...................................................................................... Kokkuvõte...................................................................................................... Pilte................................................................................................................ Kasutatud kirjandus........................................................................................ Sissejuhatus Annan ülevaate rokokooajastu ahitektuurist, skulptuurist, tarbekunstist, muusikast ja riietumisest. Valisin selle teema, sest tundus, et sellest võiks rohkem teada saada ja infot on selle kohta palju leida. Rokokoo stiil sündis Prantsuse õukonnas 18. sajandi 20-ndate aastate paiku, püsis umbes poolsada aastat (u aastail 1720-1780), ta kasvas välja barokist, oli aga kergem ja mänglevam. Kujunes iseseisvaks kunstiliigiks pärast Louis XIV surma ning seda viljeleti Louis XV valitsusajal.
GOOTI STIILIS SKULPTUUR JA TARBEKUNST GOOTIKA NIMETUS Stiil on saanud nime gootide hõimu järgi 16. sajandil Itaalias hakati halvustavalt gootikaks nimetama renessanssieelset kunsti, mida peeti metsikuks ja barbaarseks Stiilinimetusena võeti gootika kasutusele 19. sajandil AJALUGU Alguseks peetakse aastat 1144, mil Prantsusmaal pühitseti sisse Saint-Denis' kloostri kiriku koor Eestis ja Lätis levib alles umbes aastal 1300 Gootika põhialuseks võetud teravkaarmotiiv ETAPID Gooti stiili arengus eristatakse kolme etappi: § varagootikat (u 11401200) § kõrggootikat (u 12001350) § hilisgootikat (u 13501525) GOOTI STIILI PÕHITUNNUSED Teravkaared Roidvõlvid (ristroidvõlvid) Tugipiidad ja tugikaared GOOTI ARHITEKTUUR Teravkaare ja sammastele toetavate kiviribide kasutuselevõtt Ehitati romaani kirikutele kivikatuseid Hiljem võtsid kasutusele teravkaare, mis avaldas seintele ümarkaartest väiksemat külgsurvet Gooti st...
ROKOKOO Rokokoo (prantsuse rococo, rocaille see tähendab sel ajal moes olnud kivikestest ja merekarpidest tehtud kaunistust aias) kasvas välja barokk-kunstist. Lühike, ent imeline õitseaeg valitses Euroopas aastatel 17301780. Rokokoo sündis Prantsusmaal ja see võeti omaks ka Saksamaal, mujal Euroopas levis see vähem. Prantsuse õukonnas oli see enim levinud. Põhiliselt sai rokokoo valitsevaks sisekujunduses. Rokokoo ajal ehitati suhteliselt tavalisi ja väliselt lihtsaid hooneid- eralosse ja üheperekonnaelamuid. Rokokoolikud siseruumid olid kaunistatud kogu ruumi haarava peene väänleva ornamendiga ja kergesisuliste maalingutega. Seinad kaeti heledate paneelide või peeglitega, mille raamistustest hargnesid õrnad lilledest, okstest ja lehtedest kaunistused. Mahedad pastelsed, pärlhallid, kuldsed või hõbedased toonid, säravad peeglipinnad ja vaikselt helisevad kr...
Kadrioru loss 1. Arhitekt Niccolo´ Michetti 2. Barokkarhitektuur 3. Kadrioru lossi rajas Vene tsaar Peeter esimene 1718. aastal. 4. Skulptuur: · Talveaed- Venus Kallipygos. 3.saj. e. Kr. 19.saj. koopia. Marmor · Talveaed- Christophe Gabriel Allegrain (1710-1795) / Prantsuse Supleja. 1767 19.saj. koopia. Pronks 5. Maalikunst: · Peasaali laemaal (Keskne plafoon lähtub Ovidiuse ''Metamorfooside'' jahijumalanna Diana ning jahimees Actaeoni loost. Seda süzeed kasutati Vene õukonnaga seotud kunstis allegoorilise pilkena Rootsi kuninga Karl XII lüüasaamisest Põhjasõjas.) Freskotehnika · Hollandi kunst XVII sajandil- Jacob Gerritsz. Cuyp. Tüdruk kukega. Tehnika- õli puul. 6. Tarbekunst: · Saksa kunst XVI-XVIII sajandil- Saksa meister. Sekretär. 1750.-1760. aastad. Materjal Pähkel, intarsia, kullatud pronks....
