Tunni andja nimi: Kuupäev: TUNNI ALUSTAMINE JA ETTEVALMISTAV OSA 10 minutit Harjutuse Harjutuse kirjeldused Korduste Metoodilised toime arv märkused Soojendus 1. Rivistus, tunni tutvustamine 2. Marss Pöiasirutus 3. 4 s. päkkadel, 4 s. poolkükis taldadel 8 Rüht! 4. Jne TUNNI PÕHIOSA 45 minutit Harjutuse Korduste Metoodilised Harjutuse kirjeldused toime arv märkused Sooritada 1. La põlvitusiste, käed seljal sõrmseongus
Eesti Esimene Erakosmeetikakool Rahvusvaheline CIDESCO-kool Marian Ilves ILUSÜSTID Referaat Tallinn 2014 Sisukord: 2 Nahk ja selle ehitus. Inimese keha katab nahk. Täiskasvanud inimesel on seda 1,5 2 ruutmeetrit, naha paksus varieerub 0,1 4 millimeetrini. Nahk on õhuke laugudel ja väliskuulmekäigus ja paks peopesadel ja taldadel. Inimese nahk koos nahaaluse rasvkoega moodustab 16 17,7 % kogu keha massist. Ehituselt jaotatakse nahk kolme ossa: · pealisnahk ehk epidermis · pärisnahk ehk dermis · nahaalune rasvkude Epidermis koosneb neljast kihist: sarvkihist, sõmerkihist, ogakihist ja põhjakihist. Epidermis uueneb umbes 30 päevaga. Sarvkihi moodustavad tuumadeta keratiini sisaldavad rakud. See
klassist. 2. SLAID Mäger kuulub Euraasia kärplaste hulka. Pea musta-valgetriibuline, karv hall, pikk ja tihe, käpad mustad. Jässakas kere asetseb lühikestel, tugevatel jäsemetel, üldjoones sarnaneb kehakujult karule. Koon on terav, pea paistab kiilukujuline. Ümarad kõrvad on 4 cm pikad, saba on 18 cm pikk. Küünised on nürid ja tugevad, esijalgadel 3 cm pikad, käpad on viie varbaga. Kui teised kärplased kõnnivad varvastel, siis mäger nagu karugi, kõnnib taldadel. Keha pikkus 60...90 cm, saba pikkus ~24 cm, kaal 10...18 kg, võib sügisel rasvunult kaaluda kuni 25 kg. 3. SLAID Mäger on levinud peaaegu terves Euraasias välja arvatud Skandinaavias. Põhja-Ameerikas on teine liik kanada või ameerika mäger. Levinud Eesti mandrialal kõikjal, kus on tingimused urgude ehitamiseks. Samuti viidi ta 1960. aastal Saaremaale. Läänemaal on suhteliselt vähe eluks sobivaid kuivi liivaseid künkaid. Teada on varasemast ajast Marimetsa
114. Kus leidub kõige tihedamalt Peopesades ja jalataldadel merokriinseid higinäärmeid? 115. Kus leidub apokriinseid Kaenlaaukudes, rindade nibuväljadel, päraku ja välissuguelundite piirkonnas higinäärmeid? 116. Millist sekreeti eritavad Lõhnasekreeti apokriinsed higinäärmed? 117. Kus ei leidu naha siseseid Peopesadel ja taldadel rasunäärmeid? 118. Mis ülesanne on naha Rasunäärmete sekreet võiab nahka ja karvu, muutes need elastseks ja mittemärguvaks. Ka on rasunäärmetel? naharasul bakteritsiidne toime. 119. Millistel keha osadel ei leidu Peopesadel, taldadel, sugutil, huultel, rinnanibudel karvu? 120. Kust saavad karvad Karvanäsast kasvamiseks toitu? 121. Mis tõstab karvad püsti külma
