sõltuvalt. · Kivisöe kütteväärtus sõltub tema süsinikusisaldusest. Kivisüsi on moodustunud miljoneid aastaid tagasi ürgsete taimede lasunditest, tekkis peamiselt karboni ajastul 360 - 286 miljonit aastat tagasi. Kivisöe eelkäija turvas muundus esmalt ligniidiks või pruunsöeks, millede süsiniku sisaldus on madalam. Järgnevate miljonite aastate jooksul temperatuuri ja rõhu suurenemise mõjul muutusid kivisöed kõvemaks ja tekkisid bitumenossed kivisöed (bituminous coals) ja antratsiit. Ligniit ja bitumenossed kivisöed on pehmemad, nende niiskuse sisaldus on suur, süsiniku sisaldus ja kütteväärtus madalam. Pruunsüsi on suure niiskuse- ja lendosade sisaldusega, kaotab õhu käes kiiresti mehhaanilise tugevuse ja kaldub isesüttimisele. Pruunsütt kasutatakse peamiselt elektrijaamade kütusena. Kõrgema kategooria kivisöed on kõvemad, nende süsiniku sisaldus on suurem, niiskuse sisaldus väiksem,
Lõunapoolkeral. Hilisem kivisöe tekkimine leidis aset Triase ajastust kuni Tertsiaari ajastuni (100-15 miljonit aastat tagasi maakera eri piirkondades nagu Põhja ja Lõuna-Ameerikas, Indoneesias ja Uus-Meremaal). Söe metamorfoos Kivisöe eelkäija, turvas, muundus esmalt ligniidiks või pruunsöeks, mille süsiniku sisaldus on madalaim. Järgnevate miljonite aastate jooksul, temperatuuri ja rõhu suurenemise mõjul, toimusid ligniidis muutused, mille tulemusena tekkisid sub-bitumenossed kivisöed. Edasise temperatuuri ja rõhu mõjul muutusid kivisöed kõvemaks ja tekkisid bitumenossed kivisöed (ing.k - bituminous coals) ja antratsiit. Neid nimetatakse ka kõvadeks kivisüteks (ing.k - hard coal). Selline metamorfoos või kivisöestumine turbast antratsiidiks kannab endas olulist kivisöe keemilisi ja füüsikaliste omaduste erinevust ning seda nimetatakse sageli ka kivisöe kvaliteediks (ing.k - rank of the coal). Koks
annaabi.ee 
