o sõdadeta aeg · Töö-ja tarberiistade materjalid Raud, 1. Raudesemed naaberaladelt, kohalik raua tootmine soorauamaagist al 200 eKr. Kivi lõplik kõrvale tõrjumine. · Tegevus-/elatusalad Põlluharimine koos karjakasvatusega, käsitöö areng. Kaubavahetus Rooma Imp. · Asutuse paiknemine, eluase, eluviis Paikne eluviis, üksiktaluline asetus, varandusliku ebavõrdsuse suurenemine, asutuse tihenemine Kesk-ja Lõuna-Eestis · Matmiskombed Tarandkalmete teke enamasti koos põletusmatustega panuseid vähe. Keskmine rauaaeg ja viikingiaeg 450-1050 nn. Rahutud alad ( linnused, aardeleiud, relvad hauapanustena ) · Töö-ja tarberiistade materjalid Tööriistad ja relvad rauast, pronks-, hõbe-ja kuldehted · Tegevus-/elatusalad Künnipõllundus, karjakasvatus, põllumajandus arenes, kaheväljasüsteem, ribapõllud · Asutuse paiknemine, eluase, eluviis
5-11saj rahvasterändamine ja viikingiaeg (800-1050eKr) põhja poole hakkasid tungima balti võimud, slaavlased laiendasid asumaid, taaselustus Skan. Huvi eesltaste vastu- röövretked, sõdimised. Vana- vene allikad nim eestlasi tsuudideks. Arvukalt linnuseid. Põllu ja kesa vaheldumine regulaarne- oli üle mindud kaheväljasüsteemile, raudader. Elamu üheruumiline, rõhtpalkidest, seinad tihendatud saviga. Peitleiud- hõbemündid, midagi rahataolist. Tarandkalmete asemel ebakorrapärased kivi... Relvad- odad, jalused. Jaroslav tark 1030 sõjaretk Tartu alla. Kedrakeraamika. 1061 a sossolid põletasid linnuse ja maja maha ning ründasid pihkvat. Eesti muinasaja lõpul Läti Henriku kroonika. Suhtleliselt kiire arengu aeg. 150-200 tuhat inimest. 11-12 saj külad kasvasid. Majapidamiste juures aidad, kõrvalhooned. Põhja-eestis ja saaremaal sumbkülad, Lõuna-Eestis hajus asutus. See tulenes põldude asutusest. Tähtsaim vili talirukis- kolmeväljasüsteem
ühiskondlike suhete kohta? Pronksiajal kujunes välja uutmoodi matmiskombestik kiviristkalmed, haudade suurus ja matmiskombed ning hauapanus annab tunnistust sotsiaalsest kihistumisest. Rauaajal aga põletati surnuid ja toodi jäänused kalmesse. Ei maetud enam niipalju relvi ja tööriistu kaasa. Võib väita, et pronksiajal olid selgelt väljakujunenud rikkamad ja vaesemad ja mida tähtsam olid elus, seda paremini ja suuremate hauapanustega sind maeti. 22. Milliseid tarandkalmete liike on teada rauaajast? Millised on nende erinevused? Klassikalised tarandkalmed Ühetarandilised kalmed Kangurkalmed 23. Mille põhjal võib oletada, et rooma rauaaeg Eestis oli rahulik ajajärk? Sest linnused tunduvad olevat Eestis sellel ajal täielikult puudunud. Kalmetes puuduvad ka relvad ja see võib näidata, et võim polnud koondunud ja ühiskond oli ühtlaselt arenenud. 24. Mille poolest erinevad Lääne-Eesti linnused ülejäänud Eesti linnustest?
laiema keskosaga. Esineb ristjoontest ornamenti. Rahvasterännuajal jätkus juba rooma rauaaja lõpul levinud pikiharjaliste otsaplaatidega spiraalsõrmuste kasutamine. Vähem, peamiselt rahvasterännuaja algul, esineb lahtiste otstega sõrmuseid. Need on suhteliselt laiad, paelja ristlõikega ning mõnikord ornamenditud rist- ja põikjoontega. 3 RATSAVARUSTUS SÕLED Sõled on tarandkalmete leiuainese väga arvukas ehteliik, milles on rohkesti erinevaid tüüpe. Rooma rauaaja algupoolel levisid baltipärased pahksõled. Viimastest kujunesid kohapealsed kärbisõled, mis on eriti iseloomulikud Kagu-Eestile. Neil on teljetoru, hiljem liistu või pulga küljes üks kuni kolm kitsast, mõnikord nuppudega lõppevat oksa. Esineb ornamenti ning tina- ja hõbekatet. Kärbissõled võivad olla ka profileeritud. Jalg on tavaliselt trapetsikujulise ristlõikega ja oksad segmendikujulised.
