kunsti kollektsiooni ning korraldatakse korrapäraselt orelikontserte. Ehitamine Kirik rajati algkujul 1230. aastal Ojamaalt saabunud saksa kaupmeeste asula keskusena. 13. sajandi lõpul lisandus kolmelööviline nelja võlvikuga pikihoone. Pikihoone sisaldas ka läänetorni, mis paiknes oma praeguses kohas, kuid ei ulatunud eriti üle kesklöövi katuse. Pikihoone külgseintes asetsesid raidportaalid. Põhjaseinas paiknes rikkalikult liigendatud palestikuga sirge talumiga teravkaarportaal. 14. sajandil ehitati juurde veel hulk juurdeehitisi. Märtsipommitamine Kirik sai tõsiselt kannatada 9. märtsil 1944. aastal märtsipommitamises. Tules hävisid katused ja tornikiiver. Maha põles ka enamik sisustust koos hinnaliste kunstiväärtustega. Tulekahjus hävisid orel ja 17. sajandist pärinevad nikerdatud väärid ja pingistikud.
rahuldavalt ühendada. Seetõttu ehitati kiriku kesklööv koori suunas veidi ahenevana. Kesklöövi kõrgseinad toetuvad Tallinnale traditsiooniliselt massiivsetele neljatahulistele piilaritele. Arvatavasti kooriruumi eeskujul kaeti ka pikihoone kesklööv tähtvõlvidega, need on koori omadest aga veelgi keerukama struktuuriga. Tol perioodil uuendati ka torn, mis ühendati kaarava abil kesklööviga. Torni allossa ehitati viieastmeline sirge talumiga teravkaarne peaportaal, selle kohale aga hiigelsuur 18 m kõrgune lääneaken, mis hõlmab kogu kesklöövi kõrguse. 1446 oli torn oma praeguseni säilinud kiviosas 56 m kõrgusena juba valmis. 15. sajandi lõpul rajati kiriku lõunaportaali ette tähtvõlvidega eeskoda. 1820 süütas pikne aga Oleviste kiriku jälle ning see sai järjekordselt rängalt kannatada. Tules hävis praktiliselt kogu sisustus ning puitosa, samuti varises kokku osa võlve.
13. sajandi lõpul lisandus sellele aga kolmelööviline nelja traveega pikihoone. Tollane pikihoone oli praeguse pikihoone suurune pseudobasiilika, mõõtmetega 26.4x31.7 m, kuid selle traveede pikkus oli praegusest mõnevõrra erinev. Pikihoone sisaldas ka läänetorni, mis paiknes oma praeguses kohas, kuid ei ulatunud eriti üle kesklöövi katuse. Pikihoone külgseintes asetsesid raidportaalid. Põhjaseinas paiknes rikkalikult liigendatud palestikuga sirge talumiga teravkaarportaal, mis oli vimpergiga kroonitud. Niguliste põhjaseina portaal on Tallinna vanim teadaolev dekoratiivportaal, kuid sellest on säilinud vaid alumine osa - algne arhivolt ja vimperg lammutati keskajal, praegune arhivolt pärineb arvatavasti 19. sajandist. Lõunaseinas asetses aga kolmikkaarelise avaga väike kaheastemline portaal, mis on Tallinnas ainus teadaolev omataoline. Portaal oli 15.
