muudetakse, nimetatakse transduktsiooniks. c) Närviimpulsid saadetakse mööda närvirakke ajju Kinesteesi puhul võib olla 2 võimalust- neuraalsed impulsid saadetakse seljaajju, kus edasi liigub peaajju. Aga võib olla ka nii, et seljaajust saadetakse info koheselt juba tagasi (refleksid). 2. Mis on aistingu ja taju erinevused? Too kummagi kohta oma näide. Aisting on füsioloogiline protsess, kus väliskeskkonnast tulevad stiimulid meeleorganite abil muudetakse tajutavasse keelde. Taju seejuures on siis psüühiline protsess, kus aistingutest tulenev info ajus meeleliseks keskkonna tunnetuseks muutub. Näiteks tomati sattumine vaatevälja. Esimene info on muidugi visuaalselt kättesaadav info, kui ei ole tegemist pimetestiga. Kuna tomat on tavaliselt toonilt punane ja proportsioonidelt ümmargune, siis selline info jõudis ajus tajutavaks tänu aistingu protsessile. St. seesamune jõudis silma reetinale kindlates värvides kujundina, kus
Ülejäänud elemendid, mis jäävad tagaplaanile ei ole selgelt eristuvad- seesugune nähtus kannab nimetust taju foon. Taju valivus sõltub tähelepanust; objekti selekteerimine toimub selle põhjal, kuhu fookus suunatakse. Objekti foonist välja selekteerimisel tuleb mängu eseme intensiivsus ja ka see, kui liikuvana ta paistab. Vähem oluline pole ka fakt, et inimesel võibki olla kinde siht objekti konkreetseks eristamiseks, kõik muu ebaoluline, mis tajutavasse figuuri ei puutu, aga tõrjutakse. Taju selektiivsuse korral on oluline roll inimese varasematel kogemustel ja isiklikel omadustel (teadmised, elukutse, hoiakud)- need kõik mõjutavad taju valikulikkust-, sellist taju sisu sõltuvust eelnevalt kogetust nimetatakse apertseptsiooniks. See jaguneb omakorda kaheks: püsivaks ja ajutiseks apertseptsiooniks (mõjutatud meeleolust, aktiviseeritusest, ootustest). Taju konstantsus ehk taju püsivus tähendab tajutavate objektide omaduste- näiteks
peituvat tõelist'. Filosoofias omandas see sõna hiljem mitmeid teisi tähendusi ja kõigis tähendustes oli see midagi mittemateriaalset. Ideeõpetus Platon oli Sokratese andekaim õpilane ning kui Sokrates 399. aastal eKr suri, jättis see Platonisse suure jälje ja määras kogu tema edasise filosoofia-alase tegevuse suuna. Platoni arvates on kõik, mida me looduses silmaga näeme ja käega katsume, muutuv. See tähendab, et kõik, mis kuulub “meeltega tajutavasse maailma”, on tehtud materjalist, mis ajapikku hävib. Asjad, mis on muutumatud, püsivad ja igavesed, on ideed. Ideed on väljaspool ruumi ja aega, me ei saa neid tunda meeltega, vaid ainult mõistusega. Ideed ei teki ega hävi, vaid on kogu aeg meie ümber. Kõikidel asjadel siin maailmas on idee ehk täiuslik vorm, mille järgi nad on tehtud. Ma toon näiteks hobused. Kõik hobused on omamoodi ja erinevad, aga kõikidel hobustel on midagi ühist, mille järgi me nad raskusteta ära tunneme
