esemete ja nähtuste tähenduse ja/või otstarbe mõistmisega. Inimene tajub reeglina objekte, millel on tema jaoks mingisugune mõte,tähendus, sisu. Äratundmine mäluta mõeldamatu ning seisneb hetkel vastu võetava paigutamises olemasolevate mälukujundite hulka Üldistav toimub objekti rühmitamisena mingi suurema grupi hulka Eristatav toimub üksiku eraldamisena grupist Taju valivus selektiivsus. Selle all mõistetakse esemete või tajuvariantide eraldumist üheaegselt mõjuvate esemete/nähtuste või tunnuste mitmekesisusest. Objekt ja foon selgemini eristuv on objekt, tahaplaanile jäävat ja ebamäärasemalt eristuvat on foon Apertseptsioon taju sisu ja suunitluse sõltuvust tajuja isiksuslikest omadustest ja kogemustest nim apertseptsiooniks (ntx vilunud maletajale sisaldab hetkel tajutud maleseis rohkem kui algajale) Püsiv apertseptsiooni vorm
põhjendatus. Mõtestatus tähendab tajutava teadlikustamist, mis saavutatakse tajus esindatud esemete ja nähtuste tähenduse ja/või otstarbe mõistmisega. Kui tajul puudub mõtestatus, st inimesel puuduvad vastavad teadmised, kogemused, siis ta ei oska paigutada tajutavat talle tuttavate/teadaolevate kategooriate alla, ta ei oska tajutavat seletada ega seda oma tegevuses ära kasutada. Tajutav jääb fooniks ega eraldu sellest objektina. Taju valivuse all mõistetakse teatud esemete või tajuvariantide eraldumist üheaegselt mõjutavate esemete/nähtuste või tunnuste mitmekesisusest. Selgemini eristuvat nimetatakse taju objektiks, tahaplaanile jäävat ja ebamäärasemalt eristuvat taju fooniks. Valivus on tihedalt seotud tähelepanuga. Taju konstantsus on esemete ja tajutavate sündmuste omaduste tajumine püsivatena ka tajumistingimuste muutumise korral. Kui taju ei oleks konstantne, kohtuksime igal sammul
Üldistav taju on tervik, mis saadakse esemete üksikomaduste ja kvaliteetide integreerimise teel. Lihtsaim aste äratundmine. Üldistav äratundmine: see on tool Eristav See on biidermeieri stiilis tool. Eristav äratundmine on äratundmise kõrgem aste, kus tuleb lähtuda objekti eritunnustest. Taju valivus ambivalentsete kujundite puhul aistingute jaoks muutumatust füüsiliste ärritajate hulgast eraldab taju välja kord ühe kord teise tõlgenduse ja objekti. Teatud esemete ja tajuvariantide eraldumine üheaegselt mõjuvate esemete või tunnuste mitmekesisusest. Valivus on tihedalt seotud tähelepanuga. Objekt ja foon Selgemini eristuv on taju objekt ja tahaplaanile jääv on taju foon.. Valivuse füsioloogiliseks aluseks on ajukoore mingi keskuse erutuse domineerimine, 39 või siis teatud ajukoore struktuuride neuronite valikuline sünkroonne
integreerimise teel. Lihtsaim aste äratundmine. Üldistav äratundmine: see on tool Eristav See on biidermeieri stiilis tool. Eristav äratundmine on äratundmise kõrgem aste, kus tuleb lähtuda objekti eritunnustest. Taju valivus ambivalentsete kujundite puhul aistingute jaoks muutumatust füüsiliste 15 ärritajate hulgast eraldab taju välja kord ühe kord teise tõlgenduse ja objekti. Teatud esemete ja tajuvariantide eraldumine üheaegselt mõjuvate esemete või tunnuste mitmekesisusest. Valivus on tihedalt seotud tähelepanuga. Objekt ja foon Selgemini eristuv on taju objekt ja tahaplaanile jääv on taju foon.. Valivuse füsioloogiliseks aluseks on ajukoore mingi keskuse erutuse domineerimine, või siis teatud ajukoore struktuuride neuronite valikuline sünkroonne impulsatsioonisageduse suurenemine ja vähenemine. Apertseptsioon Taju sisu ja suunitluse sõltuvus tajuja isiksuslikest omadustest ja
