Meile kõige tuttavam ja kõige lähem kuu on Luna. Nimetus tuleneb ladina keelest, kus Luna tähendab Kuud. Tema keskmine kaugus Maast on 384 400 km.Ta on ainuke looduslik kaaslane, mis tiirleb ümber Maa. Maa on ainuke planeet meie päikesesüsteemis, millel on ainult üks kaaslane, seega moodustavad Maa ja Luna ainsana topelt-planeetide süsteemi. Luna on suuruselt viies kuu meie päikesesüsteemis, diameetriga 3474km, ning eriliseks muudab selle kuu asjaolu, et tegemist on ainukese taevakehaga peale Maa, kuhu inimene on väidetavalt oma jala tõstnud. Kuu on Maa poole pööratud alati ühe ja sama küljega. Põhjus on selles, et Kuu teeb täispöörde ümber oma telje sama ajaga, mis tal kulub ühe tiiru tegemiseks ümber Maa. Luna päritolu: Kuu tekke kohta on aegade jooksul esitatud mitmeid oletusi. 1. Kaksikplaneedi- ehk õehüpoteesi järgi moodustusid Maa ja Kuu korraga ühest ja samast gaasi-tolmupilvest. 2
METEOORI D " Langevad tähed" Maa atmosfääris sisenedes põlevad Tekivad komeetide lagunemisel Meteoorset ainet langeb Maale iga päev mitukümmend tonni Meteoorivool Tähesadu Mingi taevakehaga seotud meteooride nähtavale ilmumine Tuntuimad meteoorivoolud: perseiidid, orioniidid, leoniidid, geminiidid ning kvadrantiidid. METEORIIDID Maa pinnale langenud kosmilise päritoluga keha Asteroid Korrapäratu kuju Koostis: raud, hapnik, räni, mangaan Meteoriit Meteoriidi jälg KRAATRI D Löögi/plahvatuskr aatrid Tekib ringvall Maailmas kuskil 200 meteoriidikraatrit/rü hma Kaali kraater Saaremaal Kasutatud kirjandus: ·Kosmoloogia õpik 12 klassile ·Vikipeedia ·http://www.ut
pilvekihis, mida kaitsevad päikesekiirguse eest selles leiduvad väävliühendid. § Veenuse pilved asuvad maapinnast kõrgel, kus tingimused meenutavad suuresti tingimusi Maa pilvedes. Ehatäht ja koidutäht Et Veenus on Maalt vaadates alati Päikese lähedal, siis ta paistab kas õhtu- või hommikutaevas. Esialgu ei teatud, et tegu on sama taevakehaga. Veenust nimetati Eesti rahvaastronoomias vastavalt Ehatäheks ja Koidutäheks või Aotäheks, Vana-Kreekas vastavalt Hesperoseks (ladina Hesperus) ja Phosphoroseks (ladina Phosphorus). Saadud andmed Kõik andmed planeedi Veenuse kohta on leitud vikipeediast. http://et.wikipedia.org/wiki/Veenus
Teda hüüti ka Enagonioseks. Ta oli ka hingede hauatagune saatja, mistõttu teda kutsuti ka Psychopomposeks(hingede juht). Rooma Mercurius sulatas endasse varajased äri- ja rikkusejumalad Dei Lucrii, keda hakati kutsuma Mercuriuse nimega. Hiljem ühendati Hermes Egiptuse jumala Anubisega ning saadi Hermanubis. Vana-Kreekas kasutati nime "Hermes" algselt planeet Merkuuri kohta õhtutaevas (hommikutaevas kandis ta Apolloni nime). Avastus, et tegu on sama taevakehaga, omistatakse Pythagorasele. Rooma astronoomid hakkasid planeeti nimetama Mercuriuse nimega. Alkeemikud kasutasid hiljem nime Hermes Trismegistos, pidades silmas segajumalust, kelles olid ühendatud Hermes ja Egiptuse jumal Thoth. Hermes on tänapäeva Kreeka postiteenistuse sümbol. Hermest austasid erilise innuga rändurid, palverändurid, vargad ja luuletajad. Kuigi kogu Vana-Kreekas oli Hermesele pühendatud templeid, oli tema kultuse keskmeks Arkaadia.
