mereväeohvitseri Fabian Gottlieb von Bellingshauseni juhitud Vene ekspeditsioonist, kuhu suure tõenäosusega kuulus ka eestlasi: nimed Olev Rannakoppel ja Paul Jakobson vihjavad sellele. Veel on teada, et 20. sajandi algul sai Vihula valla mehest Gustav Hämalasest Lõunaookeanis hülgeid küttiva Norra laeva kapten, maetud on ta Lõuna-Georgia saarele. Teise maailmasõja ajal põgenes Eesti perekond Oona USAsse sõjapakku. Perepoegadest said esimesed eestlased, kes Antarktikas talvitusid, kuid ajalukku kirjutasid nad end oma teadussaavutustega: Henn tegeles eri tüüpi virmaliste füüsikaliste tagamaade väljaselgitamisega, osales jääkihtide vanuse määramises ja isegi pingviinide koduinstinkti uurimises ning Haini erialaks oli ionosfääri uurimine. Mount Oona ja Oona Cliff on nimetatud nende auks. Pärast seda, alates 1957. aastast, on vähemalt 22 eestlast osalenud seal kõige erinevamates
*Venemaa soovis Ingerimaad. *Poola soovis Eesti-ja Liivimaad. *Taani Soovis Holsteini. *Ööl vastu 12.veebr.1700-Saksi väed ründasid Riiat.Algas Riia pikaajaline piiramine. *Taani<->Rootsi. 1700.a august-Traventhali rahu. *Venemaa<->Rootsi. 19.nov 1700- Narva lahing. *1700/1701-Rootsi väed karl XII juhtimisel talvitusid laiusel. *1701 suvi-Riia vabaneb piiramisrõngast. Riia väed tungisid Poola aladele. *1706a.-Altranstadti rahu-Poola astus sõjast välja . *1701a.-Erastvere lahing } Vene väed saavutasid võidu *1702a.-Hummuli lahing } Rootsi vägede üle. *1704a-Venelased vallutasid Tartu ja Narva. *Vene väed saavutasid edu ka Ingerimaal.
Alates 1965. aastast on Nigulas tegeletud jõhvika kultiveerimisega ja sellealaste uuringutega. Loodud on Nigula kollektsioon -- Eesti jõhvikavormide genofond. Nigula LK piltidel Huvitavat Nigula Metsloomade Taastuskeskuse (metsloomade turvakodu) tegevus algas 1993. aastal. Esimene abivajav asukas oli noor hiireviu, kelle pesa ja kaaslane olid hävinud metsaraietööde käigus. Järgmisel aastal oli abivajajateks 2 kodukakku, 1997. a. talvitusid turvakodus 3 valgetoonekurge ning ravimisel oli üks tulistatud kühmnokkluik. Iga aastaga on abivajajate arv suurenenud (ka informatsiooni levimise tõttu) ning 2001. aastal vajas juba 372 isendit ning 12 pesakonda taastuskeskuse abi. Praeguse seisuga on turvakodu abi vajanud isendeid 117 liigist, kes kõik on vajanud erinevat hooldust ja toitu. Kährikupoega õpetatakse pudelist jooma Külastajale
Hertsog Magnus Liivimaa kuningas Ivo Schenkenberg Liivimaa hannibal, väesalkadega vallutajast käsitööline Stefan Batory Poola kuningas vol 2 Põhjasõda (1700-1721) Miks? Saada tagasi Rootsi poolt vallutatud alad. Kes? Rootsi vs. Poola-Vene-Taani Narva lahing-tähtsus ja mis toimus? Piirati sisse Narva, ei olnud venelastele edukas (nälg, halvakvaliteediline sõjatehnika jne.) Lumetorm puhus venelastele vastu, rootslased alistasid venelased. Rootsi väed talvitusid Laiusel ja sõjategevus kandus Leedu ja Poola aladele Eesti rahvastiku vähenemine pärast Liivi sõda. Eelkõige põhjuseks katk, nälg ja sõjategevus. Rootsi ja Poola hakkasid enda rahvast oma Liivimaa aladele ümber asutama. Rootsi aeg. Isikud Forselius õpetas talupoegi lugema, lõi seminari, kus koolitati uusi köstreid ja koolmeistreid. Aabits ka tematehtud. Gustav II Adolf Rootsi kuningas, tõi eesti aladele hariduse TÜ ja GAG näol. Haridus
Veebruar 1700 - ründasid taanlased Rootsi valdusi Põhja-Saksamaal August 1700 – rootslased ründasid Kopenhaagenit – Taani oli sunnitud sõjast välja astuma Samal ajal Venemaa kuulutas sõja Rootsile Sõja algus Sügisel 1700 – Vene väed piirasid Narvat Rootsi kuningas Karl XII saabus vägedega Eestisse Novembris toimunud Narva lahing – venelaste suur lüüasaamine Lugege dokument lk.91, vastake küsimusele lk.93! Rootsi väed talvitusid Laiusel Sõja jätkumine 1701 – Erastvere lahing 1703 – suur vene vägede rüüsteretk 1703 – vene vägede edu Ingerimaal – algab Peterburi rajamine 1704 – Narva ja Tartu piiramine ja vallutamine Sõja jätkumine 1708 - Poola sõlmis vaherahu Rootsiga 1708 - Tartu, Valga, Narva kodanike küüditamine 1708 - Tartu kivist hooned lasti õhku Käsu Hansu nutulaul 1709 - Poltaava lahing Poltaava lahing Poltaava lahing
