koolilauad tindipottidega. 1874.a kooliseadus nõudis, et igas koolis oleksid jalaga tahvel, suur arvelaud, koolmeistri kateeder, tindipottidega varustatud koolilaud, gloobus, Euroopa, Balti kubermangude ja Palestiina seinakaart, üks mänguriist (klaver või harmoonium), pikk joonlaud ja kapp õppevahendite jaoks. Esimene kihelkonnakool avati 1804-1818 Kanepis. Asutaja praost Philipp von Roth. Uut tüüpi koolide võrk hakkab aegamisi kujunema pärast talurahvaseadusi. 1820- 1830 a.avati 8 teise astme kooli. Kool hakkas tööle vähemalt 12 õpilasega. Vaesemad kogukonna kulul. Selle eest 2 aastat tööd kirjutaja või koolmeistrina.Õppetöö eest vastutas köster. Rõhku pandi kirjutamisele ja rehkendamisele. Emakeelne õppekirjandus alles 1950-ndatest aastatelt. Sajandi keskel Lõuna- Eestis 18, Põhja-Eestis üks kihelkonnakool.
Põhjenda! 1)Iseloomusta Eesti põllumajandust ja talurahva olukorda 18.saj. I poolel! too välja peamised probleemid! 3)Millised muudatused kehtestati asehalduskorra ajal? Nende mõju Eesti arengule? 4)Suhtumine pärisorjusesse 18.saj. keskel ja Positiivsed määrused 5)Pietismi levik. iseloom ja mõju Eestis 6)Too välja vennastekoguduste liikumise + ja - jooned! 7)Ratsionalismi olemus ja seos rahvahariduse ning eesti keelse kirjasõnaga 8)Iseloomusta 19. saj. alguse (1802-1819) talurahvaseadusi ja anna seadustele hinnang! 9)Iseloomusta muutusi Eesti külaühiskonnas pärast pärisorjuse kaotamist (1819-1850) 10)Talurahva koosseis ja koormised 19.saj. keskel 11)1849-1868 talurahvaseaduste iseloomustus ja talude päriseksostmine 12)Laevaehitus ja meresõit, väljarändamine, tööstuse ja kaubanduse areng 19.saj. II poolel 13)Tartu ülikooli taasavamine ja selle mõju hariduse arengule 14)Haridusolud, eesti keelne kirjasõna, estofiilid ja eestlastest haritlaste tegevus19.saj. I poolel
Terves impeeriumis sai ametlikuks riigiusuks Vene õigusk. Uuenduste vajalikkus-Aleksander I üheks eesmärgiks oli piirata talupoegade ja mõisnike suhteid. Keiser pooldas pärisorjuse kaotamist. Mõisnikud hakkasid aru saama, et neile tukeb kasuks kui talupoeg on oma töötulemustest huvitatud ja tahab paremini töötada. Seepärast tuli talupoegade olukorda kergendada ning nad pärisorjusest vabastada. See hakkas toimuma järk-järgult 19. sajandi esimesel poolel. Hakati kehtestama uusi talurahvaseadusi. Talurahvareformid- 1802. aastal anti talupoegadele õigus omada vallasvara. Neid manitseti säästlikkusele. 1804. aastal Eestimaal ja Liivimaal pandi paika koormised ja piirati kodukariõigust. 1816 Eestimaal, 1817 Kuramaal ja 1819 Liivimaal kaotati pärisorjus. Talupojad said isikliku vabaduse. Maa jäi mõisnikule. Et mõisniku juures töödata pidi talupoeg maksma renti. Talupojal oli õigus kubermangu piires liikuda.