- Aasta pikkus 88 Maa päeva Merkuur on moodustunud umbes samamoodi nagu Maa, umbes 4,5 miljardit aastat tagasi. Oma nime on saanud vanarooma kaubanduse ja varguse jumalalt Mercuriuselt. Merkuur on Päikesele kõige lähem planeet. Merkuuri elutu kaljuline pind on tihedalt täis kraatreid. Kõige suurim on Palavuse kraater, mille läbimõõt on umbes 1550 km. Kraater tekkis tõenäoliselt kokkupõrkel üle 100 km läbimõõduga taevakehaga. Merkuur on Maast kaks korda väiksem, kuid kaalub palju rohkem. Merkuur on Päikesesüsteemi kõige tumedam planeet, kollast või tumehalli värvi. Merkuuri pind sarnaneb Kuu pinnaga: seal leidub teravate piirjoontega kraatreid ja mäeahelikke. Pinda katab tolm ning pind on tervikuna väga vana. Päeval tõuseb temperatuur 427 kraadini ja öösel langeb -183 kraadini. Merkuuril puudub atmosfäär ja pole vett.
Seega on koolis käimine väga tähtis. Üks peamisi koolis käimise funktsioone on õpetada õpilastele teadust ja tarkust. Need on väga olulised, sest ilma teadmisteta on päris raske elada. Kui midagi juhtub looduses, siis inimene ei pruugi mõista seda, mis juhtus, mille alusel, mida selle ennetamiseks teha saaks jne. Näiteks kui teadus ei oleks nii arenenud kui praegu, siis me ei oleks teadlikud paljudest ohtudest, mis meid ümbritsevad: maa võimalik kokkupõrkamine mõne taevakehaga, igasuguse keemia kasutamine, erinevate füüsikaliste omaduste mõju inimkonnale jne. Vanal ajal mõtlesid inimesed välja igasuguseid huvitavaid seletusi, miks näiteks vahest vihma sajab aga teine kord päike paistab. Tänu tänapäeva teaduse arengule teame me miks sellised asjad toimuvad. Lisaks annab kool inimesele ka palju erinevaid kogemusi, mida mäletatakse väga pikka aega. Kõik võimalikud harivad klassiekskursioonid annavad palju juurde maailmavaate kujunemiseks
või joonis) FAKT: Kuu tekke selgitamiseks on püstitatud mitmeid hüpoteese. Näiteks on oletatud, et Kuu on asteroid, mis sattus Maale liiga lähedale ning jäi seetõttu gravitatsioonilisse lõksu. Samuti on oletatud, et vedel Maa pöörles kunagi nii kiiresti, et temast eraldus materjal, mis koondus Kuuks. Tänapäeval enim aktsepteeritud hüpoteesi järgi on Kuu aga hiiglasliku kokkupõrke tulemus. Väga varases arengustaadiumis põrkas Maa ilmselt kokku umbes Marsi-suuruse taevakehaga. Kokkupõrke energiast piisas, et Maa täielikult üles sulatada. Maa orbiidile lennanud materjalist aga moodustuski Kuu.
