SVING Rasmus ja Eerik MIS ON SVING? Sving, ka svingmuusika (swing, swing music) on džässmuusika stiil, mis sai alguse 1930. aastatel New Yorgis Sving oli 1930. aastate valdav muusikastiil, mille kuldajal (1935-1945) saavutas jazz suurima kaubandusliku edu Svingmuusika kõlas nii tantsusaalides, muusikalides, kinolinal, kui ka raadios Svingis sulasid ühte kaks tendentsi – orkestraalne ja solistlik MIS TEEB TRADITSIOONILISEST JAZZIST SVINGI? Jazz-muusika esitajaid oli korraga rohkem, st svingorkestris oli rohkem muusikuid, kui traditsioonilistes jazz-ansamblites Sving on improvisatsioonivaesem – Meloodiad olid kas originaalloomingud või arranžeeringud populaarsetest lauludest, enamasti bluusidest Svingmuusikat kasutati ka tantsumuusikaks
SVING Sving (ingl swing- õõtsuma, kiikuma) sai alguse 1930. aastatel New Yorgis, mis kujunes järgmiseks jazz-i pealinnaks pärast Chicagot. Svingi kuldaeg kestis ligikaudu 10aastat: 1935-1945. Sving oli 1930. aastate valdav muusikastiil, sel ajal saavutas jazz suurima kaubandusliku edu. Svingmuusika kõlas nii tantsusaalides, muusikalides, kinolinal kui ka raadios. Sving oli esimene jazz- muusika stiil, mis levis ka Ameerika Ühendriikidest väljapoole. Svingi võib iseloomustada kui ,,nelja löögi jazz'i", sest seal paigutuvad rõhud kõigile neljale löögile. Lisaaktsent 2. ja 4. löögil annab svingile erilise kiikuva ja õõtsuva rütmika. Svingi meloodiad olid ka originaallooming või arranzeeringud populaarsetest lauludest, näiteks bluusidest. Svingi harmoonia oli
1920. aastate Ameerika ja Euroopa moetants Blues Väga aeglane swingmuusika järgi tantsitav tants Kirjeldatud kui 3 minuti pikkust abielu Collegiate shag Kiire tants ragtime muusika järgi tantsimiseks Sündinud New Orleansis St. Louis shag Väga kiire ja energiline paigaltants Balboa Mitmete swingtantsude segunemisel sündinud tants Tantsitakse ülerahvastatud tantsusaalides kiire muusika järgi Pärit Lõuna-Californiast Balboa saarelt East coast swing Lihtsaim kõigist swingtantsudest Loodud ameerika tantsuõpetajate poolt 1942. aastal Tahetakse teha keeruline lindy hop "valgele ameerikale rassiliselt vastuvõetavaks" Swingi ring- ja rivitantsud Partnerita rühmatantsud Big Apple Shim Sham Shimmy Jitterbug Stroll Booie-Bären Stroll
Sving Mis see on? Sving on jazzmuusika stiil, mis sai alguse 30. aastatel New Yorgis, mis kujunes järgmiseks jazz'ipealinnaks pärast Chicagot. Sving oli 30. aastatel valdav muusikastiil ning selle hiigelajal saavutas jazz suurima kaubandusliku edu. See kõlas nii tantsusaalides, muusikalides, kinolinal kui ka raadios ning oli esimene jazzmuusikastiil, mis levis Ühendriikidest väljaspoole. Mille poolest see erines? Sving erines oma eelkäijatest selle poolest lihtsama harmoonia, suurema esitajakoosseisude (tekkisid bigbändid) ja rütmifiguuri poolest. Svingi harmoonia ja meloodia Svingi harmoonia erines eelnevate jazz'i alaliikidega lihtsama, kergema ja euroopalikuma harmoonia poolest. Svingi meloodiad olid kas originaallooming või arranzeeringud
