sisaldus suuresti varieerub leiukohast sõltuvalt. · Kivisöe kütteväärtus sõltub tema süsinikusisaldusest. Kivisüsi on moodustunud miljoneid aastaid tagasi ürgsete taimede lasunditest, tekkis peamiselt karboni ajastul 360 - 286 miljonit aastat tagasi. Kivisöe eelkäija turvas muundus esmalt ligniidiks või pruunsöeks, millede süsiniku sisaldus on madalam. Järgnevate miljonite aastate jooksul temperatuuri ja rõhu suurenemise mõjul muutusid kivisöed kõvemaks ja tekkisid bitumenossed kivisöed (bituminous coals) ja antratsiit. Ligniit ja bitumenossed kivisöed on pehmemad, nende niiskuse sisaldus on suur, süsiniku sisaldus ja kütteväärtus madalam. Pruunsüsi on suure niiskuse- ja lendosade sisaldusega, kaotab õhu käes kiiresti mehhaanilise tugevuse ja kaldub isesüttimisele. Pruunsütt kasutatakse peamiselt elektrijaamade kütusena. Kõrgema kategooria kivisöed on kõvemad, nende süsiniku sisaldus on
Lõunapoolkeral. Hilisem kivisöe tekkimine leidis aset Triase ajastust kuni Tertsiaari ajastuni (100-15 miljonit aastat tagasi maakera eri piirkondades nagu Põhja ja Lõuna-Ameerikas, Indoneesias ja Uus-Meremaal). Söe metamorfoos Kivisöe eelkäija, turvas, muundus esmalt ligniidiks või pruunsöeks, mille süsiniku sisaldus on madalaim. Järgnevate miljonite aastate jooksul, temperatuuri ja rõhu suurenemise mõjul, toimusid ligniidis muutused, mille tulemusena tekkisid sub-bitumenossed kivisöed. Edasise temperatuuri ja rõhu mõjul muutusid kivisöed kõvemaks ja tekkisid bitumenossed kivisöed (ing.k - bituminous coals) ja antratsiit. Neid nimetatakse ka kõvadeks kivisüteks (ing.k - hard coal). Selline metamorfoos või kivisöestumine turbast antratsiidiks kannab endas olulist kivisöe keemilisi ja füüsikaliste omaduste erinevust ning seda nimetatakse sageli ka kivisöe kvaliteediks (ing.k - rank of the coal). Koks
, , ( 1 , ³ ). . , . , , . , , . (). . 8. - , ; . 25 , . , . : , , , , . : , , , . , . 9. (. [1]) -- ; , . , . . , . , . . : , . . . , . , . 10. -- , . : -- , . . 95 % . -- , , -- , , 65--70 % , , : Kivisöed on kõrge tuhavaba massi ülemise kütteväärtusega ja lendosade sisaldusega üle 9%. . , , , . 11. - , , (10-50% ) . (, , , , , , , .) (), 10--30 % 50--70 %. - , () (); (, , ). -- 52 % , -- 21 %, (849 , 11 % ), -- 5 %, -- 5 %, -- , , , , , , , , , , . 12. . - , . , . , , . -- , , . : , , , . 13. -- , .
alla 320 K(470C). Esimese grupi ained on võimelised süttima ainult välissüüteallika toimel. Teise grupi ained on võimelised süttima ise, kui ümbritseva keskkonna temperatuur ühtib isesüttimistemperatuuriga. (Talvar, 2009, lk. 88) Õhu käes isekuumenevaid ja isesüttimisvõimelisi aineid võib jaotada järgnevatesse gruppidesse: (Talvar, 2009, lk. 90) Õlid ja rasvad Rauasulfiidid Taimsed saadused ja turvas Kivisöed Individuaalsed keemilised ühendid ja nende segud 4 4. ÕLID JA RASVAD Õlide ja rasvade isekuumenemine võib põhjustada isesüttimise, seega ka tulekahju. Õlid jaotuvad: (Talvar, 2009, lk. 90) Mineraalsed Taimsed Loomsed Taimsed õlid ( lina-, kanepi-, puuvilla jt. õlid) erinevad koostiselt mineraalõlidest. Nad
lenduva süsiniku sisaldus. Vastavalt nendele näitajatele toimub ka süte liigitamine. · Pruunsöed mittepaakuva koksiga, suure lendosiste sisaldusega üle 40% ja kõrge tuhavaba tarbimisaine kütteväärtusega. Pruunsütt iseloomustab kõrge niiskussisaldus, madalam süsinikusisaldus ja kõrgem hapnikusisaldus võrreldes kivisöega. Pruunsüte alumine kütteväärtus on 10,5 15,9 MJ/kg. · Kivisöed on kõrge tuhavaba massi ülemise kütteväärtusega ja lendosade sisaldusega üle 9%. Neid iseloomustab lendosiste sisalduse kõrge diapasoon(9-50%). Kivisöe põlevaine alumine kütteväärtus on 29-33 MJ/kg. Tarbimisaine kütteväärtus ulatub 20- 30 MJ/kg. · Antratsiidid ja poolantratsiidid Need on kütused, millede lendosade sisaldus on 2-9%. Poolantratsiidid erinevad antratsiididest eralduvate lendosade mahulise hulga poolest. Antratsiitide põlevaine
