Peategelane räägib, et ei taha sarnaneda nende idaeurooplasega, kes on endale selga kallid riided ostnud ja jalutavad nendega ringi nagu seitsmendas taevas.Peategelase arvates ei oska nad neid riideid kanda ja miski reedaks neid.Tal oli olnud ka väga õudne lapsepõlv.Elas vanaemaga ning kodus oli karm kord. Peategelane oli ka väga pahatahtlik. Ta ütles tihti, kuidas ta tahaks Franzi metroo alla lükata või siis kuskilt kõrgelt alla kukutada.Lõpuks ta tapabki Franzi unerohtudega. Sellest miks ta nii pahatahtlik oli , ma eriti aru ei saanudki.Siiski meeldis mulle seda raamatut lugeda, kuna mind huvitas, mis lõpus juhtub. Gerty Kallak 10b
kes lõbutseb Maddalenaga. Rigoletto tuleb koos Gildaga, et teda veenda hertsogi truudusetuses. Gilda riietub ümber poisiks, et oleks lihtsam linnast lahkuda. Rigoletto lepib Sparafuciga kokku, et too tapaks hertsogi. Tasuks lubab ta suurt summat. Maddalena aga palub venda külalist säästa (pakub samuti suurt summat selle eest). Et mitte kaotada Rigoletto pakutud raha, otsustab ta tappa kellegi teise. Õe-venna juttu kuuleb pealt Gilda ning otsustab end ohverdada. Palgamõrtsukas tapabki Gilda ning annab selle üle Rigolettole, kes avastab, et Monterone needus on täitunud.
Järgmine tsitaat ,,Kel teoks on julgust, see ei kohku öeldu ees." ütleb, et kes julgeb teha halba, see ei tohi ka selle ees kohkuda, mis talle öeldakse. ,,Kuningas Oidipuse" peategelaseks on kuningas Oidipus, kes on kasulapsena üles kasvanud võõras peres, ilma et ta ise seda teadis, et ta oli kasulaps. Kui ta kuuleb ennustajalt, et ta tapab kunagi oma isa ja abiellub emaga, lahkub ta vanemate juurest, et hoida ära ennustuse täitumist. Teel ta aga tapabki oma päris isa ja abiellub oma emaga ja saab kuningaks teadmata, et nad tema päris vanemad on. Üks ennustaja räägib talle, et ta peab leidma endise kuninga tapja, kelle kohale ta oli asunud, et linnast kaoks laastav katk. Oidipus hakkabki mõrvarit otsima, kuni lõpuks saab teada, et tema ise ongi see mõrvar. Selle tagajärjel tuleb välja, et kuningas kelle kohale ta oli asunud ja kelle ta oli tapnud oligi tema päris isa ning naine kellega ta oli abiellunud oli tema tegelik ema
poolt sõnumitoojana, teatas Macbethile et ta on saanud endale Crawdori taani tiitli. Pärast seda kui üks ennustus oli täide läinud, hakkas Macbeth tõsiselt mõtlema kuninga staatusest. Macbeth kirjutas nõidade ennustustest oma naisele. Kui kuningas Duncan otsustab ööbida Macbethide lossis Invernessis, plaanib leedi Macbeth ta mõrva, et trooni oma mehele kindlustada. Leedi Macbeth veeneb oma meest mõrva sooritama. Öösel Macbeth tapabki kuninga ja leedi Macbeth lavastab süüdi magavad kuninga teenrid määrides nad verega kokku. Hommikul saabusid aadlik Lennox ja Fife`i taan Macduff. Macbeth saadab nad kuninga kambrisse, kus Macduff avastab kuninga laiba. Teeseldud vihas tapab Macbeth teenrid ennem kui need saavad oma süütust väita. Kuninga Duncani pojad põgenevad, kartes oma elude pärast, Malcolm Inglismaale ja Donalbain Iirimaale. Aga selline põgenemine muudab nad teiste silmis