KUNSTI LIIGID · MAALIKUNST · SKULPTUUR · GRAAFIKA · ARHITEKTUUR · TARBEKUNST SKULPTUUR mahuline kujund · ümarplastika · reljeef SKULPTUURIDE LOOMISE KOLM PÕHILIST VIISI · väljaraiumine · modelleerimine · abstraktne mahuline kompositsioon MAAL värvidega loodud kujund tasapinnal · tahvelmaal · seina e. monumentaalmaal · miniatuurmaal GRAAFIKA tasapinnaline kujund luuakse trükkimise abil · kõrgtrükk · sügavtrükk · lametrükk ARHITEKTUUR ehk ehituskunst · Vastavus oma ülesandele · Ruumimõju · Osa visuaalsest ümbrusest · Ehituskunst nõuab vahetut tutvumist endaga selles kohas, kus ta asub ARHITEKTUUR jaguneb · KIRIKLIK ehk sakraalne · ILMALIK ehk profaanne TARBEKUNST · KERAAMIKA · METALLEHISTÖÖ · PUITEHISTÖÖ · KLAASEHISTÖÖ · NAHKEHISTÖÖ · TEKSTIIL K...
Funktsionalism ja konstruktivism 1920. aastatel Funktsionalism Tekkis 1920. aastail arhitektuuris, tööstus ja tarbekunstist tekkinud suund. Rajajaks oli Sveitsist pärit arhitekt Le Corbusier, saksa arhitekt Walter Gropius ja hollandi arhitekt Jacobus Oud. Tähtsaks keskuseks Bauhaus. Põhimõtteks teha toode, mis hästi funktsioneerib ja on ka ilus. Loobuti ornamentidest ja muudest kaunistustest. ,,Bauhaus" Rajas Walter Gropius 1919. aastal Saksamaal. Kool rajati algul Weimarisse, kuid hiljem viidi üle tööstuslinna Dessausse.
liikuvate kujundite kasuks, ning teiseks põhjuseks on see, et vältida kunsti muutumist kaubaks. Kitsamas tähenduses käsitleb kunst nõutavate ja suhteliselt paigalseisvate kujundite loomist, mis on seotud kultuurilise tähendusega ja omakorda lähtub see ühiskondlikest, filosoofilistest, religioosetest arusaamadest. Kunst tähendab minu jaoks nii kujutavat kunsti kui ilukirjandust, muusikat, nätekunsti, tarbekunsti, tantsukunsti ja arhitektuuri. Hetkel ise huvitun tarbekunstist, nimelt nahakunstierialast. Kunsti kaudu saan tundma õppida elu ja iseennast, väljendada oma tõekspidamisi, elamusi ja suhtumist maailma. Inimene teeb kunsti selleks, et seda saaks vaadata, kuulata või jälgida. Seetõttu kui kunsti süüvida, siis pakub see inimesele vabadusetunnet ja esteetilist naudingut. Kuid tänapäeval tehakse tihti kunsti kavatsusega seda müüa. Sageli on tehnilised vahendid kunstnikele kasutamisel selleks, et näiteks teha
Kadrioru kunstimuuseumi püsinäitus 7. aprillil külastasime klassiga Kadrioru kunstimuuseumi. Mis juba algul külastuse minu jaoks eriliseks tegi, oli kunstimuuseumina kasutatav Peeter I poolt rajatud barokkstiilis loss, mis on tõsiselt lummav ning ei saa jätta kedagi külmaks. Muuseumi põhinäitus koosnes 16.-20. sajandi Madalmaade, Saksa, Vene, Itaalia meistrie maalikunstist ning 18.-20. sajandi Lääne-Euroopa ja Vene tarbekunstist ning skulptuuridest. Kunstiteosed ei ole ise seotud lossiga, vaid need on Eesti kunstimuuseumi väliskunsti kollektsioonist sinna eraldi toodud. Imeilusa lossi kõrval oli väga silmapaistev ka kunstinäitus. Oli nii mõnigi maal, mis mind mõneks ajaks peatas ning mõtlema pani, kuid kõige rohkem mõtisklesin A. Bogoljubovi „Tallinna sadama“ üle. Kohe algul teost vaadates mõistsin, et pildil kujutatud linn ning sadam on tuttavad, kuid samal ajal veidi võõrad
