LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool kursus autor MILLISED ERIALAD ON TÄNAPÄEVA EESTI ÜHISKONNAS ENIM VÄÄRTUSTATUD Essee Õppejõud: õppejõud Mõdriku aasta MILLISED ERIALAD ON TÄNAPÄEVA EESTI ÜHISKONNAS ENIM VÄÄRTUSTATUD Oscar Wilde on öelnud, et tänapäeval teavad inimesed kõigi asjade hinda ja ei millegi väärtust. Tõetera on selles ütluses sees, kuna alati teatakse, kui palju saab koristaja palka, kuid keegi ei mõtle sellele, mis siis saaks, kui mitte keegi ei oleks miinimumpalga eest nõus tööd tegema. Ühiskond peab mõistma, et iga amet on väärtustatud, mitte ainult need, kus teenib piisavalt üle keskmise või ei pea füüsilist tööd tegema. Kuid siiski on igal ajajärgul väärtustatud erinevaid ameteid. Üheksakümnendate ...
Tartu Descartes'i Lütseum Mida planeerivad TDL 10.klassi õpilased peale gümmnaasiumi edasi teha? Miniuurimus Kaspar Kiisk ja Konstantin Resetjuk Juhendaja:Tõnis Eelmaa Tartu 2013 Sissejuhatus Meie Konstantin ja Kaspar koostasid sellise uurimistöö just sellepärast, et neid huvitas klassikaaslaste huvid. Kas nad jätkavad õpinguid peale gümmnaasiumi? Kui paljud tahavad tööle minna. Kuna paljud Eestlased ei ole rahul tingimustega Eestis näiteks palgaga, siis uurisime ka seda kui paljud tahavad välismaaale tõõle minna ning palju nad teenida tahavad. Oma uurimistöö eesmärgini jõudmisek...
Referaat Tallinna Tehnikaülikool 2012 Sisukord 3) Sissejuhatus 4) Peatükid 6) Kokkuvõte 7) Intervjuu 8) Allikad 9) Lisad Sissejuhatus Järgnevas tekstis räägin ma TTÜ'st ehk Tallinna Tehnikaülikoolist ja Tallinna Tehnikumi ajaloost, rektorites ning muutustest alustades kooli rajamisest kuni tänapäevani. Valisin selle teema, sest on soov endal sinna ülikooli minna. Eriala pole ma veel valinud. Sooviksin teada TTÜ ajaloost, kuulsamaid õppejõude ning alad millega on TTÜ maailmas silma paistnud. Ajalugu 17. septembril 1918. aastal asustati õppeasutus nimega Eesti Tehnika Seltsi Tehnilised Erikursused, kus osales 115 õpilast ning neid õpetas 25 õppejõudu. Kursuste juhiks sai Karl Ipsberg, kes sündis 3. jaanuaril 1870. aastal Suure- Kambja vallas ning suri 27. juunil 1943. aastal Kirovi oblastis V...
Graafikakunst Saksamaal Suure arengu ja uuenduste tulemusel eksisteerivad tänapäeval mitmed ja mitmed sajad kui mitte tuhanded kunstiliigid ning nende esitlemise tehnoloogiad. Töökodadest ja muuseumidest on suured kunstiteosed kolinud nüüd suures osas tänavatele ning muudkui arenevad edasi. Graafikakunst on üks sellistest kunstiliikidest, mis on üüratu oma fantaasia poolest ning aina kogub pöördeid oma populaarsuses. Graafika (kreeka sõnast graphikē) on üks kujutava kunsti põhiliike, millesse kuuluvad joonistus-, joonestus- ja kirjakunst, joonistus- ja paljundustehnikad. Graafika peamised väljendusvahendid on joon ja (peamiselt mustvalge) pind. (Vikipeedia, 2014) Graafika on artefakt, mis reprodutseerib mingi subjektiga (tavaliselt füüsiline objekt, isik) sarnase pildi. (Rinde, 2012) Graafika kitsamas tähenduses on kasutusel trükigraafika sünonüümina, s.o kõigi trükimenetluste teel saad...
TARTU ÜLIKOOLI NARVA KOLLEDZ Referaat Soostereotüüpide omadused ja funktsioonid Narva 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS. SOOSTEREOTÜÜPIDE MÕISTE JA SELLE RÜHMAD...................... 3 SOOSTEREOTÜÜPIDE OMADUSED .................................................................................... 4 SOOSTEREOTÜÜPIDE FUNKTSIOONID............................................................................. 5 KOKKUVÕTE.............................................................................................................................. 6 KASUTATUD KIRJANDUS....................................................................................................... 7 2 Sisssejuhatus. Soostereotüübi mõiste ja selle rühmad. Soostereotüüpideks võib nimetad...
