· ¤ mulla ja ümbritseva kk degradeerumine (mulla vaesustumise eri aspektid, ületallamine mulla tihenemine, haritava maa erosioon, ümbruse saastumine mürkkemikaalidega, vete eutrofeerumine, ümbruse elustiku vaesustumine) 55. Fotosünteesi kasutegur; selle suuruse näiteid erinevatest taimekooslustest. Taimekoosluse maksimaalse produktiivsuse printsiip. 56. Miks on kõrge produktiivsusega taimekooslustes liigirikkus tavaliselt väiksem kui keskmise produktiivsusega kooslustes? 57. Toiduvõrk. Võtmeliigid toiduvõrgus. 58. Laguahel. Detrivooride roll ökosüsteemis. 59. Lämmastikuringe. Nitrifikatsioon ja denitrifikatsioon, nende protsesside toimumise eeldused. 60. Fosforiringe. 61. Süsinikuringe. Süsihappegaasi ja metaani osa süsinikuringes. 62. Bioloogilise mitmekesisuse aspektid ja nende olulisus. 63. Elurikkuse mustrid ja gradiendid. 64. Liigirikkuse kujunemise mudel. 65
C. Ookean, muld, atmosfäär, taimkate; D. Mulla lähtekivim, mulla mineraalosa, mullaorgaanika, mullavesi. Ammendav ja õige loetelu on variandis C. Muud loendid on kas mittetäielikud või sisaldavad ka ringest väljas olevaid süsinikulademeid. 48. Muldkeskkonna happesus (pH) mõjutab: A. Energia assimileerimise intensiivsust seentel ja taimedel; B. Mineraalsete toitelementide kättesaadavust juurtoitumisel; C. Puit- ja rohttaimede suhtelist osakaalu taimekooslustes; D. Taimede klonaalse leviku kiirust. Mulla happesus mõjutab mitmete elementide liikuvust ja seega otseselt taimede mineraalset toitumist. B on õige. 49. Konstantse saagi seadus on: A. Stabiilse ökosüsteemi hetetrotroofide bioproduktsiooni seaduse erijuhtum; B. Isehõrenemise seaduse erijuhtum; C. Malthuse seaduse erijuhtum; D. Gause reegli erijuhtum. Isehõrenemise seadus muundub konstantse saagi seaduseks kui taimede mass on
mitmekesisuse indikaatoritele 2003. EU kuues keskkonnalane tegevusprogramm 2002 näeb ette muldade kaitsmie temaatilise strateegia koostamise Eesti Mullaseadus? 35. Taimede bioloogiline mitmekesisus Eestis. Eesti territooriumi läbib oluline biogeograafiline piir, mis jaotab ala kaheks allüksuseks: Lääne-Eesti (iseloomulik alvarid, lubjarikad sood, liigirikkad puisniidud, laialehised metsad, arvukad lubjalembesed liigid taimekooslustes) ja Ida-Eesti (iseloomulik happeliste muldadega devoni liivakivi aluspõhi, liigivaesemad taimekooslused, männimetsad). Eesti on paljudele liikidele leviala piiriks, 538 soontaimeliiki, ka mitmed sammaltaimed. Terve rida liike on Eestis kunagi registreeritud kuid praeguseks välja surnud. 1498 soontaime 510 sammaltaime 786 samblikku Ligikaudu 2500 vetikateliiki Mitmekesisuse mõistete rakendamisel taimekooslustele tehakse vahe alfa ja beeta mitmekesisusel
(Laas 1967) Taimede võras moodustub keeruline ja dünaamiline valguskeskkond, milles esineb kaks valgussignaali tüüpi, mille kaudu saab taim informatsiooni ümbritseva keskkonna valgusressursi kohta: 1. valguse kvantiteet e valgusvoo tihedus, 2. valguse kvaliteet e valguse signaalid, mis peegeldavad valguse spektraalset tasakaalu. (Sepp 2011) Reeglina kasutab suurem taim ressursside kogumiseks ka suuremat ruumiosa. Tiheda asustusega taimekooslustes on konkurents asümmeetriline, st suuremad taimed võtavad suurema osa valgusest ära ja suruvad väiksemate taimede kasvu alla. St juba valguskonkurentsi varajastes staadiumides kujuneb välja suuruseline hierarhia, mis mängib taimekoosluse kujunemisel võtmerolli. (Sepp 2011) 6 2 TOMATITAIMEDELE SOBIV KASVUKESKKOND Tomat on valgusnõudlik ja soojalembene taim. Optimaalne õhutemperatuur on päeval 2224°C ja öösel 1618°C
