Suremus: 150*0,08=12 tk suri, 150-12=138 tk alles. Kuked: 138*0,55=76 kukke Kanad: 138-76=62 kana Tapaeelne elusmass: kukk 2,8*76=212,8 kg + kana 2,5*62=155 kg Liidan = 367,8 kg tapaeelne elusmass Kehamassi juurdekasv: 138*40(see on ühe tibu kaal, g)=5520g=5,5kg 367,8-5,5=362,3kg kehamassi juurdekasv Lihakehade kogumass: 367,8/0,73=268,494 kg Sööda kulu: 362,3*1,9=688,37 kg Rümpade kogumass: 367,8*0,65=239,07 kg Rinnafilee: 239,07*0,21=50,2 kg Sööda maksumus: 560/t = 0,56/kg Omahind: 688,37/0,56=385,4872(67%) (sööda kulu kogukuludest) 385,4872---67% X--------100% 385,4872*100/67=575,35(kogukulu) 575,35/239,07=2,4/kg Kanabroileri omahind
suffolki tõug, oxforddauni tõug, teksel, dorset , dala 5. Lammaste lihajõudluse hindamine Elusalt: Toitumuse järgi ( 1-5) 3 on normaalne (ombelda landepiirkonnast, et välja selgitada nimmelüli ogajätkede ja roidejätkede teravust ning rasvaladestust selles piirkonnas.) Uttede toitumust tuleks kontrollida 3korda aastas ( võõrutamisel ( 3,5), tiinuse keskel (3 )ja tiinuse lõpul( 3,5)). Jääradel on soovitatav 4 palli ning noortalledel 3 palli. Tapaeelne mass- saab hinnata liha kvaliteeti enne tapmist Ultraheliaparaadiga- mõõdetakse elusal lambal lihassilma pindala (cm2) ja seljarasva paksus (mm). Eestis on hakatud jõudluskontrolli farmides noorlammaste lihassilma ultraheliuuringuid tegema 2009. aastast. Valik lihassilma suuruse järgi võimaldab kõige kiiremini parandada aretusloomade lihakvaliteeti. 6. Lamba-ja kitseliha tapajõudlusnäitajad Rümbad jaotatakse järgmistesse kategooriatesse:
järelevalveasutuses registreeritud. Kahe looma üheaegsel vedamisel võib eri liiki ja eri vanusega ning eri soost loomi vedada samas veoruumis, kuid loomad peavad olema eraldatud piirete abil. Milliseid loomakaitseseaduse punkte sõber Kassitapp rikub? · Põllumajandusloomade tapmise tingimused: Põllumajanduslooma võib tappa üksnes selleks tunnustatud ettevõttes. · Põllumajandusloomade tapaeelne pidamine tapamajas: Ettenähtud ruum või ehitis, mis tagab nende kaitse kahjulike ilmastiku- ja muude mõjude eest. Veterinaarne järelvalve. · Põllumajanduslooma uimastamine ja tapmine: Põllumajandusloom tuleb enne tapmist uimastada. Uimastamine on tegevus, mis põhjustab loomal võimalikult kiire teadvusetuse, mis kestab kuni surmani. Milline karistus neid selle eest ootab?