Juba algusaegadest sisaldas tants pööret. 16 sajandil muutus Volta Lääne-Euroopas populaarseks. Volta nõuab, et tantsupartnerid oleksid lähestikku ning naine asetseb mehest vasakul. Mees hoidis naist puusast, naine aga oma paremat kätt mehe õlal ja vasakuga hoidis kleiti. See oli vajalik, et kleidi saba üles ei läheks, kuna tantsus pidi mees naist tõstma. 19. sajandiks oli tants väga populaarne Viinis, seda tantsiti suurtes tantsusaalides, kus tantsis ligi 6000 tantsijat. Läbi sajandi stabiliseerus ja oli edaspidi tuntud Josef ja Johannes Straussi muusika järgi. Muusika oli küll valsi rütmis, kuid kiirem ja kuna eeltoodud heliloojad olid pärit Viinist, saigi tants nimeks viini valss. Iseloomustus Viini valss on pöörlev tants, kus tantsijad peavad pidevalt üksteise ümber pöörlema, vahepeal on ka mitte pöörlevad sammud, et muuta pöörlemise suunda
Tema isa, Mathias Hayden, oli tõllassepp. Ta armastas muusikat väga ning mängis ka harfi. Tema ema, Maria Haydn, töötas kohaliku rikkuri kokana. Haydni perekond armastas muusikat. Tema lapsepõlv oli raske ning kohati karm. Juba kuue aastasena laulis ta Viini Püha Stefani katedraali laulukooris, kust sai Haydn ka koolihariduse. Andeka õpilasena võeti teda tihti ka õukonda musitseerima. Toomkoolist lahkus Haydn 17. aastaselt häälemurde tõttu. Häälemurdele järgnes pillimehetöö tantsusaalides. Peale seda töötas Haydn ka pikemat aega kelnerina. Täiskasvanuiga Haydni vanemad soovisid, et pojast saaks vaimulik. Haydni muusikalist tegevust tema vanemad ei toetanud, seega teenis elatist klaveri õpetajana ning viiuldajana orkestrites ja ansamblites. Tol perioodil kirjutas ta klaveripalasid ning kergemat orkestri muusikat. Aastal 1759 sai Haydn'st krahv Morini õukonna kapellijuht. Sel ajal valmis ka tema esimene sümfoonia.
keerulisemad. Võrreldes cool jazz'iga oli bebop aga lärmakam. Kuulsaimad bebop'i muusikud olid pianist Thelonius Monk, altsaksofonist Charlie Parker ja trompetist Dizzy Gillespie. Thelonius Monk Charlie Parker Dizzy Gillespie Bebop ei olnud mõeldud tantsimiseks ja seega said muusikud mängida kiiremas tempos. Swing ja bigbändid olid leidnud põhilist rakendust tantsumuusikas, mis kõlas nii tantsusaalides, heliplaatidel kui raadio vahendusel. Suurte orkestrite asemele hakati moodustama 4-5 liikmelisi ansambleid. Klassikaline bebopi ansambel koosnes saksofonist, trompetist, klaverist, kontrabassist ja trummidest. Pillidel hakati kasutama äärmisi registreid, mis kõlasid vilistavalt ja kriiskavalt. Ka harmoonias hakati kasutama kõrvale võõraid kooskõlasid. Meloodiline joonis muutus keerukamaks, improvisatsioonid kujutasid kiirete passaažidega käike. Kasvas löökriistade