importance of their role. The many connections that a keystone species holds means that it maintains the organization and structure of entire communities. The loss of a keystone species results in a range of dramatic cascading effects that alters trophic dynamics, other food-web connections and can cause the extinction of other species in the community. [96][97] 30. Miks on kõrge produktiivsusega taimekooslustes liigirikkus tavaliselt väiksem kui keskimise produktiivsusega kooslustes? Mida liigirikkam kooslus seda vähem resurssi on ühe liigil võimalik toota. Pealegi üks suure tootlikusega liik on väga tõenäoline et ta võtab üle kogu koosluse kas täielikult või ebatäielikult. Igatahes ühe suure tootlikusega taime liigil on suur võimalus suurenenud võimalus domineerima hakata. Ergo- küsimuse vastus. Lugesin selle kohta just sellise artikli-
· Osa on ajutiselt seemnepangas, lühiajalised (kuni 5a.) ja pikaajalised · Seemnete idanemist mõjutab soodsate tingimuste ilmnemine · Suurem seemnepanga tihedust iseloomustab häiritud kasvukohti-häiringu korral tulevad seemnepangast välja liigid, mis koosluses muidu ei kasva, aga on seemnepangas olemas · Seemnepangas on rohkem esindatud `ruderaalse strateegiaga' liigid, mis väljakujunenud taimekooslustes ei kasva · Seega võib seemnepanka käsitleda kui `põgenemist konkurentsi eest' · Sarnasus taimkatte ja seemnepanga liigilise koosseisu vahel ei ületanud 30% · Sarnasus suurem tänapäevase kui mineviku taimkattega · Sarnasus väiksem sügaval asetsevate seemnete puhul ,,stabiilne varu" a)seemnepangas olevad seemned b) pikaealised isendid ja nende vegetatiivsed organid c) naaberaladelt kohale levivad organismid 28
Diversiteet on seotud produktiivsusega nii et ta on maksimaalne mingi keskmise või väikese produktiivsuse korral. Diversiteet on seotud pindalaga. log S=log c + z*log A järelikult S=cAZ S-liigirikkus A-pindala z-konstant Üksteist hõlmavad ja laiali pillutud proovipinnad. Selleks et leida võimalikult palju eri liike looduses, tuleb vaadelda võimalikult palju väikse pindalaga proovipindu. Diversiteet ja aeg. 1. Sesoonsed muutused diversiteedis. Aspektid parasvöötme taimekooslustes erinevate arengufaaside kohta öeldakse aspektid. 2. Lühiajalised muutused(mõneaastased). Van der Maarel'i karusselli hüpotees. Uuris taimkatet Rootsis, Ölandi Suurel Alvaril(loopealsel). Õhukese mullaga kui viljakas ala. Väga liigirikkad. Kumulatiivne diversiteet mingisuguse perioodi jooksul registreeritud summaarne diversiteet, mis leevendab mõneaastaste muutuste mõju ja
See lainepikkuste vahemik mõjutab taime kõiki tähtsamaid füsioloogilisi protsesse 21.Taimekoosluse maksimaalse produktiivsuse printsiip. Taimed toodavad olemasolevates tingimustest maksimaalse võimaliku produktiivsuse ja kasuteguriga. Olemasolevad tingimused võivad olla soodsad, võivad olla ebasoodsad, aga printsiip kehtib (niipalju, et olemasolevate tingimuste hulka kuuluvad ka taimede endi omadused). 22.Miks on kõrge produktiivsusega taimekooslustes liigirikkus tavaliselt väiksem kui keskmise produktiivsusega kooslustes? Konkurents? 23.Lämmastikuringe. Nitrifikatsioon ja denitrifikatsioon, nende protsesside toimumise eeldused. Lämmastikuringe on N tsükliline liikumine eluta loodusest elusasse ja sealt tagasi elutusse. N-ringe hoiab üleval peamiselt organismide elutegevus. Ringe käigus muutub N o-a ja valents, moodustub orgaanilisi ja anorgaanilisi ühendeid. Lämmastik on aminohapetest – valkude ehituskivid
On teada valmistamisel. maitseainetaim, rikkalikult haljasmassi, massilisi kariloomade aedpetersell. siberi karuputk (1 m mürgistuse juhtumeid, kõrgune rohttaim, harilik mürkputk. mürgine) * Harilik NAAT * Sarikalised saavutavad erakordse suuruse puudeta taimekooslustes, Eestis on putkelised eriti lopsakad metsaserval, teede ääres ja teistes valgus ja toiteainerikastes kasvukohtades. * Kõik sarikalised sisaldavad varre- ja juureõõnsustes, samuti viljades mitmesuguseid tugevalõhnalisi aineid. 23. SUGUKOND MAILASELISED * Kuulub hk katteseemnetaimed, klassi kaheidulehelised, seltsi mailaselaadsed. * Liike umbes 3000. * Enamasti rohttaimed, troopikas ka mõned puud. * Õie ehitus: krooni kuju mitmesugused, mõnikord üsna keerukad muutused.