traditsioonilises maagaasis. Arvatakse, et praeguse tarbimise juures jätkub isegi kuni ligi 100 aastaks. Opeci andmetel maailma tõendatud maagaasi varud 1960-2012 https://aleklett.wordpress.com/2014/05/07/european-energy-horizons-2014/ Euroopaliidu gaasi import https://aleklett.wordpress.com/2014/05/07/european-energy-horizons-2014/ Söed Sajandi alul hinnati 984 miljardile tonnile (984 109 t), millest kivisöed moodustavad 509 109 tonni ja pruunsöed 474 109 tonni. 2/3 varudest on USA-s, Venemaal, Hiinas, Austraalias, Indias ja Saksamaal. Tänast tarbimist ja tarbevarusid arvestades jätkuks sellest keskmiselt 230 aastaks. Prognoosvarusid arvestades aga jätkuks praeguse tarbimismahu juures sütt rohkem kui 450 aastaks. https://aleklett.wordpress.com/2014/05/07/european-energy-horizons-2014/ Põlevkivi Eestis
Blohhí [33,34] andmetel valemit (6.3), kus lendtuha jaoks leitakse optiline paksus, kui (6.11) t tolmu kontsentratsioon gaasisegus g/m3 temperatuuril 273 K ja rõhul 0.1 MPa; - - lendtuha osakese keskmine mõõde m; T gaasisegu temperatuur K; - tegur, mille väärtus võetakse hea reaktsioonivõimega kütustele (lendtuharikkad b kivisöed, põlevkivi) b=5 ja väikese reaktsioonivõimega kütustele (antratsiit, - lahja kivisüsi) b=3.7. Osakese keskmiseks mõõtmeks soovitatakse võtta tabelis 6.1 toodud väärtused. Leegi tahmaosakeste kiirguse arvutamiseks katelseadmete kolletes soovitatakse valemit (6.12 ) kus - liigõhutegur;
küttepinnas esimesel perioodil, kuumutatav soojuskandja loomulikul kuivamisel õhus. Hügroskoopse niiskuse hulk sõltub kuumeneb teisel perioodil küttepinnaga kokkupuutudes ja kütuse sisemisest struktuurist. Hügroskoopne niiskus eraldub soojusvoo suund on teisel perioodil vastupidine. täielikultkütuse kuumutamisel üle 100C. Suure hügroskoopse Segamissoojusvahetites on kuumutav ja kuumutatav niiskusega on puit, turvas ja kivisöed. Kütuse mineraalosa soojuskandja vahetus kontaktis, ning toimub nende osaline või moodustavad kütuses olevad min ühendid. Tuhk on kütuse täielik segunemine. põlemisel tekkinud tahke jääk. Kütuse mineraalosa Soojuse transformatsioon –soojuse ülekandmine madalama põhikomponendid on savi (Al2O3, 2SiO2), ränioksiid, temp-ga kehalt kõrgema temp-ga kehale
2h +c2 1 . Voolamine Hüdraatvesi läheb üle kuumutamisel 500 oC juures. Suure hügroskoopse niiskusega on puit, turvas ja düüsides- nim. muutuva ristlõikega kanalit, mille kivisöed niiskust 8-15%(va. Kivisüsi). Kütuse läbimisel TD keha voolus kiireneb. Tuntakse veel meh. mineraalosa moodustavad kütuses olevad düüse ja soojusdüüse. Adiabaatilise voolamise mineraalühendid. Tuhk on kütuse põlemisel tekkinud põhivõrrand düüsides: dF/F=1/kp(1/M2-1)dp, dp<0, kui
mahtu, halvendab süttimist jne. Kütuse niiskus koosneb välisest e. mehaanilisest ja sisemisest e. hügroskoopsest niiskusest ning hüdraatveest. Väline niiskus eraldub kütuse loomulikul kuivamisel õhus. Hügroskoopse niiskuse hulk sõltub kütuse sisemisest struktuurist. Hügroskoopne niiskus eraldub täielikultkütuse kuumutamisel üle 100C. Hüdraatvesi läheb üle kuumutamisel 500 oC juures. Suure hügroskoopse niiskusega on puit, turvas ja kivisöed niiskust 8-15%(va. Kivisüsi). Kütuse mineraalosa moodustavad kütuses olevad mineraalühendid. Tuhk on kütuse põlemisel tekkinud tahke jääk. Kütuse mineraalosa põhikomponendid on savi (Al2O3, 2SiO2), ränioksiid, karbonaadid, sulfaadid, sulfiidid, leelismetallide soolad jt nad lagunevad põlemisel ja tekib endotermiline soojus (mineraalosa tuhk). Vedelkütustes mineraalosa on 0,15%. Looduslikus gaasis mineraalseid lisandeid ei ole. Tuhaks nim
nõuded karmistuvad pidevalt, suurenevad samaaegselt tehnilised võimalused energiavarude ohutuks kasutuselevõtuks. Seetõttu on maa energiavarude suurus ajas muutuv. Energiavarusid jagatakse taastuvateks ja taastumatuteks. Taastumatute energiavarude hulka kuuluvad aegade jooksul maapõues moodustunud fossiilsed kütused, samuti tuumkütused. Suurem osa inimkonna energiavajadusest kaetakse praegu taastumatute energiaallikatega, mille hulka kuuluvad kivisöed ja pruunsöed, põlevkivi, nafta ja õliliivad ning maagaas. Enamikes riikides loetakse ka turvas taastumatute fossiilsete kütuste hulka, kuigi turba moodustumine on pidev protsess ja kaevandamine toimub juurdekasvu ulatuses. Maailma energiavarude võrdlemisel aastase tarbimisega (vt Tabel 1 .1, Tabel 1 .2 ja Tabel 1 .3) selgub, et fossiilkütustest ammendub kõige kiiremini praegustes tingimustes kasutatavaks hinnatud naftavaru (umbes 40 aastaga)
annaabi.ee 