olnud kunagi üks ja sama isik. Niipea, kui ta armastatust sai ta mees teatas Carmen, et ei armasta teda enam ning tal on uus armastatu. Selline käitumine viis don José armukadeduse viimase piirini. Raamatu lõpus annab ta Carmenile valida: ta tapab ta ära või Carmen põgeneb temaga koos ning alustavad uut elu. Carmen ajab põikpäiselt põgenemisele vastu jutuga, et ta on tulevikku näinud ja tema saatus ongi saadid surmatud läbi don José käe läbi. Seepeale tapabki don José Carmeni ära ning annab ennast politseisse ülesse, kus ka teda ootab ees hukkamine. Raamatust lugesin ma enese tarbeks välja moraali, et armastatuga koos olemine ei ole alati see kõige tähtsam. Kedagi armastada on ilus tunne, selle pärast kannatada samuti. Kuid kui kellegi armastamise pärast sa oma elu teadlikult ära rikud ning sellest endale veel aru ka annad on täielik lollus. Don José soovis koos Carmeniga põgeneda, tal oli pideval sisemised
Tooge näiteid! Kõik neli tegelast pidasid oma armastust väga suureks ja olid selle nimel meeletusteks valmis. Don Carlos pidas pikki monolooge ja kahtles maailmas. Siiski tegeles ta enamasti tunnete ajel. Don Ruy pidas kõige tähtsamaks perekonna au. Selle nimel oli ta valmis oma varandust ohtu seadma ja isegi oma elu. Dona Sol on väga tundeline ja käitub oma emotsioonide ajel. Ta on armastuse nimel valmis surema ja lõpuks tapabki end üksinduse kartuses. Hernani oli samuti armastuse ja au nimel kõigeks valmis. Ka oma elu jättis ta puhtalt sellepärast, et oli sellise lubaduse andnud. 5. Mis tegelaskuju teile kõige rohkem meeldis? Miks? Mulle meeldis dona Josefa, sest ta tegutses loogilistel kaalutustel raha pärast. Samuti polnud Josefa nii suitsiidne kui teised tegelased. 6. Mida arvate näidendi lõpustseenist? Kas tegelased võinuks ka teisiti käituda? Põhjendage!
Ainestik pärit Teeba linnaga seotud müütidest. Kuningas Laios ei tohi oraakli ennustuse järgi sigitada lapsi, sest muidu sünnib tal poeg, kes tapab oma isa ja abiellub oma emaga. Laiose naisel aga sünnib poeg Oidipus, kellel õnnetuse vältimiseks puuritakse jalad läbi (oidipus tähendab tõlkes ,,paistetanud jalgadega"). Ta antakse karjasele, kes ta ühele mäele surema viib. Poiss aga toimetatakse ühe lasteta kuningapaari kätte, kus ta üles kasvab. Hiljem tapabki oma isa. Ta abiellubki oma emaga ning valitseb Teebat, langedes vaenlase vastu võideldes. Verepilastusmotiiv. Loo mõte võiks olla tehku inimene, mida tahes, oma saatusest ta ei pääse. EELDUSED RAHVUSLIKU KIRJANDUSE TEKKEKS 13.saj Läti Henriku kroonika 150000 eestlast, animistlik maailmapilt Taani hindamisraamat 16.saj Wanradt-Koelli katekismus (1535), usureformide algus M. Luther kuulutab jumalasõna kohalikus keeles kohustuslikuks, ka eesti keeles 17
Ainestik pärit Teeba linnaga seotud müütidest. Kuningas Laios ei tohi oraakli ennustuse järgi sigitada lapsi, sest muidu sünnib tal poeg, kes tapab oma isa ja abiellub oma emaga. Laiose naisel aga sünnib poeg Oidipus, kellel õnnetuse vältimiseks puuritakse jalad läbi (oidipus tähendab tõlkes „paistetanud jalgadega“). Ta antakse karjasele, kes ta ühele mäele surema viib. Poiss aga toimetatakse ühe lasteta kuningapaari kätte, kus ta üles kasvab. Hiljem tapabki oma isa. Ta abiellubki oma emaga ning valitseb Teebat, langedes vaenlase vastu võideldes. Verepilastusmotiiv. Loo mõte võiks olla – tehku inimene, mida tahes, oma saatusest ta ei pääse. EELDUSED RAHVUSLIKU KIRJANDUSE TEKKEKS 13.saj Läti Henriku kroonika – 150000 eestlast, animistlik maailmapilt Taani hindamisraamat 16.saj Wanradt-Koelli katekismus (1535), usureformide algus – M. Luther kuulutab
