Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Tähed - referaat". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
kääbus, hiid, kääbuse, tähtkujuontäht, gaas, noova, ajada, pulsar, tähtkujud, taevakeha, plahvatus, peajada, kääbused, supernoova, augu, heleduse, galaktika, moodustav, kaksiktäht, tuumareaktsioonid, lainepikkus, tohu, taevakehad, gravitatsioon, vesinik, astronoomid, orion, raadiokiirgus, tähega, tavaliste, mõõdu, kosmos, miljoneidTähed Tähti iseloomustavad suurused: 1. Tähesuurus - taevakeha näivat heledust väljendav arv Tähesuuruste süsteem leiutati Vana-Kreekas (arvatavasti Hipparchose poolt) ja võeti hellenistlikus astronoomias üldiselt kasutusele. Kõige heledamad on esimese suurusjärgu tähed, siis teise, kolmanda jne. Iga järgmine suurusjärk on eelmisest poole tuhmim. Kõige heledam tähtedest (Siirius) omab tähesuurust -1,46; palja silmaga on parimal juhul näha kuuenda suurusjärgu tähed;
Tähti jaotatakse klassidesse värvuse ja suuruse järgi. Punased tähed on kõige jahedamad, kollased on neist soojemad, sinakasvalged aga kõige kuumemad. Päike on kollane täht. Selgel ööl on ka silmaga näha, et mõni heledatest tähtedest on oranzikas. (www.miksike.ee) Tähtkuju on kindlate koordinaatidega määratud hulknurk taevaskeral, mille sisse jäävad vastava tähtkuju tähed, täheparved, galaktikad jm objektid väljaspool Päikesesüsteemi. Tähtkujud on oma nimed saanud nendes asuvate heledamatest tähtedest traditsiooniliselt moodustatud kujundite järgi. (www.vikipeedia.ee) Vananedes tähe värvus ja suurus muutuvad. Lõpuks nad surevad. Täht kiirgab (elab) vaid niikaua, kuni tal jätkub kütust tuumareaktsioonideks. Meie Päikegi kustub, kuid enne möödub tema elu teine 5 miljardit aastat.(www.miksike.ee) 2 Päike Üks täht taevas on kõikidest teistest tähtest erinev
Torma põhikool Referaat TÄHED Juhendaja: Koostaja: Torma 2010 Mis on tähed ? Et taevakeha oleks täht, selleks peab tema mass olema vähemalt kümnendik Päikese massist. Tähed on helenduvad valgust kiirgavad gaasilised taevakehad. Omadus ise valgust kiirgata - olla valgusallikas, eristabki tähti teistest taevakehadest - planeetidest, kuudest, asteroididest, komeetidest ja teistest. Tähe kiirgusenergia pärineb tema sisemuses aset leidvast tuumasünteesist. Tähed toodavad oma valguse ise. Tähe keskosas töötab võimas
...............13 KASUTATUD KIRJANDUS, ALLIKAD ...................................................................... 15 LISAD..........................................................................................................................16 2 Sissejuhatus Täht on astronoomias ise valgust kiirgav plasmast koosnev taevakeha, mille kiirgusenergia pärineb tema sisemuses aset leidvast tuumasünteesist. Tähtede hulka arvatakse ka tuumasünteesi lõpetanud taevakehad (näiteks valged kääbused ja neutrontähed), mis kiirgavad jääksoojuse arvel. Et tähed on meist väga kaugel, paistavad nad öötaevas säravate täpikestena, mis reeglina jäävad punktideks ka kõige suurema suurenduse korral. Maa atmosfääri mõju tõttu vilguvad.