5. Iseloomusta eestikeelset kirjasõna 18. s. (5p) 1739- esimene eestikeelne Piibel (A.-T. Helle) annavad välja ajakirja ,,Lühhike õppetus...’’ 1766 (Hupel, Wilheim) Hupel- pannud aluse teatmekirjandusele Piiblile lisaks ka palve ja lauluraamatud ning sajandi teisel poolel hakati välja andma ka ilmaliku sisuga trükiseid Populaarsed maarahva kalendrid (esimene 1731) 6. Iseloomusta 19. sajandi alguse talurahvaseadusi. (5p) 1802. Võetakse vastu esimene Talurahvaseadus (‘’Iggaüks...’’) saavad õiguse omada vallasvara talupoeg saab talukoha põlise kasutamisõiguse kui kõik koormised ja maksud on mõisa makstud 1804. Talurahva seadus Eestimaal piiratakse mõisnike kodukariõigust Liivimaal määratakse kindlaks talupoegade koormised Seadus kaitsesid talupoegade huve
Riigimaksud pearahamaks, nekruti andmise kohustus (vene sõjaväkke pidi andma noormehi) 1840. aastatel hakkasid tekkima talurahva liikumised. Väljarändeliikumine - taheti Venemaale rännata, et tasuta maad saada Usuvahetusliikumine kui võeti vastu õigeusk, pidi tasuta maad saama Prohvet Maltsveti liikumine lubati valge laeva saabumist, mis viib rahva paremasse kohta. 1849 Liivimaal ja 1856 Eestimaal anti välja kolmas plokk talurahvaseadusi. Tehti ühe eesmärgiga, kõige olulisem asi, mida nende seadustega lubati eestlastel talusid päriseks osta. Märgi punktide kaupa, mida kehtestati Liivimaal 1849. ja Eestimaal 1856. aasta talurahvaseadustega. Taluinimesed vabanesid mõisatööst ja said nüüd täie jõuga asuda oma majapidamise korraldamisele. Üleminek raharendile Hakkas toimuma maade kruntiajamine. Eestlastel lubati talusid päriseks osta Mõisapõldudel hakkasid teoorjade asemel tööle palgatöölised mõisamoonakad.
määratakse kindlaks kasutamise viis – rent 1856 Eestimaa talurahvaseadus – rendikorraldus 1863 passiseadus. 1865 keelatakse teorendi nõudmine. 1860 ndad aastad - maade päriseksostmise buum, väljarändamine. Kõrvuti talude päriseks ostmisega tekkis talupoegadel võimalus linnadesse töölisteks siirduda. Moderniseerumine HARIDUSREFORMID (1) Järjepidevalt arenev koolivõrk Eesti alal hakkas kujunema pärast 1816; 1819.a. talurahvaseadusi, seadused sisaldasid nõudeid ka koolivõrgu väljaarendamiseks. haridusreformide eesmärk: koolivõrgu laiendamine ja hariduse korraldamisel riigi osa tugevdamine Moderniseerumine HARIDUSREFORMID (2) 1802 asutati Venemaa Rahvahariduse Ministeerium, millele allutati kõik koolid peale Maria asutiste. Ministeerium töötas välja uue haridusseaduse ja koolikorralduse alused. Avalik õppeasutuste süsteem / peamiselt linnades
ja uhkusasju, torupille ja viiuleid. Paljud kõrtsid pandi vähese huvi tõttu kinni kuna pietism toonitas kõlbelise elu tähtsust. 7)Ratsionalismi olemus ja seos rahvahariduse ning eesti keelse kirjasõnaga - Ratsionalism seadis eesmärgiks rahva harimise ja valgustamise. Ratsionalistllikud õpetlased jagasid lihtrahvale kasulikke näpunäiteid ja teadmisi. 8)Iseloomusta 19. saj. alguse (1802-1819) talurahvaseadusi ja anna seadustele hinnang! - Selle tähtsaimaks sätteks oli talude pärandatava kasutamisõiguse kehtestamine, mis andis talupoja järglastele kindla eluaseme, kust ei tohtinud mõisnik taluperet välja visata kui kõik koormised mõisale olid täidetud. Liivimaal võeti säärane määrus vastu aastal 1804 ja Eestimaal 1802. Samuti nähti ette ka teokoormiste normeerimine talu majandusliku
saama vabaks järgmise 14 aasta jooksul. 5. Millised muutused kaasnesid pärisorjuse kaotamisega? Millised olid probleemid? Talupojad vabastati sunnismaisusest, nad said perekonnanimed ja passid. Tekkisid talurahva omavalitsused ja vallakohtud. Talupojad vabastati ilma maata, st. maa jäi mõisnikule ja maa kasutamiseks pidi seda rentima. Renti tasuti teotööga ehk tekkis teoorjus, mõisnike võim säilis. 6. Uued talurahvaseadused 1849 ja 1856 miks oli vaja uusi talurahvaseadusi? Mis oli nende seaduste sisu? Kuna kohati talupoegade olukord Eestis isegi halvenes. Eraldati talumaa ja mõisamaa, teorent asendati raharendiga, anti võimalus maad osta. 7. Talurahva lõplik vabanemine ning talude päriseksostmine pärast 1849. ning 1856. aasta seadusi. Talupojad muutusid ettevõtjateks ning ärksamad neist rikastusid, algas talude päriseksostmine. 8. Rahvuslus ja rahvuslik liikumine 19. sajandi Euroopas selle tekkimise põhjused.