Etalonide kasutamine (nt. keevaline grusiinlane, pedantne õpetaja) keeruline lihtsaks, kauge lähedaseks Loogiline järeldamine on teise inimese iseloomu, kavatsuste ja käitumismotiivide üle otsustamine tema kohta käiva ja tema käitumist iseloomustava teabe läbitöötamise alusel. Lihtsustamine- jäetakse kõrvale kõik teisejärguline, keeruline Tajuviga see, mida ja kui täpselt inimene tajub, ei vasta täpselt tajutavale objektile, vaid sõltub tema suhtumises tajutavasse, tema soovidest, emotsioonidest, teadmistest, huvidest, ja kogu eelnevast kogemusest. Haloefekt - juhttunnus varjutab täiesti ülejäänud omadused (see, kes ühes valdkonnas võimekas, arvatakse seda olevat igas valdkonnas) Stereotüübid Inimeste gruppidesse jagamine mingite tüüpide alusel. Oletus, et partneril on kõik need omadused, mis rühmal üldiselt Näiteks: "Need väiketootjad mõtlevad kõik ühtemoodi". Esmamulje efekt Esmasele infole kaldutakse andma suuremat tahendust
Psühholoogia alused Taju: · Apertseptsiooni (taju sõltumine inimese varasematest kogemustest, psüühilisest seisundist) üks tegureid on sisendus, eriti laste puhul. Sisenud on võimeline tungima apertseptiivsete tegurite süsteemi, seda muutma. Apet. annab tajule aktiivse suunatuse ja väljendab teatud suhet tajutavasse. Tegemist on taju enda muutustega või hoopis tajutud materjalist mingi osa valikulise salvestamisega lühimällu. Eristatakse püsivat ja ajutist apertseptsiooni. Viimane on tingitud inimese psüühilisest seisundist taju momendil-meeleoust, aktiveeritusest, ootustest- ja on valdav. · Apertseptiivsed tegurid toetuvad oma mõjus eelkõige taju valivuse ja mõtestatuse mehhanismide töö. · Taju valivusele mõjub eelkõige vilumus mingit laadi objektide või teemade
üksnes kaudselt. Seetõttu kirjutasid nad väga metafoorselt ja sugestiivsed, omistades teatud kujunditele ja objektidele sümboolse tähenduse. Sümbolismi manifesti ("Le Symbolisme", Le Figaro, 18. september 1886) avaldas 1886 Jean Moréas. Moréas kuulutas, et sümbolism on vaenulik "lihtsate tähenduste, deklamatsioonide, võltssentimentaalsuse ning tõsiasjade kirjeldamise vastu" ning selle eesmärk on hoopis "rüütada Ideaal tajutavasse vormi", mille "eesmärk ei ole mitte iseeneses, vaid mille ainuke otstarve on väljendada Ideaali": "Selles kunstis ei kirjeldata loodusestseene, inimtegevust ja kõiki muid reaalse maailma nähtusi nende eneste pärast; siin on nad tajutavad pinnad, mis on loodud selleks, et esitada nende esoteerilist vastavust Ürgideaalidele." EKSPRESSIONISM Ekspressionistid pidasid oluliseks kirjanikust lähtuva idee ja elamuse kujundirikast väljendamist
meie ümber. Taju võib vaadelda kognitiivse ja sotsiaalse informatsiooni protsessina, misläbi me: märkame väliseid stiimuleid, nagu sündmusi või suhtlemist kellegagi. Sõelume, valides välja mida soovime tähele panna. Tõlgendame ja klassifitseerime, tehes seda eelneva kogemuse või kasvatuse põhjal. 6. Tajuviga (perception error) see, mida ja kui täpselt inimene tajub, ei vasta täpselt tajutavale objektile, vaid sõltub tema suhtumises tajutavasse, tema soovidest, emotsioonidest, teadmistest, huvidest, ja kogu eelnevast kogemusest. Inimese poolt tajutav visuaalne kujund sisaldab peale selle, mis on võrkkestal vahetult olemas, ka seda, mida näeb eelnenud kogemuse põhjal. 7. Oreool (halation) - võib olla positiivne või negatiivne ja kõik teised omadused seotakse sellega (hea lapse oreool, tippsportlase, kuulsuse oreool) 8. Projektsioon (projection) - on teisele isikule alateadlikult omaenda iseloomujoonte omastamine