4) põldude jäänused- nt Saha-Loo (u. 1000 eKr) Pronksiaeg tõi kaasa järgmiseid uuendusi: 1) peamisteks elatusaladeks muutusid karjakasvatus ja maaviljelus. Rannikupiirkond arenes pronksiajal kiiremini kui sisemaa, sest : Looduslikud tingimused olid paremad-paepealsetel rannikualadel om küllalt õhukesed aga viljakad mullad, mida on kergem harida. Rannikualadel suheldi rohkem naabritega, pronks toodi sisse. RAUAAJAST LÄHEMALT Kivikirstkalmete ja tarandkalmete sarnasused ja erinevused. Sarnasused: Mõlemad koosnesid kividest :D, asusid asulatest väljaspool ja mõlemad olid maapealsed hauad. Erinevused: Tarandeid ehitati vahel kivikirstkalmete kõrvale. Surnud olid pärit eliidist ja tarandkalmel oli põletusmatus. Alust järelduseks, et rooma rauaaeg oli suhteliselt rahulik ajajärk on andnud : Pole teada linnuseid ja kalmetesse ei pandud kaasa relvi. Vanem Rauaaeg. Sesoonne küla- kogukond muutis asukohta teatud piirkonnas.
Saaremaa Muuseumi kaksaastaraamat.): Hilispronksiajal tekkinud uus kalmevorm väikeste tarandikega kalme levis Eestis üksnes rannikualadel ja saartel, seega põhiliselt samal alal, kus kivikirstkalmedki. Enamik sellistest kalmetest kuulub siiski eelrooma rauaaega. Nii Vello Lõugas kui ka Valter Lang on käsitlenud väikeste tarandikega kalmeid kui m a a 2. sajandist alates Eesti domineerivaks kalmevormiks kujunenud tarandkalmete varast varianti. Samas torkab silma, et rooma rauaaegsed nö klassikalised tarandkalmed levisid senistel andmetel peamiselt Sise-Eestis, Virumaal ja Põhja- Lätis, seega selles areaalis, kust nende väidetavat varast varianti enamasti teada polegi. Taas kord on erandiks Virumaa, kus leidub mõlemaid variante. Ülejäänud Eesti rannikualalt, eeskätt Loode-Eestist Tallinna ümbrusest ja Saaremaalt on leitud vaid üksikuid nö "päris"
................................... 6 Savinõud.............................................................. 8 Kokkuvõte............................................................ 10 Sissejuhatus 2 Milline oli elu Eestis varasemal eelrooma rauaajal, seda ei teatud enne 1930. aastaid, sest vastava perioodi olemasolu veel ei teadvustatud. Tõuke selle perioodi uurimisele andis varaste tarandkalmete ja maakasutussüsteemide avastamine. Kuna mitmed muistiseliigid ühendavad oma kasutusajaga pronksiaega ja eelrooma rauaaega, siis on nii Eestis kui ka mujal Läänemere idaranniku maades neid perioode tihti kokku võetud ühise ajastu varane metalliaeg alla. Sisuliseks põhjuseks on esitatud argument, et metalli leidus tollal veel vähe ning suuremalt jaolt jätkus kiviriistade valmistamine ja kasutamine. Varase metalliaja mõiste loomise ajal (1950ndad) tunti pronksi- ja eelrooma
Kivikirstkalmeid kaevati tihti lahti. Eesti rauaaeg (500 e.m.a. - 1225) Vanem rauaaeg (500 e.m.a. - 450 m.a.j.) Eelrooma rauaaeg (500 e.m.a. - 50 m.a.j.) 3. - 2. saj. e.m.a. toimub matustes muutus, kasutusele tulevad tarandkalmed, jätkus kivikirstkalmetesse matmine. Rooma rauaaeg (50 - 450 m.a.j.) Periood, mida on Eesti arheoloogias uuritud enim. Tavaliseks muutusid põletusmatused Tarandkalmete leiuainestes domineerivad ehted. Laialdasse kasutusse tulevad sõled, kaela- ja käevõrud. Keskmine rauaaeg (450 - 800 m.a.j.) Rahvasterännuaeg (450 - 600) Rahvasterännuaja alguses lõppes Eestis tarandkalmete ehitus. Periood, kus rajati kõige arvukamalt linnuseid. Eelviikingiaeg (600 - 800) Noorem rauaaeg (800 - 1225 m.a.j.) Viikingiaeg (800 - 1050) Viikingaja lõpus hakkasid Eestis levima laibamatused.
