2. Endosümbioosi teooria järgi on kloroplastid ja mitokondrid olnud varem iseseisvad organismid. Millised 2 omadust nende juures seda tõendavad? KUI ALGELISES EUKARÜOOTSESSE RAKKU JÄI ELAMA HETEROTROOFNE AEROOBNE BAKTER, MIS ARENES MITOKONDRIKS. EUKARÜOOTSETE RAKKUDEGA KUHU SEEJÄREL ASUSID TSÜNOBAKTERID ALGAS ARENGULIIN MIS VIIV VETIKATE KAUDU MAISMAA TAIMEDENI. 3. Kellest pärinevad mitokondrid, kellest kloroplastid? LOOMARAKUST, TEINE TAIMERAKUST. 4. Endosümbioosi teooria järgi tekkis kahte tüüpi organisme: ühtedel oli rakkudes ainult mitokonder, teistel mitokonder ja kloroplast. Kuidas need organismid on mõjutanud taime-, looma-, ja seeneriigi arenguliine? VASTUS ON TEISES VASTUSES. NEDEST ORGANISMIDEST KELLE RAKKUDEST ELASID AINULT MITOKONDRID LAHKNESID UMBES MILJARD AASTAT TAGASI SEENE JA LOOMARIIGINI. 1. Millised on hulkraksete organismide eelised ainuraksetega võrreldes? NÄITEKS TAIMEDEL OLI
hinnatakse puidurikkeid. Makroskoopilised karakteristikud: Lüli- ja maltspuit. Aastarõngad. Kevad- ja sügispuit. Säsikiired ja säsikordused. Sooned. Vaigukäigud. 2. Mis on mükoriisa? Kus see asub ja millist tähtsust see omab looduses? Mükoriisa on sümbioos, mutualism seente ja taimejuurte vahel. Sellisel mükoriissel kooselul võib seen taime juurtes elada nii viimase juurerakkude sees (intratsellulaarselt) kui ka taimerakust väljaspool (ekstratsellulaarselt). Mükoriisa peamine tähtsus seisneb selles, et seen varustab taimejuuri taimetoiteelementidega, mida taim mullast kas ise ei saa kätte või saab neid kätte aeglaselt; seen omakorda saab taimelt vastu aga elutegevuseks vajalikke suhkruid. Eristatakse endo- ja ektomükoriisat. 3. Kas säsi ja tüve radiaallõikepind langevad kokku?Põhjendage vastust. Jah. Kuna lõige asetab piki tüve ja läbib selle keskosa (säsi) 4
Eeltuumsetel puudub tuum, aga päristuumsetel on tuum. 12. Milline väide on tõene, milline väär? Paranda vale väide eitust kasutamata. o Ribosoomid säilitavad ja kannavad infot raku ja organismi pärilike tunnuste kohta. (Pärilikkusaine säilitab ja kannab infot raku ja organismi pärilike tunnuste kohta.) o Anaeroobsed bakterid saavad elada vaid hapnikuvabas keskkonnas. 13. Mille poolest erineb bakterirakk taimerakust? Bakterirakul pole mitokondreid, kloroplaste ja tselluloosi. Taimerakul pole jätkeid, limakapslit ja viburit. 14. Selgita, kuidas mõjutavad loetletud tegevused bakterite hulka ja toidu riknemist? o Toidunõude kuivatamine käte kuivatamiseks kasutatud käterätikuga. Kätel olnud bakterid lähevad toidunõule ja hiljem me sööme selle toidunõuga ning bakterid, mis võivad olla meile kahjulikud, satuvad meie organismi. o Toidu hoidmine toatemperatuuril.
