Katse taignaga Probleemi püstitamine: Kas taigen kerkib 30°C kraadi juures rohkem? Teaduslik informatsioon ütleb, et taignas kerkib pärm kõige paremini 28-30°C kraadi juures. Kui temperatuur on liialt madal, siis pärm ei hakka käärima, aga kui temperatuur on liiga kõrge, käärib pärm liialt kiirelt ja taigen vajub kokku. Ma oletan, et see vastus vastab tõele ja otsustasin läbi viia järgmise katse. Kaste läheks vaja: 50 g pärmi 0,5 l sooja piima 0,5 l sooja vett 0,5 teelusika täit soola 1 teelusika täis suhkurt 1 supilusika täis toiduõli 1 kg nisujahu Esiteks võtsin pärmi ja suhkru. Segasin neid nii kaua, kuni suhkur lahustus ning segunes pärmis (suhkurt läheb pärmil vaja kerkimiseks). Seejärel lisasin sooja piima ja sooja vett. Siis panin ka õli taignasse. Lisasin natuke soola. Lõpuks lisasin jahu ja segasin kõik kokku ühtlaseks taignaks. Tegin taigna kolmeks võrdseks oskaks. Panin neile rätikud...
... Tõsta temperatuuri 17. Millist taignasegamismeetodit kasutad kaneelirulli valmistamisel? Eeltaignata meetot selle pärast et tegemist on lihtpagari tootega suhkru ja margariini sisaldus väike 18. Millest sõltub taigna segamisaeg? Taigna segamise aeg sõltub kas masinaga või käega, tooraine temperatuurist, segamise intensiivsusest, retseptuurist (koostis osadest), konsistentsist (mida soovin pärast saada) 19. Kui toode on tehtud liiga tugeva konsistentsiga taignast, siis mis toimub taignaga ja millised tunnused on toodetel? Pikk ja aeglane, valmis toode tihe poorsus, mahult väike, hele koorik lõhed rebendid, pealis kooriku all esinevad tühimikud 20. Kui toode on tehtud liiga nõrga konsistentsiga taignast, siis mis toimub taignaga ja millised tunnused on toodetel? Käärimine kiire, kleepuv ja raskesti vormitav, vajub laiali, koorik krobeline 21.Milline eesmärk on kerkimisel/ kergitamisel? Toote mahu suurendamine, kohevuse andmine, lõpliku kerke saavutamine, õige maitse
TALLINNA TEENINDUSKOOL MARJAMUFFINID Janar Käos Rühm: 031PK TALLINN 2011 KOOSTISAINED 3 muna 300 g Dansukkeri valget suhkrut 200 g kookoshelbeid 75 g nisujahu 5-10 g Dansukkeri Vanillisuhkrut 200 ml vedelat margariini 100 g marju, nt. punaseid sõstraid, vaarikaid ja/või mustikaid TEHNOLOOGIA Kloppige munad suhkruga kohevaks vahuks. Segage kookoshelbed, jahu, vanillisuhkur ja sulatatud margariin ning lisage munaga. Täitke 12 pabervormid taignaga ja asetage küpsetuspannile või kasutage muffiniplaati. Suruge marjad taignasse. Küpsetage ahju keskmises osas 190°C kraadi juures u.15 minutit. PÕHJENDUS Valisin marjamuffini retsepti sellepärast, kuna pole ise kunagi sellist muffinit söönud ja tundub isuäratav ja hea lihtne teha. Sellest retseptist saab 12 muffinit.