Majanduslikud: Mõisnike tarbimisvajaduse kasv Teoorjuslik mõisamajandus ei suutnud tagada sissetulekute olulist tõusu Kultuurilised: Pärisorjus ei sobinud kokku 18.sajandi lõpu valgustusideedega Saksa haritlaste kriitika G.Merkel, J.C.Petri Poliitilised: Baltikum oli Euroopale avatum kui Vene sisealad 1801 võimule saanud Aleksander I soov talupoegade olukorda parandades tõsta oma mainet eurooplaste silmis 2) iseloomusta 1802.a, 1804.a. ja 1816/1819.a. talurahvaseadusi: sisu, tagajärjed talupoja jaoks 1802 Eestimaa Tunnistas talupoegade õigust vallasvarale Ootas midagi paremat, kuid sai kubermang Keelustas koormiste tõstmise ning sätestas, et mingigi kindlustunde ja korralikult talu majandanud talupojalt ei tohi lootuse. seda ära võtta ning ta võib selle oma lastele pärandada kui ta on koormised täitnud
Kultuurilised: · Pärisorjus ei sobinud kokku 18. sajandi lõpu valgustusideedega · Saksa haritlaste kriitika G. Merkel, J-C. Petri Poliitilised: · Baltikum oli Euroopale avatum kui Venemaa sisealad · 1801 .a. võimule saanud Aleksander I soov talupoegade olukorda parandades tõsta oma mainet Läänemaailma silmis 2) iseloomusta 1802.a, 1804.a. ja 1816/1819.a. talurahvaseadusi: sisu, tagajärjed talupoja jaoks · 1802 Talupoegade õigus vallasvarale; keelustati koormiste tõstmine; piirati talupoegade müüki; talude pärandamisõigus Talupoegadel kindlustunne, motivatsiooni suurenemine, loodeti helgemat tulevikku. · 1804 (Liivimaa) Keelustati talupoegade müük, kinkimine ja enam ei lahutatud maast; vakuraamatud; keelati ihunuhtlus, seati sisse vallakohus talurahva tülide lahendamiseks.
lubas mõisnikel oma talupoegi vabastada. Seadusel ei olnud aga märkimisväärset tagajärge, kuna see ei olnud kohustuslik.20 Peale esimese talurahvaseaduse välja kuulutamist 1804. aastal puhkesid talurahva rahutused. 21 Põhjusteks olid raske teoorjus, liialdatud lootused uute seaduste maksmapanekuks ning talurahva seas üha enam kasvav umbusaldus mõisnike ja kohalike ametivõimude vastu. Ka riigivalitsus pidas uusi seadusi, eriti Eestimaa oma, puudulikeks. Kuna Eesti talurahvaseadusi võrreldi peaaegu alati Liivimaa talurahvaseadustega, siis seekord leiti, et 1804. aasta Eestimaa talurahvaseadus on palju konservatiivsem, puudulikum ja talupoegadele kahjulikum.22 Seetõttu nõudis keiser põhjendatult kõigi Eesti talumaade hindamist ja uue kohasema regulatiivi väljatöötamist. See käsk andiski Eesti aadlikele tõuke kaotada talurahva pärisorjus. 1816. aasta Eestimaa talurahvaseadus kehtis 40 aastat ehk kuni järgmise talurahvaseaduseni, mis võeti vastu 1856
