelarve siiski ka neid kohustusi, mis EL on võtnud mitmeaastate programmide raames ja mis ületavad seega ühe finantsaasta piiri. Tasakaaluprintsiip EL eelarve tulud ja kulud peavad olema tasakaalus. Kui peaks juhtuma olukord kus kulud ületavad tulusid, siis ei tohi seda vahet finantseerida laenudest. Defitsiit tasandatakse liikmesriikide täiendava sissemaksega neljanda ressursi arvelt. Kulutuste spetsiifilisuse printsiip segaduste ära hoidmiseks ja kontrolli hõlbustamiseks, peab igal eelarvesse sisseviidud kuluartiklil olema juriidiline alus EL seadusandlik akt, mis annab õiguse vastava kulutuse tegemiseks. Euro alates 01
o EL kui ulemaailmne partner EL osalemine erinevates rahvusvahelistes programmides o Haldus Euroopa Liidu haldusaparaadi ülalpidamiskulud, töötasud (tolgid*!) 23. Riigieelarve koostamise klassikalised printsiibid, nende sisu. o UHTSUS tulud ja kulud ühes dokumendis o UNIVERSAALSUS keelatud on siduda tulusid kindlate kuludega o SEOTUS JOOKSVA AASTAGA koostatakse üheks finantsaastaks (1.01 31.12) (pikemaajalisem plaan seitse aastat, 2007-2013; 2014-2020) o TASAKAALUPRINTSIIP kulud ei tohi ületada tulusid 24. Rahanduspoliitika funktsioonid o Allokatsioon- o Hajapaigutamine ; piiratud resursside jaotamine eri kaupade, resursside tootmisvajaduste voi inimrühmade vahel jaotamine o Jaotusfunktsioon- o Fiskaalpoliitika peab voimaldama ühiskonnas niisugust sissetulekute erinevate maksude ja varade jaotuse tekkimist, mis vastab riigi kodanike enamuse
59.Regioonide Komitee: koosseis ja põhiülesanded 344 liiget, kes jagunevad riigiti sama mudeli aluselt kui MSK, riik otsustab ise oma esindaja. Mõningaid riike esindavad ametnikud. Haridus, kultuur, rahvatervis, üleeuroopalised võrgud: transport, telekommunikatsioonid, energeetika, majanduslik ja sotsiaalne ühtekuuluvus (3) Euroopa Liidu poliitikavaldkonnad 60.EL eelarve põhimõtted a. Ühtsus b. Universaalsus c. Seotus jooksva aastaga d. Tasakaaluprintsiip e. Kulutuste spetsiifilisuse printsiip f. Euro 61.EL eelarve menetlemine (institutsioonid ja nende roll) EUROOPA KOMISJON – teeb esialgse eelarve projekti MINISTRITE NÕUKOGU – esimene lugemine, eelarve eelnõu vastuvõtmine kvalifitseeritud häälteenamusega PARLAMENT – esimene lugemine, muudatused vabade ja kohustuslike kulude osas MINISTRITE NÕUKOGU – teine lugemine, lõplik otsus kohustuslike kulude osas, muudatused vabade kulude osas
küünal aknal (hinged näevad tulla) Loeng 5. 13.11.2011 · Ühtsusprintsiip- Kas inimene on siin maailmas üksinda, siia heidetud? Üksi (vaba, juhuslikkus) Seotus (kui on seotus siis juhuslikkust pole, olemas on sidemed, juhuseid pole, mõtestatus) -613 käsku talmud- käskude ja keeldude järgi elamine ja nende tõlgendamine. brikolaaz · Tasakaaluprintsiip-saab alguse maailmaloomise müütidest. Maailma luuakse täislikuna ja inimese roll on täiuslikust säilitada, taasluua. Riitused- taviriitused, jaanipäev. Igapäevaelu- tegu/tagajärg ohverdusriitused- tasakaalu taastamise riitused · Täiendpolaarne mõtlemine- yin-yang, kui need kaks jõudu tasakaalustuvad, tekib uus mark hiired-rotid, mitte kahjurid puud-põõsad, mitte mets lehmad-lambad, mitte kariloomad see/too
- küünal aknal Ars moriendi - suremise kunst Suhtetüüp, milles elatakse, on kõige olulisem 13.10.2011 Talmud - käskude ja keeldude järgi elamine - 613 talmu - käskude ja keeldude tõlgendamine Brikolaaz - millegi meisterdamine käepärastest vahenditest (Kilukarbist kaelaehe) Mida sa noorkuu ajal kuu algul teed, teed kuu aega. Ühtsusprintsiip - aegamööda juhus suureneb Tasakaaluprintsiip - ei ole eetiline, on energeetiline Taasloomisena - riitused; igapäevaelu Ohverdusriitus on tasakaalutaastus. Hjull - 'jõul' - mingis skandinaavia keeles päikeseratas (algupäraselt). Norra keeles häid jõule on God jul. Tunguusi meteoriit. Täiendpolaarne mõtlemine ynyáng hiired - rotid puud - põõsad lehmad - lambad see/too ; kultuuri üldine elu/vastupidine elu (mardid, kadrid) jumal/kurat ravi/needus (soovid vihma ja vihma ei tule) hea ja halb; ennem seda ikka täiendpolaarsus