püssirohi oli venelastel otsakorral. Lahingu ajal on puhkes lumetorm, mis toetas rootslasi puhudes venelastele näkku. Hoolimata sellest, et venelasi oli 2 x rohkem purustatakse venelaste kaitseliin ja sunnitakse nad põgenema. 1700 - päev pärast vastlapidustusi rünnatakse august II(poola) juhtimisel Riiat - ei vallutata koheselt, kui piiratakse edasi. Kui venelastega on arved klaarid liiguvad Rootsi väed Riia alla, vabastades see piiramisrõngast. Rootsi väed talvitusid Tartus. Eestlastele meeldis Rootsi võim - eriti talurahvale. Kevadel lahkub Karl XII Eestist koos põhiväega. Karl XII ülehindab võitu Narva all, arvates, et venelased enam ei tule. Vastupidi, nad just tahavad nüüd rohkem kätte maksta. Tsaar käskis kõik hävitada, kuid Vene vägede ülemjuhataja vastas, et kõik on juba hävitatud, mida h'ävitada annab- "Ei ole enam midagi hävitada .... ...keda kaasa ei saanud võtta pisteti läbi või raiuti tükkideks."
Teine laiendamine toimub 7…9 päeva pärast. Antakse kunstkärgi (2…3) ja ülesehitatud kärgi (2…3). Kolmas laiendamine juuni esimestel päevadel. Võib anda eranditult kunstkärjed, aga parem kui osa oleks ülesehitatud kärjed. Korpustarus laiendatakse kõigepealt pesaruum alumises korpuses. Soojade ilmade püsimisel asetatakse peale teine korpus(täidetud peamiselt kunstkärgedega). Peakorje ajaks vahetatakse alumine korpus kõige ülemisega. Kui mesilaspered talvitusid kahes korpuses, vahetatakse kevadel peale soojade ilmade saabumist korpused(ülemine alla ja alumine ülesse). 2…3 nädala pärast antakse pesa laiendamiseks 3. korpus, kus on ülesehitatud ja kunstkärjed. Neljanda korpuse lisamisel asetatakse 3. kõige alla, sellele 1., siis uus kunstkärgedega täidetud korpus ja kõige peale endine teine korpus. (enne oli 1-2-3, pärast 3-1-4-2) Perede paljundamine Loomulik sülemlemine Toimub mai lõpus või juuni alguses
TALIRAPS Uurimistöö metoodika · Aastal 2001. rajati katse sortidega: ´Express´, ´Votan´. · Katse neljas korduse blokk-asetuses, · Katselapi suurus 10m², · Külvisügavus 2...3(4) cm, · Külvisenorm 100; 150 ja 200 idanevat seemet m². · Külviaeg 9. august, 16. august, 23. august ja 30. august Eelvili · Mustkesa TALIRAPSI TALVITUMINE Kõkkuvõte: · Esimesel kolmel külviajal talvitusid talirapsi taimed kõige paremini 150 külvisenormiga · 30. augustil külvatud taimed ei suutnud talvitumiseks ette valmistuda, ning hävinesid. Sort `Wotan'on külviajas suhtes tolerantsem, kui `Express' · Taliraps `Express'talvitus kõige paremini 23. augusti külvil · Taliraps `Wotan'talvitus paremini 16. ja 23. augustil tehtud külvil
Sõja algus: · Saksi-Poola väed piiravad Riiat (jaanuaris 1700). · Taani ründas Rootsi valdusi P-Saksamaal. · Rootsi väed sundisid Kopenhaageni lähedal taanlasi sõjast välja astuma. c. Narva lahing (1700 a nov): · Venelased asusid sept.-s Narvat piirama. · Karl XII tuli oma vägedega Pärnu kaudu narvalastele appi. · Karl XII purustas Narva all kaks korda suuremad Vene väed (40 000), sõjasaagiks langes vene suurtükivägi. d. Rootsi põhivägede lahkumine Poola: · Rootslased talvitusid Laiusel. · Kevadel suundusid Rootsi peajõud Leedu ja Poola aladele, kus peagi alistati Poola. e. Venelaste esimesed võidud Eestis (1701-1704): · Peeter I ümberkorraldused armees. · 1701 algasid venelaste rüüsteretked Eestisse. · 1704 vallutas Venemaa Tartu ja Narva. · 1708 küüditati kõik tartlased Venemaale ja linn õhati. f. Kogu Eesti minek Venemaa kätte: · 1709 sõja otsustav Poltaava lahing Ukrainas, kus rootslased said hävitavalt lüüa.