lilled". Sümbolistide arvates peab kunst püüdma tabada absoluutseid tõdesid, millele püüseb ligi üksnes kaudselt. St et nad kirjutasid väga metafoorselt ja sisenduslikult, omistades teatud kujunditele ja objektidele sümbolistliku tähenduse. Sümbolismi manifestis kuulutati, et sümbolism on vaenulik ,,lihtsate tähenduste ning tõsiasjade vastu" ning selle eesmärk on hoopis ,,rüütada ideaal tajutavasse vormi, mille eesmärk ei ole mitte iseeneses vaid mille ainuke otstarve on väljundada ideaali" 2. Ibsen (elu, ,,Peer Gynt": sisu etappides, Grieg, võrdlus ,,Ekke Mooriga"; ,,Nukumaja": naisküsimus, sisu, ideed vaata töölehelt). Ibsen: 1828-1906; Norra. Pani aluse moodsale draamale, see oli proosa vormis. Kaasaja-aineline sotsiaalne ja psühholoogilise rõhuasetusega draama. Esimene periood Ibseni
32. Psühhofüüsikaline seadus. Kui suurendada ärritust geomeetrilises progressioonis, siis suureneb aistingu intensiivsus aritmeetilises progressioonis; või teisipidi suurendamaks aistingu intensiivsust võrdeliselt, peame suurendama ärrituse tugevust geomeetriliselt 33. Taju apertseptsioon. Taju sisu ja suunitluse sõltumine inimese isiklikest kogemustest ja omadustest. Apertseptsioon annab tajule aktiivse suunatuse ja väljendab tajuja teatud suhet tajutavasse. Eristatakse püsivat ja ajutist apertseptsiooni. 34. Teadvuse mõiste. Teadvus on aju suurte poolkerade koore tegevuse ehk kõrgema närvitegevuse funktsiooniks, psüühika kõrgeim vorm. 35. Teadvus kui fenomen. Teadvus kui tunnetuse, tunnete ja tahte kogemine, läbielamine. Tunnused: Subjektiivsus, muutused, järjepidevus ja selektiivsus. Chalmers, 1996: teadvuse "kerged" ja "rasked" probleemid ehk kuidas teadvus on seotud ajuga. "Kerged" on
arvamuse – ja mõistustunnetuse – teadmise – vastandlikkusele. Oleks aga eksitus siit järeldada, et Platoni järgi polegi teadmisel üldse midagi pistmist meeltega tajutava maailmaga. Vastupidi – teadmine oli Platoni jaoks enesestmõistetavalt ikka orienteerumise vahendiks maailmas, kus inimene elab. Pöördumine ideedemaailma poole oli ju Platonil algselt motiveeritud just sellega, et tema hinnangul ei olnud meeltega tajutavasse maailma kätketud inimese jaoks piisavalt usaldusväärseid ja kandejõulisi orientatsiooni-aluseid. Seetõttu tuligi leida meelemuljetele tugi valdkonnast, mis jäi väljapoole meeltega tajutavat tegelikkust. Kui aga oli jõutud asjade mõistuspäraste olemuste teadmiseni, siis sai selle teadmise kaudu põhjendada ka oma arusaamu, mis olid kujundatud meeltetunnetusele toetudes, ehk Platoni terminoloogias – arvamusi. Olid ju
(J. Gaarder, 1996, "Sofie maailm", Tallinn, Koolibri, lk 64-69) 10 Platon (vt Lisa 11) Platon oli Sokratese õpilane. Teda huvitas, mismoodi on omavahel seotud see, mis on ühelt poolt igavene ja muutumatu ning teiselt poolt "voolav". Platoni arvates "voolab" kõik, mida võime looduses silmaga näha ja käega katsuda. Seega ei ole olemas lagunematuid "põhiaineid". Kõik, mis kuulub meeltega tajutavasse maailma, on tehtud materjalist, millele ajahammas peale hakkab. Seega arvas Platon, et meeltega tajutava maailma taga on omaette tegelikkus. Tegelikkust nimetas ta ideede maailmaks. Meeltega tajutav maailm- võime saada vaid ligilähedasi ja puudulikke teadmisi oma viie meelega. Meeltemaailmas kehtib seadus, et "kõik voolab" ja mitte miski ei püsi. Meeltemaailmas ei ole midagi püsivat, on vaid hulgaliselt asju, mis tekivad ja hävivad.