Liszt-kontroll-analüüs 1. Kes oli ja millega tegeles? (erinevad väljundid-erialad) Ferenc Liszt oli 19. sajandi väljapaistvaim pianist, andekas helilooja, pedagoog, dirigent ja muusikapublistist. 2. Liszti õpingud. Läbitud koolid,õpetajad. Muusikaõpingud Viinis, kus tema õpetajateks olid Czerny (klaver) ja Salieri (kompositsioon). 3. Liszti kogemus konservatooriumiga. Püüdis astuda Pariisi konservatooriumi, kuid teda ei võetud vastu, kuna ta oli välismaalane. 4. Liszti ja Beethoveni kokkupuude. Viinis kohtus Beethoveniga, mis jättis talle unustamatu mulje. 5. 1827-1830- mis Lisztiga juhtus? Mis ta tagasi tõi/aitas? aastal 1827 suri tema isa ning seetõttu süvenes religioossesse müstikasse. Alates 1830 tegeles muusikalise enesetäiendamisega. Kohtus viiulivirtuoos Paganiniga, kes äratas heliloojas soovi saavutada klaveril sama, mis Paganini viiulil. 6. Liszti iseloomustus. Ego? Kade? Lahke...
Sisukord: 1. Ülikoolide tekkimine keskajal 2. Ülikoolide korraldus keskajal 3. Ülikoolide korraldus tänapäeval 4. Kokkuvõte 5. Kasutatud kirjandus Ülikoolide tekkimine keskajal Alates XI sajandist toimus Lääne-Euroopas linnade kiire tõus, millega kaasnes majanduse ja kultuuri kiire areng. Linnadel tekkis vajadus kaitsta enda õigusi juriidiliselt suurfeodaalide eest. Selleks sobis Rooma tsiviilõigus.Peale linnade vajasid õpetatud meeste abi ka kuningad ja katoliku kirik. Huvi teaduse ja hariduse vastu olid suurendanud ka ristisõjad,mille käigus tutvustati araabia kultuuri elementidega ning Bütsantsi ja araablaste vahendusel antiikautorite tähtsamate teostega.Kõik see lõi XI sajandil tingimused kõrgemate koolide tekkimiseks, eelkõige Itaalias. Põhja-Itaalias asuvas Bologna linnas tgutses XII sajandi algul jurist Irnerius, kes oli omandanud laialdase kuulsuse Rooma õiguse allikate ning Justinianuse koodeksi hea tundja ning gl...
Tartu Ülikool Pärnu Kolledz Turismi- ja hotelliettevõtlus Miks õpitakse rohkem humanitaaraineid kui reaalaineid Uurimustöö Juhendaja: Liina Käär Pärnu 2008 3 Sisukord Sissejuhatus.......................................................................................................................4 1 Probleemi püstitamine.................................................................................................... 6 2 Hüpotees........................................................................................................................ 6 3 Õpetajate palgad Eestis...................................................................................................6 3.1 Õpetajate keskmise palga ja Eesti keskmise palga võrdlus....................................
Liszti elulugu Märksõnad ja küsimused: 1. Kes oli, millega tegeles? (erinevad väljundid erialad) Ferenc Liszt (22. oktoober 1811 31. juuli 1886) oli muusikaajakirjanik, organisaator, dirigent, pedagoog, kunstilise tõe eest võitlev helilooja. Oli ungari rahvusliku koolkonna rajaja muusikas. Oli oma aja parimaid pianiste ning tema töid oli raskem mängida kui varasemaid. Arendas klaverimängimise tehnikat seades uued standardid tuleviku jaoks. Kasutas heliloomingutes kaasaegseid ideid. 2. Liszti õpingud. Läbitud koolid, õpetajad. Liszti esimeseks õpetajaks oli tema isa, kes ise mängis Haydni dirigeeritud orkestris. Aastal 1822 hakkas Liszt õppima Viinis Ludwig van Beethoveni õpilase Carl Czerny juhendamisel, Antonio Salieri õpetas muusikateooriat. Oma andekuse ja rahalise halva seisu tõttu õpetasid nad noort poissi tasuta. Lisaks võttis Liszt hil...