söögipoolisega. Toituvad nad peamiselt rohelistest taimeosadest, seentest ning kõdunenud taimsest materjalist. Toit purustatakse hõõreli ja kitiinse lõugplaadi vahel peeneks. Paljunemiseks toimub paaritumine, mille käigus vahetatakse spermapakikesi. Mõned nädalad peale paaritumist kaevavad teod maa sisse augu ja munevad munad sinna ning umbes juulis kooruvad sealt pojad. Sügisel suunduvad teod samasse kohta talvituma, kus nad ka eelmisel talvel talvitusid. Seda võimaldab neil teha hea kohamälu olemasolu. 11 KASUTATUD KIRJANDUS 1. Ehlvest, A. 2005. Viinamäetigu toodud ja kodunenud. Eesti Loodus. 7. (http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/artikkel1165_1150.html) (17.04.2011) 2. Pau, M. 2008. Aeglane viinamäetigu hõlvab Eestit kiiresti. Tartu Postimees. 3.september. (http://tartu.postimees.ee/030908/tartu_postimees/uudised/341401
Purjetanud üle Barentsi merd, tegi Willem Arvukalt tähtsaid hüdrograafilisi avastusi. Teise retke tehti Põhja-Jäämerele, Hollandi laevastikuga, et sisse seada kaubandussuhted Hiinaga Kirdeväila kaudu. Lõpuks loobuti jäämasside tõttu Peti Väina lähedal. 1596. aastal tegi Barents kolmanda katse Kirdeväila leidmiseks, kuid reisil langes Barentsi ekspeditsioon Novaja Zemlja põhjaranniku juures jäälõksu. Ehitati elamuid ja talvitusid Novaja Zemljal, mis lõppes Willem Barentsi traagilise surmaga. Kuigi Barents ise suri, jõudsid mitmed reisijad Koola poolsaareni välja ning nad päästeti. Willem Barentsi järgi on nimetatud Barentsi meri. 13. William Baffin sündis 1584 a. Londonis ja suri 1622 a. Hormuze ranniku ligidal. Ta oli Briti meresõitja ja maadeuurija. Aastal 1612 saatis Baffin laeval ,,Patience" Põhja-Jäämere vetes maadeuurijat J. Halli, kes üritas leida Loodeväila. Kui Hall tapeti inuiidi poolt, esitas
venelaste seljataha, mis tagas kiire edu. Narva alla jõudes oli rootsi mehi vähemuses võrreldes Vene armeega. Rootsi vägi liikus otse Vene kindlustusliinide ette. 19. novembril andis Karl XII käsu rünnakuks. Parasjagu tõusis veel lumetorm, mis oli otse vastu venelastele ja rootslastele selja tagant. Vene väed põgenesid lahinguväljalt. Suur osa Vene vägede lahinguvarustusest langes Rootslaste sõjasaagiks. Rootsi väed koos kuningaga talvitusid Laiusel. 1701. aastal lahkusid Rootsi väed Eestist. Sõjategevus kandus nüüd Leedu ja Poola alale. Liivimaad kaitses väikearvuline garnison ja väliväed eesotsas Wolmar Anton von Schlippenbach. Venelased saavutavad edu: Narva kaotusest toibunud koondasid venelased oma väed uuest Pihkvasse. Neid asus juhtima Boriss Serementiev. Detsembri lõpul ületasid venelased taaskord piiri. See tuli rootslastele üllatuslikult. Erastvere mõisa juures saavutasid Vene väed esimese olulisema võidu
Rootsi väed maabusid augustis Kopenhaageni lähedal ja sundisid Taanlasi sõjast välja astuma. Venelased ei teadnud alistumisest ja alustasid rünnakut Narva alla. See oli edutu, peamiselt ebaõnne tõttu(halvad sõjariistad, pori, umbusaldus teiste sõjameeste vastu). Novembris saabusid Rootsi väed Narva alla ja venelased said lüüa(rootsalsi oli poole rohkem, lumetorm). Talvel sõjategevust ei toimunud ja Rootsi väed talvitusid Laiusel ja Tartus. Kevadel kandus suurem sõjategevus üle Leedu ja Poola aladele. Venemaa kogus end ja tegi suured ümberkorraldused. 1701 suvel agasid ende uued rüüsteretked(väejuht B. Seremetjev). Septembris edutud rünnakud Kagu-Eestis. Detsembris Erastvere lahing(venelaste võit), 1702 juulis Hummuli lahing(venelaste võit). 1704 Kantre lahing(Tartu langeb) ja Narva langemine. Ida-Eesti oli Vene võimu all. 1708 küüditati kõik Tartu elanikud Venemaale ja linn lasti õhku