Vanakreeka kunst Esimesed kunstiteosed tarbekunstist 7. saj eKr. Ehitisi pole säilinud, kuna need tehti puidust. Kreeka kunst arenes välja u aastaks 600 eKr. Järgnes kolm perioodi: 1. Arhailine e. vana aeg 600 480 eKr Kivist skulptuurid, sarnanevad stiililt Egiptuse skulptuuridega 2. Klassikaline e. õitseaeg 480 323 eKr Sadu poliseid, suurim neist Sparta. Peamiseks kunstikeskuseks Ateena ja Sparta. Võitlus pärslastega 500 eKr 449 eKr Kreeka-Pärsia sõjad. Kreeka võit, vabastati ka Joonia piirkond
valmistamist. Esimeste põlvkondade vabrikutoodete välimus oli tihti eklektiline ja kohmakas. See tekitas protesti mõnedes uusromantikutes, kelle arvates tööstustoodang polnud üksnes ebaesteetiline, vaid ka ühiskondlikult kahjulik. Näiteks kirjutas nii mõjukas kunstiteadlane John Ruskin ja ülistas keskaegset käsitööd, kus olid ühendatud töö ja kunst, ilu ja praktika. Vastandina uusajale, kus kujutav kunst on olnud lahutaud tarbekunstist ja arhitektuurist, olid keskajal kõik visuaalsed kunstid tihedalt seotud ja neis valitses ühtne stiil. 19.sajandi keskel sündis Ruskini ideede mõjul kunstnikerühmitus ,,Prerafaeliidid", mille liikmed tahtsid vabaneda kõrgrenessansi ja sellele toetunud kunsti mõjust ning luua keskaegse või vararenessansiga sarnast kunsti. Selle rühma liikmetest püüdsid eriti WILLIAM MORRIS (18341896) ja EDWARD BURNEJONES (18331898) luua uut kunstide sünteesi,
"Pariisitar" (preestrinna), seinamaal Knossose paleest (1500 eKr.). http://web.zone.ee/marjukodukas/ Egeuse.pdf Väikestest kujukestest säilinud nn. Jumalannasid madudega http://web.zone.ee/marjukodukas/Egeuse.pdf EGEUSE TARBEKUNST Vaasimaali õitseng Kreetal kaeti nõu tumeda läikiva värviga ja sellele maaliti valge värviga Taimevormid, mereelukad, korallid jm. ning vaasid kaotavad oma värvirikkuse. EGEUSE KUNSTIST Tarbekunstist on olulisemad keraamikaleiud. Kreeta saare keraamika jaotatakse kaheks tüübiks: ·varasem Kamareskeraamika ·hilisem Paleekeraamika EGEUSE KUNSTIST Kamares-keraamika on väga ebapraktiline. Hilisemad paleekeraamika nõud on paksemad. Kaunistused on ühesugused. VAASIMAALID http://web.zone.ee/marjukodukas/Egeuse.pdf Härjapea kujuline jooginõu Knossosest. http://web.zone
"Pariisitar" (preestrinna), seinamaal Knossose paleest (1500 eKr.). http://web.zone.ee/marjukodukas/ Egeuse.pdf Väikestest kujukestest säilinud nn. Jumalannasid madudega http://web.zone.ee/marjukodukas/Egeuse.pdf EGEUSE TARBEKUNST Vaasimaali õitseng Kreetal kaeti nõu tumeda läikiva värviga ja sellele maaliti valge värviga Taimevormid, mereelukad, korallid jm. ning vaasid kaotavad oma värvirikkuse. EGEUSE KUNSTIST Tarbekunstist on olulisemad keraamikaleiud. Kreeta saare keraamika jaotatakse kaheks tüübiks: ·varasem Kamareskeraamika ·hilisem Paleekeraamika EGEUSE KUNSTIST Kamares-keraamika on väga ebapraktiline. Hilisemad paleekeraamika nõud on paksemad. Kaunistused on ühesugused. VAASIMAALID http://web.zone.ee/marjukodukas/Egeuse.pdf Härjapea kujuline jooginõu Knossosest. http://web.zone
