Kui alkoholi hind langeks, hakatakse seda rohkem tarbima. Tarvitanud inimeste tervis halveneks märgatavalt. Paljud inimesed ei luba endale alkoholi, sest see pole neile taskukohane. Alkoholisõltlased ei saaks oma sõltuvusest lahti, vaid vaid neile oleks sobiv ettekääne, et nad saavad endale seda lubada. Tänavatel elavad asotsiaalid ei saaks endale jalgu alla, sest nende tervis läheks aina hullemaks, kuna nad tarbiksid seda rohkem kui enne. See sunniks ka vähendama tööhõivet. Enamus, kes rohkem hakkaks tarbima on väiksepalgalised ja väikse sissetulekuga grupid. Sellega koos langeks riigi arengutase suurel määral. Kooliealised rikuksid oma tervist ja annaks halba eeskuju noorematele rohke alkoholi tarvitamisega. Tulevasi suurettevõtjaid oleks vähem, sest enamus ei pääseks hariduselt korralikule ja oma oskustele vastavale kohale
tootmisel, sest protsessi käigus paiskub õhku palju CO2-te. Selle kõrval on olulised ka autostumine, üha ulatuslikum reisimine ning meie läänelikud tarbimisharjumused - valdkonnad, milles ökojalajälje suurus sõltub peamiselt igaühe individuaalsetest otsustest. Kui suur on minu ökoloogiline jälajälg? Minu ökojalajälje suurus on 2.6 globaalhektarit aastas. See tähendab, et kui kõik inimesed elaksid ja tarbiksid nagu mina, peaks inimeste käsutuses olema 1.25 maakera: Kuidas saab oma ökoloogilist jalajälge vähendada? · Vähenda või elimineeri oma menüüst liha, kala ja piimatooted. · Osta toitu, mis on kasvatatud Sinule lähedal (Eelista eestimaist!). Vähenda imporditud toiduainete tarbimist. Kasvata ise! · Kasuta kilekotte korduvalt või ära osta neid üldse. · Väldi pudelivett!
elualal on omad piirid ja piirangud, mida tohib ületada ja mida mitte.Kõige rangemad piirangud on pandud kõrgematele riigiasjadega tegelevatele aladele.Kui inimesed ei peaks nendest etteantud piirangutest kinni, siis istuksid arvatavasti palju inimesed vanglates.Kindlasti peaks panema mingid rangemad piirangud noortele, kes alles avastavad maailma ja soovivad tihti elust kõike võtta mis võtta annab. Kui reeglid puuduksid siis iga inimene teeks seda mida ta soovib.Alaelaised tarbiksid kindlasti palju alkohooli ja muid keelatud aineid, mis võib olla noore inimese organismile väga kahjulik. Nad teostaksid utoopilisi tegusi, mida mõistusel on vähegi võimalik välja mõelda. Kui juba praegu on väga suur terrorism, siis kindlasti suureneks see veelgi , mis paljud inimesed tapaks.Kui käid mööda tänavat ja keegi ülbe ning koleda välimusega inimene sulle vastu jalutab ja sul tuleb tuju ta äkki maha lasta ja sa teedki seda, kui keegi
tagasi. Kindlasti on see töö ka väga vastutusrikas, olenemata sellest, kui kõrgel ametipostil kaubandustöötaja asub. Kindlasti on mõjutanud minu eriala valikut ka see, et minu ema ja õde on ka kaubanduse alal mingil määral tegelenud ning võimalus oma erialast haridust rakendada ka välismaal. Lõpetuseks võin öelda, et kaubandus on kaasaegses ühiskonnas väga perspektiivikas, seniks kuni on tooteid ja teenuseid ning inimesi, kes neid tarbiksid. Kaubandus pakub inimestele alati ka tööd. Ja kuna Eestis on turg veel väike on kaubanduse arenguruum väga suur.
