Uskusid ka, et esemeid ei tohiks maalida sellisena nagu me teame neid olevat, vaid sellisena nagu me neid näeme. Piltide kontuurjooned pidid olema häguasad, sest läbi õhu ei saanud need olla teravad. Impressionistid just õhku ja valgust tähtsustasidki. Nähatavat pilti maailmast püüdsid impressionistid edasi anda väikeste ja visandlike erivärviliste pintslitõmmetega, nad uskusid, et teatud kui vaadata pildil olevaid värvilaike teatud kauguselt, siis tajume pilti nagu tajuksime seda looduses. Impressionistid värvisid piltidel ka varjud värviliseks, mis aga ei tekitanud vaatajas enam ruumilist tunnetust.. Pilt pidi olema ühe elulõigu täpne ja aus kujutis. Tähtsaks sai pildi kujutamise viis, aga mitte see, mida seal kujutati. Kõige sobivam on lugeda sümbolismiks erineva temaatika ja süzeega teoseid. Sümbolistid käsitlevad meelsasti ,,suuri", üldisi ja igavesi eksistensiaalseid teemasid, nagu sünd, erootika,
Pealuud otsivad nii Eesti, kui ka Poola Ülikoolid, kuid ei ole seda veel leitud. Loodetakse teada saada midagi huvitavat Eesti ja Poola ühisest ajaloost, kui pealuud juhuslikult ei leita. Lembitust on kirjutatud mitmeid raamatuid, luuleid, näitemänge ja ooperit. "Kui mõtleme Eesti rahwa wõitlustele muistseil aegadel, kerkib kujutlusse esimese wabaduswõitluse üldjuhi Lembitu jõuline kuju. Me kui näeksime teda koondamas ja juhtimas Eesti malewat, me kui tajuksime tema kaugelenägelikku pilku. Lembitu suutis ühendada kõik Eesti rahwa osad ühiseks rindeks. Lembitu langenud Paata lahingus, algasid meie rahwa ajaloo murelikumad leheküljed. Aga Lembitu maim elas ja mõitis rahwale tagasi hallis minewikus kaotatud mabaduse." (Moora, 1938, 6) Sellest lõigust võib arusaada, et umbes 70. aastat tagasi oli Lembitu väga kõrgel kohal ja ilma temata oli raske. Väga lühidalt öeldes oli Lembitu üks Saksamaa vanematest, kes paistis silma
kehalisse substantsi aga mitte mõtlevasse. Descartes loodab jõuda ikkagi selleni, et Jumal ei ole pettur. Ta arvab, et kõik mida loomus talle õpetab, sisaldab teatavat tõde: loomuse all mõistame me tegelikult Jumalat ennast või asjade korrastatust Jumala poolt. Loomus õpetab ka seda, et valu, nälja, janu ja muude tajude kaudu oleme oma kehaga väga tihedalt seotud ning moodustame teatava ühtsuse. Muidu oleksime puhtalt mõtlevad asjad ei tunneks valu, kui keha haavatakse, vaid tajuksime seda mõistusega. Kuid valu, nälg, janu on segased tunded ning nad pärinevad vaimu ja keha ühendusest. Peale selle õpetab loomus meile, et meie keha ümber eksisteerivad teised kehad. Ning kuna me tajume ja aistime, siis tunneme ära millest tuleks eemale hoida ja milline keha jällegi nö ligi meelitada. Inimkeha võib vaadelda, kui masinavärki, mis on valmis seatud liigutusteks. Kui aga inimene on haige, siis eksitakse asjades, mille poole loomus neid viib
Me tajume maailma ajas ja ruumis, avastame maailmas seaduspärasusi (põhjuslikke jm seoseid) ainult tänu sellele, et inimmõistus on just niisugune ja mitte teistsugune. Asi iseeneses ei eksisteeri ei ajas ega ruumis, teda ei iseloomusta ei põhjuslikud ega muud seosed ning üldse ei saa seda asja iseeneses iseloomustada nende mõistete abil, mida me kasutamemaju, puid, kive jne kirjeldades. Bertrand Russell selgitab seda nii: kui me kannaksime kogu aeg siniseid prille, siis tajuksime maailma sinisena, kuid see ei tähenda, et maailm ongi sinine. Kas see tähendab, et maailm kui asjade ja nähtuste kogum on vaid meie kujutlus? Jah, seda küll: ''Me tunnetame loodust üksnes nähtumuste, st meis olevate kujutluste kogumina .." 2. Artur SCHOPENHAUER -sakslane Schopenhauer võttis omaks Immanuel Kanti mõtte, et tuleb eristadaasja iseeneses ja asju meie jaoks. Erinevalt Kantist väitis Schopenhauer, et me võime siiski tunnetada ka asja iseeneses mitte küll