Muud huvitavat Merkuur on tuntud hiljemalt sumerite ajast (3. aastatuhat eKr). Sumerid nimetasid Merkuuri "Ubu-idim-gud-ud" Varaseimad kirjapandud üksikasjalikud vaatlused kuuluvad babüloonlastele. Nendel oli Merkuuri nimetus gu-ad või gu-utu Vana-Kreekas oli Merkuuril kaks nime: Apollon hommikutaevas nähtava Merkuuri kohta ja Hermes õhtuse Merkuuri kohta. Astronoomid siiski teadsid, et tegemist on ühe ja sama taevakehaga. Herakleitos uskus, et Merkuur ja Veenus tiirlevad ümber Päikese, mitte ümber Maa Mariner 10 Merkuur on Päikesesüsteemi planeetidest kõige vähem uuritute seas. Selle läheduses on viibinud ainult kaks kosmoseaparaati, millest esimene, Mariner 10, startis 3. novembril 1973. Ta lendas Merkuurist aastatel 1974 ja 1975 3 korda mööda. Neist esimene möödalend toimus 29. märtsil1974, kui ta jõudis planeedi pinnast 705 km kaugusele. Teine möödalend oli 21
Seetõttu oleks alust nimetada neid planeetideks. Rahvusvaheline Astronoomiaunioon ei ole ühtki neist seni siiski planeediks tunnistanud. Tähtsamad neist on (Päikesest kaugenevas järjekorras) 90482 Orcus, 2003 EL61 ("Santa"), 50000 Quaoar, 9 ("Easterbunny"), 2003UB213 ja Sedna. Viimast peetakse siiski sageli Kuiperi vööst kaugemal paiknevaks. Kui Sedna 2003 aastal avastati, peeti seda planeediks, sest tegemist oli suurima Päikese ümber tiirleva taevakehaga, mis pärast Pluutot oli avastatud. Rahvusvaheline Astronoomiaunioon Sednat aga planeediks ei tunnistanud. Põhjus oli peamiselt selles, et ta on Pluutost väiksem. Et aga 2005 avastati 2003UB213, mis on Pluutost läbimõõdu ja massi poolest suurem, siis on võeti küsimus uuesti päevakorda. Rahvusvaheline Astronoomiaunioon kuulutas 26. augustil 2006. a. välja planeedi definitsiooni, mille järgi Pluuto, 2003UB213 (e. Eris) ja kõige suurem asteroid Ceres nimetatakse kääbusplaneetideks.
umbes 1550 km. Nõgu on nime saanud sellest, et ta on Merkuuri afeeli ajal Päikesele kõige lähema Merkuuri punkti läheduses. See punkt on alati samas kohas. Oletatakse, et kraater sarnaneb Kuu suurtele "meredele". Palavuse nõol on selgesti eristatavad kolme kilomeetri kõrgused kontsentrilised rõngad ja radiaallineamendid. Nõo põhjas on vagude ja kurdudega siledad tasandikud. Kraater tekkis tõenäoliselt kokkupõrkel üle 100 km läbimõõduga taevakehaga. Väljapaiskunud aines jõudis 600 kuni 800 kilomeetri kaugusele. Kraater kattus osaliselt laavaga. Kokkupõrkest tingitud seismilised lained koondusid planeedi vastasküljel antipoodpunktis, moodustades lõhutud, kaootilise maastikuga nn veidra piirkonna, kus Merkuuri koor paiskus segi ning murdus tükkideks. Ainulaadseteks pinnavormideks on kuni 2 km kõrged ja sadu kilomeetreid pikad astangud, mis nähtavasti moodustusid miljardite aastate eest, kui Merkuuri tuum jahtus ning tõmbus kokku,