S.Stevens): tajumulje kasv muutub stiimuli intensiivsuse kasvades üha aeglasemaks Taju omadused: piirid - absoluutsed piirid (konkreetse tajumulje aistingu suhtes, mis on kõige ülemine ja alumine lävi mida tajume) ja suhtelised piirid e eristuslävi kujunemise aeg närvirakus erutuse levimise lõplik kiirus mõtestatus - tajutava teadlikustamine, mis saavutatakse tajus esindatud esemete ja nähtuste tähenduse ja/või otstarbe mõistmisega valivus e selektiivsus - teatud esemete või tajuvariantide eraldumist üheageselt mõjuvate esemete/nähtuste mitmekesisusest püsivus e konstantsus - esemete ja tajutavate sündmuste omaduste (suuruse, kuju, vormi, heleduse, suuna jmt) tajumine püsivatena ka tajumistingimuste muutumise korral (nt. erinevatel päevadel) Tajumuljel on teatud kestus, sõltub stiimuli keerukusest ja intensiivsusest Ajaline vastasmõju Kohanemisvõime (adaptatsioon) positiivne negatiivne tundlikus hakkab teatud olukorras vähenema
S.Stevens): tajumulje kasv muutub stiimuli intensiivsuse kasvades üha aeglasemaks Taju omadused: piirid - absoluutsed piirid (konkreetse tajumulje aistingu suhtes, mis on kõige ülemine ja alumine lävi mida tajume) ja suhtelised piirid e eristuslävi kujunemise aeg – närvirakus erutuse levimise lõplik kiirus mõtestatus - tajutava teadlikustamine, mis saavutatakse tajus esindatud esemete ja nähtuste tähenduse ja/või otstarbe mõistmisega valivus e selektiivsus - teatud esemete või tajuvariantide eraldumist üheageselt mõjuvate esemete/nähtuste mitmekesisusest püsivus e konstantsus - esemete ja tajutavate sündmuste omaduste (suuruse, kuju, vormi, heleduse, suuna jmt) tajumine püsivatena ka tajumistingimuste muutumise korral (nt. erinevatel päevadel) Tajumuljel on teatud kestus, sõltub stiimuli keerukusest ja intensiivsusest Ajaline vastasmõju Kohanemisvõime (adaptatsioon) positiivne negatiivne – tundlikus hakkab teatud olukorras vähenema
ja kvaliteetide integreerimise teel. Tavaliselt on integratiivne taju iseeneselikuna näiv, kiire, momentaanne. Üldistuse lihtsaim aste on äratundmine. See on mäluta mõeldamatu ning seisneb hetkel vastu võetava paigutamises olemasolevate mälukujundite hulka. Järgmine põhiomadus valivus. Aistingute jaoks muutumatust füüsiliste ärritajate hulgast eraldab taju välja kord ühe, kord teise tõlgenduse ja/või objekti. Taju valivuse all mõistetakse teatud esemete või tajuvariantide eraldumist üheaegselt mõjuvate esemete/nähtuste või tunnuste mitmekesisusest. Selgemini eristuvat nimetatakse taju objektiks (ka figuuriks), tahaplaanile jäävat ja ebamäärasemalt eristuvat taju fooniks. Objekti eraldumine foonist sõltub väga paljudest teguritest. Esmalt objekti intensiivsusest. Oluliseks tunnuseks on objekti liikumine. Liikuv objekt osutub enamasti foonist eralduvaks tajuühikuks. Objekti ja fooni omavaheline eristumine on oluliselt sõltuv ka tajumise eesmärgist
Meelelise tunnetamise kõrgem aste. Ka siis kui meil on objektist ainult fragmendid. Järelduslik, loov, produktiivne, konstruktiivne protsess. Psüühikas toimub alateadlikult aktiivne mineviku tajude jälgede otsimine, olemasolev seostatakse varasemalt teadaolevaga, võrreldakse ja rikastatakse fantaasiakujunditega. Terviklikkus, mõtestatus (raske on tajuda maailma, kui ei saa aru, mis on asja mõte), apertseptiivsus (tuleneb eelnevast kogemusest), selektiivsus(teatud esemete või tajuvariantide eraldumine üheaegselt mõjuvate esemete jne mitmekesisusest; kahel tasemel- eristame aistingute materjali, teeme selle terviklikuks; mõnikord see tervik võib olla tõlgendatav eri moel; selgemini eristuv=objekt, ebamäärasemalt eristuv=foon), kontekstist sõltuvus, konstantsus (ül pole mitte olla täpne, vaid anda edasi püsivaid omadusi, mis on pidevalt objektile omane, tegemist on muutustega), kategoriaalsus, üldistatus (tervik,