Rüütelkondadele ja linnade omavalitsusele tuginev Balti erikord jäi püsima. 1801.a sai uueks keisriks Aleksander l. Tema eesmärgiks oli seadustega selgemalt piiritleda talupoegade ja mõisnike suhted. Keiser pooldas pärisorjuse kaotamist vähemalt ühel osal impeeriumi territooriumil. Balti aadli majanduslik olukord halvenes, kuna pärisorjuslik mõisamajandus ei suutnud enammõisnike vajadusi rahuldada. Paljud mõisnikud said aru, et neile endalegi on kasulik kui muudetaks talurahvaseadusi, siis tahab ka talupoeg paremini töötada. 19.sajandi l poolel kehtestatigi uued talurahvaseadused. 1802.aastal kehtestatud seaduse järgi võis talupoeg omada vallasvara, kuid neid manitseti ka kokkuhoidlikule majapidamisele. Talupojad said põlise talukoha kasutamisõiguse, juhul kui kõik koormised ja maksud olid mõisa heaks täidetud. 1804.a määrati kindlaks talupoegade koormised ja piirati mõisnike kodukariõigust e mõisniku õigust karistada talupoega
Estofiil eesti keele uurija 1840 aastatel algas usuvahetusliikumine, massiline vene usku minek 1857 ,,Perno Postimees" J.V. Jannsen Eestikeelses kirjasõnas sai valitsevaks ilmalik kirjandus. Ühiskonna vaimuelu üheks oluliseks kujundajaks jäi ka luteri usu kirik. Seltsiliikumine Üheks esimeseks seltsiks oli "Vanemuine", mis sai eeskujuks teistele samalaadsetele seltsidele teistes Eesti linnades. Üheks tähtsaks seltsiks oli ka EKMS. Miks oli vaja talurahvaseadusi? *Valgustusideede levik ja selle pärisorjuse vastasus *Muutused majanduses ja põllumajanduskriis (pärisorjade töö ei olnud tootlik) *Talurahva rahulolematus Aasta Seaduse sisu Mida andis talurahvale? 1802 *Vallasvara *Peremehe surma korral Eestimaa *Talude pärandatav kasutusõigus ei tõstetud välja
D. Eelmise otsused võis veel edasi kaevata Venemaa senatisse(aste C. likvideerus jäädavalt 1783) · Valitsejad ei kinnitanud esialgu Eesti- ja LM seaduste kodifikatsioone (seadused kehtisid eraldi, mh a. 1671 kaaseadustik) ja jälgiti ka Rootsi 1734. a koodeksit: - Kodifitseeritud Balti seadused jõustusid 19 saj keskpaiku(ei sisaldanud 19 saj talurahvaseadusi ja muudeti hiljem korduvalt, aga kehtisid ka Eesti Vabariigis) Politsei ülesanded: · Eestimaal adrakohtud ja LM-l sillakohtud(igas maakonnas 1) · Adrakohtunik ja sillakohtunik ja 2 liiget olid aadlikud · Pädevuses väikeste korrarikkumiste karistamine: nt põgenenud talupoegade otsimine ja tagastamine ja ühendusteede garanteerimine · Lisaks mõisnikel kodukariõigus(kuni 1865) V Luteri kirik
need mõjutused mõnevõrra hiljem. Balti provintsiaalõigus Omalaadne katustermin, ühine nimetaja paljudele erinevatele õigussüsteemidele. Baltisaksa ajaloolased käsitlesid seda kitsamalt, nende jaoks kuulus Balti provintsiaalõiguse alla baltisakslasi puudutav, talurahvaõigused sinna ei kuulunud. 19.saj algul algas talurahvaõiguse reformimine Balti provintsides. 1802.aastal Eestimaal väljaantud seadusega, edasi anti terve rida erinevaid talurahvaseadusi. Seadused reformisid talurahva olukorda. Vene õigussüsteemi korrastamisel anti kohustus Balti provintsidele ka siinset õigust korrastada, eesmärgiks samasugune tegevus nagu toimus Vene impeeriumi tasandil, kohapeal väljakujunenud õiguse väljaandmine korrastatud kujul. Välja jäid talurahvaõigus ja kirikuõigus – mõlemaid reformis riik. Ülejäänud osa õigusest koondati mitmes erinevas köites Balti Provintsiaalseadustikuks, Provinzialrecht der Ostseegouvernements
annaabi.ee 