Pinnavorm Merkuuri pind sarnaneb Kuu pinnaga.Seal on tervate piirjoontega kraatreid ja mäeahelikkem. Pinda katab tolm. Merkuuri pind on tervikuna väga vana. Merkuuri kraatrid on suuremad kui Kuul, sest Päikesele lähemal liiguvad taevakehad kiiremini. Kõige silmatorkavam kraater Merkuuril on palavuse nõgu, mille läbimõõt on umbes 1550km.Kraater tekkis tõenäoliselt kokkupõrkel üle 100km läbimõõduga taevakehaga. Merkuuril on tohutuid käänulisi,kaarekujulisi astanguid, mis nähtavasti tekkisid siis kui Merkuuri tuum jahtus ja tõmbus kokku tekitades koorele kurrud. Suuremat osa Merkuuri pinnast katavad erinevatel aegadel tekkinud tasandikud. Pöörlemine/Tiirlemine Merkuuri pöörlemisperiood 58 Maa ööpäeva ja 15,5tundi. 58,6462 ööpäeva 58 ööpäeva 15 tundi ja 36 minutit. Tema pöörlemisperiood on umbes 2/3 tiirlemisperioodist, mistõttu üks päikeseööpäev
Pluutole. Seetõttu oleks alust nimetada neid planeetideks. Rahvusvaheline Astronoomiaunioon ei ole ühtki neist seni siiski planeediks tunnistanud. Tähtsamad neist on (Päikesest kaugenevas järjekorras) 90482 Orcus, 2003 EL61 ("Santa"), 50000 Quaoar, 9 ("Easterbunny"), 2003UB213 ja Sedna. Viimast peetakse siiski sageli Kuiperi vööst kaugemal paiknevaks. Kui Sedna 2003 aastal avastati, peeti seda planeediks, sest tegemist oli suurima Päikese ümber tiirleva taevakehaga, mis pärast Pluutot oli avastatud. Rahvusvaheline Astronoomiaunioon Sednat aga planeediks ei tunnistanud. Põhjus oli peamiselt selles, et ta on Pluutost väiksem. Et aga 2005 avastati 2003UB213, mis on Pluutost läbimõõdu ja massi poolest suurem, siis on võeti küsimus uuesti päevakorda. Rahvusvaheline Astronoomiaunioon kuulutas 26. augustil 2006. a. välja planeedi definitsiooni, mille järgi Pluuto, 2003UB213 (e. Eris) ja kõige suurem asteroid Ceres nimetatakse kääbusplaneetideks.
Seetõttu oleks alust nimetada neid planeetideks. Rahvusvaheline Astronoomiaunioon ei ole ühtki neist seni siiski planeediks tunnistanud. Tähtsamad neist on (Päikesest kaugenevas järjekorras) 90482 Orcus, 2003 EL61 ("Santa"), 50000 Quaoar, 9 ("Easterbunny"), 2003UB213 ja Sedna. Viimast peetakse siiski sageli Kuiperi vööst kaugemal paiknevaks. Kui Sedna 2003, võeti teda planeedina, sest tegemist oli suurima Päikese ümber tiirleva taevakehaga, mis pärast Pluutot oli avastatud. Rahvusvaheline Astronoomiaunioon teda aga planeediks ei tunnistanud. Põhjus oli peamiselt selles, et ta on Pluutost väiksem. Et aga 2005 avastati 2003UB213, mis on Pluutost läbimõõdu ja massi poolest suurem, siis on küsimus uuesti päevakorda võetud. Arvatakse, et Rahvusvaheline Astronoomiaunioon kuulutab välja planeedi definitsiooni, mille järgi tõenäoliselt nii Pluuto kui ka 2003UB213
Caloris tähendab ladina keeles 'soojuse'. Nõgu on nime saanud sellest, et ta on Merkuuri afeeli ajal Päikesele kõige lähema Merkuuri punkti läheduses. See punkt on alati samas kohas. Oletatakse, et kraater sarnaneb Kuu suurtele "meredele". Palavuse nõol on selgesti eristatavad kolme kilomeetri kõrgused kontsentrilised rõngad ja radiaallineamendid. Nõo põhjas on vagude ja kurdudega siledad tasandikud. Kraater tekkis tõenäoliselt kokkupõrkel üle 100 km läbimõõduga taevakehaga. Väljapaiskunud aines jõudis 600 kuni 800 kilomeetri kaugusele. Kraater kattus osaliselt laavaga. Kokkupõrkest tingitud seismilised lained koondusid planeedi vastasküljel antipoodpunktis, moodustades lõhutud, kaootilise maastikuga nn veidra piirkonna, kus Merkuuri koor paiskus segi ning murdus tükkideks. Merkuuril on tohutuid käänulisi, kaarekujulisi 20500 km pikkusi ja kuni 3 km kõrgusi astanguid, mis nähtavasti moodustusid miljardite aastate eest, kui Merkuuri tuum jahtus ning