Vanillikreemipulbrile lisatakse vesi ja segatakse. Suhkur ja muna segatakse kohupiimaga ja lisatakse vanillikreem ning segatakse. Täidis pannakse pritskotti ja pritsitakse taignale ringikujuliselt. Küpsetatakse. 1.11Soolane pirukas Hakkliha-köögivilja plaadipirukas Taigen jagatakse pooleks ja sellest rullitakse kaks võrdse suurusega tükki. Üks taignatükk asetatakse paberiga kaetud küpsetusplaadile, kaetakse hakkliha-köögiviljatäidisega ning kaetakse teise taignaga. Servad surutakse kokku, määritakse munamäärdega ja neisse tehakse sisselõiked või torgatakse kahvliga taignasse augumuster. Kergitatakse ja küpsetatakse. 2. KIHITATUD PÄRMITAIGEN Koostisained: Jahu(sõelutud) Suhkur Sool Muna Pärm Vedelik(piim või vesi) Rasvaine Kihitamiseks: kihitusmargariin(või) Valmistamine: Valmistada lihtpärmitaigen. Kihitatud pärmitaigen saadakse pärmitaigna kihitamisel margariiniga
järgult ülejäänud ¼ suhkrukogusest, vahustatud munakollastele lisa ¼ vahustatud munavalgest, sega, lisa sõelutud jahu ja tärklise segu ning alles siis sega ettevaatlikult sisse ülejäänud ¾ munavalgest Keedutaigna valmistamine:Kuumuta piim keemiseni, lisa sool ja rasv, lisa korraga jahu, sega hästi keeda paar minutit, kuni taigen moodustab ühtse keedunõust eralduva tombu, jahuta 60 70°Cni, lisa ükshaaval munad, iga järgnev muna taignaga täiesti läbi segades, valmis taigen peab olema veidi läikiv ja ühtlaselt paks, koogid vormi kahe lusika abil või kasutades taignapritsi. Küpseta ahjus. Filotaigna valmistus: Pane 0,5 kl jahu kõrvale, seda läheb sõtkumisel vaja. Sõtku ülejäänud jahust, õlist, äädikast ja soolast pehme taigen. Vormi taignapall ja pane tunniks ajaks sügavkülmutusse. Tunni aja pärast raputa taignapall jahuga üle ja jaga kahekümneks võrdseks osaks. Rulli iga osa õhukeseks umbes 23
4.3 Kipstaigna tardumisaegade määramine Kipsi tardumisaeg määratakse normaalkonsistentse taigna Vicat aparaadi abil. Katseks läheb vaja 200g vett ning vajalik veehulk. Kips ja vesi segatakse ning saadud taigen valatakse koonilisse rõngasse. Kogu protsess peab toimuma vähemalt 30 sekundi jooksul. Taigna tihendamiseks koputatakse koonilist rõngast 4-5 korda vastu lauda. Seejärel tuleb lõigata taigna ülejääk noaga maha ja rõngas koos taignaga asetatakse Vicat aparaadi nõela alla. Esmalt tuleb viia nõel kokkupuutesse taigna pinnaga ning seejärel vabalt lasta langeda taignasse. Iga 30 sekundi järel lastakse nõelal vajuda taignasse uues kohas. Peale igat katset tuleb nõel hoolikalt puhastada. Tardumisaeg on ajavahemik, mil nõel ei vaju enam aluseni kuni momendini, kui nõel ei tungi enam taignasse üle 1 mm. 4.4 Paindetuveguse leidmine Painde- ja survetugevuse määramisel tuleb valmistada normaalkonsistentsest taignast 3