Tulnukad adventiivtaimed, taimeliigid, mis inimene on tahtmata võõrsilt sisse toonud. Eristatakse ürg- ja uustulnukaid. Eesti ürgtulnukad on ammu sisse toodud ja põldudel kasvanud juba enne 17. saj. keskpaika. Hästi aklimatiseerununa võivad nad olla umbrohud (rukkilill). Uustulnukad e. neofüüdid on sisse toodud viimaste sajandite jooksul, mõnikord teada olevail asjaoludel (nt. tõlkjas toodi Rakvere ümbrusse Krimmi sõja ajal hobusesöödaga). Looduslikes taimekooslustes osalevad tulnukad harva. Turvastumine taimse orgaanilise aine kogunemine mulla pindmises horisondis liigniiskuse turba kujul. Täius kirjeldatava puistu rinnaspindala või tüvepuidu maju (pinnaühikul) ja samasuguse kasvukohaga ning vanusega normaalpuistu (täius 1,0) samade näitajate suhe. Tööstusjäätmed on toodangu valmimisel või töö tegemisel tekkinud jäägid, mis oma tekkekohas või antud tehnoloogilises protsessis kaotanud oma algsed tarbimisomadused.
seemneid, mis levivad tuulega ja idanevad harilikult ainult kindlate mikroseente abil. Hall käpp- mitmeaastane ühekojaline juuremugulaga rohttaim. 65. Sgk. kõrrelised, sgk. lõikheinalised ja sgk. loalised. Konvergents, varuained seemnes. Hõlmab umbes 10000 liiki (umbes 700 perekonda). Nende hulgas on kosmopoliitseid liike, mis on levinud kõigil mandritel. Kõrrelised domineerivad sageli niitude ja steppide looduslikes taimekooslustes. Üldtuntud on nende hiiglasuur rahvamajanduslik tähtsus toidu- ja söödataimedena. Eluvormid – peamiselt mitme- ja üheaastased rohttaimed. Eluvormide mitmekesisus on suurim troopilistel ja subtroopilistel aladel, kus esinevad ka puukujulised vormid. Harunemine toimub ainult võrsumissõlmkonnas. Sõltuvalt võsundite horisontaalse osa pikkusest eristatakse tihedapuhmikulisi, hõredapuhmikulisi ja võsundilisi kõrrelisi
tuulega ja idanevad harilikult ainult kindlate mikroseente abil. Hall käpp- mitmeaastane ühekojaline juuremugulaga rohttaim. 42. Sgk. kõrrelised, sgk. lõikheinalised ja sgk. loalised. Konvergents, varuained seemnes. Sugukond kõrrelised- Gramineae, Poaceae. Hõlmab umbes 10000 liiki (umbes 700 perekonda). Nende hulgas on kosmopoliitseid liike, mis on levinud kõigil mandritel. Kõrrelised domineerivad sageli niitude ja steppide looduslikes taimekooslustes. Üldtuntud on nende hiiglasuur rahvamajanduslik tähtsus toidu- ja söödataimedena. Eluvormid peamiselt mitme- ja üheaastased rohttaimed. Eluvormide mitmekesisus on suurim troopilistel ja subtroopilistel aladel, kus esinevad ka puukujulised vormid. Harunemine toimub ainult võrsumissõlmkonnas. Sõltuvalt võsundite horisontaalse osa pikkusest eristatakse tihedapuhmikulisi, hõredapuhmikulisi ja võsundilisi kõrrelisi. Vars on enamasti silindriline, sõlmevahedes õõnes, harvem säsikas