Membraanivalkude abil 32.Miks peavad glükoos, aminohapped ja paljud ravimid kasutama transportvalke rakumembraani läbimiseks? Sest nad on liiga suured otse läbi minemiseks 33.Miks ei või inimesele manustada verekaotuse korral puhast vett? Vesi liigub rakust välja ja selle tulemusena tõmbub rakk kokku 34.Miks taimed üleliigse väetamise korral võivad närtsida? Lahuse kontsentratsioon tõuseb väljaspool rakku kõrgemaks kui raku sees ja vedsi liigub taimerakust välja 35.Milline lahus on füsioloogiline lahus? Lahus, milles lahustunud ainete kontsentratsioon on raku ümbritsevas lahuses ja rakus võrdne 36.Miks ei saa jääkained rakust eemalduda passiivse transpordiga? Vajab lisaenergiat. Jääkained ei saa rakust eemalduda passiivse transpordiga. 37.Mida nimetatakse fagotsütoosiks? Tahkete ainete omastamine rakumembraani sissesopistumise teel 38.Mida nimetatakse pinotsütoosiks? Vedelike omastamine rakumembraani sissesopistumise teel 39
Kujult on rakud erinevad bakterid on ümara, pulkja või kruvikujulise vormiga üherakulised on iseloomuliku välimusega hulkraksete puhul sõltub raku kuju ja ehitus sellest, mis koest ta pärineb Uurimismeetodid Mikroskoobid valgusmikroskoobid, elektronmikroskoobid, stereomikroskoobid võivad olla nii monokulaarsed kui ka binokulaarsed Mikrotoom õhukeste preparaadilõikude saamiseks parem saada taimerakust lõiku kui loomarakust Värvimine väiksemate rakustruktuuride ja makromolekulide eraldamiseks Rakk päristuumsed e. eukarüoodid ja eeltuumsed ehk prokarüoodid(bakterid) Tsütoplasma 60-90% veest lahustunud anorgaanilised(tagavad raku sisekeskkonna püsiva pH ja orgaanilised ained katiooide ja anioonide kujul Madalamolekulaarsed orgaanilised ühendid aminohapped, nukleotiidid, sahhariidid, orgaanilised happed
Mõnede seeneliikide rakkudel otsmised vaheseinad puuduvad ja seetõttu koosneb seeneniit ühest hulktuumsest rakust. Seenerakk on ümbritsetud rakumembraaniga. Sellest väljapoole jääb rakukest, mis koosneb peamiselt kitiinist, ning on taimerakust õhem ja elastsem. Enamik seeni toitub kogu keha pinnaga ning vesi ja selles lahustunud ained liiguvad läbi kesta ja membraani raku tsütoplasmasse osmoosi teel. Seeneraku keskosas asub kahe membraaniga ümbritsetud rakutuum. Tsütoplasmas asuvad mitokondrid, tsütoplasmavõrgustik, Golgi kompleks ja lüsosoomid. Seenele vajalike valkude süntees toimub ribosoomides, kuid nende ehitus erineb mõnevõrra taime- ja loomaraku ribosoomide omast. 9. Rakuorganellid. Nende ülesanded.
toimumise molekulaarseid mehhanisme. GENEETILISELT MUUNDATUD TAIMED Taimerakkude arengubioloogiline programm erineb loomarakkude omast uhe vaga olulise isearasuse poolest. Nimelt sailitavad koik taimerakud kogu oma eluea valtel totipotentsuse ehk teisisonu on teatud tingimustel voimelised dediferentseeruma ning alustama organismi ontogeneesi n.o otsast peale. Totipotentsus voimaldab sisuliselt ukskoik millisest kultuuri viidud taimerakust uuesti regenereerida tervikliku oitseva ja viljuva taime. Seetottu on muuhulgas voimalik ka transgeensete taimede konstrueerimine, kasutades geenitehnoloogilisteks manipulatsioonideks diferentseerunud kudedest parit rakke (nt lehe mesofulli rakud voi juurerakud). Transgeensete loomade konstrueerimisel seevastu saab kasutada uksnes sugooti voi vaga varajases arengustaadiumis embruonaalseid rakke, kuna uksnes need on veel sailitanud totipotentsuse.
see väljendub nähtavas (väiksemad ühikud, nt. perekond) või geenide sarnasuses (suured ühikud, nt. hõimkond, riik). Süstemaatiliste ühikute tõlkimisel ei saa kasutada filoloogilist tõlget, tuleb anda teaduslikud vasted. Mükoriisa (viki) Mükoriisa ehk seenjuur on sümbioos, täpsemalt mutualism, seente ja taimejuurte vahel. Sellisel mükoriissel kooselul võib seen oma "peremehe" taime juurtes elada nii viimase juurerakkude sees (intratsellulaarselt) kui ka taimerakust väljaspool (ekstratsellulaarselt). Mükoriisa peamine tähtsus seisneb selles, et seen varustab taimejuuri taimetoiteelementidega, mida taim mullast kas ise ei saa kätte (näiteks mulla kõrgenenud pH tõttu) või saab neid kätte aeglaselt; seen omakorda saab taimelt vastu aga elutegevuseks vajalikke suhkruid. (õp) Mükoriisa e. seenjuur. Taime ja seene vastastikku kasulik kooselu. Taim annab seenele orgaanilisi aineid
