5. Lõpplüliti. 6. Induktiivandur. 7. Tüüritav alaldi. 8. Asünkroonmootor. 3. Tööülesande kirjeldus. Tõukurmehhanism peab töötama ühes kahest talitlusest: - üksikoperatsioonide talitlus; - korduvoperatsioonide talitlus. Üksikoperatsioonide talitluses töötamisel käivitatakse lähteasendis asuva tõukurmehhanismi ajamimootor käivitusnupu abil. Mootor teeb etteantud arvu pöördeid (mehhanism läbib kindla teekonna), mille järel ta lülitatakse dünaamilise pidurduse talitlusse ning ta peatub. Mootor seisab etteantud ajavahemiku vältel, seejärel käivitub vastassuunas ning tõukur liigub tagasi lähteasendisse. Lähteasendisse jõudmine fikseeritakse lõpplülitiga, mootor lülitub dünaamilise pidurduse talitlusse ning ta peatub ja süttib signaallamp signaliseerimaks tõukurmehhanismi valmisolekut uueks tööoperatsiooniks. Uue operatsiooni alustamiseks tuleb uuesti vajutada käivitusnuppu.
4. Töö käik. 4.1 Esimese tööülesande käik (Joonis 4.3 a). 1. Koostada joonisel 4.3 a kujutatud tsüklogrammi alusel juhtimisalgoritmi plokkskeem. 2. Koostada juhtimisalgoritmi plokkskeemi alusel kommenteeritud programm käsulisti kujul, kasutades programmeerimiskeelt PL7-1 Grafcet. 3. Sisestada koostatud programmid loogikakontrollerisse. 4. Kontrollida sammhaaval sisestatud programmi, vajadusel parandada vead. 5. Lülitada loogikakontroller talitlusse ,,RUN" ja veenduda, et programm täidab talle püstitatud ülesandeid. 4.2 Teise tööülesande käik (Joonis 4.3 b). 1. Koostada joonisel 4.3 b kujutatud tsüklogrammi alusel juhtimisalgoritmi plokkskeem. 2. Koostada juhtimisalgoritmi plokkskeemi alusel kommenteeritud programm käsulisti kujul, kasutades programmeerimiskeelt PL7-1 Grafcet. 3. Sisestada koostatud programmid loogikakontrollerisse. 4. Kontrollida sammhaaval sisestatud programmi, vajadusel parandada vead. 5
S3.2 KM1 F4 S4.1 M KM2 ~ Sisestada koostatud programm loogikakontrollerisse. 3. Kontrollida sammhaaval sisestatud programmi ning vajadusel parandada vead. 4. Koostada vajalik installatsiooniskeem, joonis 2, vaata tiitellehelt. 5. Lülitada loogikakontroller talitlusse ,,RUN" ja veenduda, et programm täidab talle püstitatud ülesannet. 4. Töö tulemuste vormistamine 1. Koostame joonisel 1 kujutatud kontaktjuhtimisskeemi alusel programm käsuloendi kujul, kasutades programmeerimiskeelelt PL7-1 Grafcet, tabel 1 Tabel 1 programm käsuloendi kujul Aadress Operatsioonikood Operand Kommentaar S0000 LN I0,02 Termoreleee, F4
2. Töö käik 1. Koostada joonisel 2 kujutatud kontaktjuhtimisskeemi alusel programm käsuloendi kujul, kasutades programmeerimiskeelelt PL7-1 Ladder Diagram. Joonis 2 kontaktjuhtimisskeem 2. Sisestada koostatud programm loogikakontrollerisse. 3. Kontrollida sammhaaval sisestatud programmi ning vajadusel parandada vead. 4. Koostada vajalik installatsiooniskeem, joonis 1 (tiitellehel). 5. Lülitada loogikakontroller talitlusse ,,RUN" ja veenduda, et programm täidab talle püstitatud ülesannet. 4. Töö tulemuste vormistamine 1. Koostame joonisel 1 kujutatud kontaktjuhtimisskeemi alusel programm käsuloendi kujul, kasutades programmeerimiskeelelt PL7-1 Ladder Diagram, tabel 1 Tabel 1 programm käsuloendi kujul Aadress Operatsioonikood Operand Kommentaar S0000 L I0,01 Termorelee F4