2. Kui varem oli mingi toode odavam, siis hetkel on see kallim. 3. Kui asenduskaupu on rohkem, siis on nõudlus ka tavaliselt elastsem. 5.Selgita, kuidas on võimlaik nõudluse vähendamiseks kasutada asenduskaupu. Näiteks palavuse jahutamiseks võiks ju jäätise asemel ka klaasi külma vett juua. Magusaisu leevendamiseks hoopis koogi asemel jogurt jne. 6.Millised tingimused võivad mõjutada kahanevat piirkasulikkust? 1.Miks on vaja hindu langetada, sest siis ostaksid ja tarbiksid tarbijad rohkem. 2.Varem või hiljem, on iga suutäis odavam või kallim, pole oluline siis kui palju. 3.Kasutad raha sellisel otstarbel, et oled saanud vastavale hinnale ka teenuse. 4.Et raha ikka säiliks, langetad otsuseid ja mõtled, kas see summa on ikka väärt. 5.Kui kui on valida odavama ja kallima toote vahel, ostad ikkagi odavama toote 6.Kui minna poodi ja sealne kaup on liiga kallis, lähed teise poodi, kus kaup on odavam. 7
4. Mitte rohkem kui 30 evrot muu toodetele.(n.t.apteegikaubad) 5. Mitte rohkem kui 30 evrot tasun erasektori teenuste eest.(kuu jooksul) 6. Prügiveo ja prügikäitluse eest 3-6 evrot kuus. 7. Soorteerin vanapaberi. 8. Soorteerin plast-ja klaaspudelid. 9. Soorteerin riided. 10. Soorterid vanad elektriseadmed. Minu ökoloogilise jalajälje suurus on 2.74 globaalhektarit aastas. See tähendab, et kui kõik inimesed elaksid ja tarbiksid nagu mina, peaks inimeste käsutuses olema 1.33 maakera Tulemused jagunevad järgmiselt: gha/in a Kodu 1.53 (55.9%) Transport 0.14 (5.2%) Söök ja jook 0.54 (19.7%) Kaubad ja teenused 0.53 (19.3%) KOKKU: 2.74 (100%)
1. Täida ära küsimustik oma ökoloogilise jalajälje kohta. Kopeeri oma vastus siia, tekstikasti. * Sinu ökoloogilise jalajälje suurus on 1.04 globaalhektarit aastas. See tähendab, et kui kõik inimesed elaksid ja tarbiksid nagu Sina, peaks inimeste käsutuses olema 0.5 maakera. 2. Analüüsi oma jalajälje tulemusi, mis on positiivne, mis negatiivne. * Ma arvan, et positiivne on see, et ühe elaniku keskmine ökojalajälg ei tohiks ületada 1,8 globaalhektarit. Minu ökojalajälg on aga 1.04. Ma ei oskaks öelda, et midagi selles negatiivset oleks. 3. Otsi internetist 5 loodussäästlikku tarbeeset/toodet, vastuse kasti kirjuta toote nimetus ja lisa internetiaadress. 1)Taaskasutatud kiust paber CYCLUS
nisu." Lisaks sellele, et naftariigid on reeglina ka rikkad riigid, on neil kaudne võim teiste riikide üle. Tänu sellele, et maailm sõltub suuresti naftast ja teistest kütustest, sõltub maailm ka naftariikidest. Läbi aegade on võim olnud just peamiseks põhjuseks sõdade alustamisel. Riikide energiavajadus tõuseb pidevalt. Usun, et lähitulevikus tõuseb kindlasti ka maailma keskmine energiavajadus, sest arengumaade areng on hetkel äärmiselt kiire. Kui arengumaad tarbiksid maavarasid samades kogustes mis arenenud maad, oleks meie planeeti juba ammu tabanud energiakriis. Kaevandatavad kütused, näiteks maagaas, kivisüsi ja põlevkivi, on taastumatud energiaallikad. Juba praegu on paljud arenenud riigid sunnitud kaevandama antud maavarasid arengumaadest, sest nende endi ressursid on ammendumas. Tänu sellele, et taastumatud maavarad on otsakorral, peavad riigid tegema oma energiamajanduses suuri muudatusi.