Praakloomasid võib karjas olla 25%, seega uuendame iga nelja aasta tagant terve karja. Tavaliselt on see arv 10-15% täiskasvanud uttede arvust. Maailmas tapetakse tallesid erinevad vanuses, see sõltub kohaliku turu traditsioonist. Võib eristada kahte sorti talleliha: 1. Rasked talled enamustes riikides on lambakasvatuse suund raskete talledel, tapetakse u 6-8 kuu vanuses, kehamassil 42-45 kg. 2. Kerged talled Vahemereäärsed riigid. Tallesid kasvatatakse 3,5 kuud, tapaeelne kehamass on 22-25 kg Lammaste lihajõudluse hindamine Saame hinnata kas elusatel lammastel või siis tapajärgselt erinevate lihajõudlusnäitajate järgi. Lihajõudluse hindamine elusalt: · Toitumuse hindamise järgi (0,5 p. täpsusega), kusjuures - 1 punkt väga lahja - 2 punti lahja - 3 punkti hea toitumus (soovitud) - 4 punkti rasvane - 5 punkti väga rasvane Toitumust võib hinnata noorlammastel tapaküpsuse määramiseks
lihalõikusettevõtete puhul kontrollitakse jälgitavusõuete täitmist. Tapamaja puhul jälgitakse ka loomade heaolu aspekte. Värske liha kontroll hõlmab toiduahelat käsitlevat teavet, tapaeelset kontrolli, loomade heaolu, tapajärgset kontrolli, määratletud riskiteguriga materjali ja muude loomsete kõrvalsaaduste ja laboratoorset kontrolli. Peab olema tagatud, et lihas ei esineks patofüsioloogilisi muutusi ega oleks saastunud. Tapaeelne kontroll peab toimuma vähemalt 24 h enne tapmist. Pärast tapmist tuleb viivitamatult läbi viia tapajärgne kontroll. Kui kontrollide käigus ilmneb haigus või seisund, mis võiks mõjutada rahvatervist ja loomade tervist või ohustada loomade heaolu, teavitab riiklik veterinaararst sellest toidukäitlejat. Määrus 882/2004- ametlike kontrollide kohta, mida tehakse sööda- ja toidualaste õigusnormide ning loomatervishoidu ja loomade heaolu käsitlevate eeskirjade
rasva tallendumise alusel. Lambad jagunevad zooloogilise klassifikatsiooni alusel viite rühma: 1.) lühi-kitsasabalised 2) pika-kitsasabalised 3) lühi- rasvsabalised 4) pika- rasvasabalised ja 5) rasvõnnartõud (Lambakasvataja) Lammaste lihajõudlust hinnatakse lamba välimiku, tapaeelse elusmassi, toitumusastme, tapamassi ja tapasaagise põhjal. Tapajärgselt on olulised: tapamass, tapasaagis, rümba morfoloogiline ja keemiline koostis. Lihajõudluses on määrav ka tapaeelne lihakeha mass. Olulised on ka kulinaarsed ja dieetomadused (Lambakasvatus; pikk.ee). (Vaata viidet Kasutatud kirjanduse loetelust, lk 10) 3 1. Lambaliha tootmine Lambalihast peetakse eelkõige lugu, temas leiduvate asendamatute rasvhapete, valkude, küllastamata rasvhapete ning hea maitse poolest Samuti on ka lambaliha teistest lihadest õrnem, peenekiuline ja kergesti seeduv, erinevalt teistest lihadest
Silo- 3-4 kg. Kui on kuivsilo 2-3kg, siis heina polegi vaja. Silo peab olema peenekõrreline. Kaer - pressitult või jämejahuna, max 1kg päevas. Odra- ja maisijahu - nuumikud Nisuklii - imetavad uted Mineraalsööt - 5-10g soola ,3-5g söödafosfaati Loomsed söödad - ei anta. Suvel karjatatakse koplis heinamaa peab olema kuiv muidu tuleb maksekaan. Lihajõudlus Lammaste olulisimad lihajõudlusnäitajad on tapaeelne kehamass, lihakeha mass, tapasaagis, lihakeha morfoloogiline koostis, liha keemiline koostis. Lambaliha kvaliteet sõltub lihaks tapetud lammaste vanusest. Kvaliteetsemat, väiksema rasvasisaldusega lambaliha saadakse alla 12 kuu vanuste noorlammaste e. tallede tapmisel. Noorlammaste optimaalne kehamass enne tapmist on Eestimaa turutingimustes 45-47 kg, kelle tapmisel saadakse suure lihasusega lihakehad, milledes on mõõdukas rasvaladestus. Enamikes Euroopa riikides on soovitud lihakehad
Lihaste kasvamine ja rasvkoe moodustamine. Lihased kasvavad kõige kiiremini esimese 14kuu jooksul. Rasvkoed paiknevad:nahaalune rasv,lihastevaheline rasv,lihastesisene rasv,sisemine rasv. Veiste realiseerimine lihaks: üle 3a vanused,kuni 3 a vanused esmapoeginud,3kuu kuni 3 a mullikad,14 päeva kuni 3kuu vanused vasikad. Lihajõudluse hindamine (E-ekstraU-väga heaR- heaO-keskmineP-lahja hindamise olemus- lihakusklassid) kehamass on kaudne lihajõudluse näitaja. Tapasaagis=tapamass/tapaeelne kehamass *100 Liha kvaliteedi organoleptiline määramine: õrnus,mahlakus,lõhn,maitse,värvus,puljong. Piima füüsik-keemilised omadused (tihedus-sõltub koostiskomponentide tiheduse summast1,026-1,034 g/cm2,külmumistäpp-näitab piima naturaalsust kuni-0,520C,happesus 17-18 Th). Piima mikrobioloogilised näitajad (puhtuseproov-isel puhtuse ting laudas (tolm,liiiv,karvad,allapanu), antibiootikumid-ei tohi piimas esineda ja pidurdusained-desif ained, bakterite arv
Sigu eelbaasis maha laadides kasutatakse ära sea uudishimu, nii nagu pealelaadimiselgi. Mahalaadimiskoht peab olema valgustatud, tuuletõmbuseta ja vähemalt auto põhja laiune, et sigadel tekiks vabaks pääsemise tunne.Sead aetakse platvormile ja sealt edasi ajamisplaadiga sulgudesse. Lammaste mahalaadimisel ei tohi neid tõsta villast või sarvedest, vajadusel tuleb neid juhtida üksikult, hoides lõua alt ning toetades teise käega küljelt. 4.Tapaloomade tapaeelne pidamine ja kohtlemine. Veiste ja lammaste tapaeelne pidamine farmis Tapaeelne näljutamine e paast vähendab glükogeenivaru ja energia moodustumist veo- ja tapaeelsel ajal. Nälg alandab ka südame löögisagedust, tühja mao korral on hingamine kergem ja kehas kogunenud veri jaotub ühtlasemalt veresoontesse. Veiste ja lammaste puhul soovitatakse näljadieedi pikkuseks kõige rohkem 24 tundi. Osa tapaeelsest näljadieedist tuleb pidada farmides.