S3.2 KM1 F4 S4.1 M KM2 ~ Sisestada koostatud programm loogikakontrollerisse. 3. Kontrollida sammhaaval sisestatud programmi ning vajadusel parandada vead. 4. Koostada vajalik installatsiooniskeem, joonis 2, vaata tiitellehelt. 5. Lülitada loogikakontroller talitlusse ,,RUN" ja veenduda, et programm täidab talle püstitatud ülesannet. 4. Töö tulemuste vormistamine 1. Koostame joonisel 1 kujutatud kontaktjuhtimisskeemi alusel programm käsuloendi kujul, kasutades programmeerimiskeelelt PL7-1 Ladder Diagram, tabel 1 Tabel 1 programm käsuloendi kujul Aadress Operatsioonikood Operand Kommentaar S0000 L I0,01 Termorelee kontakt, F4
2. Töö käik 1. Koostada joonisel 1 kujutatud tsüklogrammi alusel juhtimisalgoritmi plokkskeem. 2. Koostada juhtimisalgoritmi plokkskeemi alusel kommenteeritud programmid käsulisti kujul, kasutades programmeerimiskeelt PL7-1 Grafcet. 3. Sisestada koostatud programm loogikakontrollerisse. 4. Kontrollida sammhaaval sisestatud programmi ning vajadusel parandada vead 5. Koostada vajalikud installatsiooniskeemid 6. Lülitada loogikakontroller talitlusse ,,RUN" ja veenduda, et programm täidab talle püstitatud ülesannet. 4. Töö tulemuste vormistamine Laboratoorse töö aruandes esitada koostatud programmid ning anda hinnang tehtud tööle. Aruande tiitellehel esitada installatsiooniskeemid ja tsüklogramm. (Tiitellehel Joonis 1) Joonis 2 Juhtimisalgoritmi plokkskeemid A) Op. Aadress kood Operant Kommentaar S001 L I0,01 Start/stop tumbler
naasmise lähteasendisse ükskõik millisel ajahetkel. 3. Töö käik 1. Koostada antud tsüklogrammi realiseeriv kontaktjuhtimisskeemid. 2. Koostada kontaktskeemide alusel juhtimisprogrammid käsuloendi kujul, kasutades programmeerimiskeelelt PL7-1 Ladder Diagram. 3. Sisestada koostatud programmid loogikakontrollerisse. 4. Kontrollida sammhaaval sisestatud programme, vajadusel parandada vead. 5. Koostada vajalikud installatsiooniskeemid. 6. Lülitada loogikakontroller talitlusse ,,RUN" ja veenduda, et programm täidab talle püstitatud ülesandeid. 4. Töö tulemuste vormistamine 1. Koostada antud tsüklogrammi, joonis 1.a, realiseeriv kontaktjuhtimisskeem, joonis 2. 2. Koostame joonisel 1.a kujutatud tsüklogrammi alusel programm käsuloendi kujul, kasutades programmeerimiskeelelt PL7-1 Ladder Diagram, kui juhtimine toimub tumbleriga, tabel 1 Tabel 1 programm käsuloend kujul, kui juhtimine toimub tumbleriga
3. Töö käik 1. Koostada valgusfoori juhtimise juhtimisalgoritmi plokkskeem. 2. Koostada juhtimisalgoritmi plokkskeemi alusel kõiki tööülesandes püstitatud nõudeid rahuldav kommenteeritud programm käsuloendi kujul, kasutades programmeerimiskeelt PL7- 1 Grafcet. 3. Sisestada koostatud programm loogikakontrollerisse. 4. Kontrollida kontrollerisse sisestatud programmi ja vajadusel parandada vead. 5. Koostada vajalik installatsiooniskeem, joonis 2. 6. Lülitada loogikakontroller talitlusse "RUN" ning kontrollida kas programm rahuldab kõiki talle püstitatud nõudeid. 4. Töö tulemuste vormistamine 1. Koostame valgusfoori juhtimise juhtimisalgoritmi plokkskeemi, joonis 2. Joonis 2 juhtimisalgoritmi plokkskeem 7 1 2 3 4 5 6 4
seksageenid. Östrogeenid (emassuguhormoonid)- esinevad nii Kõik bioloogilised suguhormoonid emas- kui isasorganismides. Rühma kuuluvad kuuluvad keemiliselt steroidide hulka, bioloogiliselt toimelt on nad östradiool, östroon ja östriool (neist aktiivseim kasvufaktorid, mis avaldavad mõju esimene ja levinuim viimane). Toimivad sugulisele käitumisele ning suguelundite talitlusse ja organismi ainevahetusse sugutunnuste arenemisele. Sugunäärmete hormoonid ensüümreaktsioonide mõjutamise kaudu. mõjutavad sootunnuste- vastavalt Gestageenid- rasedust garanteerivad hormoonid. kas mehe või naise (näiteks habeme progesteroon- moodustub kolesteroolist ja esineb või rindade)- arengut. Sugunäärmed loomadel tiinusajal kollakehas. Olulised ka hakkavad tööle murdeeas. Ajuripats