(õievähene alss), Scirpus (praegu on endine suur perekond Scirpus jagatud kolmeks iseseisvaks perekonnaks: kõrkjas, kaisel ja mugulkõrkjas), villpea (tupp-villpea) ja lõikhein (söödav lõikhein ehk maamandel, papüürus). Sugukond kõrrelised- Gramineae, Poaceae. Hõlmab umbes 10000 liiki (umbes 700 perekonda). Nende hulgas on kosmopoliitseid liike, mis on levinud kõigil mandritel. Kõrrelised domineerivad sageli niitude ja steppide looduslikes taimekooslustes. Üldtuntud on nende hiiglasuur rahvamajanduslik tähtsus toidu- ja söödataimedena. Eluvormid peamiselt mitme- ja üheaastased rohttaimed. Eluvormide mitmekesisus on suurim troopilistel ja subtroopilistel aladel, kus esinevad ka puukujulised vormid. Harunemine toimub ainult võrsumissõlmkonnas. Sõltuvalt võsundite horisontaalse osa pikkusest eristatakse tihedapuhmikulisi, hõredapuhmikulisi ja võsundilisi kõrrelisi. Vars on enamasti silindriline, sõlmevahedes õõnes, harvem säsikas
Selline vesi võib liikuda niiskemast kuivemasse niihästi alt üles kui ülalt alla või mistahes suunas. Ülespoole liikuv põhjaveest algav kapillaarvesi tõuseb mööda kapillaare (ülipeenikesi torujaid moodustisi) kõrguseni, kus kapillaarjõud tasakaalustuvad veesamba raskusega. Seda ülalpool põhjaveepinda asuvat mullakihti, milles toimub kapillaarvee tõus, nimetatakse kapillaarvööks. Karakterliik (K) liik, mis kasvab ühe assotsiatsiooni taimekooslustes. Assotsiatsioon on taimekoosluste klassifitseerimise üksus, sarnaste taimekoosluste tüüp. Assotsitsioon ühendab oluliste tunnuste poolest sarnaseid kooslusi (nt. lubika-pääsusilma assotsiatsioon lubjarohkeil soostuvail niitudel ja madalsoodel). KD karakter-dominant. Karbonaatne karbonaatmuld e. rendsiina nõrgalt eristunud profiiliga huumus- akumulatiivne muld pael, dolomiidil rähkmoreenil jt. kõvadel karbonaatsetel kivimitel
tulemused kas kinnitavad või kummutavad need. Eksperimendi kui praktika erikuju puhul on tegelikkuse muutmine vahend ja teadmine eesmärk, muude praktikaliikide puhul vastupidi. Eksperiment on arenenud teaduslikust vaatlusest ja mõnes järgus sisaldab seda. Eksperimendile seavad piire inimese praktiline suutlikkus ning moraali- ja õigusnormid. Eksperimendiga selgitatakse näit. organismide reaktsiooni ökoloogiliste tegurite muutustele (autökoloogias) või taimekooslustes jm. ilmnevaid liikide suhteid. Suuremaid ja keerukamaid ökosüsteeme uuritakse mudeleksperimentide abil (modelleerimine). 2) Vaatlus jälgimine, on paljude uurimismeetodite aluseks. 3) Monitooring ehk seire (lad. monitor hoiataja, nõuandja) plaanipärane ja pidev keskkonna seisundi uurimine selleks loodud monitooringujaamades. Monitooringujaamu rajatakse: a) inimtegevusest mõjutamata või võimalikult vähe mõjutatud aladele foonaladele;
• fauna häirimine, mis olenevalt iseloomust võib lühiajaliselt esile kutsuda fauna käitumismustrite muutusi ning võib mõjutada sigimisedukust. Pikemas perspektiivis võib pidev liigne häirimine põhjustada fauna liigilise koosseisu muutusi; • floora häirimine. Külastajatepoolne liigne tallamine võib põhjustada liigilise koosseisu muutuseid taimekooslustes, põhjustades väiksema tallamistaluvusega taimede hävimist ning suurema häiringutaluvusega taimedele konkurentsieelise andmist; • külastajate poolt põhjustatud müra ja vibratsioon; • prügistamine, vandalism; • isetekkelised puhkekohad, lõkkekohad, rajad; • piirkonna sotsiaalse taluvuse ületamine – kohaliku kogukonna häirimine; • müra, häiritud külastuselamus;
annaabi.ee 