sensoorsetele modaalsustele. Näiteks on inimesel ikooniline ja kajamälu, mis on vastavalt seotud nägemise ja kuulmisega (eek-malu.weebly.com 2015). 3.1. Ikooniline mälu Väga suure mahuga, kuid kestvus on 250-300 millisekundit. Siinkohal võib tekkida küsimus, miks on inimesel vaja nii lühikese kestvusega mälu. Arvatakse, et seda läheb vaja ühtlase nägemise tagamiseks, sest ümbritsevat keskkonda vaadates liigutab inimene silma aktiivselt ja ikoonilise mäluta tajuksime maailma katkendlikult, mitte ühtse järjepideva tervikuna (eek-malu.weebly.com 2015). 3.2. Kajamälu Nii nagu eelmise mälu puhul, jääb ka sellesse mällu rohkem informatsiooni kui inimene suudab alguses meenutada. Kuid informatsioon püsib mälus kauem. Uuringute kohaselt on üks kajamälu osa väga lühiajalise kestvusega (250 m/sek; Massaro, 1970) ja teine mõnevõrra pikaajalisem (kuni 3 sek; Crowder, 1982) (eek-malu.weebly.com 2015).
Teine troop Erinevad inimesed tajuvad maailma erinevalt. See tähendab, et mis ühtedele meeldib, on sageli teistele vastik. Järelikult pole miski iseenesest vastik, vaid ainult kellegi jaoks. Kolmas troop Meie meeleorganite andmed on erinevad. See tähendab, et mis on meeldiv näiteks maitse poolest, võib olla ebameeldiv väljanägemiselt. Näiteks värvained võivad olla välimuselt meeldivad, kuid maitselt mitte. Kui meil oleks rohkem meeleorganeid, siis tajuksime me maailma hoopis teistsugusena. Milline on aga asjade tegelik loomus, seda me ei tea. Neljas troop Maailma taju sõltub ka inimese seisundist. See tähendab, et kui näiteks ahastuses olevale inimesele tundub, et maailm on täiesti inimvaenulik, siis see ei tähenda veel, et maailm ka tegelikult inimvaenulik on, sest kui see inimese saab kriisist üle, võib talle maailm hoopis meeldiv tunduda. Viies troop Taju sõltub asendist, kaugusest ja kohast.
Sagedusvahemik, mida inimene teatud tingimustel kuuleb 20 Hz 20 000 Hz. Hääle valjus seotud (heli)võnkumise intensiivsusega. Intensiivne võnkumine vali hääl. Inimene on kõige tundlikum helide suhtes, mis on 1000-5000 Hz. Inimesel on teatud kuulmislävi ja valulävi. Liiga vali heli tekitav valuaistingut. Bark. Meie tajuala jaotub 24 bargiks (teatud filtrid, mis lasevad heli läbi). Helide vahe peab olema vähemalt 1 barki kaugusel, et tajuksime häälikute erinevat laadi. (see tahab skaala olla 1 vahe on 1 bark) 56. Kuidas me tajume heliintensiivsuse muutumist? Mida intensiivsem on heli, seda valjemana seda tajume. 57. Missugused on tajutesti koostamise võimalused? 58. Kirjelda mõne foneetilise joone tajumise uurimiseks läbi viidud tajutesti? Praktiline osa: 1. Häälikumuutusreegli või hääldusreegli kirjutamine