3. Töö käik 1) Koostada ettenihkeajami juhtimise juhtimisalgoritmi plokkskeem. 2) Koostada juhtimisalgoritmi plokkskeemi alusel kõik tööülesandes püstitatud nõudedid rahuldava kommenteeritud programm käsulisti kujul, kasutades programmeerimiskeelt PL7-1 Grafcet. 3) Sisestada koostatud programm loogikakontrollerisse. 4) Kontrollida sammhaaval sisestatud programmi ning ning vajadusel parandada vead. 5) Koostada vajalik installatsiooniskeem. 6) Lülitada loogikakontroller talitlusse ``RUN`` ja veenduda,et programm täidab kõiki tall esitatud nõudeid. 4. Töö tulemuste vormistamine Juhtimisalgoritmi plokksekeem, joonis 2.2 Termorelee/Stopp 1 Mootor tööks valmis Start S3 (lõpplüliti) 2 Mootor töötab kiirettenihkel Loendur K30
S1 asendisse 0. Rööp- või sõltumatu ergutusega alalisvoolumootori ergutusahela katkemisel kaob mootori tööks vajalik magnetväli ja selle tulemusena kasvab osalise koormusega või tühijooksul töötava mootori kiirus lubamatult suureks, täiskoormusega mootor võib aga hoopiski peatuda ja sattuda seega lühistalitlusse või aktiivse staatilise momendi korral hoopiski sattuda vastulülituspidurduse talitlusse raske koorma langetamisel. Joonis 1.22 Selliste lubamatute talitluste vältimiseks tuleb ette näha kaitse magnetvälja kadumise eest , mis lülitab mootori ergutusvoolu katkemisel välja. Selleks lülitatakse mootori juhtimisskeemi ergutusvoolu kontrolli relee KA. Vastavat juhtimisskeemi sõlme on kujutatud joonisel 1.23.a. Joonis 1.23 Ergutusvoolu kontrolli relee KA mähis ühendatakse jadamisi mootori ergutus-
Voolujuhi valikul tuleb lähtuda suurimast kestevvoolust, mis võib voolujuhti läbida. Kestevvooluks loetakse voolusid, mis läbivad latti kauem kui 10...15 minutit, sest selle ajaga jõuab latt kuumeneda püsitemperatuurini. Arvutusliku voolutugevuse leidmisel peab hindama elektrivõrgus esineda võivaid erakorralisi olukordi, nt ühe trafo väljalülitumist ja koormuse ülekandmist teistele alajaama trafodel, ülekandeliinide avariilistel väljalülitumistel talitlusse jäänud liinide koormuse kasvu jms. Nendest hinnangutest peab selguma nn forsseeritud talitlus, mis on aluseks lati edasisel valikul. Kuna lattidele antakse nende kestevvoolu taluvusvõime standardsetel lati ja ümbruse nimitemperatuuridel, peab hindama tegelikus käidus esineda võivaid kõrvalekaldeid neist nimitemperatuuridest. Näiteks võib mõnes piirkonnas välistemperatuur oluliselt erineda nimitemperatuurist 0 N 25 C või 0 N 35 C . Kuna lati lubatud temperatuuri
teooria, z teooria, olukorraline teooria (juhtimine sõltuvalt situatsioonist). Juhtimisteooriad jagunevad ka: inimkeskne, tulemuskeskne, protsessikeskne, väärtuskeskne, struktuurikeskne, ressursikeskne, kontrollikeskne, projektikeskne juhtimisteooria. 1.7 Mis on organisatsiooni- ja juhtimisteooria põhilised uurimisobjektid? Organisatsioooni- ja juhtimisteooria põhilised uurimisobjektid on organisatsiooni ja juhtimise olemusse ning talitlusse puutuvad seaduspärasused ja põhitõed, org ülesehitus. Uuritakse, mis on määrav ja millest tuleb lähtuda, et organisatsioon ja juhtimine oleksid tõhusad ning täidaksid oma ülesandeid hästi. 1 Juhtimise alused 1.8 Kuidas näeb välja juhtimismõtte areng ajateljel peamiste koolkondade lõikes? 1.9 Harvard Business Review 1997. aasta 75. aasta juubelinumber loetleb üles terve rea