13. sajandi lõpul valmis kolmelööviline nelja võlvikuga pikihoone. See oli praeguse pikihoone suurune pseudobasiilika mõõtmetega 26,4×31,7 meetrit, kuid selle võlvikute laius erines praegusest. Pikihoone sisaldas ka läänetorni, mis paiknes oma praeguses kohas, kuid ei ulatunud eriti üle kesklöövi katuse. Pikihoone külgseintes asetsesid raidportaalid. Põhjaseinas paiknes rikkalikult liigendatud palestikuga sirge talumiga teravkaarportaal, mida kroonis vimperg. Niguliste põhjaseina portaal on Tallinna vanim teadaolev dekoratiivportaal, kuid sellest on säilinud vaid alumine osa: algne arhivolt ja vimperg lammutati keskajal, praegune arhivolt pärineb arvatavasti 19. sajandist. Lõunaseinas asetses kolmikkaarelise avaga väike kaheastmeline portaal, mis on Tallinnas ainus teadaolev omataoline. Portaal müüriti 15. sajandil kinni, kuid avastati ja taastati restaureerimistöödel 1960ndatel. B
Eesti Kunstimuuseumi vana kunsti kollektsiooni ning korraldatakse korrapäraselt orelikontserte. Kirik rajati algkujul 1230. aastal Ojamaalt saabunud saksa kaupmeeste asula keskusena. 13. sajandi lõpul lisandus kolmelööviline nelja võlvikuga pikihoone. Pikihoone sisaldas ka läänetorni, mis paiknes oma praeguses kohas, kuid ei ulatunud eriti üle kesklöövi katuse. Pikihoone külgseintes asetsesid raidportaalid. Põhjaseinas paiknes rikkalikult liigendatud palestikuga sirge talumiga teravkaarportaal. Niguliste põhjaseina portaal on Tallinna vanim teadaolev dekoratiivportaal, kuid sellest on säilinud vaid alumine osa. 14. sajandil ehitati hulk juurdeehitisi. Lõunaküljele praeguse Püha Antoniuse kabeli kohale püstitati sellest poole väiksem Püha Matteuse kabel, põhjaküljele aga Püha Barbara kabel torni äärde. Kirik ehitati põhjalikult ümber 1405 1420, mil kirik rekonstrueeriti basiilika põhimõtete kohaselt. Niguliste oli ainus kirik
Kirik rajati algkujul 1230. aastal, 13. sajandi lõpul lisandus kolmelööviline nelja võlvikuga pikihoone. See oli praeguse pikihoone suurune pseudobasiilika mõõtmetega, kuid toonaste võlvikute laius erineb tänapäevastest. Pikihoone hõlmas ka läänetorni, mis paiknes oma praeguses kohas, kuid ei ulatunud üle kesklöövi katuse. Pikihoone külgseintes asetsesid raidportaalid. Põhjaseinas paiknes rikkalikult liigendatud paleestikuga sirge talumiga teravkaarportaal, mida kroonis vimperg. Niguliste põhjaseina portaal on Tallinna vanim teadaolev dekoratiivportaal, kuid sellest on säilinud vaid alumine osa. Lõunaseinas asetses kolmikkaarelise avaga väike kaheastmeline portaal. 14.sajandil ehitati Niguliste kirikule hulk juurdeehitisi: Püha Matheuse kabel, Püha Barbara kabel, Püha Jüri kabel ning Väike kabel. 15. sajandil toimunud ulatuslikud ümberehitused
kooriruum, mis asus praeguse kooriruumi keskkohas.13. sajandi lõpul lisandus kolmelööviline nelja võlvikuga pikihoone. See oli praeguse pikihoone suurune pseudobasiilika, mõõtmetega 26,4×31,7 meetrit, kuid selle võlvikute laius erines praegusest. Pikihoone sisaldas ka läänetorni, mis paiknes oma praeguses kohas, kuid ei ulatunud eriti üle kesklöövi katuse. Pikihoone külgseintes asetsesid raidportaalid.Põhjaseinas paiknes rikkalikult liigendatud palestikuga sirge talumiga teravkaarportaal, mida kroonis vimperg. Niguliste põhjaseina portaal on Tallinna vanim teadaolev dekoratiivportaal, kuid sellest on säilinud vaid alumine osa: algne arhivolt ja vimperg lammutati keskajal, praegune arhivolt pärineb arvatavasti 19. sajandist.Lõunaseinas asetses kolmikkaarelise avaga väike kaheastmeline portaal, mis on Tallinnas ainus teadaolev omataoline. Portaal müüriti 15. sajandil kinni, kuid avastati ja taastati restaureerimistöödel 1960ndatel. Tallinna Toomkirik