ta juhib ja kujundab • Polüteistlikud - eeldatakse paljude jumalate olemasollu • Suurem osa religioone alates varajaste kõrgkultuuride usunditest • nt. Kreeka ja Egiptuse usundid • Monoteistlikud - eeldatakse ainujumala olemasolu • nt. judaism, kristlus, islam • Panteistlikud - eeldatakse, et Jumal on küiges või et kõik on jumal • nt. hinduism • Monistlikud - keskne ei ole jumal kui looja, vaid maailma valitsev ja korraldav tasakaaluprintsiip • nt. taosim (dao) ja hinduism (brahman) • Leviku alusel • Lokaalsed - sageli samastavad etniliste usunditega, kuid levik piirdub teatud piirkonnaga • Maailmausundid - levinud üle maailma • Missioneerivad maailmausundid - tegelevad aktiivselt oma usundi tõekspidamiste levitamisega • nt. kristlus, islam, ka nüüdisaegsed hinduismivoolud, Tiibeti budism • Mitte misioneerivad • nt. judaism • Kosmopoliitsed missioneerivad vähemused
materialism) alusel Animatism – iseloomustab ebaisikuline vägi. Puudub elu ja surm. Vägi jaotub ebaühtlaselt. Surnu puhul oli tegemist elava laibaga. Elav laip usutakse elavat eraldatult aga elavatega samas ilmas. Usuti, et elluärkamisvõimalus säilib kuni luustik alles on. Animism – hingede usk, surm puudub. Asjad on isikustatud. Maailm jaguneb materiaalseks e. ilmunud ja vaimseks e. ilmumata. Hingede võrgustik : a) kehahinged, b) vabahinged, c) lisahinged, d) üldhinged. Tasakaaluprintsiip: kaubeldi hingedega. Monoteism- iseloomustab hierarhiline mõtlemine. Segu animismist ja animatismist. Usuti taevast, puhastustuld ja põrgut. Jumala kartus. On üks hing ja ainujumal. Materialism – ehk keha, usund milles me elame. Surmauskumustel pole moraalset mõju. Peale surma puudub elu, surm on lõplik. Materialismi iseloomustab usundiline segadus. 17. Animatism (ettekujutus inimesest, surmast, loodusest) Ettekujutus inimesest – kõiki asju ja olendeid väestas ebaisikuline vägi
59.Regioonide Komitee: koosseis ja põhiülesanded 344 liiget, kes jagunevad riigiti sama mudeli aluselt kui MSK, riik otsustab ise oma esindaja. Mõningaid riike esindavad ametnikud. Haridus, kultuur, rahvatervis, üleeuroopalised võrgud: transport, telekommunikatsioonid, energeetika, majanduslik ja sotsiaalne ühtekuuluvus (3) Euroopa Liidu poliitikavaldkonnad 60.EL eelarve põhimõtted a. Ühtsus b. Universaalsus c. Seotus jooksva aastaga d. Tasakaaluprintsiip e. Kulutuste spetsiifilisuse printsiip f. Euro 61.EL eelarve menetlemine (institutsioonid ja nende roll) EUROOPA KOMISJON teeb esialgse eelarve projekti MINISTRITE NÕUKOGU esimene lugemine, eelarve eelnõu vastuvõtmine kvalifitseeritud häälteenamusega PARLAMENT esimene lugemine, muudatused vabade ja kohustuslike kulude osas MINISTRITE NÕUKOGU teine lugemine, lõplik otsus kohustuslike kulude osas, muudatused vabade kulude osas
59.Regioonide Komitee: koosseis ja põhiülesanded 344 liiget, kes jagunevad riigiti sama mudeli aluselt kui MSK, riik otsustab ise oma esindaja. Mõningaid riike esindavad ametnikud. Haridus, kultuur, rahvatervis, üleeuroopalised võrgud: transport, telekommunikatsioonid, energeetika, majanduslik ja sotsiaalne ühtekuuluvus (3) Euroopa Liidu poliitikavaldkonnad 60.EL eelarve põhimõtted a. Ühtsus b. Universaalsus c. Seotus jooksva aastaga d. Tasakaaluprintsiip e. Kulutuste spetsiifilisuse printsiip f. Euro 61.EL eelarve menetlemine (institutsioonid ja nende roll) EUROOPA KOMISJON teeb esialgse eelarve projekti MINISTRITE NÕUKOGU esimene lugemine, eelarve eelnõu vastuvõtmine kvalifitseeritud häälteenamusega PARLAMENT esimene lugemine, muudatused vabade ja kohustuslike kulude osas MINISTRITE NÕUKOGU teine lugemine, lõplik otsus kohustuslike kulude osas, muudatused vabade kulude osas