Vastavalt tegelikkuse eksisteerimise vormidele: ruumi-, aja-, liikumistaju. Vastavalt taju objektile- keele-, inimese-, vormi-, sündmusetaju jne. Eesmärgipärane, ettekavatsetud, teadlikult oraniseeritud taju- vaatlus. Apertseptsioon- taju sisu ja suunitluse sõltuvust tajuja isiksuslikest omadustest ja kogemustest. Sisendus- võimeline tungima tegurite süsteemi, seda muutma. Annab tajule aktiivse suunatuse, väljendab tajuja teatud suhet tajutavasse. Püsiv ja ajutine apertseptsioon. Ajtine- tingitud inimese psüühilisest seisundist taju momendil (meeleolu, aktiveeritus, ootus). Taju valivusele mõjub eelkõige vilumus mingit laadi objektide või teemadega kokkupuutestm alles seejärel huvi millegi vastu. Nt see, kuda küsimus sündmuste asjaolud ekohta on esitatud, mõjutab oluliselt visuaalse stseeni hinnanguid. Teatud klassidesse, kategooriatesse: *liigitamine modaalsuste järgi (nägemis-, kuulmis-...)
omandi liigid. 1.1 Intellektuaalne omand Termin intellektuaalomand tähistab õigusi, mis tekivad loometöö tulemusena. Sellisel varal on alati omanik, kes ei tarvitse olla ainuomanik. Intellektuaalomandiga hõlmatud õigused on mittemateriaalsed õigused, mis samas omavad ka materiaalse omandi tunnuseid neid saab osta- müüa. Ka objektid, mida nende õiguste abil kaitstakse, - tavaliselt ideede kogumid - on mittemateriaalsed. Kaitsmiseks peavad need objektid olema vermitud mõnesse tajutavasse ja eristatavasse vormi. Vastavalt Maailma Intellektuaalse Omandi asutamiskonventsioonile (Stockholm 14.07.1967, art 2, VIII, Eesti liitus 05.02.19941) "intellektuaalne omand" sisaldab õigusi seoses: · kirjandus-, kunsti- ja teadusteostega, · esitajate poolt teoste ettekannetega, fonogrammidega, raadio- ja televisioonisaadetega, · leiutistega kõigis inimtegevuse valdkondades, · teaduslike avastistega, · tööstusdisainilahendustega,
eesmärk( kui on kindel eesmärk millegi konkreetse tunnetamiseks, siis objektina eraldub reeglina eesmärgiks seatu või sellega seostuv.) Taju selektiivsus väljendub ka erinevate tunnuste või elementide valikulises organiseerimises, kombineerimises. - Apertseptsioon taju sisu ja suunitluse sõltuvus tajuja isiksuslikest omadustest ja kogemustest. See annab tajule aktiivse suunatuse ja väljendab tajuja teatud suhet tajutavasse. Apertseptsiooni üks tegureid on sisendus, seda eriti laste puhul. Sisendus on võimeline tungima apertseptiivsete tegurite süsteemi, seda muutma. Eristatakse püsivat ja ajutist apertseptsiooni. Ajutine apertseptsioon tingitud inimese psüühilisest seisundist taju momendil meeleolust, aktiveeritusest, ootustest ja on vahelduv. Apertseptiivsed tegurid toetuvad oma mõjus eelkõige taju valivuse ja mõtestatuse mehhanismide tööle.
*haistmistaju Vastavalt tegelikkuse eksisteerimise vormidele: ruumi-, aja-, liikumistaju. Vastavalt taju objektile- keele-, inimese-, vormi-, sündmusetaju jne. Eesmärgipärane, ettekavatsetud, teadlikult oraniseeritud taju- vaatlus. Apertseptsioon- taju sisu ja suunitluse sõltuvust tajuja isiksuslikest omadustest ja kogemustest. Sisendus- võimeline tungima tegurite süsteemi, seda muutma. Annab tajule aktiivse suunatuse, väljendab tajuja teatud suhet tajutavasse. Püsiv ja ajutine apertseptsioon. Ajtine- tingitud inimese psüühilisest seisundist taju momendil (meeleolu, aktiveeritus, ootus). Taju valivusele mõjub eelkõige vilumus mingit laadi objektide või teemadega kokkupuutestm alles seejärel huvi millegi vastu. Nt see, kuda küsimus sündmuste asjaolud ekohta on esitatud, mõjutab oluliselt visuaalse stseeni hinnanguid. Teatud klassidesse, kategooriatesse: *liigitamine modaalsuste järgi (nägemis-, kuulmis-...)
annaabi.ee 