kiindumuse teema. Carmen on ilus, temperamentne ja veidike isekas neiu. Keerukana ja vastuolulisena on ta enda ümber põhjustanud palju vaidlusi ja tülisi. Peale Jose armastamist kingib hoopis oma südame härjavõitlejale Escamillole. Jose ei suuda leppida sellega, et ta on Carmenist ilma jäänud ja üritab teda erinevaid moodusi kasutades tagasi võita. Kui see ei õnnestu, ähvardab too lõpuks Carmeni tappa. Ka peale seda keeldub Carmen Jose juurde tagasi minemast ja Jose tapabki ta. Carmeni tegelaskujus kajastub protest väikekodanliku silmakirjaliku moraali vastu ja võitlus inimeste tunnete vabaduse eest. See ongi andnud Carmeni kujule vabadust ja vabadusjanu üldistava tähenduse. "Carmenist" on aja jooksul leitud paljutki ootamatut ja ebatraditsioonilist: aariate asemel olid elavad stseenid ja laulud, tõsised ja lõbusad, traagilised ja koomilised stseenid põimusid omavahel, muusika oli
olnud kunagi üks ja sama isik. Niipea, kui ta armastatust sai ta mees teatas Carmen, et ei armasta teda enam ning tal on uus armastatu. Selline käitumine viis don José armukadeduse viimase piirini. Raamatu lõpus annab ta Carmenile valida: ta tapab ta ära või Carmen põgeneb temaga koos ning alustavad uut elu. Carmen ajab põikpäiselt põgenemisele vastu jutuga, et ta on tulevikku näinud ja tema saatus ongi saadid surmatud läbi don José käe läbi. Seepeale tapabki don José Carmeni ära ning annab ennast politseisse ülesse, kus ka teda ootab ees hukkamine. Raamatust lugesin ma enese tarbeks välja moraali, et armastatuga koos olemine ei ole alati see kõige tähtsam. Kedagi armastada on ilus tunne, selle pärast kannatada samuti. Kuid kui kellegi armastamise pärast sa oma elu teadlikult ära rikud ning sellest endale veel aru ka annad on täielik lollus. Don José soovis koos Carmeniga põgeneda, tal oli pideval sisemised
Atreuse poeg Agamemnon on pidanud Aulises ohverdama oma tütre Iphigeneia, et Trooja alla pääseda. Pärast Trooja sõda tuleb Agamemnon koju orjatarist liignaise, trooja kuninga Priamose tütre Kassandraga. Klytaimestra võtab mehe teeseldud rõõmuga vastu, kuid tapab ta oma armukese Aigisthose abiga. Oraaklilt ettekuulutuse saanud Agamemnoni poeg Orestes peab isa eest kätte maksma. Kodus õhutab teda tagant ka õde Elektra ning Orestes tapabki nii ema kui ka selle armukese. Meelte-segaduses Orestest jälitavad kohutavad erinnüsed (fuuriad, kättemaksu- jumalannad). Apollon soovitab tal Ateenasse minna. Jumalanna Athena moodustab Areopaagil kodanikekohtu, kus Orestes õigeks mõistetakse. Veritasu on lõppenud, lepitatud erinnüsed muutuvad heatahtlikeks kaitsejumalannadeks eumeniidideks. Triloogia lõpeb üleva apoteoosiga (ülistus, pidulik lõpposa). "AHELDATUD PROMETHEUS"