elukäik ja mis neid üksteisest eristab. Minu eesmärk on leida tähtede erinevaid liike ja neid kirjeldada. Eesmärgi saavutamiseks uurin vastavat kirjandust, analüüsin seda ja püüan teha sellest järeldused. Analüüsitava materjalina kasutan vastavat kirjandust ja internetti. Uurimustöö algab tähtede sünniga, läheb edasi nende elukäiguga ja lõpuga. 4 TÄHED Täht on astronoomias ise valgust kiirgav plasmast koosnev taevakeha, mille kiirgusenergia pärineb tema sisemuses aset leidvast tuumasünteesist. Tähtede hulka arvatakse ka tuumasünteesi lõpetanud taevakehad (näiteks valged kääbused ja neutrontähed), mis kiirgavad jääksoojuse arvel.(3) Tähed paistavad maa pealt vaadates väikeste punktidena, tegelikult on nad meie lähima tähe päikese sarnased tohutu suured hõõguvad gaasikerad, mis paiknevad maailmaruumi sügavuses.(2)
............................................................................................................................................6 3 Tähtede liigid............................................................................................................................................................... 7 3.1 Peajada tähed – noored tähed.................................................................................................................................7 3.2 Hiid, ülihiid ja hüperhiid – vanad, suured tähed....................................................................................................7 3.3 Tuhmid, põhimõtteliselt surnud tähed....................................................................................................................8 3.4 Muud tähed............................................................................................................................................................9 4 Päike..
Päikese tekkimine võttis aega 50 miljonit aastat. Kui tähe südames on temperatuur tõusnud 10 miljoni kraadini, algavad tema keskosas termotuumareaktsioonid. Vesinik muundub heeliumiks ja vabaneb tohutult palju energiat, mis hakkab tähest välja kiirgama. Kui tähe tuumas on vesinik otsa lõppenud ja muutunud heeliumiks, siis tuumareaktsioonid lakkavad ja täht läheb tasakaalust välja. Tähe tuum tõmbub kokku, kuid tema väliskihid paisuvad ja jahtuvad - tähest saab kas punane hiid või punane ülihiid. Punase hiiu heeliumtuum kuumeneb omakorda, kuni algavad termotuuma- reaktsioonid, mis viivad tähe tuumas olevate ainete muutumiseni (heelium-süsinik -hapnik-neoon-magneesium-räni-väävel-raud). Punase hiiu väliskiht aga jääb gaasiliseks. See, mis nüüd järgneb, on suurte ja väikeste tähtede korral erinev: Väiksemad tähed kaotavad nüüd oma gaasilised kihid ja muutuvad valgeteks kääbusteks.
Täheks nimetatakse ise energiat kiirgavat plasmast koosnevat taevakeha, mille kiirgusenergia pärineb tema sisemuses asetleidvast tuumasünteesist. Meile lähim täht on Päike. Kuna tähtedest väljub kiirgus, on selle abil võimalik määrata nende temperatuur ja keemiline koostis. Tähtedelt saabub erinevat liiki kiirgust, mis erinevad üksteisest lainepikkuse poolest (nt nähtav valgus ja raadiokiirgus). Tähtede uurimisel on väga oluline osa spektraalanalüüsil (tähtede valgus laotatakse
minuti ja 20 sekundiga, järgmiselt lähimalt tähelt jõuab valgus Maale 4,3 aastaga. Päike koosneb peamiselt vesinikust (73,46% massi järgi) ja heeliumist (24,85% massi järgi), kõiki ülejäänud elementide panus on 1,67% massi järgi. Üldse on avastatud Päikesel üle 70 keemilise elemendi olemasolu. Päikese pinna arvutuslik temperatuur on 6000 K. Sügavamal tõuseb temperatuur 15 miljoni Kelvinini ja sellepärast on Päikesel aine plasmana (tugevasti ioniseerunud gaas (aine neljas olek). Slide2 Nagu ka teistel tähtede, toimub ka päikese tuumas tuumareaktsioonid, millest vabaneb energia. Selle käigus tekkivate suure energiaga gammakvantide kujul vabanev energia jõuab peale kümneid kuni sadu tuhandeid aastaid, miljoneid kordi toimuvaid neeldumis- ning kiirgumisprotsesse, Päikese fotosfääri ning edasi kosmilisse ruumi. Fotosfääris kiiratakse suurel hulgal nähtava valguse footoneid, mis jõuavad valgusena Maa pinnale.