ja kvaliteetide integreerimise teel. Tavaliselt on integratiivne taju iseeneselikuna näiv, kiire, momentaanne. Üldistuse lihtsaim aste on äratundmine. See on mäluta mõeldamatu ning seisneb hetkel vastu võetava paigutamises olemasolevate mälukujundite hulka. Järgmine põhiomadus – valivus. Aistingute jaoks muutumatust füüsiliste ärritajate hulgast eraldab taju välja kord ühe, kord teise tõlgenduse ja/või objekti. Taju valivuse all mõistetakse teatud esemete või tajuvariantide eraldumist üheaegselt mõjuvate esemete/nähtuste või tunnuste mitmekesisusest. Selgemini eristuvat nimetatakse taju objektiks (ka figuuriks), tahaplaanile jäävat ja ebamäärasemalt eristuvat taju fooniks. Objekti eraldumine foonist sõltub väga paljudest teguritest. Esmalt objekti intensiivsusest. Oluliseks tunnuseks on objekti liikumine. Liikuv objekt osutub enamasti foonist eralduvaks tajuühikuks. Objekti ja fooni omavaheline eristumine on oluliselt sõltuv ka tajumise eesmärgist
(n meloodia on ikka meloodia, kuigi mängitakse erinevate instrumentidega) Eristav äratundmine toimub üksiku eraldamisena grupist. See on äratundmise kõrgem tase, kus tuleb lähtuda objekti eritunnustest. Eset mõtestatult tajuda tähendab teda ka teadlikult nimetada, üldistada sõnas. Sõna on tähenduse kandja. Mida rikkamad on inimese teadmised ja sõnavara, seda rikkam on ka tema tajumistegevus. Taju valivus e selektiivsus, teatud esemete või tajuvariantide eraldumine üheaegselt mõjuvate esemete/nähtuste või tunnuste mitmekesisusest (muutumatu füüsilise ärritaja puhul eraldab taju kord ühe, kord teise tõlgenduse ja/või objekti). Taju objekt ja foon objekt e figuur on selgemini eristuv, foon aga tahaplaanile jääv ja ebamääraselt eristuv. Esmane eristamine nägemis- ja kompimistajus toimub eseme kontuuride põhjal. Mida selgem ja kontrastsem on kontuur, seda selgemini eraldub ese objektina.
Taju püüab ka tervikuid moodustada. Taju üldised seaduspärasused Taju on alati teatud määral üldistus. Ta on tervik, mis saadakse esemete või nähtuste üksikomaduste ja kvaliteetide integreerimise teel, mis loob maailmast üldistatud vaimse peegelduse. Üldistuse lihtsam aste on äratundmine, mis on mäluta mõeldamatu. Äratundmine kujutab endast üksiku rühmitamist konkreetsesse gruppi või vastupidi – üksiku eristamist. Taju valivuse all mõistetakse teatud esemete või tajuvariantide eraldumist üheaegselt mõjuvate esemete ja nähtuste või tunnuste mitmekesisusest. Selgemini eristuvat nimetatakse taju objektiks ehk figuuriks ning tahaplaanile jäävat ja ebamäärasemalt eristuvat taju fooniks. Valivus on seotud tähelepanuga. Lisaks sellele on taju konstantne, sest kui ta seda ei oleks, kohtuksime igal sammul tajumistingimuste (kauguse, valgustuse, värvi, vaatenurga jm) muutudes uute, meile senitundmatute või tuntud, kuid moonutatud esemetega ning lakkaksime ära