Marilyn - popstaari kultus saab alguse popis, Pärast atendaadi kartset muutuvad teemad tõsisemaks Claes Oldenburg - igapäevased asjad tohutult suurelt Burgeri ja tordilõik - pehmed skulptuurid. Pesulõks Make love not war - Piljardikuulid Georges Segal - valged kujud, käsitleb ka tõsisemaid teemasid Mei Ramos Paljad naised tarbekaupadega Minimalism (stiil) Põranda vend, kasutab erinevaid matejale, tihti pole aru saada, et tegemist on kunstiga Sol le Wit - mida saab ära võtta, et ikka tajuksime kuupi Donald Judd- lihtsad suured kuubid Dan Flavlin - Richard Serra - suured laevatükid Konseptualism Esitame idee Mis teeb objektist objekti - kujutis, definitsioon või tegelik asi Palju kasutatakse lihtsalt sõnu, tekste John Baldessari Donald Judd On Kawara - sõnum: elu on kunst OP - kunst Victor Vasarely Bridget Louis Riley Mood - Kineetiline kunst Alexander Calder - traadikunst Mobiil - liikuv skulptuur Metallkala- piisab vähesest, et teost liikuma panna Stabiil - Jean Tinquely
Väga tihti ostetakse suures osas seetõttu, et müügiinimene tekitab hea emotsiooni, mis kandub üle tootele. 2 Millised omadused peavad olema heal müügiinimesel? Siirus ,,Tähtis pole mitte see, mida sa ütled, vaid kuidas sa ütled." Meie suhtumine kandub eelkõige hääletooni kaudu, mitte nii väga sõnade kaudu. Kui meie hääletoon edastab teist sõnumit kui sõnad, siis usutakse hääletooni. Selleks, et me tajuksime siirana, peeavad hääletoon ja sõnad edastama sama sõnumit. Kui me tahame, et meie tegutsemine edastaks kliendile positiivse suhtumise, siis peame ennast esmalt nii tundma Mõtted + Tunded + Käitumine = Tulemused Entusiasm ,,Müük on entusiasmi ülekandumine ühelt inimeselt teisele." Entusiasm tähendab intensiivset huvi või heakskiitu. Kui tunneme end entusiastlikult, siis kandub see teistele inimestele üle
1 VÄRVUSÕPETUS JA KOMPOSITSIOON Elektromagnetlainete spektrist on nähtava valguse lainepikkused ainult väike ala. Mitte kõik elusolendid ei näe maailma samades värvides. Ainuraksed tajuvad ainult valgust, Limused, vähilised, paljud putukad, osa kalu, roomajad, linnud ja ahvid eristavad värve. Superkangelastel on vahel X-ray vision ehk siis röntgen- nägemine. Ja kui tajuksime neid majasuurusi raadiolaineid oleks see vast torm! Pildil on öise linna värvilised valgustuse.Täiesti usutav, et valgus on elektromagnetlained. Mari Haaveli teose nimi on Silmamaa. Gobeläänis on ühe hobuse nukker pilk. Läbi teise olendi silmade on keeruiline vaadata, aga püüdma peab. Spekter
Erinevad piirjooned mis liiguvad erinevates suundades erinevatel kiirustel võivad tekitada identseid vastuseid liikumistajus. Kuidas tekib tajumulje sõltumatus silmade liikumisest? Silmaliigutusi arvestatakse eferentselt: silmaliigutust juhtivast aju osast saadetakse signaal ka taju keskustesse. Probleem seisneb selles, et reetinal võib sama muutus toimuda sellest et objekt liikus meist vasakule või et liigutasime oma silma paremale. Efekt reetinal on sama, et tajuksime õigesti kas toimus objekti liikumine või mitte, arvutab aju maailma tajudes enda silmaligutused reetina muutuste hulgast maha. Mis on näiv liikumine? Kuidas see ajus tekkida võib? - Liikumise järelefekt – seisva stiimuli näiv liikumine liikumisele adapteerumise järel - Illusoorne liikumine – tunnuste aistmisviiviste erinevustest tngitud liikumisaisting. Harilikult ajalised nihked tajusüsteemis tekitavad liikumisaistingu. Info tugevama