vähem vett. Eralda taignast umbes neljandik hilisemaks kasutuseks. Ülejäänud taigna rulli ovaalseks umbes 1,5 cm paksuseks tükiks. Aseta lihalõigud taignale, kattes sellest poole peekoni kogusega, nõnda et pool taigna läbimõõdust on sealihalõikudega kaetud. Seejärel aseta puhastatud kalad peekonile, maitsesta ja kata kalad seejärel ülejäänud peekonilõikudega. Tõsta täidisele taigna servad ja kata pealt ülejäänud taignaga, kastes veega taigna ühenduskohti, nii et täidis oleks ülenisti kaetud. Aseta pirukas küpsetuspaberile ja lase sellel umbes pool tundi toatemperatuuril kerkida. Ahju temperatuur on algul 250-260 kraadi. Pane pirukas ahju ja lase sellel esialgu pruunistuda. Seejärel vähendage kuumust 120-130 kraadini ja laske pirukal küpseda 4-7 tundi sõltuvalt kalade suurusest. Enne temperatuuri vähendamist võib pirukale määrida sulavõid, mis annab pirukale kenama välimuse
Kipsitaigna tardumisajad määratakse normaalkonsistentse taigna Vicat' aparaadi abil. Katseks võetakse 200g kipsi ja normaalkonsistentsile vastav veehulk. Kips ja vesi segatakse ning saadud taigen valatakse koonilisse rõngasse. Nendeks operatsioonideks ei tohi kuluda aega üle 30 sekundi. Taigna tihendamiseks võetakse kinni rõngaga klaasplaadi ühest servast ja koputatakse 4-5 korda vastu lauda. Seejärel lõigatakse taigna ülejääk noaga maha ja rõngas koos taignaga asetatakse Vicat' aparaadio nõela alla. Nõel viiakse kokkupuutesse taigna pinnaga ning lastakse seejärel vabalt langeda taignasse. Iga 30 sekundi järel lastakse nõelal vajuda taignasse, kuid uues kohas, mitte lähemal kui 0,5 cm kaugusel eelmisest. Peale iga katset puhastatakse nõel hoolikalt. Tardumise alguseks loetakse ajavahemikku kipsi vettevalamisest kuni momendini, kui nõel ei vaju enam läbi taignakihi alusplaadini.
töötajaid on siiski teistest rohkem ohustatud. Krooniliste luu- ja lihaskonna vaevuste puhul võib ravi ja paranemine osutuda tihtipeale ebapiisavaks - tagajärjeks võib olla eluaegne puue või töövõimetus. Toiduainetega seotud ohutegurid ,,Toiduallergeeni on võimalik kindlaks teha allergoloogiliste nahatestide abil (skarifikatsioonitestid oletatavate toiduallergeenidega). Isikutel, kelle käed pidevalt puutuvad kokku taignaga, võib tekkida nahapõletik (dermatiit) või ekseem kätel. Enamasti tekib see sõrmedel, sageli sõrmeotstes, kus esialgu ilmneb punetus, hiljem pakatised." (Loogna, N. Elukutsed ja terviseriskid Möldrid, viljahoidlatöötajad, pagarid ja kondiitrid, lk 221). Lisak võib suurt nagapõletikku tekitada ka erinevad kätepesuvahendid. Allergiat võib tekitada ka jahu, selle haiguse iseloomulik tunnus on sügelev lööve ning kuplade ilmnemine nahale
Kipsitaigna tardumisajad määratakse normaalkonsistentse taigna Vicat' aparaadi abil. Katseks võetakse 200 g kipsi ja normaalkonsistentsele taignale vastav veehulk. Kips ja vesi segatakse ning saadud taigen valatakse koonilisse rõngasse. Nendeks operatsioonideks ei tohi kuluda aega üle 30 sekundi. Taigna tihendamiseks võetakse kinni rõngaga klaasplaadi ühest servast ja koputatakse 4-5 korda vastu lauda. Seejärel lõigatakse taigna ülejääk pahtlilabidaga maha ja rõngas koos taignaga asetatakse Vicat' aparaadi nõela alla. Nõel viiakse kokkupuutesse taigna pinnaga ning lastakse seejärel vabalt langeda taignasse. Iga 5 sekundi järel lastakse nõelal vajuda taignasse, kuid uues kohas, mitte lähemal kui 0,5 cm kaugusel eelmisest. Peale igat katset puhastatakse noel näppudega hoolikalt, näpud puhastatakse lapiga. Tardumise alguseks loetakse ajavahemikku kipsi vettevalamisest kuni momendini, kui nõel ei vaju enam läbi taignakihi alusplaadini