taevakehad kiiremini. Palavuse nõgu Kõige silmatorkavam teadaolev pinnavorm on suurim kraater Palavuse nõgu (ladina keeles Caloris Planitia, inglise keeles Caloris Basin, saksa keeles Calorisbecken või Caloris-Becken) põhjapoolkeral, hiiglaslik kraater, mille läbimõõt on umbes 1550 km. See punkt on alati samas kohas. Nõo põhjas on vagude ja kurdudega siledad tasandikud. Kraater tekkis tõenäoliselt kokkupõrkel üle 100 km läbimõõduga taevakehaga. Palavuse nõgu, umbes 1550 kilomeetrise läbimõõduga kraater, mille arvatavasti tekitas 3 kuni 3,5 miljardi aasta eest Merkuurile kukkunud suur asteroid või komeet. Pildil on kollasega kujutatud kraatri esialgu hinnatud suurus Mariner 10 fotode järgi ning sinisega on kujutatud kraatri suurus, mis põhineb MESSENGER-i fotodel. Astangud Merkuuril on tohutuid käänulisi, kaarekujulisi 20500 km pikkusi ja kuni 3 km
Kuna seda on suure kauguse tõttu tavaliselt otseselt võimatu kindlaks määrata, siis loetakse ümmarguseks plutoid, mille absoluutne tähesuurus (taevakehade heleduse võrdlemiseks kasutatav näitaja, mis heleduse kasvuga väheneb) jääb alla väärtusele +1. Kui niisuguse heledusega taevakeha pind oleks ideaalne peegeldaja, siis oleks selle läbimõõt 838 kilomeetrit. Juhul kui hilisemad uuringud näitavad, et tegemist pole ümmarguse taevakehaga, tuleb see plutoidide hulgast välja arvata. Sel momendil vastas plutoidi tingimustele peale Pluuto vaid üks taevakeha, juba 2006. aastal kääbusplaneediks kuulutatud Eris. 2008. aasta tõi plutoididele lisa - 11. juulil arvati kääbusplaneetide hulka ja seega oma Neptuuni-taguse orbiidi tõttu ka plutoidiks Makemake ning 17. septembril Haumea. Kerakujulisuse üle otsustamisel tuli rakendada heleduse kriteeriumi. Uute plutoidide nimed pärinevad Okeaaniast - Haumea on Hawaii algasukate
paarkümmend aastat tagasi õnnestus USA astronoomil G. Pettingil radari abil kindlaks teha planeedi tavapärasele vastassuunaline pöörlemine.Et Veenus pöörleb aeglaselt tagurpidi, kestab Veenuse päikeseööpäev 117 Maa ööpäeva. Seega on Veenuse aastas 2 ööpäeva. Ehatäht ja Koidutäht Et Veenus on Maalt vaadates alati Päikese lähedal, siis ta paistab kas õhtu- või hommikutaevas. Esialgu ei teatud, et tegu on sama taevakehaga. Veenust nimetati eesti rahvaastronoomias vastavalt Ehatäheks ja Koidutäheks või Aotäheks, Vana-Kreekas vastavalt Hesperoseks (ladina Hesperus) ja Phosphoroseks (ladina Phosphorus). Veenusest video : http://www.youtube.com/watch?v=Hg_NzWbsvxE Marss Marss on Päikesesüsteemi neljas planeet. Marss asub Päikesest 1½ korda kaugemal kui Maa ja saab seepärast poole vähem soojust.Teleskoobiga on see Maast poole