vahendusel antud mõtted, hästi arenenud mäluga on loogiline ja hea argumenteerija (probleemiks võib olla loovuse vähesus) Ajutunnuse e materjali mälus säilitamise kestuse alusel liigitatakse: 1) Sensoorne (ülilühialjaline) väga lühikese ajalõigu (vähem kui 1 s) vältel säilitada tundeorganeist saabuva info töötlemistulemusi; tajumine ja info saamine ilma sensoorse mäluta oleks võimatu (kuidas tajuksime liikumist, ilma et eelnenud mulje jälg säiliks uue tekkimiseni?); Stiimuli liikide põhjal eristatakse: Ikooniline sensoorne mälu (nägemises): suur maht, lühike kestus, konkreetsus; lühiajaline äriitus = pikem ikoon; ikoon on maskeeritav (järgmine võib eelmsie kustutada); ikoonis on info analoogiliselt; info puudub; ikoon on subjektiivselt
Ta tunnetab enda eksisteerimist teistsuguses reaalsu- ses, mis erineb ärkvel oleku reaalsusest. Teadmine unenäos, et inimene näeb und ja tegelikult ma- gab ( ei viibi nö. pärismaailmas ), erineb maailma tajumine ärkvel ollest. Selline nähtus on teadvus- tamine, et ollakse enda unenäos. Seda nimetatakse teadvuslikud unenäoseisundid. Inimene teadvus- tab unenäos enda eksisteerimist unenäomaailmas. Kuid ärkvel olles võiks inimene tegelikult sama kogeda. Me tajuksime enda ümbritsevat maailma ( Universumit ), kus me igapäevaselt elame, sama moodi kui eespool kirjeldatud seikades. Kuid ainuke sisuline vahe seisneb selles, et see maailm, kus me ärkvel olles eksisteerime, ei ole loonud inimese enda mõistus ( psüühika ) - nagu unenäo puhul - vaid teada ja tuntud loodusseadused. Taju effekt jääb samasuguseks mis unenäo korralgi. Inimene teeb nüüd vahet illusioonil ja reaalsusel. Seni igapäevaselt elatud elu osutub illusiooniks ja ta tunne-
Ta tunnetab enda eksisteerimist teistsuguses reaalsu- ses, mis erineb ärkvel oleku reaalsusest. Teadmine unenäos, et inimene näeb und ja tegelikult ma- gab ( ei viibi nö. pärismaailmas ), erineb maailma tajumine ärkvel ollest. Selline nähtus on teadvus- tamine, et ollakse enda unenäos. Seda nimetatakse teadvuslikud unenäoseisundid. Inimene teadvus- tab unenäos enda eksisteerimist unenäomaailmas. Kuid ärkvel olles võiks inimene tegelikult sama kogeda. Me tajuksime enda ümbritsevat maailma ( Universumit ), kus me igapäevaselt elame, sama moodi kui eespool kirjeldatud seikades. Kuid ainuke sisuline vahe seisneb selles, et see maailm, kus me ärkvel olles eksisteerime, ei ole loonud inimese enda mõistus ( psüühika ) - nagu unenäo puhul - vaid teada ja tuntud loodusseadused. Taju effekt jääb samasuguseks mis unenäo korralgi. Inimene teeb nüüd vahet illusioonil ja reaalsusel. Seni igapäevaselt elatud elu osutub illusiooniks ja ta tunne-
Ta tunnetab enda eksisteerimist teistsuguses reaalsu- ses, mis erineb ärkvel oleku reaalsusest. Teadmine unenäos, et inimene näeb und ja tegelikult ma- gab ( ei viibi nö. pärismaailmas ), erineb maailma tajumine ärkvel ollest. Selline nähtus on teadvus- tamine, et ollakse enda unenäos. Seda nimetatakse teadvuslikud unenäoseisundid. Inimene teadvus- tab unenäos enda eksisteerimist unenäomaailmas. Kuid ärkvel olles võiks inimene tegelikult sama kogeda. Me tajuksime enda ümbritsevat maailma ( Universumit ), kus me igapäevaselt elame, sama 23 moodi kui eespool kirjeldatud seikades. Kuid ainuke sisuline vahe seisneb selles, et see maailm, kus me ärkvel olles eksisteerime, ei ole loonud inimese enda mõistus ( psüühika ) - nagu unenäo puhul - vaid teada ja tuntud loodusseadused. Taju effekt jääb samasuguseks mis unenäo korralgi. Inimene teeb nüüd vahet illusioonil ja reaalsusel
annaabi.ee 