põhjalikult. Tardumise alguseks määratakse ajavahemik momendist kui valatakse vette kipsi, kuni momendini kui nõel ei läbi enam taignakihti alusplaadini. Tardumise lõpus – ajavahemik momendist kui valatakse vette kipsi, kuni momendini, kui nõel ei läbi tainasse rohkem kui 1 mm. 4.4. Tugevuskatse proovikehade valmistamine Joonis 1 Vikat aparaat Tugevuskatse proovikeha valmistamiseks valati täis normaalse konsistentsiga taignaga 6 prismaatilist vorme suurusega 40 x 40 x 160 mm. Normaalse konsistentsiga taigna valmistamiseks võeti 1200 g kipsi ja valati 20 sekundi jooksul mahutisse, mis sisaldas eelnevalt mõõdetud kogust vett, mis oli vajalik normaalse konsistentsi taigna saamiseks. Seda segati intensiivselt 60 sekundit ja valati seejärel vormidesse. Et Proovid said tihedamaks koputati vormi 5 korda vastu lauda. Pärast tardumise algusest lõigati vormi pind laia spaatliga
° Valge vahustub halvasti, kui hulka on sattunud kübeke rebu või vispel ja kauss on ebapuhtad (rasvased) või märjad. ° Valgete vahustamist hõlbustab terakese soola või happe lisamine. ° Munavalgevaht peab olema tihe. Halvasti vahustatud munavalge on suuremulliline. Taignasse segades mullid lõhkevad, taigen jääb tihke ega kerki küllaldaselt. ° Taignale lisatakse munavalgevaht kõige viimasena, kergelt segades, et mitte lõhkuda õhumulle. Alguses segatakse 1/3 vahust taignaga tugevasti läbi, et taigen muutuks vedelamaks, alles siis lisatakse ettevaatlikult ülejäänu. Munade kvaliteet * Muna kvaliteet ei sõltu tema värvusest. Küll on tumedamad munad paksema koorega. Munakoore värvus oleneb hoopis kana tõust. Enamik valgeid kanu muneb valgeid mune. Muna suurus oleneb kana tõust, ka kana suurusest ja vanusest. Noorkana muneb alguses umbes 17 g kergemaid mune kui aasta hiljem. * Äsja munetud muna läbivalgustamisel pole munakollane peaaegu eristavad.
3. Kuumuta pann, lisa oliivõli. Prae kuni cevapcicid on ilusad pruunid, umbes 12 minutit. Serveeri soovitud lisandiga. HORVAATIA LEIB Vaja: 1 kg jahu 0,4 l vett 20 g värsket pärmi 20 g suhkrut 0,2 l õli 20 g soola Valmistamine: 1. Lahusta pärm käesoojas vees, lisa natukene jahu ning sega puulusikaga. Jäta sooja natukeseks kohta kerkima. 2. Teises kausis valmista ette sõelutud jahu, vesi, suhkur, õli ja lisa pärm taignaga. Sega kõik kokku ning jäta 30-40 minutiks kerkima. 3. Sõtku taigen ning anna leivale soovitud kuju. Pane taigen vormi ning jäta veel natukeseks kerkima. 4. Küpseta 200-200C juures 40 minutit. 5. Serveeri 9 SINIMEREKARBID LEEMES Vaja: 1 kg värskeid sinimerekarpe 200 g porrulauku 2 porgandit 1 sibul 2 küüslauguküünt 1 l vett Või Sool Pipar Valmistamine:
vanem poeg. Kaks karupoissi jäid aga aeda. Nad hakkasid uudistama siili, kassi. Varsti nägid nad kitse ja nad veeresid mööda kallast alla, kus parasjagu Heit ja Henno kala püüdsid, poiste paat läks ümber ja nad kõik pidid kaldale ujuma. Siis võtsid Heit ja Henno karud endaga ühes ja panid neile nimed Summ ja Sulps. Karud viidi Pattensoni aedniku onu Pampeli juurde. Summ ja Sulps said sõpradeks Murvaksiga. Summ ja Sulps ajasid leivanõu ümber ja said taignaga kokku, pärast lakuti koos Murvaksiga end aga puhtaks. Oli ka üks lambakari, kust läks järjest lambaid kaduma, mustlane Pastalai varastas neid. Ühel päeval leidsid Summ ja Sulps ühe vana õlletõrre ja veeresid sellega mäest alla ja varga Pastalai peale, kes sai surma ja maeti maha. Lähenes talv ja karupoegadel oli talveune aeg. Nad otsisid kohta, kus saaks rahulikult uinuda, lõpuks leidsid nad vana kartulite koopa ja jäid sinna. ,,Summi-Sulpsu sekeldused"