Maast veidi väiksem. Tihedus 5,2 g/cm 3. Temp. kõigub -33 - +480. Pind on tahke. Atmosfäär tihe. Peamiselt on seal süsihappegaas, lämmastik ja väävelhappe tilgad. Aastaajad ei. Kaaslasi pole. MAA. Keskmine kaugus Päikesest 150 mlj km. Tihedus 5,5 g/cm 3. Keskmine temp. +15 C. 1 kaaslane, Kuu. Kuu tekkimise kohta on mitu teooriat: 1. tekkis koos Maaga. 2. oli varem mingi taevakeha, mis haarati Maa gravitatsioonijõu poolt ja jäi tiirlema ümber Maa. 3. Maa põrkus suure taevakehaga ja selle tulemusena eraldus Maa küljest mingi suurem tükk, millest sai Kuu. Aastaajad. Aasta jooksul teeb Maa ringi ümber Päikese ja sooritab 365,25 pööret ümber oma telje. Maal on magnetväli, mille põhjuseks arvatakse olevat vedel tuum Maa keskel. Seal on palju laetud osakesi ja maakera pöörlemisel tekivad ringvoolud, mis tekitavad magnetvälja. Maa magnetiline põhjapoolus ja lõunapoolus ei lange päris kokku põhja,- ja lõunapoolusega
· ühendid · toimed inimorganismile · huvitavaid fakte 4. Nikkel ja Koobalt 5. Kokkuvõte rauast, niklist ja koobaltist 6. Kasutatud kirjandus Raud: ajalugu: Rauda tunneb inimkond juba eelajaloolisest ajast. Rauda saadi Väike-Aasiast ja Musta mere kaugrannikul elanud halübidelt. Arvatakse, et halübid leiutasid raua tootmise. Kreekakeelne sõna chalyps on tuletatud selle rahva nimetusest ja see tähendab terast. Rauda kui relvametalli on seostatud roomlaste sõjajumal Marsiga ja taevakehaga Marss. Raud on maakoores levimuselt 4. kohal. Rauda tunti juba XI sajandil eKr. Põhja-Itaalia idaosas Kesk-Itaalia lääneosas eristatakse Villanova kultuuri, kust sai rauatootmise levik alguse. Metalligraafilise analüüsiga on tuvastatud, et vanimad rauamaagist valmistatud esemed pärinevad ajast 2100 eKr. või on veelgi vanemad. Rauametallurgia tekkimine ja areng on seotud hetiitide kultuuriga. Hiinas hakkas rauatootmine XIII-XII sajand eKr. ja raua hiinakeelseks nimetuseks on khlek
2004. aastal jõudis Saturni orbiidile ka Jupiteri külastanud automaatjaam Cassini, mis töötab edukalt praeguseni. Cassinil on seni suurimad teened Saturni süsteemi detailsel uurimisel, muu hulgas uurib see hoolega Saturni suurimat kaaslast Titaani (Puss,2014). Titan on meie Kuust poole suurem taevakeha, mis tiirleb kuuenda kaaslasena ümber hiidplaneet Saturni. Tegemist on ainsa loodusliku kaaslasega meie Päikesesüsteemis, millel on tihe atmosfäär ja ainsa taevakehaga peale Maa, mille pinda katavad ulatuslikud vedelikukogud. Kui inimkond tahab kunagi saata sinna missiooni, mis suudaks otsida võimalike eluvormide järele, peab valmistama tõsiseks supluseks. Titani uurimiseks on kosmoseagentuurid välja töötanud mitmeid ideid, millest ükski pole küll lõplikku heakskiitu saanud. Titan Saturn System Mission (TSSM) oleks NASA ja ESA ühine projekt, saata kuumaõhupall Titani atmosfääri, et kuue kuu jooksul õhust seda taevakeha uurida. Viimaste