paljunemine. Rakud jagunevad kaheks rakuks ehk poolduvad. Pooldumisel tekib igast rakust kaks täpselt ühesugust rakku. Energiat annavad rakkudele jõujaamasarnased mitokondrid ja rohelised päikesepatareid - plastiidid. Plastiidides toimub toitainete süntees, mitokondrite abil töötlevad taimerakud ümber toitaineid ja saavad neist energiat. Kõik raku sisemuses asuvad osad ujuvad poolvedelas plasmas. Suure osa taimerakust täidab vakuool, mis on täis rakumahla. Vakuool hoiab raku pallikesena pinges. Rakumahlas liiguvad kõik raku toitained. 39. Restriktaasid - ensüümid, mida toodavad bakterid enesekaitseks. Nad lõikavad DNA-d spetsiifilise nukleotiidse järjestuse järgi nii, et tekivad üheahelalised ehk kleepuvad otsad, mida on mugav komplementaarsuse põhjal liita. Bakteris tunnevad restriktaasid neile spetsiifilise koha 48 nukleotiidi järgi ära ja lõikavad
eelise kuid pole obligaatne. Nt ristik ja mesilane, lehetäi ja sipelgas NEUTRALISM on kahe erineva liigi vaheline suhe ökosüsteemis, mille puhul ei ole tegemist ei kahju ega kasuga, seega mõlemad pooled on teineteise suhtes neutraalsed. Nt hunt ja arukased MÜKORIISA - seenjuur on sümbioos, täpsemalt mutualism seente ja taimejuurte vahel. Sellisel mükoriissel kooselul võib seen oma "peremehe" – taime juurtes elada nii viimase juurerakkude sees (intratsellulaarselt) kui ka taimerakust väljaspool (ekstratsellulaarselt). 4. Atmosfäärikaitse Atmosfääri saastumise all mõistetakse sinna inimese või looduse tegevuse tagajärjel sattunud või tekkinud aineid, mille konsentratsioon ületab tavapärase pikaajalise keskmise, või ainetega, mida atmosfääris tavaliselt ei esine. Looduslikest allikatest: nt vulkaaniline tegevus, metsatulekahjud, liivatormid, tolmutormid. Inimtekkelised
· Neutralism- kahe erineva liigi vaheline suhe ökosüsteemis, mille korral liigid üksteist märkimisväärselt ei mõjuta pärssivalt ega soodustavalt.Neutralistlik suhe on näiteks metsas kasvavatel arukaskedel ja seal liikuvail huntidel. · Mükoriisa- seenjuur on sümbioos, täpsemalt mutualism seente ja taimejuurte vahel. Sellisel mükoriissel kooselul võib seen oma "peremehe" taime juurtes elada nii viimase juurerakkude sees (intratsellulaarselt) kui ka taimerakust väljaspool (ekstratsellulaarselt). · Kontiinum- -(lad.continum- pidev, katkematu)pidevus. taimkattel eristatakse topgraafilist, taksonoomilist ja ajalist kontiiniumit.1)topograafiline kontiinum- taimekoosluse piiri on looduses hajusad, kooslusi eraldab alati kitsam või laiem siirdeala(ökoton).; 2)taksonoomiline kontiinum kõik taimekooslused ei jaotu kindlaisse tüüpidesse, osal kooslustest on mitme tüübi tunnused; 3)ajaline kontiinum
teise liigita ei saa elada Neutralism- kahe erineva liigi vaheline suhe ökosüsteemis, mille korral liigid üksteist märkimisväärselt ei mõjuta pärssivalt ega soodustavalt.Neutralistlik suhe on näiteks metsas kasvavatel arukaskedel ja seal liikuvail huntidel. Mükoriisa- seenjuur on sümbioos, täpsemalt mutualism seente ja taimejuurte vahel. Sellisel mükoriissel kooselul võib seen oma "peremehe" – taime juurtes elada nii viimase juurerakkude sees (intratsellulaarselt) kui ka taimerakust väljaspool (ekstratsellulaarselt). Kontiinum- -(lad.continum- pidev, katkematu)pidevus. taimkattel eristatakse topgraafilist, taksonoomilist ja ajalist kontiiniumit.1)topograafiline kontiinum- taimekoosluse piiri on looduses hajusad, kooslusi eraldab alati kitsam või laiem siirdeala(ökoton).; 2)taksonoomiline kontiinum – kõik taimekooslused ei jaotu kindlaisse tüüpidesse, osal kooslustest on mitme tüübi
tegemine, taime- kujutamine õigetes Mõisted: rakk, rakukest, karjääri planeerimine: Õppevahendid: ja loomaraku proportsioonides rakumembraan, oskus seostada seinatabel taimerakust; ehitus ja Keeleõpetus:võrdlemin rakutuum, mitokonder, igapäevaelus toimivaid mikroskoop, vahendid ülesanded. e, üldistamine ja klorofüll, kloroplast, nähtusi märgpreparaadi
1. 1. 2. 2. 3.11. Märkige viitejoontega joonisele, millistes taimeorganite rakkudes paiknevad põhiliselt A - kloroplastid, B - kromoplastid ja C - leukoplastid. Iga nimetust viidake üks kord. 3 punkti 3.12. Mille poolest sarnaneb seenerakk taimerakuga? Mille poolest erineb seenerakk taimerakust? 2 punkti Sarnasus- .................................................................................................................................... .................................................................................................................................................... Erinevus- .............................................................................................................................