ja tolmupilve mõjul, udukogu kokkutõmbumisel iseenda raskusjõu mõjul Kokku tõmbudes muutub pilv keraks ja kuumeneb. Tähti on sinakas valgeid, valgeid, kollaseid, oranze ja punaseid. Sinakas-valged tähed on üle viie korra Päikesest kuumemad, punased seevastu päikesest jahedamad. Praegu viie miljardi aasta vanune Päike on oma tähe-elust läbinud poole.(2) TÄHTEDE HELEDUS Kõigil tähtedel paistab olevat erinev heledus. Tähe või mõne teise taevakeha heledust nimetatakse tema tähesuuruseks. Mida väiksem number, seda heledam on täht. Kõige nõrgemate palja silmaga nähtavate tähtede tähesuurus on 6, väga heledate tähtede tähesuurus aga 0. Mõned tähed on nii heledad, et nende tähesuurus on miinusmärgiga. Täht Siirius Suure Peni tähtkujus on tähesuurusega miinus 1,4 ning on Päikese järel heledaim täht taevas.Tähte kui valgusallikat iseloomustab valgusvõimsus ja valguse spektraalne koostis ehk lihtsalt spekter
Sisukord 4 Sissejuhatus Oma alljärgnevas referaadis räägin ma tähe elust ja HR-diagrammist. Kui sain teada enda teema, mis mulle valiti loosimise teel, järgnes mul reaktsioon: ,,Ma ei tea sellest mitte midagi ju!" Kuid tänu sellele, et käisin hiljuti Tartu Teaduskeskuses AHHAA planetaariumis, tean ma nendest teemadest nüüd pealiskaudselt. Referaadis kirjeldan lühidalt ja lihtsalt tähtede füüsikast ja elust. 1. Tähe elulugu Alguses oli gaas. Selleks, et gaasist saaks täht, peab teda kokku suruma. Kosmiline gaas on niivõrd hõre, et isegi väga madala temperatuuri korral tasakaalustab siserõhk gravitatsiooni. Et külm gaas jahtub väga aeglaselt, võtab selline täheteke kohutavalt palju aega. (Tartu Tähetorni Astronoomiaring 1997-98) Täheteke algab molekulaarudus tekkinud gravitatsioonilisest ebastabiilsusest, mille põhjuseks võivad olla näiteks supernoovade lööklained või galaktikate ühinemisprotsessid. Kui
Meridiaani suund langeb kokku kõikjal esemete poolt jäetava varju suunaga. Hakatakse lugema Greenwichi meridiaanist. Meridiaane võib tõmmata läbi mistahes punkti Maa pinnal. · Asimuut on nurk põhjasuuna ja mingi objekti vahel. Võib olla 0-st kuni 360 kraadini. Mõõdetakse looduses kompassi abil ja kaardil nurgamõõtja abil. · Kõrgus ehk altituud on mingi koha kõrgus meetrites kindlaksmääratud keskmisest merepinnast. · Afeel on ümber Päikese tiirleva taevakeha orbiidi punkt, mis asub Päikese massikeskmest kõige kaugemal. Maa on afeelis juulis, mistõtt on põhjapoolkera suved üldiselt jahedamad ja pikemad kui lõunapoolkera suved. Periheel on ümber Päikese tiirleva taevakeha orbiidi punkt, mis asub Päikese massikeskmele kõige lähemal. Maa on periheelis jaanuaris, mistõttu on põhjapoolkera talved üldiselt pehmemad ja veidi lühemad kui lõunapoolkera talved.