duetti, 60 kvartetti ja umbes 100 koorilaulu. • Võrdväärne Johann Sebastain Bachi ja Ludwig van Beethoveniga. 2 HELILOOJA ELU • Pärines Põhja-Saksa paljulapselisest vaesest perekonnast. • Isa oli kontrabassimängija Hamburgi teatris, Brahms sai isalt palju õpetussõnu. • Pere majandusliku toetamise eesmärgil teenis tulevane helilooja elatist klaverimänguga kõrtsides, tantsusaalides ja jõukate perekondade kodukontsertidel. • 19-aastaselt läks Brahms klaverisaatjana kontsertreisile mööda Saksamaad, kus ta tutvus tänapäeval tuntud muusikutega, näiteks pianist Clara Schumanniga ja viiuldaja Joseph Joachimiga. HELILOOJA ELU • 1856-1862 elas ja töötas Hamburgis, toimetas trükki vanade meistrite töid, tegutses dirigendina ja andis klaveritunde. • Alates 1862. aastast oli Brahms seotud Viiniga
Tantsu juured põlvnevad flamencost . 5. Dzaiv on lõbus, kiireim Ladina-Ameerika tants, mis küll tõeliselt ei olegi Ladina-Ameerika tants, vaid mõneti leiutatud tants mõjutustega Aafrika/Ameerika swingist. Tants pakub väga elavat liikumist kombineerudes swingtantsuga, mille intonatsioon on 2. ja 4. muusikalisel löögil. Mõiste ,,SELTSKONNATANTS" hõlmab tantsusammude, muusika ja stiilide kogumit, mis on kasutusel tänapäevastel tantsuõhtutel erinevates tantsusaalides. Seltskonnatantsija omab mõningast kogemust erinevate muusikarütmide saatel liikumisest ja osaleb ühises ,,tantsus" ,,partnerina". AJALOOST Moodsa (Modern) tantsu ajaloo alguseks loetakse Valsi ilmumist tantsusaalidesse aastal 1812. Viini Valsi kiireteks keerutusteks ei sobimud enam vanaaegne avar tantsuhoid. Samas tundus paljudele aadlikele ,,jälestav", et nende armsam või abikaasa on ,,võõraga" niivõrd vahetus kehalises kontaktis.
3. Slaid Johannes pärines paljulapselisest kitsaste majanduslike oludega perekonnast. Tema isa oli kontrabassimängija Hamburgi teatris, aga oskas ka mitut muud pilli mängida. Isa käest sai Brahms tublisti õpetusi. Pärast võttis ta veel teistelt palju õpetust ning arenes kiirelt. Pere majandusliku toetamise eesmärgil teenis tulevane helilooja elatist klaverimänguga kõrtsides, tantsusaalides ja jõukate perekondade kodukontsertidel. 19-aastaselt läks Brahms klaverisaatjana kontsertreisile mööda Saksamaad, kus ta tutvus tänapäeval tuntud muusikutega, näiteks pianist Clara Schumanniga ja viiuldaja Joseph Joachimiga. 4. Slaid 1856-1862 elas ja töötas Hamburgis, toimetas trükki vanade meistrite töid, tegutses dirigendina ja andis klaveritunde. Alates 1862. aastast oli Brahms seotud Viiniga. Ta võitis ruttu tuntuse ning lõi ühe
Samba on seltskonnatantsuna väga erinev Brasiilia karnevalidel tantsitavast sambast. Havannas läks rumba moodi 1890. aastatel ning oli oma sensuaalse iseloomu tõttu algselt keelatud tants. Samba pärineb maxixest ,sammud pärinevad ka afrobrasiilia candomblé rituaalidest ja capoeira angolast. Samba nime all sai uus tants tuntuks alates 1914. aastast, jõudis Euroopasse 192324 kuid tantsusaalides laiema levikuna jõudis alles pärast Teist maailmasõda. Võistlustantsus on samba LadinaAmeerika tantsude seas avatantsuks, tempo on u 5052 takti minutis. 4 Paso doble Paso doble on võistlustants, mis kujutab tegelikult härjavõitlust. Tants jaguneb neljaks osaks. Esimene osa kirjeldab toreadoori saabumist areenile, tema tutvustamist publikule. Teises osas saabub härg ning algab võitlus. Paso doble