parameetrid ning vastaksid antud loomagrupi vajadustele. Viimase kümnendi kestel on tarbijad muutunud palju teadlikumaks sellise faktori suhtes, nagu eetiline loomakasvatus, loomade heaolu, looduslähedane tootmine ja liha sensoorsed tunnused. Seega, ekstensiivne tootmine, nagu vabapidamine või teised keskkonnasäästlikud tootmisvormid, ning sigade söötmine looduslike söötadega on saanud Euroopa ja Põhja- Ameerika sealiha tootmise uueks suunaks. Loomade transport ja tapaeelne pidamine mõju liha kvaliteedile Tapasigade transpordi ja tapaeelse pidamise ajal tuleb lähtuda loomakaitse põhiseadusest: sigu ei tohi asjatult piinata. Head tingimused transpordi ja tapaeelse pidamise ajal tagavad vähemalt kuus positiivset tagajärge: 1) väheneb verevalumite kogus, lihakeha korrastamisel väljalõigatavate lihatükkide kogus ja suureneb toidukõlbliku liha kogus; 2) paraneb liha kvaliteet; 3) väheneb tööjõu vajadus sigade ajamiseks; 4) on tagatud tööliste ohutus;
parameetrid ning vastaksid antud loomagrupi vajadustele. Viimase kümnendi kestel on tarbijad muutunud palju teadlikumaks sellise faktori suhtes, nagu eetiline loomakasvatus, loomade heaolu, looduslähedane tootmine ja liha sensoorsed tunnused. Seega, ekstensiivne tootmine, nagu vabapidamine või teised keskkonnasäästlikud tootmisvormid, ning sigade söötmine looduslike söötadega on saanud Euroopa ja Põhja-Ameerika sealiha tootmise uueks suunaks. Loomade transport ja tapaeelne pidamine mõju liha kvaliteedile Tapasigade transpordi ja tapaeelse pidamise ajal tuleb lähtuda loomakaitse põhiseadusest: sigu ei tohi asjatult piinata. Head tingimused transpordi ja tapaeelse pidamise ajal tagavad vähemalt kuus positiivset tagajärge: 1) väheneb verevalumite kogus, lihakeha korrastamisel väljalõigatavate lihatükkide kogus ja suureneb toidukõlbliku liha kogus; 2) paraneb liha kvaliteet; 3) väheneb tööjõu vajadus sigade ajamiseks; 4) on tagatud tööliste ohutus;
Algab 5-6 tunni möödudes. Surmakangestuse alguses algab lihaste lühenemine ja kangeks muutumine. III Liha valmimine (laagerdumine) • Laagerdumine toimub madalatel temperatuuridel 2 nädala jooksul. Laagerdamise tulemusel saadakse pehme ja õrn liha. IV Liha riknemine • Sügav autolüüs, mida lihatööstuses esineda ei tohiks. Autolüüsi kulgemise kiirusele ja sügavusele avaldavad mõju looma väsimusaste tapmise eel, söötmistingimused, tapaeelne pidamine ja erinevad pidamistingimustest tulenevad tegurid. 18. Tapajärgsed muutused lihas Muutused, mis leiavad lihas aset pärast looma tapmist, algab autolüüs – liha hakkab lagunema temas sisalduvate mikroorganismide ja ensüümide toimel. 1. Lihas katkevad tsirkulatsiooniprotsessid: vere ja lümfi ringlemine; 2. Kuna loom ei hinga enam, siis katkeb õhuhapniku lisandumine lihasse. Algavad anaeroobsed protsessid. 3. Surmakangestuse teke