· Siinsete tingimustega kohandumisel tekkisid omapärased ehitiste rühmad(Kesk-Eesti kolmelöövilised, Saaremaa ühelöövilised kirikud, Tartu väike telliskividest kirikutüüp. · Eesti iseseisva ehitusloomingu tõendiks on Tallinna kiviarhitektuur · (Raekoda, jõukate kodanike suured elamud, Suurgildi ja Oleviste gildi maja); · Endised kodakirikud ehitati ümber uhketeks hilisgooti basiilikateks. Suurgildi hoone Tallinnas · Maalikunstis, skulptuuris ja tarbekunstist andsid eeskuju Saksamaa ja Madalmaad. · Maalikunsti tähtsaimaks avaldumisvormiks olid seinamaalid, millest säilinud on vähe. · Tallinnas tegutsesid kuulsad maalikunstnikud( Hermen Rode, Bernt Notke) · Kirikutes ja kloostrites oli suuresti kulda ja hõbedat, millest tänaseni säilinud on aga väga vähesed Bernt Notke "Surmatants" Russowi kroonika · XVI sajandi teisel poolel kirjutas Balthasar Russow alamsaksakeelse "Liivimaa provintsi kroonika". · Esitrükk ilmus 1578
Lossi seinad laotud mördita. Korruste vahel laiad trepid. Kreeta sambad peenenevad ülalt alla. Kreeta tarbekunst väga kõrgelt arenenud keraamika. Ornamentika väga looduslähedane. Vaasidel kujutati mereloomi nii, et tekkis kujutlus akvaariumist. Üldse oli esikohal looduse kujutamine. Mükeene arhitektuur Mükeene linnamüür oli laotud hiiglaslikest kividest (kükloobi müür). Mükeene lõvivärav koosnes ainult 3-st suurest kivist. Olid omapärased maaalused kuppelhauad. Tarbekunstist oli hästi arenenud keraamika ja kullassepatöö. Egiptuse arhitektuur väga tähtis oli selle juures egiptlaste usk surmajärgsesse ellu. Seetõttu säilitati surnukehi neid balsameerides ja mumifitseerides. Tähtsamaid inimesi maeti mastabasse koosnes maa-alusest käihust, mis oli vooderdatud kividega ja selle peal oli suur kiviblokk. Kiviblokk seal peal oli võimalikult suur, et kaitsta muumiat. Mastabast arenesid välja ka astmikpüramiid ja seejärel püramiidid.
· Rõhutati unenäolist ja üleloomulikku maailma Carlo Carra Sürrealism · 20.sajandi kunsti-ja kirjanduse vool, milles on olulisel kohal ebareaalsus, ebareaalsus unenäod, hallutsinatsioonid jms · Mõjutused alateadvusest, nägemustest, unenägudest jne · Fantaasia-ja värvirohkus · Ei tunnistata piire Joan Miro Funktsionalism 1920.aastad · Arhitektuurist, tööstus-ja tarbekunstist tekkinud suund · Rajajaks oli Sveitsist pärit arhitekt Le Corbusier,saksa arhitekt Walter Gropius ja hollandi arhitekt Jacobus Oud. · Ehitise või eseme kujundus peab eelkõige täitma oma otstarvet ehk funktsiooni(sellest funktsiooni tuleb ka suuna nimi) · Tähtsad tehnilised, sotsiaalsed ja majanduslikud tegurid · Välditi kaunistusi, olulisemaks sai materjali värv ja faktuur · Võeti kasutusele uued
Sissejuhatus Kui me vaatame maale ja skulptuure, kuuleme sümfooniaid, loeme romaane ja poeeme, jääme seisma võimsate hoonete ees, vaatame tantsijaid, teatrit ja filme. Need on väga erinevad asjad, aga neid ühendab üks sõna kunst. Kõik need on ERI kunstiliikide teosed. Lähemalt ARHITEKTUURIST, KUJUTAVAST KUNSTIST JA TARBEKUNSTIST. Neid ühendab see et nad on inimese loodud mingist materjalist. Kõik need kunstiliigid jaotuvad veel omakorda alaliikideks ja erinevatel ajastutele on kunstistiilid erinevad. Arhitektuur Tarbekunst 5000 aastane skulptuur ARHITEKTUUR ehk ehituskunst on üks kesksetest kunstiliikidest. Arhitekti mõiste pärineb kreeka keelest (architekton) ja tähendab ehitusmeistrit.