juurde rauast adratera, millega oli võimalik kasutusele võtta sisemaa piirkonnad, kus mullakiht paksem ja viljakam. Ilmusid ka uut tüüpi hauad, kalmed jäid maa peale, aga tulid kasutusele tarandkalmed. See 1- 2m pikk tarand kivist laotud, selle kõrval kohe teine jne. Alguses olid suht ebakorrapärased, tüüpiliste puhul olid ikkagi suht korrapärased, nende sisse oli puistatud tuhk. Ei olnud enam laipmatus vaid põletusmatus. Nagu kivikirst- nii ka tarandkalmete puhul maeti ühte tarandisse ühe perekonna surnute tuhk. Eestis neid leitud suht vähe, pigem maeti neisse jõukamad mitte kõik. Keskmine rauaaeg hakatakse ehitama Eesti aladele linnuseid, paljud neist kastusel muinasaja lõpuni. Ehitamiseks tuli ära kasutada looduslikud olud, kõige lihtsam mägises (künklikus) piirkonnas, linnus ehitati mäe peale. Linnus tähendas seda, et künka tippu ehitati palkidest tara, mis piiras seda ala ja seespool olid hooned
mõningatel torkejäljed rinnus, kuid on ka neid keda on kinni seotud. Küsimus on selles, kas ei võinud olla omal ajal selline karistus kurjategijale. Neil enamasti mingeid panuseid kaasas pole. Huvitav on vaadata kirjalikke allikaid. Näiteks Caesar on ära märkinud, et Keldi jumalatele meeldisid ohvriandidena kurjategija, aga kui neid käepärast polnud, siis ohverdati ka süütuid iniemesi. Vetteohverdamine komme jõuab meiealadeni Lääne poolt. Tarandkalmete levik Eesti on ühtlaselt asustatud tarandkalmete poolt. Ida-Eesti on rohkem ja Lääne-Eesti vähem. Läti tarandkalmed on üpris sarnased Eesti tarandkalmetele. Läänemere Soome asustus on levinud Väina jõeni. Virumaa on Rooma rauaaja vältel üks tihemini asustatud piirkondi. Lisaks paistab ta selle poolest silma, et seal on mitmesuguseid sõlgi ja teisi ehteid leitud, mida mujal pole, aga mille tüübid on esindatud Ida-Preisimaal nt. Tõenäoliselt on virumaalastel korralikud
Looduslikult kaitsutd paik plus kindlustustööd.Kuna kiht on õhuke, pole eriti kaevatud, sest raha napib. 250 a eKr tõsisemad muutused. Oma raua tootmine ja hakkab märgatamalt kasvama raudesemete hulk. Muutused tulenevad ühiskonna muutusetes ja võimuvõitlustega seotud võitlustest? Arheoloogia teoorias võib tõlgendusi välja pakkuda aga selle toetuseks peaks ka teooria olema. Roomarauaaeg 50-450pKr. Hakati eristama tarandkalmete järgi, nüüd tüüpiline(klassikaline) tarandkalme. Suurematest ja korralikest taranditest tehtud, näites Jaagupi. Suuremad kivid, korrapärased tarand 3-4 meetrit, ühe tarandi pikkus kuni 10 m, sisaldavad mitut ükjsteise kõrval olevat tarandit. Tarand põhjast lõunasse, pikandatud idast läände. Varaste tarandkalmetes laibamatused, klassikalistes tarandkalmetes põletusmatused. See näitab maailmavaate muutust, Klassikalistes tarandkalmetest vöga palju leida,
Varased ringvallid (ringvall > a) pühapaik? b) linnused? c) neemiklinnused ?) · Kaali järve ringvall: Kaali kraatrit ümbritseb kaks valli, millest üks looduslik ja teine kividest laotud. Sarnaneb Võhma (Saaremaa) ja Pidula ringvalliga. Ringvallidel võis ollaa pühapaiga kuulsus. Kuna Kaali SAI kuulsaks, hakati rajama sarnaseid ringvalle mujale (?). ROOMA RAUAAEG 50-450 pKr see on ajajärk, kus Rooma riik on kõige võimsam. Eestis algab Rooma rauaaeg tüüpiliste tarandkalmete ilmumisega. Roomlaste jaoks oli kõige suurem kingitus võõramaalastele (ja ka germaanlastele) vein (veinikomplekt). Skandinaavias olid kasutusel klaasist veini "pokaalid", kuid Eestisse klaasesemed ei jõudnud. Eesti ainus Rooma impeeriumist Esiaeg ja arheoloogia alused (AIA6042) pärit ese on Kavastu pronkslamp · Antiikarheoloogia pärliks on Pompei, kuna seal on 12 000 elanikuga linna elu ühel hetkel