Iga lihakeha saab hinnangu, mis templina lüüakse lihakeha külge ning sellest sõltub hind. Näiteks: · SR3 (üle 12 kuu vanune lammas, lihakusklass R, rasvasusklass 3) · LO2 (alla 12 kuu vanune lammas, lihakusklass O, rasvasusklass 2) 2) Lihakeha mass soovitavad lihakehad tavaliselt 1620 kg (Eestis, Suurbritannias, USA, Uus-Meremaal jm) või 912 kg (Hispaanias, Portugalis, Itaalias, Kreekas jm) lihakeha mass x 100 3) Tapasaagis= tapaeelne kehamass Lammaste tapasaagis varieerub üldiselt 4550% piires 4) Lihakeha morfoloogiline koostis e kui palju sisaldab lihakeha erinevaid kudesid (lihaskude, rasvkude, luukude) kilogrammides või protsentides Näiteks 8 kuu vanuste noorjäärade kontrolltapmise tulemused Aravete OÜ Nimetus Ristandid Puhtatõulised TT1 Tapaeelne kehamass, kg 48,8 48,0
Liha pH langeb 1-1,5h jooksul alla 5,3. Kõrgest liha happesusest tingituna toimub lihaskoe rakkudes valgu denatureerumine, mistõttu lihasvalgud kaotavad veesisaldusvõime, kaob loomulik värvus, liha muutub heledaks, pehmeks ja vesiseks (PSE). PSE lihal on suured keedu-, jahutus- ja suitsukaod ( PSE-liha keedukadu on 13%, normaalsel lihal 7,5%). 14. DFD- liha. Glükogeeni ei ole. Siga on väntsutatud. Pikaajalisel tapaeelsel stressil ( pikk transporditeekond, halb tapaeelne kohtlemine) kulutatakse organismi glükogeenivarud ära, mistõttu tapajärgselt ei teki lihastes piisavalt piimhappet. Liha pH jääb kõrgeks 6,8-7,0. Tekib tumeda värvusega, tiheda ja kuiva konsistensiga liha (DFD) Kõrge pH väärtuse tõttu areneb seal mikrofloora, mis võib põhjustada liha riknemist. PSE-ja DFD- liha esinemissagedus on tingitud peamiselt pärilikkest teguritest ( tõug). Tapaeelsest pidamisest, tapmise tehnoloogiast, liha tapajärgsest säilitamisest jt
lihakeha mass × 100 · Tapasaagis= tapaeelneehamass Lammaste tapasaagis varieerub üldiselt 4550% piires · Lihakeha morfoloogiline koostis e kui palju sisaldab lihakeha erinevaid kudesid (lihaskude, rasvkude, luukude) kilogrammides või protsentides Näiteks 8 kuu vanuste noorjäärade kontrolltapmise tulemused Aravete OÜ Nimetus Ristandid Puhtatõulised TT1 Tapaeelne kehamass, kg 48,8 48,0 Tapasaagis, % 45,6 46,4 Lihakeha mass, kg 22,3 22,3 Rümba morfoloogiline koostis Tailiha, % 67,0 61,5 Luid, % 21,5 22,7 Rasv, % 11,5 15,8
Tapmisel eraldatakse veistel veri, nahk, pea, siseorganid, esijalad kuni randmeteni ja tagajalad kandadeni. Järele jääb lihakeha ehk rümp. Tapamass on lihakeha mass koos sisemise rasvaga. Lihakeha ehk rümba massi on lihakeha kaal ilma sisemise rasvata. Tapasaagis on tapamass ja tapaeelse kehamass suhe protsentides. tapamass, kg Tapasaagis,% = X 100 tapaeelne kehamass, kg Tapasaagis oleneb looma toitumusest, vanusest, tõust ja sugupoolest. Tapasaagis on suurem kõrgemas toitumuses ja madalam lahjas toitumuses loomadel. Lihatõugu veistel on suurem tapasaagis (55-65%) kui piimatõugu (45-55%) veistel. Pullidel ja härgadel (kastraat) on see näitaja suurem kui lehmadel ja mullikatel. Tapmisel saadavad subproduktid jaotatakse I ja II kategooriasse.
annaabi.ee 