Jalgade seenhaigusel on palju erinevaid avaldusvorme. Tüüpilisemaks tunnuseks on krooniline ketendus 3.-4. ja 4.-5. varba vahel (varbad tihedalt koos). Varbaid laiali tõmmates on näha lõhed ja tursunud hallikas-valge nahk. Sügelus on tavaliselt minimaalne. Samuti võib olla jalaseene tunnuseks äkki tekkinud taldadele sügelevad grupeeritud häguse või mädase sisuga villikesed, mis suurenevad ning lõhkevad. Kõige tavalisem tunnuseks võib olla naha paksenemine ja ketendamine taldadel, mida vahel peetakse ekslikult ealiseks muutuseks. Selle vormi korral on tihti haigestunud ka küüned. Alguses võib olla nakatunud ainult üks küüs, hiljem haigestuvad ka teised. Küüneplaat hakkab vabast servast paksenema, muutub hallikaskollaseks ja rabedaks. Ajapikku kahjustus levib, kuni on muutunud kogu küüneplaat. Küüneseen esineb sagedamini varbaküüntes. Kui on kahjustatud sõrmeküüned, tuleb alati vaadata ka varbaküüsi
ravitavasse piirkonda. Protseduur on valutu ja üsna ohutu, kuid ei pruugi olla efektiivsem kui paikne antiperspirant. · Botuliintoksiin (Botox) blokeerib higinäärmeid innerveerivad närvid. Botuliintoksiini süstitakse nahasiseselt paljudesse ravitava piirkonna punktidesse, keskmiselt 1-2 cm vahedega. Higistamine peatub ajutiselt keskmiselt 4-8 kuuks ning toime on kõige pikem kaenla all, lühem peopesadel ja taldadel. Botox on ohutu ja efektiivne vahend liighigistamise ravis. · Operatiivne ravi. Harvadel juhtudel võib olla lahenduseks operatsioon. Kui liigne higistamine esineb kaenla all, võib aidata higinäärmete väljalõikamine. Suurem operatsioon on higinäärmeid innerveerivate sümpaatiliste närvide läbilõikamine, mida tänapäeval saab teostada laparoskoopiliselt, vaid väikeste sisselõigete kaudu opereerides
- Suurt rolli mängib kudede vastupanuvõime. Võib sõltuda ka geneetilisest soodumusest Kliiniline pilt: - Algses staadiumis ei põhjusta mingeid vaevusi - Esimesed sümptomid on neljandas ja viiendas varbavahes ( nahk on valkjas, niiske ja matsereerunud) - Jalad hakkavad ülearu higistama ja tekib ebameeldiv lõhn. Lõhna põhjustavad bakterid, mis kajustunud nahal kiiresti paljunevad. - Edasi levib haigus jalgade alumisele pinnale ja tallale. - Taldadel tekib mõõdukas punetus ja ketendus. Ketud on valged ja peenehelbelised, eriti hästi märgatavad nahavagudes. - Tallanahk pakseneb - Taldade, kontsade ja taldade külgpindade kahjustumisel tekib nn. ,,mokassiini"- ehk ,,balletikinga" tüüpi dermatofüütia. Nahk kätel haigestub harva. Nakkusallikaks on tavaliselt jalad ning klassikaliselt on kahjustatud ainult üks käsi. Küünte seenhaigus - Esinemissagedus 3-5% populatsioonist - Esineb tavaliselt vanematel inimestel
Mehhaanilisele hõõrdumisele allutatud papilloomid on soovitav eemaldada PAPILLOOM ehk näsakasvaja Tihti üle silma laua serval kohtuvad väikesed papilloomid. Ripsme serva pigmenteerimise käigul on vaja papilloomide ringi joonistada, see ei ole keeruline ning pärast ei ole silmaga nähtav. SOOLATÜÜGAS Soolatüükad on viirusliku (papilloomi viirused 1, 2, 4, 7) geneesiga papillomatoossed vohandid nahal. Esinevad enamasti jäsemetel, eriti taldadel, varvastel, sõrmedel ja ka limanahkadel. Oma arengult on soolatüükad infektsioossed healoomulised epitelioomid (pealisnaha kasvajad), mis tekivad viiruse poolt põhjustatud epiteeli vohamisest ja papillomatoosist.Soolatüükad paranevad armistumiseta ja jätavad endast immuunsuse. Enamasti kannatavad selle haiguse all allergilised lapsed ja kuiva nahaga isikud. SOOLATÜÜGAS URTIKAARIA EHK NÕGESTÕBI Urtikaaria e. nõgestõve korral tekivad