ookeanid aurustuksid ja veeauru rõhk oleks 300 atmosfääri. (Tegelikult on meil veeauru rõhk alumistes õhukihtides umbes tuhandik atmosfääri.) Kuud Veenusel ei ole looduslikke kaaslasi, vaid ainult tehiskaaslased. Ehatäht ja Koidutäht Et Veenus on Maalt vaadates alati Päikese lähedal, siis ta paistab kas õhtu- või hommikutaevas. Esialgu ei teatud, et tegu on sama taevakehaga. Veenust nimetati eesti rahvaastronoomias vastavalt Ehatäheks ja Koidutäheks või Aotäheks, Vana-Kreekas vastavalt Hesperoseks (ladina Hesperus) ja Phosphoroseks (ladina Phosphorus). 11 Elu Veenusel USA teadlased jõudsid ajakirjas "Astrobiology" avaldatud artiklis järeldusele, et Veenusel võib leiduda elu. Mikroobid võivad elada ja paljuneda Veenuse õhukeses pilvekihis, mida kaitsevad
Caloris tähendab ladina keeles 'soojuse'. Nõgu on nime saanud sellest, et ta on Merkuuri afeeli ajal Päikesele kõige lähema Merkuuri punkti läheduses. See punkt on alati samas kohas. Oletatakse, et kraater sarnaneb Kuu suurtele "meredele". Palavuse nõol on selgesti eristatavad kolme kilomeetri kõrgused kontsentrilised rõngad ja radiaallineamendid. Nõo põhjas on vagude ja kurdudega siledad tasandikud. Kraater tekkis tõenäoliselt kokkupõrkel üle 100 km läbimõõduga taevakehaga. Väljapaiskunud aines jõudis 600 kuni 800 kilomeetri kaugusele. Kraater kattus osaliselt laavaga. Kokkupõrkest tingitud seismilised lained koondusid planeedi vastasküljel antipoodpunktis, moodustades lõhutud, kaootilise maastikuga nn veidra piirkonna, kus Merkuuri koor paiskus segi ning murdus tükkideks. Merkuuril on tohutuid käänulisi, kaarekujulisi 20500 km pikkusi ja kuni 3 km kõrgusi astanguid, mis nähtavasti moodustusid miljardite aastate eest, kui Merkuuri tuum jahtus ning
Paleogeen Neogeen 5. Elustiku masshävingu tunnused Kvalitatiivsed kaod – kaovad terved arenguliinid(kuni 90% liikidest), domineerivad liigid vahetuvad Skaala - mõju on globaalne, taksonoomiliselt lai ja kiire Taksoni säilumine on puhas õnn 6. Liikide väljasuremine ajaloolisel ajal Peamised põhjused: vulkaaniline aktiivsus, meretaseme langus, kokkupõrge taevakehaga, globaalne jahenemine/soojenemine, laamade liikumine Hilisordoviitsiumi väljasuremine toimus 440-450 miljonit aastat tagasi Ordoviitsiumi-Siluri üleminekul. Väljasuremise põhjuseks peetakse hiidmandri Gondwana liikumist lõunapoolusele, millega kaasnes globaalne jahenemine, mandrijäätumine ja maailmamere veetaseme alanemine. 84-85 % liikide arvust hävis
teistelegi matemaatikutele. Selle sajandi algul lõi üks tolle aja juhtivaid planeediuurijaid Percival Lowell spetsiaalse arvutusbüroo Neptuuni-taguste planeetide otsimiseks. Rehkendused vaheldusid vaatlustega, kuni 1930. a. C. Tombaugh sattuski seni tundmatule liikuvale objektile. Oletades, et tegemist ongi uue planeediga, pandi objektile nimeks Pluuto (surmajumal Plutoni järgi). Alles aastatepikkused vaatlused osutasid, et tegemist on kõigist senistest tugevasti erineva taevakehaga. (1) Esiteks on Pluuto orbiit palju piklikum kui ülejäänud planeetidel. Kui seni oli suurima ekstsentrilisusega (0,2) Merkuur, siis Pluutol on see 0,253. Periheelis on Pluuto orbiit seespool Neptuuni orbiiti, afeelis aga sellest 1,9 miljardi kilomeetri võrra väljaspool. Mis aga kõige hullem, orbiidi kaldenurk Maa (ja ka kõigi ülejäänud planeetide) orbiidi tasandi suhtes on 17°! See aga tähendab omakorda, et Pluuto eemaldub süsteemi sümmeetriatasandist ligi 15 miljoni