Muinasaegne linn tähendas linnust või kindlust. Võimsad linnused tekkisid 11.12. sajandil. Neid 6. Aadelkond ehitati mullast ja puust, osalt ka kivimüüri peale puust varjendid. Eestlaste linnuseid oli raske vallutada. Muinasaeg Hiljem tekkisid ka nn ,,aolinnad", kus kaupmehed kauplesid, puhkasid ja talvitusid. Seal leidusid ka Maakondade eesotsas ei seisnud maakonnavanemad, vaid neid juhtisid kihelkonnavanemad nende kaubalaod ja töötasid vajalikud käsitöölised (Tallinn, üles märgitud 1154. aastal) üheskoos. Võimalik, et kihelkonnavanemaid kutsuti kuningaiks (tähendas pealik, juht).
· Esialgu laastavad Euroopast imporditud nakkushaigused (nt- rõuged, ka teadlik bioloogiline sõjapidamine) · Sõjad · Näljahädad kuna indiaanlaste traditsiooniline elukoskkond hävitati (ökokatastroofid) · Ümberasustamine reservaatidesse (19.saj.) · Alkohol · Indiaanlased saavad USA kodakondsuse 1924! Ameerika avastamine Unustatud eellugu: · Viikingid avastasid Ameerika Leif Erikssoni juhtimisel aasta 1000 paiku · Talvitusid (tänapäeva Kanada) Newfoundlandi piirkonnas (arheoloogilised leiud 20 saj. II poolel) · Sellest kirjutatakse saagades: Vinland Ameerika avastamine: Kolumbus · 1492 Hispaania teenistuses olev C.Kolumbus otsis lääne kaudu mereteed Indiasse ja randus Bahama saartel (San Salvadoris?) ja liikus veel Kuuba ja Haiiti piirkonnas · Uskus oma elu lõpuni, et avastatud piirkond on India · Sõbralik vastuvõtt pärismaalaste poolt, kelle katoliseerimine on Hispaania oluline
Kahe talvitusperioodi jooksul oli käigus 2 ülekaalus veelendlased (Myotis daubentonii) osakaal (Joonis 8 ja Joonis 15). 2007/2008 aasta talvitusperioodil loendati kokku 264 veelendlast, järgneval perioodil oli veelendlase isendite arv 290. Kõige vähem nahkhiiri talvitus 2008. aasta aprilli kuus, 2009. aasta oli väiksem nahkhiirte arv märtsi kuus. Käigus 2 paiknes kõige vähem nahkhiiri talvitumisel praos, suuremaarvuliselt talvitusid isendid avatult. 120 100 Paur Nahkhiirte arv 80 Enils 60 Mdas Mbra
· Liustikud kahanevad liustike kogumahu vähenemine väga suur üle Maa · Kliima uurimine üha aktuaalsem eriti seos lindudega Muutused rändes · Lindude ränne vastus ebasoodsatele klimaatilistele oludele (talve tulekul vähem toitu) · Suurem osa lindudest rändlinnud · Paljud isendid võivad pesitsusaladele talvituma jääda või lüheneb märgatavalt distants (talved on ju nüüd pehmemad va Eesti talved muidugi) · Nt paljud liigid, kes talvitusid varem Sahar kõrbest lõunas, talvituvad nüüd põhja pool · Lindude edukust määrab see, millise pesitsuspiirkonna nad endale valivad ajaliselt võidavad need, kes suudavad teatud territooriumi enne hõivata (kes ees, see mees) o Va need, kus keegi lükatakse territooriumilt välja) Muutused levikus · Liikumine toimub keskmiselt 19km põhjapoole aastas, sest talved on läinud suhteliselt pehmemaks (vt slaid 7 kiivitajast)
annaabi.ee 