Triloogia · Atreuse poeg Agamemnon on pidanud Aulises ohverdama oma tütre Iphigeneia, et Trooja alla pääseda. · Pärast Trooja sõda tuleb Agamemnon koju orjatarist liignaise, trooja kuninga Priamose tütre Kassandraga. Klytaimestra võtab mehe teeseldud rõõmuga vastu, kuid tapab ta oma armukese Aigisthose abiga. · Oraaklilt ettekuulutuse saanud Agamemnoni poeg Orestes peab isa eest kätte maksma. Kodus õhutab teda tagant ka õde Elektra ning Orestes tapabki nii ema kui ka selle armukese. · Meelte-segaduses Orestest jälitavad kohutavad erinnüsed (fuuriad, kättemaksu-jumalannad). · Apollon soovitab tal Ateenasse minna. Jumalanna Athena moodustab Areopaagil kodanikekohtu, kus Orestes õigeks mõistetakse. Veritasu on lõppenud, lepitatud erinnüsed muutuvad heatahtlikeks kaitsejumalannadeks eumeniidideks. · Triloogia lõpeb üleva apoteoosiga (ülistus, pidulik lõpposa). "AHELDATUD PROMETHEUS"
Järgmine tsitaat ,,Kel teoks on julgust, see ei kohku öeldu ees." ütleb, et kes julgeb teha halba, see ei tohi ka selle ees kohkuda, mis talle öeldakse. ,,Kuningas Oidipuse" peategelaseks on kuningas Oidipus, kes on kasulapsena üles kasvanud võõras peres, ilma et ta ise seda teadis, et ta oli kasulaps. Kui ta kuuleb ennustajalt, et ta tapab kunagi oma isa ja abiellub emaga, lahkub ta vanemate juurest, et hoida ära ennustuse täitumist. Teel ta aga tapabki oma päris isa ja abiellub oma emaga ja saab kuningaks teadmata, et nad tema päris vanemad on. Üks ennustaja räägib talle, et ta peab leidma endise kuninga tapja, kelle kohale ta oli asunud, et linnast kaoks laastav katk. Oidipus hakkabki mõrvarit otsima, kuni lõpuks saab teada, et tema ise ongi see mõrvar. Selle tagajärjel tuleb välja, et kuningas kelle kohale ta oli asunud ja kelle ta oli tapnud oligi tema päris isa ning naine kellega ta oli abiellunud oli tema tegelik ema
Sisu: Atreuse poeg Agamemnon on pidanud Aulises ohverdama oma tütre Iphigeneia, et Trooja alla pääseda. Pärast Trooja sõda tuleb Agamemnon koju orjatarist liignaise, trooja kuninga Priamose tütre Kassandraga. Klytaimestra võtab mehe teeseldud rõõmuga vastu, kuid tapab ta oma armukese Aigisthose abiga. Oraaklilt ettekuulutuse saanud Agamemnoni poeg Orestes peab isa eest kätte maksma. Kodus õhutab teda tagant ka õde Elektra ning Orestes tapabki nii ema kui selle armukese. Erinnüsed hakkavad Orestest jälitama ja Apollon soovitab tal Ateenasse minna. Jumalanna Athena moodustab kodanikekohtu areopaagi, kus Orestes õigeks mõistetakse. Veritasu on lõppenud, erinnüsed muutuvad heatahtlikeks kaitsejumalannadeks eumeniidideks. Triloogia lõpeb üleva apoteoosiga (ülistus, pidulik lõpposa). Iga pahategu ootab õiglane karistus, mis on jumaliku õigluse tööriist
vürstitariga, kes talle varsti armastust avaldab, kuigi samal ajal annab lootust ka Grusnitskile, kes armukolmnurgast suure skandaali korraldab. Grusnitski kutsub Petsorini duellile ja hukkub. Veera lahkub oma mehega Pjatigorskist, sest tema abikaasa saab teada, et Veera pole truu. Petsorin elab seda kaua üle. Teos jätkub sõjaväeaegade meenutamisega ja ta räägib loo Vulcist, kellega ta saatuse olemasolu peale kihla vedas. Petsorin ennustas Vulicile peatset surma ja üks purjus mees tapabki ta ära. 17. ,,Anna Karenina" Stepan Oblonski on oma naise Dollyga tülis, sest ta pettis teda guvernandiga. Kumbki ei taha omal algatusel ära leppida, aga kui Stepani õde Anna Karenina linna tuleb, andestab Dolly mehele. Maalt linna tuleb Stepani sõber Konstantin Levin, sest ta armastab Kittyt, Dolly õde, ning tahab teda kosida. Kitty keeldub, sest ta armastab Vronskit, kes üldse abielluda ei taha