· Värvus · Kaugus ja liikumine · Kiirgusvõime · Temperat. · Läbimõõt · Mass · spekter 3. Ühe tähe elulugu · Sünnivad hiiglaslikes, külmades, tumedates gaasi-ja tolmupilvedes udukogudes. · Udukogus tekib palju gaasitompe. · 70% vesinikku, 29% He, 1% kosmilist tolmust. · Me ei näe tekkivat tähte, kuna külm gaasipilv varjab ta kiirguse. · Orioni udukogu, meile lähim (153 tekkivat tähte). · Punane hiid. · Väiksemad tähed kaotavad oma gaasilised kihid ja muutuvad valgeteks kääbusteks. · Tähe võimalikud lõpud: 1) supernoova (plahvatus) mõned jätkavad tuumana 2) pulsas ehk väga tihe neutrontäht 3) must auk · Gravitatsiooni mõju suurenemisel täht tõmbub kokku. · Mida suurem tähe mass, seda kõrgem temperat. ja seda heledam täht. 4. Kaksiktähed
km). 2. Seletage lauset ,,Päike on tavaline täht". 1) Päike saab oma energia termotuumareaktsioonidest nii nagu kõik tähed maailmaruumis, see tähendab et vesinik muutub heeliumiks. 2) Päikese tekimine ja areng sarnanevad ülejäänud tähtede tekimise ja arenguga. Päike on tekinud ka vesinikupilvest. Päike on oma arenguga jõudnud tasakaaluseisundisse. Päike süttis 4,5 miljardit aastat tagasi ja Päike kuulub kollase spektri klassi. Päike on oma mõõtmetelt kääbus. 3. Miks näib Päikese serv teravana? Päikese serva nimetatakse fotosfääriks, mis on valgust kiirgav pind. Sellepärast paistab Päike teravana, et tekib valgus ja soojus. Fotosfäärist kõrgemal algab hõre atmosfäär, mida palja silmaga ei näe. 4. Mis on granulatsioon? Päikese pind paistab teraline. Graanuliteks nimetatakse kuumi gaasipilvi, mis on Päikese sisemusest pinnale tõusnud, kus nad jahtuvad ja langevad alla Päikese sisemusesse tagasi.
Tähed Referaat Merli-Riin Silts 10.klass 2009 Sisukord Sisukord......................................................................lk. 2 Sissejuhatus............................................................................lk. 3 1. Mis on tähed?......................................................................lk. 4 2. Tähtede elukäik...................................................................lk. 4 3. Tähed- palju neid on?.............................................lk. 5 4. Tähtede värv ja helendus.......................................lk. 5 5. Miks o
elutee, sõltub tähe massist sellest, kui palju gaasi temas on. Suured tähed kulutavad oma kütust kiiresti ja seetõttu on nende eluiga suhteliselt lühike. Väikesed tähed, eeskätt punased kääbused, "põletavad" vesinikku väga aeglaselt ja nende eluiga võib ulatuda kümnete kuni sadade miljardite aastateni. Päikese eluiga on hinnanguliselt 1010 aastat. Hiidtähed: Päike on suurem paljudest tähtedest, kuid hiid- või ülihiid tähtede kõrval on ta kääbus. Sinised hiiud on noored kuumad tähed, mis võivad olla Päikesest 15 korda suurema läbimõõduga. Punased hiiud on vanad, Päikesest jahedamad tähed oma elutee lõpul. Päikesest võivad nad olla 100 korda suurema läbimõõduga. Kõige suuremad tähed on ülihiiud (kuni 1000 Päikese läbimõõtu). Kääbustähed: Maailma kõige väiksemad tähed on kääbustähed. Neist valged kääbused on vanad, Maaga ühesuurused tähed, kuid mass (ja raskusjõud) on sama kui Päikesel. Valged