1.5 Sotsiaalne keskkond: 1) Elanikkonna ja tarbijate elustiil ja selle muutused: elanikkonna vähenemine erinevates maakondades vähendab erinevalt ka teenuse/toote tarbimist. Maalt linna kolimine vähendab tulevikus põllumeeste osakaalu. 2) Demograafiline olukord: kuidas elanikkond jaotub, kus paiknevad suuremad tarbijad. Millistesse linnadesse võiks avada esindusi, millistes see ei tasu kindlasti ära. 3) Rahvuslik koosseis- mis rahvusest inimsed tarbivad/tarbiksid antud teenust/toodet enim. 4) Sündivus, perekondade karakterisikud- kus maakonnas sündimus suurem ja teenuse/toote tarbmine tõenäolisem. 5) Vanuseline koosseis- kus maakonnas vanuseliset paras seltskond, kes antud teenust tarbiks. Põllumajandusega tegeleb rohkem keskealisi ja vanemaid mehi. Elanikkonna ja tarbijate elustiil ja selle muutused on suurim mõjutaja põllumajanduses. Klient, kes kasutab tänapäeva tehnoloogiat saab rahulolu
sportlasi, kelle keha on publiku silme ees. [1] 2. Tunnused ja sümptomid Teises peatükis kirjeldatakse, millised on need tunnused, mis esinevad inimesel, kes kannatab kompulsiivse söömishäire all. Tehakse selgeks, mida tunneb ja läbib selle toitumishäire all kannatav inimene. ,,Liigsöömishäire korral esinevad inimestel ülesöömishood, mida iseloomustab lühikese perioodi ajal suuremate toidukoguste söömine, kui enamus inimesi seda tarbiksid. Lisaks tunnevad ülesöömishoo ajal liigsöömishäirega inimesed, et ei suuda söömise vältel oma söömiskäitumist kontrollida, süüakse liiga kiiresti ning isegi juhtudel, kus kõht ei ole tühi. Liigsöömishäirega inimesed võivad tunda süütunnet, piinlikust või vastikust ning lisaks võivad nad süüa üksinda, et oma käitumist varjata. Liigsöömishäirega inimeste ülesöömishood on seotud tugeva distressiga ning liigsöömishäire puhul korduvad söömishood
Olen üsna teadlik toituja, tean mis on mulle halb ja mis on mulle hea. Samuti tean, mis on hea keskkonnale ja mis on keskkonnale halb. Tean, et keskkonda mõjutab väga palju maailmas kõrgel tasemel olev lihatarbimine, kuna suured veisekarjad paiskavad õhku meeletutes kogustes saasteaineid. Mina seda infot teades ei tarbi veiseliha, küll aga tarbin teisi lihasid ning ka piimatooteid. Arvan, et see probleem oleks väiksem, kui inimesed üle maailma teadvustaksid omale seda probleemi, ning tarbiksid vähem liha, kuna kui langeb nõdlus toote järgi, siis ei toodeta seda ka juurde. Minu arvates võiks proovida tarbida suurfarmide loomade liha asemel ulukiliha. Neid peavad jahimehed nii ehk naa küttima, et nende arvukust kontrolli all hoida, nii et minu arvavtes on see igati keskkonnasõbralik. Muidugi mõne inimese jaoks võib see olla vastuvõetamatu kas moraalses mõttes või siis võib olla küsimus maitseelistustes. Mina tarbin võimalusel ulukiliha, kuna saan
Missioon, visioon ja eesmärgid o Missiooniks on, et inimesed õpiksid toitu kokku hoidma. Uuringutest on selgunud, et inimesed viskavad ära 20% oma toidukorvist. o Visiooniks on, et inimesed õpiksid toitu hindama ja mitte nii kergekäeliselt ära viskama. Soovime, et inimesed oskaksid arvestada kogustega ja ostaksid nii palju kui tarbiksid. Samuti loodame jõuda oma appiga Euroopasse ja ka laiemasse maailma, kus turg on üha suurem. o Eesmärk on tutvustada appi ka väljaspool Eestit, konkreetselt kliendile mõeldes on meie eesmärgiks säästa kliendi raha ja ruumi külmkapis. Finantsülevaade Esimene etapp: Et asjakohast rakendust luua, küsime abi mõnelt IT-