Meelelise tunnetamise kõrgem aste. Ka siis kui meil on objektist ainult fragmendid. Järelduslik, loov, produktiivne, konstruktiivne protsess. Psüühikas toimub alateadlikult aktiivne mineviku tajude jälgede otsimine, olemasolev seostatakse varasemalt teadaolevaga, võrreldakse ja rikastatakse fantaasiakujunditega. Terviklikkus, mõtestatus (raske on tajuda maailma, kui ei saa aru, mis on asja mõte), apertseptiivsus (tuleneb eelnevast kogemusest), selektiivsus(teatud esemete või tajuvariantide eraldumine üheaegselt mõjuvate esemete jne mitmekesisusest; kahel tasemel- eristame aistingute materjali, teeme selle terviklikuks; mõnikord see tervik võib olla tõlgendatav eri moel; selgemini eristuv=objekt, ebamäärasemalt eristuv=foon), kontekstist sõltuvus, konstantsus (ül pole mitte olla täpne, vaid anda edasi püsivaid omadusi, mis on pidevalt objektile omane, tegemist on muutustega), kategoriaalsus, üldistatus (tervik, mis
kul. See on kas enne keele arengut või siis koos sellega. Ja seda kõike seoste abil. Täisealistel ini- mestel ongi sellepärast raske ettekujutada, mida vastsündinu esimese asjana kogeb, sest me oleme selle etapi läbinud me oskame eristada detaile ja ka tunneme neid. Maailm pole kaugeltki enam mingisugune ühtlane värvi sigrimigri. Seesugune evolutsioon on kohe inimese esimestel elukuudel. Näiteks taju valivuse all mõistetakse teatud esemete või tajuvariantide eraldumist üheaegselt mõ- juvate esemete või nähtuste või tunnuste mitmekesisusest. Selgemini eristuvat nimetatakse taju ob- jektiks ( ka figuuriks ), tahaplaanile jäävat ja ebamäärasemalt eristuvat taju fooniks. Esmane erista- mine nägemis- ja kompimistajus toimub eseme kontuuride põhjal. Mida selgem ja kontrastsem on kontuur, seda selgemini eraldub ese objektina. Objekti eraldumine foonist sõltub väga paljudest te- guritest
kul. See on kas enne keele arengut või siis koos sellega. Ja seda kõike seoste abil. Täisealistel ini- mestel ongi sellepärast raske ettekujutada, mida vastsündinu esimese asjana kogeb, sest me oleme selle etapi läbinud me oskame eristada detaile ja ka tunneme neid. Maailm pole kaugeltki enam mingisugune ühtlane värvi sigrimigri. Seesugune evolutsioon on kohe inimese esimestel elukuudel. Näiteks taju valivuse all mõistetakse teatud esemete või tajuvariantide eraldumist üheaegselt mõ- juvate esemete või nähtuste või tunnuste mitmekesisusest. Selgemini eristuvat nimetatakse taju ob- jektiks ( ka figuuriks ), tahaplaanile jäävat ja ebamäärasemalt eristuvat taju fooniks. Esmane erista- mine nägemis- ja kompimistajus toimub eseme kontuuride põhjal. Mida selgem ja kontrastsem on kontuur, seda selgemini eraldub ese objektina. Objekti eraldumine foonist sõltub väga paljudest te- guritest
kul. See on kas enne keele arengut või siis koos sellega. Ja seda kõike seoste abil. Täisealistel ini- mestel ongi sellepärast raske ettekujutada, mida vastsündinu esimese asjana kogeb, sest me oleme selle etapi läbinud – me oskame eristada detaile ja ka tunneme neid. Maailm pole kaugeltki enam mingisugune ühtlane värvi sigrimigri. Seesugune evolutsioon on kohe inimese esimestel elukuudel. Näiteks taju valivuse all mõistetakse teatud esemete või tajuvariantide eraldumist üheaegselt mõ- juvate esemete või nähtuste või tunnuste mitmekesisusest. Selgemini eristuvat nimetatakse taju ob- jektiks ( ka figuuriks ), tahaplaanile jäävat ja ebamäärasemalt eristuvat taju fooniks. Esmane erista- mine nägemis- ja kompimistajus toimub eseme kontuuride põhjal. Mida selgem ja kontrastsem on kontuur, seda selgemini eraldub ese objektina. Objekti eraldumine foonist sõltub väga paljudest te- guritest
annaabi.ee 