täisbasiilikaks. Samuti ehitati vana kooriruumi asemele uus, mis oli pikihoonega ühelaiune, polügonaalse lõmpiku ja ümbriskäiguga. Rajati ka uus käärkamber. 1515.a. kõrgendati torni ja krooniti see hilisgooti telkkatusega. Pikihoone sisaldas ka läänetorni, mis paiknes oma praeguses kohas, kuid ei ulatunud eriti üle kesklöövi katuse. Pikihoone külgseintes asetsesid raidportaalid. Põhjaseinas paiknes rikkalikult liigendatud palestikuga sirge talumiga teravkaarportaal, mida kroonis vimperg. Niguliste põhjaseina portaal on Tallinna vanim teadaolev dekoratiivportaal, kuid sellest on säilinud vaid alumine osa. Pühavaimu kirik Tallinnale tavatu 2-lööviline kirik ehitati 13. ja 14.sajandi vahetusel, kuid erinevalt nüüdsest olid sellel võlvide asemel puidust laed ja praegusest erinevad väikesed aknad. Puudus ka torn. Nii võlvid kui torni sai kirik 1360. aastal. Mõnevõrra hiljem ehitati suuremaks ka aknad
mis asus praeguse kooriruumi keskkohas. 13. sajandi lõpul lisandus kolmelööviline nelja võlvikuga pikihoone. See oli praeguse pikihoone suurune pseudobasiilika mõõtmetega 26,4×31,7 meetrit, kuid selle võlvikute laius erines praegusest. Pikihoone sisaldas ka läänetorni, mis paiknes oma praeguses kohas, kuid ei ulatunud eriti üle kesklöövi katuse. Pikihoone külgseintes asetsesid raidportaalid. Põhjaseinas paiknes rikkalikult liigendatud palestikuga sirge talumiga teravkaarportaal, mida kroonis vimperg. Niguliste põhjaseina portaal on Tallinna vanim teadaolev dekoratiivportaal, kuid sellest on säilinud vaid alumine osa: algne arhivolt ja vimperg lammutati keskajal, praegune arhivolt pärineb arvatavasti 19. sajandist. Lõunaseinas asetses kolmikkaarelise avaga väike kaheastmeline portaal, mis on Tallinnas ainus teadaolev omataoline. Portaal müüriti 15. sajandil kinni, kuid avastati ja taastati restaureerimistöödel 1960ndatel. 14
1450. a. ning kõrgus oli tollal umbes 159 meetrit, kuuludes Lääne-Euroopa kõrgeimate kirikute hulka. Niguliste kirik Põhjaseinas paiknes rikkalikult liigendatud palestikuga sirge talumiga teravkaarportaal, mida kroonis vimperg. Niguliste põhjaseina portaal on Tallinna vanim teadaolev dekoratiivportaal, kuid Arvatavasti valmis esmalt neljatahuline väike kooriruum, mis asus praeguse kooriruumi keskkohas. 13. sajandi lõpul lisandus kolmelööviline nelja võlvikuga pikihoone
Arvatakse, et esmalt valmis neljatahuline väike kooriruum, mis asus praeguse kooriruumi keskkohas. 13.sajandi lõpul lisandus kolmelööviline nelja võlvikuga pikihoone. See oli praeguse pikihoone suurune, kuid selle võlvikute laius erines praegusest. Pikihoone sisaldas ka läänetorni, mis paiknes oma praeguses kohas, kuid ei ulatunud eriti üle kesklöövi katuse. Pikihoone külgseintes asetsesid raidportaalid. Põhjaseinas paiknes sirge talumiga teravkaarportaal, mida kroonis vimperg. Niguliste põhjaseina portaal on Tallinna vanim teadaolev dekoratiivportaal, kajuks on sellest säilinud vaid alumine osa: algne arhivolt ja vimperg lammutati keskajal, arvatakse et praegune arhivolt pärineb 19. sajandist. Lõunaseinas asetses kolmikkaarelise avaga väike kaheastmeline portaal, mis on Tallinnas ainus teadaolev omataoline. Portaal müüriti 15. sajandil kinni, kuid avastati ja taastati restaureerimistöödel 1960ndatel.