· Losside seinad olid kaunistatud eredate realistlike seinamaalingutega · Vulkaanilise tuha ja mulla all on need maalingud küllaltki hästi säilinud · Temaatika on üllatavalt rahumeelne, sõda ei kujutata üldse · Kujutati loodust, mänge ja õukondlikke pidustusi · On kujutatud ka mingit härjamängu ilmselt oli härg püha loom · Kreeta mehed kandsid lühikest niudepõlle, naistel olid aga sügava dekoltee ja volangidega pikad rüüd · Tarbekunstist on olulisemad keraamikaleiud: Kreeta saarel valmistatud savinõud on kaunistatud kirevate maalingutega, millel võib näha ka mereelukaid ja loodust · Kreeta saare keraamika jaotatakse kaheks tüübiks: varasem Kamares-keraamika hilisem paleekeraamika · Nende peamiseks erinevuseks on nõude paksus · Kamares-keraamika on väga ebapraktiline seinad on väga õhukesed · Hilisemad paleekeraamika nõud on paksemad
valmistamist. Esimeste põlvkondade vabrikutoodete välimus oli tihti eklektiline ja kohmakas. See tekitas protesti mõnedes uusromantikutes, kelle arvates tööstustoodang polnud üksnes ebaesteetiline, vaid ka ühiskondlikult kahjulik. Näiteks kirjutas nii mõjukas kunstiteadlane John Ruskin ja ülistas keskaegset käsitööd, kus olid ühendatud töö ja kunst, ilu ja praktika. Vastandina uusajale, kus kujutav kunst on olnud lahutaud tarbekunstist ja arhitektuurist, olid keskajal kõik visuaalsed kunstid tihedalt seotud ja neis valitses ühtne stiil. 19.sajandi keskel sündis Ruskini ideede mõjul kunstnikerühmitus ,,Prerafaeliidid", mille liikmed tahtsid vabaneda kõrgrenessansi ja sellele toetunud kunsti mõjust ning luua keskaegse või vararenessansiga sarnast kunsti. Selle rühma liikmetest püüdsid eriti WILLIAM MORRIS (1834-1896) ja EDWARD BURNE-JONES (1833-1898) luua uut
aastad. Kübar meenutas kiivrit ja sobis hästi selle ajastu suhtumise ning kehahoiakuga. Et klosskübarat õigesti kanda, tuli see tõmmata silmini. Sellest tulenes kehahoiak, kus pea oli üleslükatud. Klosskübaratel oli tavaline kella kuju, sibulakujulise tipuga, mis, kui õigesti disainitud, võis lisada pikkusele sentimeetreid. See oli väga vajalik kõrgi välimuse saavutamiseks, mis oli sel ajastul moes. Tarbekunstist tuli klosskübaratele siksak õmblus ning paljude kübarate ehitus. Tarbekunstiga saavutatavad lisandid olid väga populaarsed. Klosskübarad eksisteerisid erinevates vormides, nagu näiteks baretid. Masstoodangus klosskübaraid toodeti sisalist ning ka Taist pärit kõrtest, mis andsid kübarale läike ning muutsid ta veel rohkem kiivri taoliseks. 5.4 Kübarad Majanduskriisi järel 1930-1939 Materjalid selle peatüki kirjutamiseks on võetud internetileheküljelt: http://www.fashion- era
· Losside seinad olid kaunistatud eredate realistlike seinamaalingutega · Vulkaanilise tuha ja mulla all on need maalingud küllaltki hästi säilinud · Temaatika on üllatavalt rahumeelne, sõda ei kujutata üldse · Kujutati loodust, mänge ja õukondlikke pidustusi · On kujutatud ka mingit härjamängu ilmselt oli härg püha loom · Kreeta mehed kandsid lühikest niudepõlle, naistel olid aga sügava dekoltee ja volangidega pikad rüüd · Tarbekunstist on olulisemad keraamikaleiud: Kreeta saarel valmistatud savinõud on kaunistatud kirevate maalingutega, millel võib näha ka mereelukaid ja loodust · Kreeta saare keraamika jaotatakse kaheks tüübiks: varasem Kamares-keraamika hilisem paleekeraamika · Nende peamiseks erinevuseks on nõude paksus · Kamares-keraamika on väga ebapraktiline seinad on väga õhukesed · Hilisemad paleekeraamika nõud on paksemad
annaabi.ee 