kautsuk. Peab olema suur löögikindlus, sest hoidised survestatakse kinni, et õhuliikumist maksimaalselt takistada. Samuti , kui on soov seda taaskasutada mitmeid ja mitmeid kordi. Mass võiks olla minimaalne, et valmistoodang ei hakkaks ületama moosipurgi raskust. Kergus on eeliseks, sest objekti peab jaksama tõstma. Peab olema ohutusnõuetele vastav, ei tohi olla müsrgine, reageerida toiduainetega ega olla pudenev, nii et inimesed seda moosiasemel tarbiksid. Optiliselt tähtis läbipaistvus, valguse neeldumine/peegeldumine. Temperatuur: Korduv kuumutamine ja jahutamine nende omadusi eriliselt ei muuda. Termoreaktiivsed materjalid võivad olla pehmed tootmisprotsessis, kuid hiljem kõvastuvad ja hilisemal kuumutamisel enam ei pehmene. Soojendamisel umbes 50 °Cni muutub kautsuk pehmeks ja kleepuvaks, madalal temperatuuril hapraks. (Ka mõjuvad talle lahustid.) Omaduste parandamine:
vähendada olemasoleva tehnoloogia mõju keskkonnale. Teisisõnu on kasvava inimkonna suurenemisel võimalik jätkata ainult sellist tootmisetarbimise süsteemi, mis tarbib 90% vähem loodusressursse kui arenenud tööstusriigid. Tänase heaolumudeli ja hüviste tootmise vahele võib tõmmata võrdusmärgi. Paraku tarbib 20% maailma rahvastikust (arenenud tööstusriigid) 80% maailma loodusressurssidest. Kui kõik tarbiksid sama palju kui meie, siis oleks ökokatastroof möödapääsmatu. 4 Ökoloogiline jalajälg Inimeste energiatarbimise hindamiseks on loodud mõiste ,,Ökoloogiline jalajälg". Ökoloogiline jalajälg on meetod, mis suudab ligikaudselt arvutada maaala suurust, mida on vaja meie poolt ühes aastas kasutatavate ressursside (nt soojusenergia,
Peale küsimustiku täitmist sai õpilane näha enda jalajälge kui ka enda kooli teiste õpilaste panust ja ökoloogilist jalajälge. Minu arvates oli aga see küsimustik kõige kehvem ja raskesti arusaadavam. (Jalajäljekalkulaator, Zero Foortpint Youth Calculator) 3. Vali üks mõõtmise viis ja mõõda enda või oma pere ökoloogiline jalajälg; Minu ökoloogilise jalajälje suuruseks on 3,27 globaalhektarit aastas. . See tähendab, et kui kõik inimesed elaksid ja tarbiksid nagu mina, peaks inimeste käsutuses olema 1.59 maakera. Et viljeleda jätkusuutlikku eluviisi, ei tohiks Maa ligi 6,9 miljardi elaniku keskmine ökojalajälg ületada 1,8 globaalhektarit aastas. (Positium) Tulemused jagunevad järgmiselt: gha/in a Kodu 1.25 (38.2%) Transport 1.06 (32.3%) Söök ja jook 0.14 (4.4%) Kaubad ja teenused 0.82 (25.0%) KOKKU: 3.27 (100%) 4
Iga üksikisiku tarbimise mõju keskkonnale Ühe konkreetse inimese keskmist tarbimistava aitab suhestada Maa ressurssidega ning inimkonna üldise kulutamiskoormusega oma nn ökoloogilise jalajälje mõõtmine (Autor, aastaarv). Selline isikliku tarbimismahu määratlemine aitab igal ühel tajuda, kas tema kulutused on kooskõlas maakera ressursside taastumisvõimalustega ja mh aduda, kui palju peaks planeet Maa suurem olema, kui kõik inimesed tarbiksid samas mahus. Ökoloogilise jalajälje meetodi töötasid välja professor William Rees ja doktor Mathis Wackernagel 1990. aastate algul) (Autor, aastaarv). Nüüdseks juba ülemaailmselt kasutatav meetod arvutab välja ligikaudse maa-ala suuruse (hektarites), mida on vaja meie poolt ühes aastas kasutatavate ressursside tootmiseks ja tekkinud jäätmete ning saaste ümbertöötlemiseks, ladestamiseks või looduslikesse aineringetesse sidumiseks.