Üldjuhul on nad hiidtähed. Jaotatakse vastavalt perioodi (pulseerimis) pikkusele. Pulseeruvad ehk tsefeiidid. (Kefeus). On ka selliseid pulseeruvaid tähti, mille heledus kasvab järsult. Tähel tekib mingi purse või plahvatus väliskihis, see paiskub eemale, ja heledus muutub nim. novadeks. (Nova uus). Võimsam purse Supernova. Heledus võib kasvada järsult kuni 20 tähesuurust. Plahvatus toimub tähe tsentris ja tähe struktuur hävib. Järele jääb gaas ja kosmiline tolm ( täiesti laiali). Kui sisemus tõmbub kokku, siis jääb järgi ,,must auk" suhteliselt haruldane nähtus. (Novad kaksiktähed, Supernovad üksiktähed). · Tähtede areng tähed tekivad tähtede vahelise gaasi ja tolmupilvede kokkutõmbumise tagajärjel raskusjõu mõjul; aine tiheneb. Tihenemisperioodi pikkus sõltub pilve massist. Kokkutõmbumise tagajärjel sisemuses temperatuur
TÄHED 1. Mis on täht, kust saab ta omale energiat. - Täht on astronoomias valgust kiirgav plasmast koosnev taevakeha, mille kiirgusenergia pärineb tema sisemuses aset leidvast tuumasünteesist. Tähtede hulka arvatakse ka tuumasünteesi lõpetanud taevakehad (näiteks valged kääbused ja neutrontähed), mis kiirgavad jääksoojuse arvel. Tavalised tähed on sfäärilise kujuga, nende kuju ja suuruse määrab gravitatsioonijõu, gaasi rõhu ning kiirguse rõhu hüdrostaatiline tasakaal. Et tähed on meist väga kaugel, paistavad nad öötaevas säravate täpikestena, mis
paljude tähtede kaugused, leidis E. Hertzsprung seose spektriklassi ja absoluutse tähesuuruse vahel. 1913. a. koostas H. Russell diagrammi, kus iga tähte tähistas punkt graafikul, mille telgedeks on spektriklass ja absoluutne tähesuurus. See diagramm, mida tänapäeval nimetatakse Hertzsprung-Russelli, lühendatult HR-diagrammiks, on olnud suureks abiks tähtede uurimisel, alates klassifikatsiooni korrigeerimisest kuni täheevolutsiooni teooriate loomiseni. Ühe tähe elulugu Alguses oli gaas. Hõredat, külma, vesinikurikast (90% aatomite arvust) gaasi leidub kosmoses nii galaktikate sees kui neist väljaspool -- seda näitavad kosmilise raadiokiirguse mõõtmised. Tähti seevastu on vähemalt seni leitud ainult galaktikates või teistes tähesüsteemides (näiteks kerasparvedes väljaspool galaktikaid). Jääb võimalus, et kusagil väga kaugel on olemas galaktikavälised tähed, mida meie teleskoobid lihtsalt "ei võta". Aga nähtud neid seni ei ole.
TÄHTEDE ISELOOMUSTUS TÄHED JA NENDE TEKE o Massiivne valgust ja soojust kiirgav plasmast koosnev taevakeha o Energia tuleb tema sees toimuvast tuumareaktsioonist o Päike on ainuke täht, mis on Maale kõige lähemal o Maa atmosfääri tõttu näivad tähed vilkuvat PEAMISED TÄHTEDE TÜÜBID oHüperhiid oÜlihiid oHelehiid oHiidtäht oPoolgigant tähed oPeajada tähed (Päike) oPoolkääbus tähed oValged kääbused (nö surnud tähed) HIIUD o Suuri tähti nimetatakse hiidudeks ja kõige suuremaid ülihiidudeks o Hiidude läbomõõt on sadu, ülihiidudel tuhandeid kordi
omakorda kujundab pilve keskosas tombu (kokkutõmbumine kiirem kui mujal) ja see põhjustab tuuma tiheduse suurenemise (soojuskiirgus ei pääse välja). Tähe sisemus kuumeneb, rõhk suureneb, kokkutõmbumine lõpeb,tekib prototäht mis tekitab pilve välisosa langemist, toimub tihenemine, kuumenemine, mis paneb alguse termotuumareaksioonidele ja tulemuseks on tähe stabiilne olek(~ 10 miljardit aastat). Tähe elukäik prototäht-> punane hiid-> valge kääbus (kui tähe massoon 0,1- 1,5 päikese massi) punane hiid- H2 lõpeb, välispind jahtub ja täht paisub. Heeliumi tuum hakkab kokku tõmbuma ja temperatuur tuumas kasvab mis tekitab heeliumi põlemise. Prototäht-> superhiid-> supernoova: * valge kääbus *neutrontäht Tähe tuum ei jõua väliskihtide rõhumist tasakaalustada tekitab tähe kiire kokkutõmbamine raskusjõu mõjul ja toimub plahvatus supernoovana.