hotellid, raviasutused või inimeste kogunemisruumid. Hädavalgustus peab olema enam kui kaheksakorruselistes elamute kõigis trepikodades, kui neid kasutatakse ka evakuatsiooni väljapääsudena. Vajaduse korral tuleb hädavalgustusega varustada ka viidad. Hädavalgustus peab tagama ettenähtud valgustuse vähemalt ühe tunni kestusega voolukatkestuse ajaks. Liigitus Turvatoitesüsteem võib olla · mitteautomaatne, mis lülitatakse talitlusse käsitsi. · automaatne, mille sisselülitamine ei sõltu käidupersonalist. Toite taastumise aja järgi liigitatakse automaatsed turvatoite- süsteemid järgmiselt: · katkestusvabad, mis vastavaehituse korral võivad tagada nõuete- kohase toite ka pinge- ja sageduskõikumiste ajal; · väga lühikese toitekatkestusega (kuni o,15 s); · lühikese toitekatkestusega (kuni 0,5 s) · suhteliselt pika katkestusega (kuni 15 s) · pika katkestusega (üle 15 s)
73 Joonis 8.5. Sammmootori hoidemomendi – pöördenurga tunnusjoon [16] Samm-mootori poolt arendatav moment sõltub lülitussagedusest ja järelikult ka mootori pöörlemiskiirusest. Pöörlemiskiiruse suurenemisel väheneb mootori poolt arendatav moment, mis teatud kiiruse puhul võib koormuse mõjul minna väära talitlusse, näiteks tekkib sammuviga (vt. Joonis 8.6). M ω Joonis 8.6. Sammmootori momendi-kiiruse tunnusjoon Hoidemoment (Holding torque) on suurim moment, mida mootor arendab seisvas režiimis. Pull-In Curve on regioon, kus mootor käivitub ja peatub ilma, et langeks välja sünkronismist. Maximum Start Rate on suurim sammu sagedus tühijooksul. Pull- Out curve on regioon, kus
ärritussagedusel 20 Hz, kiirete motoorsete ühikute jaoks on selleks vaja aga märksa suuremat ärritussagedust (35 40 Hz). Inimese tahtelisel liigutustegevusel on alati tegemist tetaaniliste lihaskontraktsioonidega. Nõrkadesl lihaspingutustel on aktiivsed tavaliselt ainult aeglased motoorsed ühikud, mis töötavad sealjuures hambulise teetanuse reziimis. Pingutuse kasvades lähevad nad üle sileda teetanuse reziimi. Lisaks sellele lülituvad nüüd talitlusse ka kiired motoorsed ühikud, mis sõtuvalt pingutuse astmest võivad töötada kas hambulise või sileda teetanuse reziim.Tetaanilise kontraktsiooni iseloom sõltub ärritusimpulsside vahelisest intervallist seerias. · Lihaspinge regulatsioon. Mõisted: lihase erijõud lihase poolt arendatav maksimaalne isomeetriline jõud, jagatuna lihase füsioloogilise ristlõikega. Tavaliselt väljendatakse lihase erijõudu jõukilogrammides ruutsentimeetri kohta (kg/cm2)
24) energiat üle kanda mõlemas suunas. Alaldi skeem on sarnane sõltumatu vaheldi skeemiga, kuid talitleb nagu võrguga sünkroniseeritud muundur. Mootori talitluses, kui koormus saab elektrienergiat võrgust juhib transistoralaldi voolu läbi dioodide, aga vahelditalitluses läbi transistoride. Pidurdustalitluses läheb vaheldi üle alalditalitlusse, juhtides voolu läbi dioodide, aga alaldi läheb üle vaheldi talitlusse, juhtides voolu läbi transistoride. Selle lülituse eeliseks on paindlik mõlemasuunaline energia ülekanne koormusesse ning koormusest tagasi toitevõrku. Lihtne energia tagastus toitevõrku saadakse sümmeetrilise ahelaga, võimsusteguri juhtimisega positiivses ja negatiivses piirkonnas ning laia sagedusvahemikuga all- ja ülalpool võrgusagedust. Normaalseks talitluseks on toiteahelas vajalik minimaalne induktiivsus hoidmaks ära avariiolukordi kommutatsioonil
annaabi.ee 