Nii et jah, see on taas kordne moe ajastu mis algas ja lõppes pauguga. Esimese maailmasõja ajal olid kasutusel erinevad mundrid. Mundrite tegumoed olid suhteliselt ühesugused ja lihtsad. Kuid nagu ka varasematel aegadel olid detailid need mis neid eristasid. Igal riigil oli oma märk varrukal. Mütsid olid eri kuju ja disainiga. Kõige imelikum asi mille järgi tehti kindlaks kas laip oli enda või vaenlase ridadest olid saapad. Tuli välja et saapa taldadel olid märgistused. Kuid need inimesed kes ei sõdinud kandsid tavalisi ülikondi või tavalisi talupoja riideid. Ning naised kandsid seda mis hetkel moes oli. TÄHTSAIMAD SÜNDMUSED MOEMAAILMAS UUSAJAL 1562 hakati esmakordselt kasutama pahempidist kudumist (Hispaania ja Toledo), sai hakata kuduma paneelidena. Varem tuli kududa ringiratast ja hiljem lahti lõigata. 1589 William Lee leiutab esimese kudumismasina, mis siiski oli käsiajamiga.
jalgadel (ateena.ee 23.02.2009). 4.4.1 Melanoomi tunnused · Suur pruunjas laik tumedamate täpikestega ükskõik millises keha piirkonnas; · Tavaline sünnimärk kehal, mis muudab värvust, suurust, valutab või veritseb; · Väike haiguskolle ebamäärase piirjoonega, punane, valge, sinine või sini-mustad laigud jäsemetel; · Läikivad, kindlad, kupli-kujulised mügarikud ükskõik millises keha piirkonnas; · Mustad haiguskolded pihkudes, taldadel, sõrmeotstel, varvastel või limajatel membraanidel suu, nina, vagiina või päraku piirkonnas. Kuid kõik nahamuutused ei pruugi olla kasvajalikud, selles täpselt veenduda tuleb pöörduda nahaarsti poole. Siin on ka mõned nõuanded kasvajate ennetamiseks: (derma.ee 23.02.2009). · Kasuta regulaarselt laia spektriga päikeseblokaatoreid ja kaitse nahka riietuse ning mütsiga; · Solaariumis käies väldi kiirsolaariumeid ja nahatumedust soodustavaid
Varbaid laiali tõmmates on näha lõhed ja tursunud hallikas-valge nahk. Sügelus on tavaliselt minimaalne. Teine võimalus on, et äkki (tavaliselt kevadeti või suviti seoses kuumuse ja niiskusega) tekivad taldadele (tavaliselt pöia alla) sügelevad grupeeritud häguse või mädase sisuga villikesed, väiksemad villikesed võivad moodustada suuremaid ville ja puruneda, jättes erosioonid ja ketenduse. Kõige tavalisem vorm on aga naha paksenemine ja ketendamine taldadel, mida vahel peetakse ekslikult ealiseks muutuseks. Selle vormi korral on tihti haigestunud ka küüned. Alguses võib olla nakatunud ainult üks küüs, hiljem haigestuvad ka teised. Küüneplaat hakkab vabast servast paksenema, muutub hallikaskollaseks ja rabedaks. Ajapikku kahjustus levib, kuni on muutunud kogu küüneplaat. Diagnoosimine ehk milliseid uuringuid võidakse teha ja miks Tüüpilise haiguspildi korral ei teki jalgade seenhaiguse diagnoosimisel probleeme
seda tüüpi vähki rohkem kätel või jalgadel. Melanoomi hoiatusmärgid on näiteks: Suur pruunjas laik tumedamate täpikestega ükskõik, millises keha piirkonnas. Tavaline sünnimärk kehal, mis muudab värvust, suurust, valutab või veritseb. Väike haiguskolle ebamäärase piirjoonega, punane, valge, sinine või sini-mustad laigud jäsemetel. Läikivad, kindlad, kupli-kujulised mügarikud ükskõik, millises keha piirkonnas. Mustad haiguskolded pihkudes, taldadel, sõrmeotstel, varvastel või limajatel membraanidel suu, nina, vagiina või päraku piirkonnas Riskifaktorid: 1. Naha fotokahjustus pikaajalisest päikese käes viibimisest. Lamerakk -kartsinoom paikneb tavaliselt päikesele avatud kehaosadel (peapiirkond, käed). Kõige kartsinogeensem osa päikesevalgusest on UVB-kiirgus. Kasvajaeelseks seisundiks võivad olla aktiinilised keratoosid. 2. Nahapigmendi vähesus. Mida väiksem on nahapigmendi sisaldus (heledam nahk), seda suurem on risk