siis pöörleb ta ekvaatoril kiiremini kui kõrgematel laiuskraadidel. Päikese pöörlemine on eri laiuskraadidel erinev, siis tema magnetvälja jõujooned põimuvad. Magnetvälja silmused purskuvad Päikese pinnalt välja, tekitades laike ehk "päikeseplekke" ja protuberantse. 5 2. TÄHED 2.1 MIS ON TÄHED? Täht on astronoomias ise valgust kiirgav plasmast koosnev gaasiline taevakeha, mille kiirgusenergia pärineb tema sisemuses aset leidvast tuumasünteesist. Teadusliku definitsiooni kohaselt on tähed isegraviteeruvate ja hüdrostaatilises tasakaalus olevad plasmakerad, mis toodavad ise energiat tuumasünteesiprotsessi abil. Tähed kiirgavad valgust tänu kõrgele temperatuurile. See on mitmeid miljoneid kraade Kelvini järgi. Tähtede hulka arvatakse ka tuumasünteesi lõpetanud taevakehad, mis kiirgavad jääksoojuse arvel.
kollane kääbustäht Kui tähe südames on temperatuur tõusnud 10 miljoni kraadini, algavad tema keskosas termotuumareaktsioonid. Vesinik muutub heeliumiks ja vabaneb tohutult palju energiat, mis hakkab tähest välja kiirgama Kui tähe tuumas on vesinik otsa lõppenud ja muutunud heeliumiks, siis tuumareaktsioonid lakkavad ja täht läheb tasakaalust välja. Tähe tuum tõmbub kokku, kuid tema väliskihid paisuvad ja jahtuvad tähest saab kas punane hiid või punane ülihiid Punase hiiu heeliumtuum kuumeneb, kuni algavad termotuumareaktsioonid. Väliskiht jääb gaasiliseks Väiksemad tähed kaotavad oma gaasilised kihid ja muutuvad valgeteks kääbusteks Suurte tähtede korral aga tõmbub nende raudtuum kokku ja plahvatab omaenda külgetõmbejõu mõjul. Gaasilised väliskihid paiskuvad maailmaruumi supernoovana. Raudtuum aga laguneb mõne sekundi jooksul uuesti heeliumiks, millest tekivad
fookuses asub Päike II. Tiirlemise käigus katab planeeti ja Päikest ühendav sirglõik võrdsetes ajavahemikes võrdse pindala III. Erinevate planeetide tiirlemisperioodide ruutude suhe on võrdne nende planeetide ja Päikese keskmiste vahekauguste kuupide suhtega 2 3 T1 a1 2 3 T2 a2 TÄHESUURUS- taevakeha heledusjärk, väljendab taevakeha näivat heledust. m0 kons tan t m m0 2,5 log E E va lg ustatus SUUR PAUK- paisuva universumi algolekut ja tormilisi lähteprotsesse kirjeldav hüpotees. Suur Pauk oli hüpoteetiline sündmus umbes 13,8 miljardit aastat tagasi: Universum hakkas kujuteldamatult tihedast olekust plahvatuslikult paisuma. Seda loetakse kosmoloogia standardmudelis Universumi alguseks. Suur Pauk ei olnud plahvatus olemasolevas ruumis,
Linnutee pole ainus galaktika universumis. Meie lähedal on veel näiteks Suur ja Väike Magalhãesi Pilv, mis asuvad 200 000 valgusaasta kaugusel. Lähim spiraalne galaktika meile on Andromeda udukogu, mis asub meist 2 miljoni valgusaasta kaugusel. [1] Astronoomia Linnuteed ning muid taevakehi uurib füüsika teadusharu astronoomia. Samuti uurib astronoomia universumit tervikuna ning muid kosmilisi objekte. Astronoomiat ei tohi sassi ajada terminiga astroloogia, mis uurib tähtkujusid. Astronoomia nimetus tuleb kreekakeelsetest sõnadest astr (täht) ning nomos (seadus).[2] Astrofüüsikaks nimetatakse astronoomilisi uuringuid, mis on seotud füüsikaga. Tänapäeval samastatakse termineid astronoomia ning astrofüüsika nende suure seotuse tõttu. [3] Linnuteed uurinud astronoomid Linnuteed on uurinud praktiliselt kõik meie aja astronoomid, kuna linnutee mõjutab meid