4.3 Kipsitaigna tardumisaegade määramine Normaalkonsistentse taigna tardumisaeg määratakse Vicat' aparaadi abil. Katseks võetakse 200 g kipsi ja normaalkonsistentsele taignale vastav veehulk. Kipsi ja vee segu valatakse koonilisse rõngasse, taigna segamine ja valamine peab toimuma 30 sekundi jooksul. Taigna tihendamiseks koputatakse klaasplaadiga 4-5 korda vastu lauda, misjärel lõigatakse taigna ülejääk noaga maha. Rõngas koos taignaga asetatakse Vicat' aparaadi nõela alla. Nõel peab olema kokkupuutes taigna pinnaga ning iga 30 sekundi järel lastakse nõelal vajuda taignasse, iga kord uues kohas. Nõel puhastatakse peale igat katset. Tardumise alguseks peetakse ajavahemikku kipsi vettevalamisest kuni hetkeni, mil nõel ei vaju enam läbi taignakihi alusplaadini. Tardumise lõpuks loetakse ajavahemikku kipsi vettevalamisest kuni momendini, kui nõel ei tungi enam taignasse üle 1 mm. Taigna
4.3. Kipsitaigna tardumisaegade määramine Kipsitaigna tardumisajad määratakse normaalkonsistentse taigna ja Vicat’ aparaadi abil. Võetakse 300 g kipsi ja normaalkonsistentsele taignale vastav veehulk, mis segatakse omavahel ning valatakse koonilisse rõngasse. Seda tuleb teha kiiresti, mitte kauem kui 30 sekundit. Taigna tihendamiseks võetakse kinni rõngaga klaasplaadi ühest servast ja koputatakse 4-5 korda vastu lauda. Taigna ülejääk lõigatakse noaga maha ja rõngas koos taignaga asetatakse Vicat’ aparaadi nõela alla. Nõel viiakse kokkupuutesse taigna pinnaga ning lastakse seejärel vabalt langeda taignasse. Iga 30 sekundi järel lastakse nõelal vajuda taignasse, kuid uues kohas, mitte lähemal kui 0,5 cm kaugusel eelmisest. Pärast iga katset puhastatakse nõel. Tardumise alguseks loetakse ajavahemikku kipsi vettevalamisest kuni momendini, kui nõel ei vaju enam läbi taignakihi alusplaadini. Tardumise lõpuks on
märgib tulemused kirja ning viies võtab stopperiga aega. Katseks võetakse 200 g kipsi ja normaalkonsistentsele taignale vastav veehulk. Kips ja vesi segatakse ning saadud taigen valatakse koonilisse rõngasse. Nendeks operatsioonideks ei tohi kuluda aega üle 30 sekundi. Taigna tihendamiseks võetakse kinni rõngaga klaasplaadi ühest servast ja koputatakse 4-5 korda vastu lauda. Seejärel eemaldatakse taigna ülejääk pahtlilabidaga ja rõngas koos taignaga asetatakse Vicat' aparaadi nõela alla. Nõel viiakse kokkupuutesse taigna pinnaga ning lastakse seejärel vabalt langeda taignasse. Iga 30 sekundi järel lastakse nõelal vajuda taignasse, kuid uues kohas, mitte lähemal kui 0,5 cm kaugusel eelmisest. Peale iga katset puhastatakse nõel hoolikalt. Tardumise alguseks loetakse ajavahemikku kipsi vettevalamisest kuni momendini, kui nõel ei vaju enam läbi taignakihi alusplaadini.