rohekad, hallid), blondid või punased juuksed ja kergesti tekkiv päikesepõletus juba peale lühiajalist päevitamist. - Päikesepõletus eriti ohtlikud on korduvad päikesepõletused lapse- ja noorukieas - Pärilikkus antud kasvaja esinemine suguvõsas on samuti riskiteguriks. VORMID pindmiselt leviv, sõlmeline, lentigo maligna ja akraal-lentigo melanoom (viimane esineb peopesades, taldadel või küünevallil). Kasvaja võib paikneda nahal, silmas või ka seede-, hingamis- või suguelundite limaskestal. Väliselt võib kasvaja meenutada pigmentsünnimärki, kuid silmaga nähtavateks pahaloomulisuse tunnusteks on: - Kolde kuju muutumine ebakorrapäraseks - Kolde serva muutumine ebaühtlaseks, piiride muutumine ebateravaks - Värvuse muutumine ebaühtlaseks, tekib 2 või rohkem erinevat pigmendi tooni, samuti võivad tekkida heledamad alad - Kolde suurus >5mm
aastat suudavad lapsed oma liigutusi juba kontrollida ja paranenud on koordinatsioon ning rütm. Toenglamang kõverdatud jalgadega – lamang toengus sirgetel kätel ja taldadel,jalad kõverdatud Põhiliikumised on saavutanud taseme, kus on võimalik hakata arendama kehalisi nägu ülespoole võimeid;Väljakujunenud 6 – 7 aastaste laste etapil on põhiliigutused väljakujunenud.Laps sooritab 15. KUIDAS JAGUNEVAD ÜLDARENDAVAD HARJUTUSED OMA TOIMELT? 1. Hooharjutused-
Tavalised seened on ka normaalse organismi mikrofloora hulka kuuluvad pärmseened, mis võivad esile kutsuda nahal kandida haudumust (voltides), kroonilist küünevalli põletikku, peenise peaosa põletikku (balaniit), mähkmedermatiiti, mitmevärvilist kliiketendustõbe (Pityriasis versicolor), Pityrosporum follikuliiti, seborroilist dermatiiti, limaskestadel tupe kandidoosi, suu kandidoosi, ning harvem ka küüneseent. Haruldasemad on hallitusseened, mis põhjustavad peopesadel ja taldadel musta seeninfektsiooni (tinea nigra), kuid harvem ka küüneseent ja muid nahainfektsioone. Küüneseen Tekitajad Nakatumise põhjused Soodustavad faktorid Kliiniline pilt Diagnoosimine Ravi Ravi kestvus ja efektiivsus Haiguse prognoos Nõuanded seeninfektsiooni vältimiseks Küüneseen on väga tavaline haigus, mis moodustab ~50% kõikidest küünte probleemidest. Palju suurema tõenäosusega on kahjustatud varbaküüned. Haiguse
kehavedeliku piiril. *Ühekihiline kuupepiteel – esineb neerude kogumistorukestes,kogumisjuhades, Henle lingu jämenevas osas, aju soonpõimikus, munasarja pinnal ja kilpnäärme folliikuliepiteelis. *Ühekihiline silinderepiteel – esineb peensooles, maos,jämesooles, näärmetes,juhades,emaka ja emakasarvedes. *Mitmekihiline lameepiteel – kaks tüüpi: kas keratiniseerunud või keratiniseerunud vähesel määral. Esineb nahas,skalbil, taldadel, pärakus,suus,nina sisepinnal, tupes ja söögitorus *Mitmekihiline kuupepiteel – esineb osaliselt erinevates näärmejuhades nagu näiteks higi-ja piimanäärmetes.(kahekihiline) j ka süljenäärme juhades. *Mitmekihiline silinderepiteel – sama, mis eelmine. Omab kattefunktsiooni kõrval ka sekretoorset funktsiooni. *Mitmerealine stereotsiiliatega epiteel-esineb munandimanuses *Transitoorne epiteel- kusepõis,kusejuha Näärmeepiteelid