3. Rakkude ehitus ja talitlus on kooskõlas. Põhjendage rakuteooriast lähtuvalt, miks erinevalt bakteritest ei liigitata viirusi elusolendite hulka. 4 punkti Bakterid Viirused 1. 1. 2. 2. 3.11. Märkige viitejoontega joonisele, millistes taimeorganite rakkudes paiknevad põhiliselt A - kloroplastid, B - kromoplastid ja C - leukoplastid. Iga nimetust viidake üks kord. 3 punkti 3.12. Mille poolest sarnaneb seenerakk taimerakuga? Mille poolest erineb seenerakk taimerakust? 2 punkti Sarnasus- ................................................................................................................................... ................................................................................................................................................... Erinevus- ................................................................................................................................... .........................................................
protsesside toimumise molekulaarseid mehhanisme. GENEETILISELT MUUNDATUD TAIMED Taimerakkude arengubioloogiline programm erineb loomarakkude omast ühe väga olulise iseärasuse poolest. Nimelt säilitavad kõik taimerakud kogu oma eluea vältel toti- potentsuse ehk teisisõnu on teatud tingimustel võimelised dediferentseeruma ning alustama organismi ontogeneesi n.ö otsast peale. Totipotentsus võimaldab sisuliselt ükskõik millisest kultuuri viidud taimerakust uuesti regenereerida tervikliku õitseva ja viljuva taime. Seetõttu on muuhulgas võimalik ka transgeensete taimede konstrueerimine, kasutades geenitehno- loogilisteks manipulatsioonideks diferentseerunud kudedest pärit rakke (nt lehe mesofülli rakud või juurerakud). Transgeensete loomade konstrueerimisel seevastu saab kasutada 53 üksnes sügooti või väga varajases arengustaadiumis embrüonaalseid rakke, kuna üksnes need
Tuuma ülesanne on juhtida raku elutegevust.Rakud ei saa kasvada lõpmata suureks. Tuum sisaldab pärilikkusainet, mille abil toimub rakkude paljunemine. Energiat annavad rakkudele jõujaamasarnased mitokondrid ja rohelised päikesepatareid - plastiidid.Plastiidides toimub toitainete süntees, mitokondrite abil töötlevad taimerakud ümber toitaineid ja saavad neist energiat.Kõik raku sisemuses asuvad osad ujuvad poolvedelas plasmas. Suure osa taimerakust täidab vakuool, mis on täis rakumahla.Vakuool hoiab raku pallikesena pinges. Taimerakule tähelepanuväärne 1. Organellid a. Plastiidid (plasmiid on geenetilise info kandja!). Sekundaarsel plastiidil on 4 membraani. (1) Proplastiidid (2) Kloroplastid: membraanid: graanid, strooma (3) Kromoplastid (4) Amüloplastid (leukoplastid) Tekised 2. Vakuool: ümbritsetud membraaniga (tonoplast), varieeruva sisuga a
Mikroskopeeri nii väikese kui ka suure suurendusega. * Kas preparaadis on baktereid? * Milliseid algloomi leiad? Soovitus. Et mikroorganismid paremini välja paistaksid, võid tausta värvida. Selleks värvi tumeda markerpliiatsiga alusklaasil ühtlaselt umbes 1-2 cm^2 suurune pind. Lase värvil paar minutit kuivada ning pane sellele uuritavad mikroorganismid. Tean, ... * milline on viiruste üldine ehitus ja paljunemisviis; * mille poolest erineb bakterirakk looma- ja taimerakust; * millised tingimused soodustavad bakterite paljunemist; * milline on bakterite toitumisviis ja eluks vajalikud tingimused; * kuidas tõvestavad viirused, bakterid ja algloomad võivad levida ja kuidas hoiduda nendega nakatumisest; * kuidas kaitsta toitu bakteriaalse riknemise eest. Oskan ... * võrrelda viirusi elusorganismidega; * tuua näiteid tõvestavate viiruste ja bakterite kohta; * analüüsida bakterite paljunemist kirjeldavaid graafikuid;
annaabi.ee 