59.Regioonide Komitee: koosseis ja põhiülesanded 344 liiget, kes jagunevad riigiti sama mudeli aluselt kui MSK, riik otsustab ise oma esindaja. Mõningaid riike esindavad ametnikud. Haridus, kultuur, rahvatervis, üleeuroopalised võrgud: transport, telekommunikatsioonid, energeetika, majanduslik ja sotsiaalne ühtekuuluvus (3) Euroopa Liidu poliitikavaldkonnad 60.EL eelarve põhimõtted a. Ühtsus b. Universaalsus c. Seotus jooksva aastaga d. Tasakaaluprintsiip e. Kulutuste spetsiifilisuse printsiip f. Euro 61.EL eelarve menetlemine (institutsioonid ja nende roll) EUROOPA KOMISJON teeb esialgse eelarve projekti MINISTRITE NÕUKOGU esimene lugemine, eelarve eelnõu vastuvõtmine kvalifitseeritud häälteenamusega PARLAMENT esimene lugemine, muudatused vabade ja kohustuslike kulude osas MINISTRITE NÕUKOGU teine lugemine, lõplik otsus kohustuslike kulude osas, muudatused vabade kulude osas
Euroopa Liidu poliitikavaldkonnad 58. Majandus- ja Sotsiaalkomitee: koosseis ja põhiülesanded 60. EL eelarve põhimõtted Liikmed määratakse ametisse Nõukogu poolt pärast a. Ühtsus konsulteerimist Komisjoniga b. Universaalsus - Liikmed jagunevad 3 gruppi: c. Seotus jooksva aastaga - Tööandjate esindajad d. Tasakaaluprintsiip - Töövõtjate esindajad e. Kulutuste spetsiifilisuse printsiip - Teised huvigrupid f. Euro arveldusühik Majandus ja sotsiaalkomitee on konsultatiivne organ, 61. EL eelarve menetlemine (institutsioonid ja kuhu kuuluvad erinevate elualade esindajad. Komitee nende roll) koosneb majandus ja ühiskonnaelu eri alade
meeskonnas raskusi, mida saab ära kasutada teine pool. Ta võib provotseerida lahkhelisid teise poole meeskonnas, nt. pakkudes meeskonnaliikmetele välja võimaluse rääkida kõikide küsimuste kohta kohe, kui need tekivad. Kui mõni meeskonnaliige ei suuda vajalikul hetkel vaikida, võivad läbirääkimised muutuda kaoseks. Teise lähenemise järgi peaks läbirääkimiste meeskonnas olema vähemalt niisama palju liikmeid kui vastasmeeskonnas tasakaaluprintsiip. Üksikesindaja eelised: pole võimalik suunata küsimusi meeskonna nõrgematele liikmetele või tekitada meeskonnas erimeelsusi. kogu vastutus lasub ühel inimesel erimeelsuste tõttu nõrgenevad esitatud positsioonid kindlustatakse võimalus võtta otsus vastu kohapeal (otsused teatud järeleandmisest tegemiseks või saavutada järeleandmisi oponendilt) Meeskond võib jälle saavutada paremaid tulemusi, kuna:
raskusi, mida saab ära kasutada teine pool. Ta võib provotseerida lahkhelisid teise poole meeskonnas, nt. pakkudes meeskonnaliikmetele välja võimaluse rääkida kõikide küsimuste kohta kohe, kui need tekivad. Kui mõni meeskonnaliige ei suuda vajalikul hetkel vaikida, võivad läbirääkimised muutuda kaoseks. Teise lähenemise järgi peaks läbirääkimiste meeskonnas olema vähemalt niisama palju liikmeid kui vastasmeeskonnas tasakaaluprintsiip. Üksikesindaja eelised: pole võimalik suunata küsimusi meeskonna nõrgematele liikmetele või tekitada meeskonnas erimeelsusi. kogu vastutus lasub ühel inimesel erimeelsuste tõttu nõrgenevad esitatud positsioonid kindlustatakse võimalus võtta otsus vastu kohapeal (otsused teatud järeleandmisest tegemiseks või saavutada järeleandmisi oponendilt) Meeskond võib jälle saavutada paremaid tulemusi, kuna:
pool. Ta võib provotseerida lahkhelisid teise poole meeskonnas, nt. pakkudes meeskonnaliikmetele välja võimaluse rääkida kõikide küsimuste kohta kohe, kui need tekivad. Kui mõni meeskonnaliige ei suuda vajalikul hetkel vaikida, võivad läbirääkimised muutuda kaoseks. 2) Teise lähenemise järgi peaks läbirääkimiste meeskonnas olema vähemalt niisama palju liikmeid kui vastasmeeskonnas tasakaaluprintsiip. Üksikesindaja eelised: 1) pole võimalik suunata küsimusi meeskonna nõrgematele liikmetele või tekitada meeskonnas erimeelsusi. 80 2) kogu vastutus lasub ühel inimesel. 3) erimeelsuste tõttu nõrgenevad esitatud positsioonid. 4) kindlustatakse võimalus võtta otsus vastu kohapeal (otsused teatud järeleandmisest tegemiseks või saavutada järeleandmisi oponendilt). Meeskond võib jälle saavutada paremaid tulemusi, kuna:
annaabi.ee 