graatsiliseltilmekas kontuuris, teisalt aga taotleti ekstravagantsemat temaatikat. Tantsiti erootilisi tantse ja matkiti masinlikku liikumist, anduti iharale uimale samavõrra kui halastamatule rütmile. Samba Samba on Aafrika juurtega Brasiilia tantsu ja muusikastiil, mis kujunes välja 20. sajandi algul Rio de Janeiros. Samba tants on elav ja rütmikas. Sambale on omane väga liikuv puusavöö. Samba nime all sai uus tants tuntuks alates 1914. aastast, jõudis Euroopasse 192324 kuid tantsusaalides laiema levikuna jõudis alles pärast Teist maailmasõda. Tantsupidu Üldtantsupeo alusepanijaks võib pidada 1934. aastal aset leidnud I Eesti Mängude tantsu ja võimlemispidu. Üritusel esines 1500 rahvatantsijat. II üldtantsupidu (II Eesti Mängud) toimus 1939. aastal, esinejaid oli seal juba 1800. II maailmasõja ajal katkes ka nooruke tantsupidude traditsioon. III üldtantsupidu toimus 1947. aastal. Esinejaid oli 840. 1950
- Afroameerika muusika on mustade orjade pärand.(töölaulud, gospel, spirituaalid) - Improvisatsioonilisus. - Eeslaulja ja koori vaheldumine. - Vaba rütmitunnetus. - Marsiorkestrite pillid osteti ja mustanahalised hakkasid improviseerima. - Otsesteks allikateks ka ragtime ja bluus. Ragtime - Hiilgeaeg ligikaudu 1890-1915. - Arendasid välja mustanahalised (lõuna-ja lääneosariikides) kõrtsides ja tantsusaalides. - Esimene stiil, mida aksepteerisid ka valged. - Algul vaid klaverimuusikas (kirjapandud, puudus improvisatsioon). - Paarisarvulises taktimõõdus ja marsitempos. - Scott Joplin - peetakse ragtime kuningaks. - Hiljem kandus ka orkestrimuusikasse. Bluus - Kujunes 19.saj teisel poolel Ameerika lõunaosariikides. - Algul peamiselt kitarr või bandžo saatel soololaul. - Hääl libiseb veerandtoonide kaupa, nagu lauldaks mustalt.
päriliku vaimuhaigusesse. Looming. Klaverimuusika- väikevormid klverile nt karneval ,,Sünfoonilised etüüdid" Soololaulud- kolm tsüklit- ,,Poeedi armastus", ,,Naise elu ja armastus" ja ,,Mirdid" Johannes Brahms (1833- 1879) On Saksa helilooja. Sündis Hambourgis. Isa oli tal vabakutseline muusik. Lapsepõlves omandas ta hea klaverimängu oskuse ja 16 aastaselt esines esmakordselt pianistina ja esitas ka ühe omaloomingulise teose. Noorena töötas kõrtside, mängis kõrtsides ja tantsusaalides, klaveritunde andes. 19aastaselt läks kontsertreisile mööda Saksamaad, kus ta tutvus kuulsate heliloojatega. Teistehulgas ka Robert Schumanni abikaasa Claraga, kellega sidus kiindumus elulõpuni, tänu sellele jäi poissmeheks. Ta on pühendanud Clarale mitmeid teoseid. Elutee on seotud Hambourgi ja Viiniga. Hambourgis tegutses dirigendina ja andis klaveri tunde, Viiis phendas ennast loomingule, tegeles pisut ka dirigeerimisega, oli Viini muusika elu juhtfiguur.