keskkohas. 13. sajandi lõpul lisandus kolmelööviline nelja võlvikuga pikihoone. See oli praeguse pikihoone suurune pseudobasiilika, mõõtmetega 26,4×31,7 meetrit, kuid selle võlvikute laius erines praegusest. Pikihoone sisaldas ka läänetorni, mis paiknes oma praeguses kohas, kuid ei ulatunud eriti üle kesklöövi katuse. Pikihoone külgseintes asetsesid raidportaalid. Põhjaseinas paiknes rikkalikult liigendatud palestikuga sirge talumiga teravkaarportaal, mida kroonis vimperg. Niguliste põhjaseina portaal on Tallinna vanim teadaolev dekoratiivportaal, kuid sellest on säilinud vaid alumine osa: algne arhivolt ja vimperg lammutati keskajal, praegune arhivolt pärineb arvatavasti 19. sajandist. Lõunaseinas asetses kolmikkaarelise avaga väike
13. sajandi lõpul lisandus neljatahulisele kooriruumile kolmelööviline nelja võlvikuga pikihoone. See oli praeguse pikihoone suurune pseudobasiilika mõõtmetega 26,4×31,7 meetrit, kuid selle võlvikute laius erines praegusest. Pikihoone sisaldas ka läänetorni, mis paiknes oma praeguses kohas, kuid ei ulatunud eriti üle kesklöövi katuse. Pikihoone külgseintes asetsesid raidportaalid. Põhjaseinas paiknes rikkalikult liigendatud palestikuga sirge talumiga teravkaarportaal, mida kroonis vimperg. Niguliste põhjaseina portaal on Tallinna vanim teadaolev dekoratiivportaal, kuid sellest on säilinud vaid alumine osa: algne arhivolt ja vimperg lammutati keskajal, praegune arhivolt pärineb arvatavasti 19. sajandist. Lõunaseinas asetses kolmikkaarelise avaga väike kaheastmeline portaal, mis on Tallinnas ainus teadaolev omataoline. Portaal müüriti 15. sajandil kinni, kuid avastati ja taastati restaureerimistöödel 1960ndatel. 14
mõte, dekoreerides ja liigendades seina või hoone fassaadi. Pilastrit on kasutatud ka ukse ja akna raamistusena. Piltidel pilastrid. 6 Piilar harilikult kandiline tugipost, mis kannab laekonstruktsiooni, kaart või võlvi. Ristlõikelt võib see olla nelikant, kaheksakant või ristikujuline. Erinevalt klassikalisest sambast võib piilaril puududa kapiteel (või on asendatud talumiga) ja baas (või on asendatud sokliga). Fuktsiooni ja vormi järgi eritatakse näiteks seina-, tugi-, rist-, kimp- kantonpiilarit. Piilar tuli ehituskonstruktsiooni elemendina kasutusele keskajal. Gooti stiilis võeti aga kasutusele eriline võlvikandu toetav tugipiilar ehk kontraforss. Pildil Corregio linnas asuva ehitise piilarid. Arhitraav (ka epistüül või ematala) antiikses arhitektuuris ja sellest sõltuvais stiilides
keskkohas. 13. sajandi lõpul lisandus kolmelööviline nelja võlvikuga pikihoone. See oli praeguse pikihoone suurune pseudobasiilika mõõtmetega 26,4×31,7 meetrit, kuid selle võlvikute laius erines praegusest. Pikihoone sisaldas ka läänetorni, mis paiknes oma praeguses kohas, kuid ei ulatunud eriti üle kesklöövikatuse. Pikihoone külgseintes asetsesid raidportaalid. Põhjaseinas paiknes rikkalikult liigendatud palestikuga sirge talumiga teravkaarportaal, mida kroonis vimperg. Niguliste põhjaseina portaal on Tallinna vanim teadaolev dekoratiivportaal, kuid sellest on säilinud vaid alumine osa: algne arhivolt ja vimperg lammutati keskajal, praegune arhivolt pärineb arvatavasti 19. sajandist. Lõunaseinas asetses kolmikkaarelise avaga väike kaheastmeline portaal, mis on Tallinnas ainus teadaolev omataoline. Portaal müüriti 15. sajandil kinni, kuid avastati ja taastati restaureerimistöödel 1960ndatel.