neilt võeti vaid skalpe( mitte eestis). Kivikirstkalmed olid eliidi matmispaigad , kus keskmine isik oli eriti oluline . Tarandkalmes olid segamini nii meeste kui naiste luud. Pole võimalik kindlaks teha, et keegi oleks tähtsam olnud või rohkem austatud. Tõenäoliselt olid tarandkalmed siiski jõukama ülikkonna või jõukamate taluperede matmispaigad. Kus maeti vaesemaid inimesi, ei teata. Tarandkalmete seas on peamiselt ehted. Levinud ka erinevad ripatsid, mille hulgas on näha ka geomeetrilisi motiive ( romb, ruut, kuu) , valmistati ka klaashelmestest kaelakeesid. Kuldfoolidega helmed olid rooma klaasikunsti tehnoloogiliselt hästi välja tulnud ehted. Sõled tulevad u I saj keskel, Iseloomulikd on keerlevad motiivid. XIII loeng- Keskmine rauaaeg ( keskaeg, rahvasterännuaeg) Ajajärk, mida võib nim ka rahvasterändeajaks, lõuna pool oli siis juba keskaeg. Põhja-Euroopas:
N aasta 536, sel aastal ei paistnud päike. See tähendab, et kogu Euroopas vili põldudel ei küpsenud -> suur näljahäda. 6.sajas oli ka Eestis imelik. Bütsantsis möllas seal suur katk (ka Justinianuse katkuks nim seda), mis tõi kaasa suure suremuse, rahvastik vähenes palju. Keskmine rauaeg Eestis (450-800) Jagatud kahte alaperioodi: rahvaseräänuaeg (450-600) Eelviikingiaeg (600-800) Tarandkalmete ehitamiste lõpetamine on siin tähtis. Kultuuriühendused naaberaladega Rootsis tõusevad svealased ja göötalased. Rootsi hõimuliidud mõjutavad ka Ida-poolset Läänemere ala. 560. (660?) aastal rajasid Kuremaale Rootslased oma koloonia, Grobinasse. Sel perioodil hakkavad kerkima linnused (N: Orepää linnus). 7-8 saj kerkis suhteliselt palju linnuseid. Praegu on teada 131 linnust sellest ajast, u 70 neist on rajatud u 7.-8.saj paiku. Nendes on peal olnud püsiasustus. Linnused jagunevad:
U 500 eKr 50 pKr). Kivikirstkalmete kõrval hakati ehitama uut tüüpi kivikalmeid - nn varaseid 500–250 tarandkalmeid. Hakati rajama nn kelti põlde, mis võrreldes varasemate põldudega eKr olid korrapärased. 250 eKr – 50 Ajutiselt kasutati mõnda linnust. Õpiti ise kohalikust soomaagist rauda sulatama. pKr 50–450 pKr Vanema rauaaja noorem järk ehk nn rooma rauaaeg, mille alguseks peetakse klassikaliste tarandkalmete rajamise algust ja sõlgede ilmumist kalmetesse. Eesti siseosa asustus tihenes järk-järgult, klassikalised tarandkalmed levisid üsna 200–450 laialdaselt ka Kesk- ja Lõuna-Eesti tüsedama muldkattega aladel, mis on raskemini haritavad. Keskmise rauaaja vanem järk ehk nn rahvaste rännuaeg oli põhjalike muutuste 450–600 ajajärk. Sagenes varanduse peitmine maasse
kääbastesse, tarandkalmetesse ja kivikirstkalmetesse. Tollel perioodil ilmuvad kalmetesse relvad, mis võiksid anda tunnistust poliitilistest-sotsiaalsetest muutustest ühiskonnas (Järve 2007: 7). Hiline rauaaeg (1050-1225 pKr) tõi endaga kaasa taas laibamatuse, muutuse põhjuseks oli ristiusk. Hauda pandi endiselt kaasa rohkelt ripatseid, ehteid, töö-ja tarberiistu (Torp-Kõivupuu 2003: 32). 1995.-2000. aastatel toimunud Tõnija eelrooma ja rooma rauaaegsetel tarandkalmete kaevamise osteoloogiline analüüs näitas, et ükski skelett ei esinenud kalmes tervena. Igast surnust oli kalmes vaid osa luid, needki enamasti purustatud kujul. Osteoloogiline materjal osutab kahekordse matmise kombele5. Kombega seostatakse üldiselt uskumust, et "vaid keha täielik hävitamine vabastab hinge pääsemaks teispoolsusse". Luude ja hauapanuste purustamine võis sümboliseerida ka ,,mitmekordset surmamist" ning niiviisi kindlustada surnu ja kaasapandavate
annaabi.ee 