Tähed on helenduvad valgust kiirgavad gaasilised taevakehad. Tähed erinevad teiste taevakehadest selle poolest, et neil on omadus ise valgust kiirata ehk olla valgusallikas. Meile kõigil tuntuim täht on Päike. Ta tundub teistest tähtedest suurem, sest ta on meile lihtsalt lähedamal. Prototähe teke. Tähed tekivad iseenda raskusjõu mõjul kokkutõmbuvast gaasipilvest, mis on vesinikurikas. Esialgne koostis on ~70% vesinikku, ~29% heeliumi ja ~1% kosmilist tolmu. Kosmiline gaas aga on niivõrd hõre, et väga madala temperatuuri korral siserõhk tasakaalustab gravitatsiooni ja kuna külm gaas jahtub aeglaselt, võtab uue tähe tekkimine väga palju aega. Kui gaasipilv lõpuks hakkab kokku tõmbama, tekivad temas gaasivoolud, pilvede põrked ning muud tihendust suurendavad protsessid. Mida tihedam gaas, seda kiirem on jahtumine. Gaasipilve keskosa kuumeneb kokkutõmbumise käigus. Keskosa suurenemisega paisub ka pilv ning lõpuks saabub moment, kus
nim. Pruunideks kääbusteks. (nt. Jupiter- tähte temast ei teki) III Päikesest 5-10x suurema massiga tähed, plahvatavad novade või supernovadena väga kiiresti, mis paisuvad ja nendest tekivad udukogud (krabiudukogu) 3 PÄIKESE ARENG (Päikese evolutsioon õp. lk.71 joonis) Päike on jõudnud peajadale Kui vesinik saab tuumas otsa, siis Päike hakkab liikuma ja 12milj. aasta pärast tekib temast Punane Hiid, kus vesinik põleb tuuma ümbritsevas kihis. 12.2 miljardi aasta pärast süttib tuumas heelium, milles hakkab tekkima süsinik- Kollane Hiid Punane Hiid Planetaarne cdukogu
Meile lähim täht 14. Sinakatel ja valgetel tähtedel on pinnatemperatuur kõige kõrgem, kollastel madalam ja punastel kõige madalam. 15.Galaktika on miljonite, miljardite või triljonite tähtede kogum. Ehituse järgi jagatakse galaktikad elliptilisteks, spiraalseteks ja korrapäratuteks.Tähed esinevad peaaegu alati kogumitena, mida nimetatakse galaktikateks. Peale tähtede sisaldavad nad gaasi, tähtedevahelist tolmu ja tumedat ainet.Umbes 10...20% galaktikast on tähed, gaas ja tolm. Galaktikaid hoiab koos gravitatsioon, mille toimel galaktika osad tiirlevad galaktika keskme ümber. Arvatakse, et mõningate, aga võib-olla ka enamiku galaktikate keskmes asub must auk. Galaktikad "arenevad" protogalaktikatest. 16. Suur Pauk Tähe suhteliseks heleduseks nim. Tähe valgusevõimsuse suhet Päikese valgusvõimsusse.
Merkuurile langeb pinnaühiku kohta 6korda rohkem päikeseenergiat, kui Maale. Pinnatemperatuur on seal päeval +480 kraadi, öösel langeb see -180kraadini (Suurim temperatuuri kõikumine Päikesesüsteemis). Merkuuril pole kaitset Päikese UV-kiirguse eest, sest seal puudub atmosfäär. Merkuuril puuduvad kaaslased, kuid tema magnetväli on Maa omast 10korda väiksem. Veenus Päikesest kauguselt teine plaanet. Heledaim taevakeha peale Päikese ja Kuu ning võib olla palja silmaga nähtav isegi päeval. Veenuse maksimaalne eemalduvus on Päikesest maapealse vaatleja jaoks 48k. Veenuse aastas on kaks Veenuse ööpäeva. Veenus pöörleb ümber oma telje teiste planeetidega võrreldes vastupidises suunas ja pöörlemistelg on orbiifi tasapinnaga peaaegu risti, seega aastaajad puuduvad. Veenuse pind on tahketest kivimitest koorik nagu teistelgi siseplaneetidel, pind on kaetud