keskkohas 13.sajandi lõpul lisandus kolmelööviline nelja võlvikuga pikihoone. See oli praeguse pikihoone suurune pseudobasiilika mõõtmetega 26,4×31,7 meetrit, kuid selle võlvikute laius erines praegusest. Pikihoone sisaldas ka läänetorni, mis paiknes oma praeguses kohas, kuid ei ulatunud eriti üle kesklöövi katuse. Pikihoone külgseintes asetsesid raidportaalid. Põhjaseinas paiknes rikkalikult liigendatud palestikuga sirge talumiga teravkaarportaal, mida kroonis vimperg. Niguliste põhjaseina portaal on Tallinna vanim teadaolev dekoratiivportaal, kuid sellest on säilinud vaid alumine osa: algne arhivolt ja vimperg lammutati keskajal, praegune arhivolt pärineb arvatavasti 19. sajandist. Lõunaseinas asetses kolmikkaarelise avaga väike kaheastmeline portaal, mis on Tallinnas ainus teadaolev omataoline. Portaal müüriti 15.sajandil kinni, kuid avastati ja taastati restaureerimistöödel 1960ndatel. 14. ja 15. sajand 14
hilisrenessanslik kiiver. Väljakule pööratud peafassaad toetub I korruse kõrgusele ja hoone pikkusest u. kolmveerandi moodustavale lahtisele võlvkaaristusele, mis lääne otsas lõppeb peasissepääsuesise tuulekojaga. Suhteliselt kitsad nelinurksed aknaavad paiknevad vastavalt hoone ruumijaotusele. Kontrastiks määrdekrohviga kaetud suurtele seinapindadele on hoone välimust mitmekesistatud töödeldud peadetailidega. Teravkaarne peaportaaal on 2-astmeline, sirge talumiga palestike ning arhivoldi osas ühtse ümarturbaga profileeritud. Lõunafassad vähevaadeldava tagaseinana ei ole kujundatud. Kujunduse ja valgusavadeta on jäänud see juba ehitusajast sultuna seisma. Enamik tarberuume paiknes keldris ja I korrusel. Neist lääne poolsed pikk 3-lööviline keldrisaal ja kaks võlvitud ruumi selle kohal on ehituslaadilt identsed: ühesuguseid ümarkaarseid servjoonvõlve kannavad üksteisele sarnased servatud nurkadega 4-tahulised piilarid
aastat olid aknad gooti stiilile omaselt teravkaarega. Sakmeline kaitserinnatis on dekoratiivne ja mitmete töödeldud paedetailidega (aknaavad, nurgakvaadrid ja nisside raamistused). Tänapäevasel raekojal on üheks kauniks detailiks kaitserinnatises olevad 17. sajandi keskpaigas lisatud lohepeadega vasest veesülitid ning renesanss-stiilis raidreljeef aastast 1629., kus kujutatud on õigusjumalanna Justitiat. Teravkaarne peaportaal on kaheastmeline, sirge talumiga ja palestike ning arhivoldi osas ühtse ümarturbaga profileeritud. Võrreldes põhjafassadiga on lõunafassad väga lihtsa välimusega vähevaadeldava tagaseinana ei ole see kujundatud. Samuti on kujundamata ja valgusavadeta idafassad.5 Enamik tarberuume paiknes keldris ja esimesel korrusel. Neist läänepoolsed: pikk kolmelööviline keldrisaal ja kaks võlvitud ruumi selle kohal olid ehituslaadilt identsed:
annaabi.ee 