Kipsitaigna tardumisajad m?iiiratakse normaalkonsistentse taigna Vicat' aparaadi abil. Katseks v6etakse 200 g kipsi ja normaalkonsistentsele taignale vastav veehulk. Kips ja vesi segatakse ning saadud taigen valatakse koonilisse r6ngasse. Nendeks operatsioonideks ei tohi kuluda aega iile 30 sekundi. Taigna tihendamiseks v6etakse kinni rdngaga klaasplaadi iihest servast ja koputatakse 4-5 korda vastu lauda. Seejiirel ldigatakse taigna iilejiiAk pahtlilabidaga maha ja rSngas koos taignaga asetatakse Vicat' aparaadi n6ela alla. Ndel viiakse kokkupuutesse taigna pinnaga ning lastakse seejiirel vabalt langeda taignasse. Iga 5 sekundi jiirel lastakse n6elal vajuda taignasse, kuid uues kohas, mitte lahemal kui 0,5 cm kaugusel eelmisest. Peale igat katset puhastatakse noel niippudega hoolikalt, nfipud puhastatakse lapiga. Tardumise alguseks loetakse ajavahemikku kipsi vettevalamisest kuni momendini, kui ndel ei vaju enam liibi taignakihi alusplaadini.
Taigen on liiga Suhkrut või soola on liiga palju, Segada uus taigen ilma suhkru või magus või soolane, mille mõjul pärmiseente soolata ja segada see eelmise ei kerki elutegevus on piiratud juurde Valmistada uus pärmitaigen ja segada see ülehapendatud Taigen on hapu Taigen on üle käärinud taignaga Taigen on vähese Lüüa taigen alla vastavalt jahu mahuga tugevusele 1 -3 korda kerkimise Taigen on vähe alla löödud jooksul Taignal on peal Kerkimisruumi niiskus ei vasta Käärimise ajal katta taigen kuiv kiht nõuetele, ruumis on tõmbetuul kaanega või rätikuga
Erikuju tel:mõeldud peamiselt restaureerimistöödeks&tehakse neid eritellimuse järgi.Porotherm kärgt.:toodeta parim kvalit savist.12N/mm2 tugevus võimaldab konstruk- tsiooniliselt keerukate majade ehitamist.Punn-soon ühendusega püstvuuk teeb ehitamise lihtsaks,kiireks&ökonoomseks.Tellistähis:VTT-65(paks)>vääriktäistellis, KTT>kortsna täistellis.FAT>fasaadiauktellis.19.Savit.tug.klas.määramisel.kontrolli.surve-&paindetug.Surve- määra.saet.tellis pooleks&saadud pooled kleebi.tse.-taignaga kokku.Saada.kuubikuj.proovik.mis peale tse.kivis.aset.pressi alla&surut.katki.Painde-määra.murta.tellis pooleks 3-metallpulga vahel. 20.Keeram plaadid: 4 rühma jagunevad:Põrandaplaadid enamasti sileda pealispin,harvem reljeefse pinnaga.Värvus sõlt. savist&on enamasti kollane,pruun,punane v.valge.kõvadus 6- 7,külma>35ts,veeimavus 3-6%,paindetug.>25N/mm2.Ker põrandad:vee-&kulumiskindlad,kergelt pestavad ega vaja mingit lisaviimistlust
° Valge vahustub halvasti, kui hulka on sattunud kübeke rebu või vispel ja kauss on ebapuhtad (rasvased) või märjad. ° Valgete vahustamist hõlbustab terakese soola või happe lisamine. ° Munavalgevaht peab olema tihe. Halvasti vahustatud munavalge on suuremulliline. Taignasse segades mullid lõhkevad, taigen jääb tihke ega kerki küllaldaselt. ° Taignale lisatakse munavalgevaht kõige viimasena, kergelt segades, et mitte lõhkuda õhumulle. Alguses segatakse 1/3 vahust taignaga tugevasti läbi, et taigen muutuks vedelamaks, alles siis lisatakse ettevaatlikult ülejäänu. Munade kvaliteet Muna kvaliteet ei sõltu tema värvusest. Küll on tumedamad munad paksema koorega. Munakoore värvus oleneb hoopis kana tõust. Enamik valgeid kanu muneb valgeid mune. Muna suurus oleneb kana tõust, ka kana suurusest ja vanusest. Noorkana muneb alguses umbes 17 g kergemaid mune kui aasta hiljem. Äsja munetud muna läbivalgustamisel pole munakollane peaaegu eristatav