TALLINNA MAJANDUSKOOL AMETNIKUTÖÖ OSAKOND KES PEAB MAKSMA HARIDUSE EEST? REFERAAT Juhendaja: P. Kirme-Valgma Tallinn 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS Eesti on väikeriik, kus pakutakse suures valikus hea tasemelist üld- ja kõrgharidust. Tasuta asju ei ole olemas, seetõttu räägime edaspidi mõiste "tasuta" asemel maksumaksja raha eest kompenseeritavast kõrgharidusest. Olen seisukohal, et kindlasti peab säilima võimalus oma õpingute eest soovi korral täismahus ise maksta, kaotamata seejuures üliõpilase staatust. See on eluliselt oluline ka ülikoolide jaoks, kuna praegu moodustab riigieelarvevälistelt kohtadelt teenitud 2 raha ca 20-30% õppeasutuste eelarvest. Erakapitali kaasamist ei tohi piirata. Üheks kõrgharidusreformi oluliseks osaks on uue stipendiumide süsteemi ning vajaduspõhist...
TALLINNA MAJANDUSKOOL Ärijuhtimise osakond Valli Kink Turunduse lõpupraktika Eesti Hotelli- ja Turismikõrgkoolis praktikaaruanne Juhendaja:Helle Liblik Tallinn 2014 0 SISUKORD SISUKORD...................................................................................................... 1 SISSEJUHATUS................................................................................................ 2 1Ettevõtte üldiseloomustus............................................................................2 2Ettevõtte tooted.........................................................................................11 3Turundustegevus........................................................................................14 4Logistiline tegevus........................................
Eesti kirjanduse ajalugu I Eksamiküsimused 1. Eestlase ja Eestimaa kuvand vanemates kirjalikes allikates nt Tacitus ,,Germaanlaste päritolust ja paiknemises"; Henriku ,,Liivimaa kroonika" jt) 98. aastal on roomlasest ajaloolane Tacitus Läänemere piirkonnas elanud hõime nimetanud aesti või aestui. Arvatakse (nt L. Meri), et jutt käib eestlastest. Ilmselt pidas Tacitus silmas siiski muinaspreislaste hõime. Tacitus on kõike võõrast kirjeldanud koletise või vaimselt piiratuna. Kroonikad edastavad mõnesuguseid andmeid põlisrahvaste keelest, uskumustest, kommetest, vaimulaadist, rahvaluulest jm. Ristirüütlitega kaasas olnud Henrik (Läti Henrik) jutustab oma "Liivimaa kroonikas" eestlaste alistamisest ja ristimisest 13. saj algul, eestlaste kombestikust, tegevusaladest jm. Eesti keele ajaloo seisukohalt on väga olulised Henriku esitatud isiku- (Lembitus, Maniwalde jt) ja kohanimed (Tarbata, Odenpe jt) ning laused (Maga magamas; Laula, laul...
Arheoloogia tähendab mineviku inimtegevuse uurimist, peamiselt inimtegevusest säilinud materi-aalse kultuuri ja keskkonna-andmete kogumise ja analüüsi abil. See sisaldab esemeid, ehitusjäänuseid, taime- ja looma-jäänuseid (ökofakte), ja kultuur-maastikku (kõik kokku: arheoloogiline aines). • Selgitab välja ja uurib muistiseid • Tegeleb mineviku inimeste, ehitiste ja rajatiste, maastike jm-ga • Lähtub uurimisel arheoloogilisest ainesest • Teeb koostööd lähierialadega Arvestab seadusest ja teaduseetikast tulenevate nõuetega Muistised – Muistis(t)ekesksed uuringud – Esemed → esemeuurimus – Ökofaktid → keskkonnaarheoloogia Kultuurmaastik – Maastikuarheoloogia – Merenduslik kultuurmaastik → merenduslik arheoloogia Süntees – Interdistsiplinaarne arheoloogia e paljude erialade võimaluste kooskasutamine – Teoreetiline arheoloogia ehk arheoloogilise tõlgenduse loomise ...
Tartu Kivilinna Gümnaasium Daniel Vasetski 11D Eestimaa asulad Venemaal Uurimistöö Juhendaja: Natalja Stanevits Tartu 2013 Resümee . . . , . . , , . . , , . , , , . , . Sissejuhatus Siberis elab tänini hulk eestlasi. Tegemist on kodumaalt väljasaadetute ning hiljem väljarännanute järeltulijatega. Võõral pinnal oma kodu rajanud eestlased lootsidelu edenemist. Tööd tehti kõvasti, viljakas maa andis head saaki. Rahulikku elu aga polnud kunagi kauaks: sõjad, sundkollektiviseerimine ja küüditamiste-repressioonide laine halvasid külaelu. Mitmed eesti asundused kadusid, allesjäänud küladesse hakkas saabuma võõraid, valitsevaks sai vene keel. Paljud eestlased naasid kodumaale, teised asusid elama vene linnadesse ja mujale. Paljud eestlased ei teagi, et Siberis on eestlaste asulad. 1. Siber Siber see on tohutu terri...