kolm sammu. Esimese taktiosa liikumist venitatakse kergelt teise arvel. Lugedes rütmi "üks- ja-kaks", kõverdatakse jalad ühe ja kahe peal põlvest, "ja" peal jalad sirutuvad, andes kokku iseloomuliku vetruva üles-alla liikumise. Sambale on omane ka väga liikuv puusavöö. Samba pärineb maxixest (nn Brasiilia tango), sammud pärinevad ka afro-brasiilia candomblé rituaalidest ja capoeira angolast. Samba nime all sai uus tants tuntuks alates 1914. aastast, jõudis Euroopasse 1923-24 kuid tantsusaalides laiema levikuna jõudis alles pärast Teist maailmasõda. Seltskonna-sambast hoopis erinev on Brasiilia karnevalidel tantsitav samba, millest on kujunenud palju eri stiile, nt samba no pé, samba de gafieira, samba pagode, samba axé. Samba de gafieira on kõige keerulisema koreograafiaga ning seda õpetatakse ka arvukates sambakoolides. Võistlustantsus on samba Ladina-Ameerika tantsude seas avatantsuks, tempo on u 50-52 takti minutis. CHACHA: Ehk cha-cha-cha on 1940
Maailmale tutvustatakse mokasiini lõikega kingi. Sportlikel üritustel kannavad mehed sandaale. 1920ndad: Orient ja Art Deco Kahekümnendate kingadisain ei olnud moe lineaarse arengu tulemus. See oli hoopis traditsioonide lõhkumine, mis väljendus värvide, tekstuuride ja dekoratiivelementide mässus. Kleidi alaserv lühenes kiiresti põlvini ja dekaadi teises pooles ka kõrgemale, paljastades jalanõud rambivalgusele. Jalaõudelt nõuti vastpidavust, sest tantsusaalides kõlas Charleston ja foxtrot. Moodne ja sotsiaalselt vabanenud naine käis kõrgetel kontsadel, lõikas endale poisipea, kuulas dzässi, tantsis klubides, suitsetas ja trimpas meestega võrdselt. T-rihmadega, peene Louis stiilis kontsaga õhtukingad olid moes. Sama lõikega lahtised kingad võidavad kahekümnendate keskel populaarsust ja neid kantakse nii õhtukleidi kui ka spordirõivastega. Kedagi ei sokeerinud enam paljas jalg. Kui algul oli moes orient, siis
said neist moetantsud, nagu ka rock`n rollist 50-ndatel aastatel. See ongi nn. "tantsuhullustuse" ajajärk ja siitpeale sai hoogu ka võistlustantsu areng. Ladina-Ameerika tantsud Samba Samba on Aafrika juurtega Brasiilia tantsu- ja muusikastiil, mis kujunes välja 20. sajandi algul Rio de Janeiros. Samba tants on elav ja rütmikas, 2/4 taktimõõdus, kuid igas taktis tehakse kolm sammu. Samba jõudis Euroopasse 1923-24 kuid tantsusaalides laiema levikuna jõudis alles pärast Teist maailmasõda. Cha-Cha Ehk cha-cha-cha on 1940. aastate lõpus Kuubal sündinud 4/4 taktimõõdus Ladina-Ameerika tants. Eriti populaarne oli cha-cha-cha 1950-ndate paiku, praegu seltskonnapidudel seda eriti palju ei mängita-tantsita. Võistlustantsuporgrammi on ta aga jäänud ja seal ka tublisti arenenud. Cha-cha- cha´d õpetatakse ladina tantsudest üsna esimeses järjekorras, sest seda on lihtne tantsida muusikasse ja algajal kerge omandada.
mis tihti sulatavad endasse erinevate rahvaste kultuurimõjusid. Paljud neist tantsudest on saanud ülemaailmselt populaarseteks seltskonna-javõistlustantsudeks. Samba Samba on Aafrika juurtega Brasiilia tantsu- ja muusikastiil, mis kujunes välja 20. sajandi algul Rio de Janeiros. Samba tants on elav ja rütmikas, 2/4 taktimõõdus, kuid igas taktis tehakse kolm sammu. Samba jõudis Euroopasse 1923-24 kuid tantsusaalides laiema levikuna jõudis alles pärast Teist maailmasõda. Cha-Cha Ehk cha-cha-cha on 1940. aastate lõpus Kuubal sündinud 4/4 taktimõõdus Ladina-Ameerika tants. Eriti populaarne oli cha-cha-cha 1950-ndate paiku, praegu seltskonnapidudel seda eriti palju ei mängita-tantsita. Võistlustantsuporgrammi on ta aga jäänud ja seal ka tublisti arenenud. Cha-cha- cha´d õpetatakse ladina tantsudest üsna esimeses järjekorras, sest seda on lihtne tantsida muusikasse ja algajal kerge omandada.