Kogukiirguse maksimum on nähtava valguse piirkonnas. Päikese ultraviolett- ja rõntgenikiirguse intensiivsus kasvab päikeseaktiivsuse kasvades. Päikese optiline kiirgus on Maal toimuvate füüsikaliste ja bioloogiliste protsesside peamine energiaallikas. Päikeseaktiivsuse rütm määrab virmaliste, raadiohäirete ja magnettormide sageduse. TÄHED Täht on astronoomias ise valgust kiirgav plasmast koosnev taevakeha, mille kiirgusenergia pärineb tema sisemuses aset leidvast tuumasünteesist. Teadusliku definitsiooni kohaselt on tähed isegraviteeruvate ja hüdrostaatilises tasakaalus olevad plasmakerad, mis toodavad ise energiat tuumasünteesiprotsessi abil. Tähtede hulka arvatakse ka tuumasünteesi lõpetanud taevakehad (näiteks valged kääbustähed ja neutrontähed), mis kiirgavad jääksoojuse arvel. Maale lähim Päikesesüsteemi-väline täht on Proxima Centauri, mis asub Maast 39,9
Mida suurem tähesuurus, seda tuhmim täht. Ühe tähesuuruse vahe erineb 2,51 korda. Värvus. Mida kuumem täht seda sinisem see on. Jahedamad tähed on punased. Kaugus ja Liikumine. Tähe asukoht ja liikumine ruumis määratakse koordinaatide,parallaksi ja omaliikumise abil. Omaliikumine- Osa tähti muudab asukohta jäädavalt. Taevakehade kauguse määramine Taevakeha kauguse määramine toimub parallaksi abil. Parallaks tähendab kõrvalekallet. Vaadatakse taevakeha kahest erinevast kohast ja joonistatakse kolmnurk. Tavaliselt on nurgad alla ühe kraadi. Ühikuna kasutatakse parsekit. Parsek- kaugus, mis vastab objekti aastaparrallaksile üks kaaresekund. Fotomeer seade, mille abil saab määrata tähe poolt Maal põhjustatud valgustatust. Doppleri efekt Keha eemaldudes on lained väljavenitatud ja keha vaatleja suunas tulles surub kokku kaineid. Eemaldudes on keha punasem ja lähemale tulles sinisem. Tähtede füüsikalised parameetrid
TÄHED Lisann-Barbara Prinken Rakke Gümnaasium XII klass Mis on täht? Täht on astronoomias valgust kiirgav plasmast koosnev taevakeha, mille kiirgusenergia pärineb tema sisemuses aset leidvast tuumasünteesist. Tähed on meist väga kaugel, nad paistavad öötaevas säravate täpikestena, mis reeglina jäävad valguspunktideks ka kõige suurema suurenduse korral. Erandiks on Päike, mis on ainsana Maale piisavalt lähedal,et paistab meile kettana ning annab olulisel määral valgust. PÄIKE Päike on oma omadustelt tüüpiline täht. Kõike Päikese kohta kirja pandu kehtib ka enamiku teiste tähtede kohta. Päikese läbimõõt on 1,392 miljonit kilomeetrit. (109 Maa läbimõõtu) Päike asub Maast 150 miljoni km kaugusel.. Päikesel puudub kindel pind kuid me siiski näeme päikest teravana, see on tingitud sellest, et sellel on kiht mis tekitab valgust ... seda kihti nimetatakse fotosfääriks ja seda
Mis on universum? Universum kõiksus, kõik mis üldse olemas on galaktikad, tähed, päikesesüsteem meie ise.Ta on sedavõrd suur, et tema mõõtmeid on raske ette kujutada.Ta koosneb miljarditest galaktikaosadest ning igas galaktikas on miljardeid tähti. 2.Mis on tähtkujud? Tähtkuju on heledatest tähtedest moodustuv kujund tähistaevas, mis näilvalt moodustab mingi kujundi.Astronoomias on tähtkujul kindlad piirjooned ja sellesse kuuluvad, kõik antud suunas ükskõik kui kaugel asuvad tähed. 3.Mis on sodiaak? Sodiaak ehk loomaring on kujutletav vöö täevas, mis ulatub ligikaudu 8 kraadi mõlemale poole päikese näilisest teekonnast.Kreeka astronoom Hipparchos nägi sodiaagi korrapäratust ja otsustas jagada sodiaagi 12
annaabi.ee 