Pikaajaliselt on oluline siiski toitainete sissekande peatamine, näiteks eraldi taimestik- pinnasfiltri ehitamisega. o Kõr gemate vveetaimede Kõrgemate ohamine. Üle veepinna kasvavad taimed on oluline osa tiigi- eetaimede vvohamine. märgala väärtusest. Kinnikasvamise vältimiseks tuleb aga ka neid eemaldada. Taimestiku piiramine võib vajalik olla nt iga 7 - 10 aasta järel. Niidetud taimed tuleb veest koristada, sest lagunemisel tarbiksid need veest suure hulga hapnikku. Niidetud taimed on soovitatav kolmeks päevaks kaldale seisma jätta, et taimedega kaasa toodud loomad saaksid veekogusse tagasi liikuda. o Kalda puittaimestiku liigne kasv kasv.. Vee lähedal kasvavad puud ja põõsad loovad head eeldused lindude pesitsemiseks. Nende kasvu tuleks aga piirata. Osa kaldajoonest tuleks hoida madala ja osa kõrge taimestikuga, et päikeselised ja varjulised paigad vahelduksid.
on odrapõhk. 25 m2 tiigi pinna kohta kulub üks põhupall, mis tuleb tiiki asetada kevadel. Pikaajaliselt on oluline siiski toitainete sissekande peatamine, näiteks eraldi taimestikpinnasfiltri ehitamisega. o Kõrgemate veetaimede vohamine. Üle veepinna kasvavad taimed on oluline osa tiigimärgala väärtusest. Kinnikasvamise vältimiseks tuleb aga ka neid eemaldada. Taimestiku piiramine võib vajalik olla nt iga 7 - 10 aasta järel. Niidetud taimed tuleb veest koristada, sest lagunemisel tarbiksid need veest suure hulga hapnikku. Niidetud taimed on soovitatav kolmeks päevaks kaldale seisma jätta, et taimedega kaasa toodud loomad saaksid veekogusse tagasi liikuda. o Kalda puittaimestiku liigne kasv. Vee lähedal kasvavad puud ja põõsad loovad head eeldused lindude pesitsemiseks. Nende kasvu tuleks aga piirata. Osa kaldajoonest tuleks hoida madala ja osa kõrge taimestikuga, et päikeselised ja varjulised paigad vahelduksid.
noori. Alkoholi tarbimine noorte hulgas on muutunud üha probleemsemaks teemaks. Teema, mis puudutas varem täiskasvanuid, on muutumas aktuaalseks ka noorte ja isegi laste hulgas. Alkoholi kuritarvitamist on võimalik vähendada, selleks tuleb noortele tutvustada alkoholismis tekkemehhanisme ja teha preventatiivset tööd. Uurimistöö eesmärgiks oli teada saada, mis on alkoholism, kuidas see kujuneb, mida on Eestis tehtud selleks, et inimesed tarbiksid vähem alkoholi , kuidas on võimalik vabaneda alkoholismist ja kui levinud on noorte hulgas alkoholi pruukimine. Uurimuse objektiks valiti Kuressaare Gümnaasiumi 10.- klasside õpilased. Juhendaja abiga moodustati küsimustik, mis peaks näitama alkoholi tarbimise sagedust noorte hulgas, millist alkoholi enim juuakse, kus alkoholi tarbitakse, kas sõbrad tarvitavad alkoholi ja kas alkoholi pidev tarbimine lõppeb enamasti alkoholismiga. 3 1
riigid Jaapanis." 1999 aasta Nestle avalduse kohaselt kui tarbimise tase inimese kohta tõuseks tasemeni, mida on nähtud Hong Kongis, oleks müüginumbrid Kesk-Kuningriigis 3000% suuremad. Protsess võtaks siiski aega, ütleb Staut, kuna Jaapani traditsioonilisel teekultuuril kulus 15-20 aastat kohvi joomise harjumuse ülevõtmiseks. Staut märkis, et kui 40 miljonit inimest Hiinas, kes teenivad üle 3000 dollari aastas tarbiksid 1 kg kohvi aastas, teeks see 650 000 kotti kohvi ja kui 180 miljonit, kes teenivad 1500-3000 dollarit samuti tarbiksid sama hulga, tähendaks see 2,7 miljonit kotti lisaks. Tunnetades Hiina turu potentsiaali võttis ülbitsev Sveitsi Nestle juhirolli kohvi reklaamimisel mandri 1,3 biljonile asukale, muutudes tärkava turu kuningaks. 2003. aasta Hiina Turgude Aastaraamatu kohaselt on (vt. www.friedlnet.com) Nestle esimene ja suurim riskiettevõte Hiinas Nestle Dongguan.Co teenis 2001.