Sissejuhatus: EESTI LÄHIAJALOO PERIODISEERIMINE: (Karjahärm 2010, Tarvel 1999, Vahtre 2001) [I] Eesti lähiajaloo periodiseerimise erinevad võimalused: Enn Tarvel on loonud puhtalt poliitilise periodiseeringu: Teine maailmasõda: 1939-40 Baaside aeg, 1940-41 esimene Nõukogude aasta, 1941- 44 Saksa okupatsiooni aeg Stalinismiajastu: esimene periood 1944-50, teine 1950-56/58 Võimu stabiliseerumise ajastu 1956/58-64/68 Stagnatsiooniajastu: esimene periood 1964/68-78, teine 1978-86 Taasiseseisvumine 1987-91 Rein Taagepera on loonud enam-vähem puhta mentaliteediajaloolise periodiseeringu: 1944-53 Genotsiidiaastad 1953-64/68 Lootuseaastad 1964/68-80 Lämmatamisaastad 1980-81 Valestart 1981-86 Stagnatsiooni haripunkt 1987-91 Iseseisvumine Lauri Vahtre on seevastu püüdnud luua segasüsteemi: 1944-45/49 Kehtestumisaastad 1945/49-50.-te keskpaik- Klassikaline stalinism 1950.-te keskpaik-1968- Lootuse...
22.loeng- 24.apr 1944 aastat iseloomustas Punaarmee pidev aktiivsus erinevates rindelõikudes. Moskva soov oli Punaarmee välja jõudmine sõja-eelsetele riigipiiridele. 1944 ka ületati sõjaeelsed riigipiirid, algas Punaarmee vabastusretk Euroopasse. Tavalise punaarmeelase jaoks, kes alates 1941 oli sõdinud sakslaste vastu ja kuulunud pidevalt kui paha oli saksa fašism ja natsism, oligi see vabastusretk. NL juhtkond pidas silmas võimalikult suure osa Eur liitmist enda külge või oma mõjuvõimu laiendamist võimalikult kaugele. Põhjapoolsetes maades algab Soomest, kes oli ühena esimestest I ms käigus langenud NL rünnaku ohvriks, kaotanud suure osa oma territooriumist. Juba 1940 suvel oli hakanud Soome järk-järgult lähenema Sm-le, seda ennekõike hirmust NL ees, et NL võib uuesti rünnata. 1941 suvel kui Sm ründas NL-i, oli Soome juba Sm liitlaste hulgas. Soomlased üritasid iseendale ja välismaailmale jätta muljet, et mitte nemad ei asu revideer...
Uuring viidi läbi Riigikantselei tellimusel tarkade otsuste fondi ja Euroopa Sotsiaalfondi toel. Projekti algataja ja koostööpartner on Sotsiaalministeerium. Uuringu koostas Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus RAKE. Uuringu autorid: Kerly Espenberg (projektijuht ja analüütik, intervjuude läbiviimine ja delfi meetodil andmete kogumine, raporti koostamine) Kadri Lees (analüütik, intervjuude läbiviimine ja delfi meetodil andmete kogumine, raporti koostamine) Kati Valma (ekspert-konsultant) Katrin Laur (ekspert-konsultant) Kiira Nauts (ekspert-konsultant) Merle Linno (analüütik, fookusgrupi intervjuude läbiviimine, raporti koostamine) Judit Strömpl (analüütik, fookusgrupi intervjuude läbiviimine) U...
ARVI TAVAST MARJU TAUKAR Mitmekeelne oskussuhtlus Tallinn 2013 Raamatu valmimist on finantseeritud riikliku programmi „Eesti keel ja kultuurimälu 2010” projektist EKKM09-134 „Eesti kirjakeel üld- ja erialasuhtluses” ja Euroopa Liidu Sotsiaalfondist. Kaane kujundanud Kersti Tormis Kõik õigused kaitstud Autoriõigus: Arvi Tavast, Marju Taukar, 2013 Trükitud raamatu ISBN 978-9985-68-287-6 E-raamatu ISBN 978-9949-33-510-7 (pdf) URL: tavast.ee/opik Trükitud trükikojas Pakett Sisukord 1 Sissejuhatus 8 1.1 Raamatu struktuur . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 10 1.2 Sihtrühm ja eesmärk . . . . . . . . . . . . . . . . . . 11 I Eeldused ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