praegusegi rütmimuusika avaldusvorme. 50-ndate aastate algul hakkas Ameerikas üha enam valgeid noori huvi tundma mustade muusika vastu. Neid tõmbas ligi see, mis tollases popmuusikas ja country ja westernis puudu jäi- tõelisust kajastavad tekstid, lihtne ning peenutsemata musitseerimine ja muidugi rütm. Selle huvi rahuldamiseks hakati otsima ja ostma spetsiaalselt afro- am eerika turu jaoks toodetud h eliplaate (nn. “race records”) nin g käima neegrigetode tantsusaalides. Valgete noorte vaimustus rhythm and bluesist viis selleni, et nad ka ise sellist muusikat mängima hakkasid. Tekkis nii- öelda “valge” ja “m usta” m uusika sulam . ”V alge” ro ck’n’roll arenes “m ustast” rh ythm and bluesist, lisades sellele “v alge” countrymuusika ja popmuusika elemente. II maailmasõjal oli rock i’n ’rolli sünnis oma osa. Ameerika Ühendriikides kutsuti armeesse nii musti kui valgeid noormehi väga erinevates paikadest. Sõjaväes toimus
paljudele trompetistidele) ja altsaksofonist Charlie Parker (1920-1955). Viimasest sai kaasaegse jazzi tõeline suurmeister, nagu Louis Armstrong oli traditsioonilise jazzi suurmeister. Teda võib pidada ka bebopi stiili rajaks ja ka muusikuks, kellest kaasaegne jazz on väga palju mõjutusi saanud. Bebopi stiil ei ole enam kaugeltki sädelev, elegantne tantsumuusika, nagu seda oli swing. Swing ja bigbändid olid leidnud põhilist rakendust tantsumuusikas, mis kõlas nii tantsusaalides, heliplaatidel kui raadio vahendusel. Suurte orkestrite asemele hakati moodustama 4-5 liikmelisi ansambleid. Pillidel hakati kasutama äärmisi registreid, mis kõlasid vilistavalt ja kriiskavalt. Ka harmoonias hakati kasutama kõrvale võõraid kooskõlasid. Meloodiline joonis muutus keerukamaks, improvisatsioonid kujutasid kiirete passaazidega käike. K asvas löökriistade osatähtsus, kontrabassile jäi vaid põhirütmi mängima. Rütm oli rahutu ja etteaimamatu,
Teda võib pidada ka bebopi stiili rajaks ja ka muusikuks, kellest kaasaegne jazz on väga palju mõjutusi saanud. Pärast Charlie Parkerit ei olnud jazz enam see kes ta oli enne. Mis on Bebopile omane: · Bebopi stiil ei ole enam kaugeltki sädelev, elegantne tantsumuusika, nagu seda oli swing. · Swing ja bigbändid olid leidnud põhilist rakendust tantsumuusikas, mis kõlas nii tantsusaalides, heliplaatidel kui raadio vahendusel. · Suurte orkestrite asemele hakati moodustama 4-5 liikmelisi ansambleid. · Pillidel hakati kasutama äärmisi registreid, mis kõlasid vilistavalt ja kriiskavalt. · Ka harmoonias hakati kasutama kõrvale võõraid kooskõlasid. · Meloodiline joonis muutus keerukamaks, improvisatsioonid kujutasid kiirete passaazidega käike. 24
53 Alates 1925. aastast toimusid džässi raadioülekanded otsesaadetena tantsusaalidest, samal ajal hakkas raadiotoimetus hankima ka välismaiseid, nt Paul Whitemani, Ted Lewise jt džässiplaate. 1925 mängis Djurgårdenis kaks nädalat Sam Woodingi 11-meheline neegrite džässbänd, kus solistiks oli Adelaide Hall. Nende kaudu jõudis Rootsi siis veel USA-ski vähetuntud D. Ellingtoni looming. 1926 algas charlestoni võidukäik tantsusaalides; džäss arenes kiiresti ja juba 1920. aastate lõpupoole vahetas bluus rägtaimi välja (Bruér 1998: 65). 35 “Alexander’s Ragtime Band” (1913), mille kohta P. Haavisto (2000: 25) märgib, et lindistuse tase oli üllatavalt hea. Kui siia lisada veel Soometki külastanud Eric Borchardi diksiländ- orkester (1929), legendaarne Josephine Baker koos oma 16-mehelise orkestriga (1933), Edgar
annaabi.ee 