Sonja armus temasse. Raskolnikov räägib Sonjale ka oma kuritööst. Hoolimata sunnitööle saatmisest nende armastus ei lahtu. Peamised tegevusliinid: a. Raskolnikov ja tema kuritöö Tema kuritöö motiive on palju. Kuid peamiseks ajendiks sai nende kõige kokkulangemine. Jagab inimesed kaheks: ühed, kellel on õigus midagi teha. Peab end sinna hulka kuuluvaks ning seega tapabki Aljona. 3 Raskolnikovi arvates on inimene loomult hea, tark ja õiglane, kuid ta pooldab ühtlasi isiksuse õigust ebaõiglast maailma arukalt ümber teha, kohkumata tagasi vägivalla ees (üks väike kuritegu tuhande heateo vastu). Ükski Raskolnikovi lootus ega ootus ei täitunud. Inimkonna
Seletus sellele seisneb järgmisel 107 analoogial. Oletame seda, et meil on tegemist filmiga. Film kinolinal on teatavasti liikuvad pildid pildid, mis ajas kiiresti järgnevad üksteisele. Oletame seda, et film jutustab mingisugust lugu. ,,Sellise mehaanikaga" on tegelikult ka meie Universum nii nagu seda on kirjeldatud peatükis ,,Universumi kinematograafiline efekt". Kui inimene tapabki minevikus oma vanaema, siis ei juhtu tegelikult mitte midagi. Sellepärast, et näiteks kui me filmist ühe kaadri välja lõikame ehk ühe pildi filmiribalt ära lõikame, siis teised kaadrid ( ehk pildid ) ju jäävad alles. Sama on tegelikult ka ,,vanaema paradoksiga". Minevikus teda tappes ta ei sure ja ei sure ka ajarändur ise. 4. Kui inimene rändab ajas tagasi ja tapab oma vanaema, siis kui seda tehes mingisugusel
juhtugi midagi ei ajaränduri endaga ega ka tema vanaemaga. Seletus sellele seisneb järgmisel analoogial. Oletame seda, et meil on tegemist filmiga. Film kinolinal on teatavasti liikuvad pildid pildid, mis ajas kiiresti järgnevad üksteisele. Oletame seda, et film jutustab mingisugust lugu. ,,Sellise mehaanikaga" on tegelikult ka meie Universum nii nagu seda on kirjeldatud peatükis ,,Universumi kinematograafiline efekt". Kui inimene tapabki minevikus oma vanaema, siis ei juhtu tegelikult mitte midagi. Sellepärast, et näiteks kui me filmist ühe kaadri välja lõikame ehk ühe pildi filmiribalt ära lõikame, siis teised kaadrid ( ehk pildid ) ju jäävad alles. Sama on tegelikult ka ,,vanaema paradoksiga". Minevikus teda tappes ta ei sure ja ei sure ka ajarändur ise. Kui inimene rändab ajas tagasi ja tapab oma vanaema, siis kui seda tehes mingisugusel põhjusel
Seletus sellele seisneb järgmisel 113 analoogial. Oletame seda, et meil on tegemist filmiga. Film kinolinal on teatavasti liikuvad pildid – pildid, mis ajas kiiresti järgnevad üksteisele. Oletame seda, et film jutustab mingisugust lugu. „Sellise mehaanikaga“ on tegelikult ka meie Universum – nii nagu seda on kirjeldatud peatükis „Universumi kinematograafiline efekt“. Kui inimene tapabki minevikus oma vanaema, siis ei juhtu tegelikult mitte midagi. Sellepärast, et näiteks kui me filmist ühe kaadri välja lõikame ehk ühe pildi filmiribalt ära lõikame, siis teised kaadrid ( ehk pildid ) ju jäävad alles. Sama on tegelikult ka „vanaema paradoksiga“. Minevikus teda tappes ta ei sure ja ei sure ka ajarändur ise. 4. Kui inimene rändab ajas tagasi ja tapab oma vanaema, siis kui seda tehes mingisugusel
annaabi.ee 