17. Taim-tolmeldaja konflikt ja tolmeldamise mõju taimepopulatsioonidele ning taimekooslustele. Taimed ja tolmeldajad: huvide konflikt. Taime huvides on: et tolmeldaja tooks küllaldaselt õietolmu, tolmeldaja ei kahjustaks taime reproduktiivorganeid, tolmeldaja liiguks kiiresti taimede vahel, tolmeldajad eelistaksid antud liigi õisi teistele, investeering tolmeldamishüvitisse oleks võimalikult väike; tolmeldajad tarbiksid võimalikult vähe õietolmu ja nektarit. Tolmeldaja huvides on: saada võimalikult väikese vaevaga võimalikult palju kõrge energeetilise väärtusega ressursse toiduressursside pidev küllaldane olemasolu Seega on tolmeldamine pigem antagonistlik nähtus, kuigi tegu on mutualismiga. Tolmeldamise mõju taimepopulatsioonidele ja taimekooslustele: Toimub taime ja tolmeldaja koevolutsioon. Kujunevad vastastikused
Eestit kahekeelseks riigiks. See oleks soodustaks venelastele töö leidmise ja enda seisukoha avaldamise. Mina aga just ei poolda seda, kuna minu arvates peaks olema Eesti ühekeelne ja kõik kodanikud peaksid kõnelema eestikeelt. Keskerakonna juures mulle meeldib see, et keskerakond tahab arendada haridust ja noortele mõeldud asju. See aitaks vähendada noorte kuritegevust ja alkoholi, narkootikumite ja tubakatoodete tarbimise noorte seas. See et noored tarbiksid vähem alkoholi vähendaks Eestis alkoholismi. Selleks et noortele alkoholi kätte saamist vähendada tahab keskerakond teha karmimaks alkoholi müümise korra. Seda minu arvates vajab Eestimaa ! Keskerakonna juures mulle ei meeldi see, et keskerakonna valimiste eelne reklaam on teisi erakondi alandav ja solvav. Selline käitumine on ebaeetiline ja näitab erakonna tegelikku taset. Ma arvan et sellised inimesed ei või olla Eestis valitsuses, kuna valitsus peaks olema eeskujuks kodanikele.
suurte kulutuste tegemist. Tuleb arvestada ka asjaolu, et tihti ei sõltu mingi puhtühiskondliku kauba maksumus tarbijate arvust. Näiteks kui üks laev orienteerub merel majaka tule järgi, saab samal ajal sedasama tuld orientiirina kasutada ka teine laev. Täiendav tarbija ei põhjusta üldjuhul lisakulutusi. Eelnimetatud põhjustel ei saa ühiskondliku hüve tootmist finantseerida selle konkreetsete tarbijate vabatahtlike maksete kaudu. Maksjad ja mittemaksjad tarbiksid hüve ikka ühtemoodi, praktiliselt võrdsetes kogustes. Kes endale ülikonda tahab, peab selle eest tasuma (sest varastamine on ohtlik, raske ja ebaprestiizikas). Aga puhast õhku hingaksid ühtemoodi nii need, kes selle puhtana hoidmise eest maksavad, kui ka teised, kes ei mõtlegi maksta. Sellises absurdses ja ebaõiglases olukorras hoiduks ilmselt enamik inimesi maksmast. Järelikult, kui sellise ühiskondliku hüve (näiteks puhta õhu) tootmist vajalikuks peetakse,
Tuleb arvestada ka asjaolu, et tihti ei sõltu mingi puhtühiskondliku kauba maksumus tarbijate arvust. Näiteks kui üks laev orienteerub merel majaka tule järgi, saab samal ajal sedasama tuld orientiirina kasutada ka teine laev. Täiendav tarbija ei põhjusta üldjuhul lisakulutusi. Eelnimetatud põhjustel ei saa ühiskondliku hüve tootmist finantseerida selle konkreetsete tarbijate vabatahtlike maksete kaudu. Maksjad ja mittemaksjad tarbiksid hüve ikka ühtemoodi, praktiliselt võrdsetes kogustes. Kes endale ülikonda tahab, peab selle eest tasuma (sest varastamine on ohtlik, raske ja ebaprestiižikas). Aga puhast õhku hingaksid ühtemoodi nii need, kes selle puhtana hoidmise eest maksavad, kui ka teised, kes ei mõtlegi maksta. Sellises absurdses ja ebaõiglases olukorras hoiduks ilmselt enamik inimesi maksmast
annaabi.ee 