?!!) püstuva okkaga. Need on 2--3 cm pikad ja tipust tumepruunid. Kõhupoolt ja pead katab jämedakarvaline hõre kate. Okkad püsivad kaua (umbes 18 kuud) ning vahetuvad ebaregulaarselt nagu okkad kuusel. Noorte okastik ja nahk on eredamalt värvunud kui vanadel. Jäsemed, kõrvad ja saba on lühikesed ning peaaegu ei ulatu karvastikust välja. Küünised on pikad ja suhteliselt teravad, neid kasutab loom pinnase uuristamiseks. Ees- ja tagakäppadel on viis varvast. Taldadel on tallapäkad, mille kuju erineb liigiti ja millel esineb tihti heledaid (albinootilisi) laike (noortel on need selgemad). Siili väljaheited on vorstikujulised, kuni 1 cm läbimõõdus ja 4 cm pikad, tavaliselt mustad. Harilik siil on üks meie kahest siililiigist. Eestimaa lõunapiiri lähedal elab teine siililiik, lõunasiil. Mõlemad liigid on nii kehamõõtmetelt kui ka välimuselt omavahel sarnased, kuid erinevad lähivaatlusel. Määramistunnused (Masing, 1990, 1993)
2. Jalgade, eriti varbavahede hoolikas kuivatamine. Soojus ja niiskus soodustab varbavahede haudumist. 3. Küünte lühendamine viiliga pärast pesemist ja kuivatamist. Õige küünepikkus on selline, kui varbaotsale vajutades on tunda küüneäärt - see hoiab ära liiga lühikeseks lõigatud küünte puhul sissekasvanud küüne ja küünevallides põletikulised protsessid. 4. Jalgade naha ja küünte kontrollimine, eriti varvaste vahel ja taldadel väikestes ning algavate kahjustuste kindlakstegemiseks. Selleks võib kasutada peeglit või teiste inimeste abi. 5. Kuna diabeetikute nahk on kuiv ja võib kergesti lõheneda, siis on vajalik jalgade kreemitamine pärast pesemist ja kuivatamist. NB! Mitte kreemitada varbavahesid - see soodustab varbavahede haudumist. 6. Iga päev puhtad, terved, õige mõõduga ning ilma kummita sokid ja sukad. Sobiv materjal on puuvillane või villane (lubatud 20 - 30% sünteetilise aine sisaldus). 7
Levib õhu kaudu piisknakkusena haige köhimisel või aevastamisel. Haige on nakkusohtlik prodromaalperioodis, 4 päeva enne ja 4 päeva peale lööbe teket. Tekivad köha, nohu ja silmapõletik. Teisel päeval pärast haigustunnuste ilmnemist tekivad põskede limaskestale eespurihammaste kohale valkjad erkpunase äärisega laigud (nn Kopliki laigud). Lööve algab kõrvade tagant, levib näole, järgmisel päeval kehale ja kätele. Kolmandaks päevaks on lööve ka peopesades ja jala- taldadel. Lööve on algul roosa, hiljem intensiivselt punetav, kestab 5 päeva ja kaob samas järjekorras nagu tekkiski. Sagedasemad tüsistused on pneumoonia, otiit ja entsefaliit. Diagnostika: Haigus diagnoositakse kliiniliste sümptomite ja epidemioloogiliste andmete alusel. SEROLOOGILINE UURIMINE on peamine diagnostikameetod: spetsiifiliste IgM-antikehade määramine veres alates 4-5-st päevast pärast lööbe teket (ELISA). Profülaktika: aktiivne immuniseerimine 12. elukuul, revaktsineerimine 13
annaabi.ee 