1 portsjoni väljatulek (kg/l) 0,266 müügihind 60,00 Portsjonite arv 1 TEHNOLOOGIA: 1. Koori banaan ja lõika 2,5 cm pikkusteks tükkideks umbes viieks tükiks banaani kohta. 2. Eemalda munakoored 3. Sega kokku munavalge, munakollane, vesi ja jahu, et saada tainas 4. Kuumuta õli 185 kraadini 5. Kata banaaniviilud taignaga, et tainas kataks banaaniviilu 6. Aseta taignas olevad banaanid õlisse 7. Hoia banaaniviile õlis seni, kuni tainas on kuldpruun, umbes 3 minutit 8. Eemalda banaanid õlist lusikaga ning kuivata paberrätikus 9. Pane teelusikatäis õli uuele pannile ning lisa suhkur 10. Sega suhkrut pannil nii kaua, kuni see muutub kuldpruuniks, umbes 5 minutit 11. Sega juurde seesamiseemned 12
paleti abil küpsetusplaadile. Liivataignast pooltooted küpsetatakse 200- 220°- di juures 10 - 15min. * Korvikeste valmistamiseks rullitakse liivataigen lauale 4 - 5mm paksuselt. Tühjad metallvormid laotakse lauale üksteise kõrvale. Lahtirullitud taigen keeratakse ümber taignarulli ja keritakse lahti korvikestele. Nüüd vajutatakse kergelt rulliga või kätega taignale, et korvikese servad taigna läbi lõikaksid. Seejärel võetakse vorm koos taignaga kätte ja mõlema käe pöialdega vajutades täidetakse kõigepealt vormi põhi ja seejärel küljed. Korvikesed tuleb vormida nii, et metall läbi taigna välja ei paistaks. Vormitud pooltooted küpsetatakse koos vormiga, mis eemaldatakse peale pooltoote jahtumist. * Lõikekookidele põhjade valmistamisel tõstetakse lahtirullitud liivataigen kergelt rasvainega määritud küpsetusplaadile, tehakse noaga taignaplaadi sisse lõiked, et toode küpsemisel ei deformeeruks.
o. mitte alla tüüp-812. Nisusegaleivad sisaldavad nisujahu 51...89%. Sepikud valmistatakse nisujahu madalamatest sortidest või nisujahude segust või nisujahust koos muude jahudega või teraviljasaadustega (kliid, purustatud terad, helbed, idud, linnased). Saiad liigitatakse liht- ja valiksaiadeks. Viimaste suhkru- ja rasvasisaldus arvestatud kuivainele on üle 5% (kumbki) stritslid, kringlid, pärjad, magussaiad. Pirukad on tooted, kus peenestatud ja maitsestatud täidis ümbritsetakse taignaga ning küpsetatakse või praetakse. Liigitatakse väikesteks ja plaadipirukateks (kinnised ja lahtised). Praetud pirukate eriliigiks on pontsikud e. moosipallid (ümmargused) ja sõõrikud (rõngakujulised). Pitsa (itaaliapäraselt pizza) on õhukesel pärmitaignast alusel küpsetatud lahtine pirukas, mille tugevasti maitsestatud liha-, kala-, kreveti-, köögivilja-, seene-, vm. kattele on lisatud rohkesti tomatit või ketsupit ja kõige pealmiseks katteks juustuviile või riivjuustu
annaabi.ee 