Enamus jumalaid oli seotud põlluharimisega. Jumalaid kujutati müütiliste olenditena. Veejumal La Taevajumal Am Maajumal Bil Päiksejumal Samas Kuujumal Sin Armastus-, emaduse- ja viljakusjumalanna Istar Loodusjumal (aastaajad) Tamruz Tuule, tormi ja kõrbejumal Adad Vaimud ja deemonid on pahatahtlikud. Nende vastu kasutati amulette. Preester ennustas jumalate tahet. Igal linnal oli oma kaitsejumal. Hammurapi ajal tegeleti astronoomiaga, jumalad seostati taevakehaga. Istar Veenus Samas Marduk Jupiter Tunti 7-5 planeeti Elu on nagu pilliroog, jumalad otsustavad, millal läbi lõigata, inimene muutub saviks, läheb surnuteriiki, kus on igavesed piinad. Kuningate matused olid suursugused. Lihtinimesed maeti polliroos kõrbeliiva. Kiilkirja teke Vana - Babüloonias Tänapäevase taseme saavutas 2.at Kirjandus ja kunst Tähtsaim teos on Gilgamesi eepos. Müüd veeuputusest. Arhitektuurist palju säilinud ei ole
Paralleeli ja 1.vertikaali lõikumispunkt d1 on taevakeha asend esimesel vertikaalil. Nagu näha, on taevakeha D oma ööpäevasel teekonnal osa aega horisondist kõrgemal, seega nähtav ja osa aega horisondi all, seega vaatlejale nähtamatu. Võtame vaatluse alla taevakeha B, mille deklinatsioon on samuti N- suunaline, aga tunduvalt suurem kui eelmisel juhul. Tema paralleel b4, B ja b2 on täies ulatuses horisondist kõrgema1, tõusu- ja loojangupunkte ei teki ning tegemist on mitteloojuva taevakehaga. Ka ei läbi taevakeha B esimest vertikaali. Taevakeha alumine kulminatsioon toimub punktis b4 horisondi kohal, mis on kõigile mitteloojuvatele taevakehadele omane. Nüüd uurime taevakeha F liikumist, mille deklinatsiooni väärtus on enam-vähem võrdne taevakeha B omaga, ainult S-suunaline, s.t. laiusega erinimeline. Tema paralleel kulgeb täielikult allpool horisonti, ülemine kulminatsioonipunkt ei ulatu horisonditasandini ja järelikult on see
tasandikke). Merkuuril puudub atmosfäär, seetõttu kõigub tema pinnatemperatuur suures ulatuses – ehkki keskmine temperatuur on +230°C, võib päevane temperatuur ulatuda kuni +350°C, aga öösel olla vaid -170°C. Merkuuril on küllaltki tugev magnetväli. Veenus on Maale lähim planeet – tema minimaalne kaugus Maast on „vaid“ 42 milj. km. Et Veenus on Maalt vaadates alati Päikese lähedal, siis ta paistab kas õhtu- või hommikutaevas. Esialgu ei teatud, et tegu on sama taevakehaga. Veenust nimetati eesti rahvaastronoomias vastavalt Ehatäheks või Koidutäheks. Veenus on heleduselt kolmas silmaga nähtav taevakeha taevas. Veenus on mõõtmetelt Maale sarnane, looduslikud kaaslased puuduvad. Veenusel on väga tihe (ca 100x tihedam kui Maal) süsihappegaasist, metaanist ja väävelhappest koosnev atmosfäär, mis katab planeeti paksu pilvekihina. Tänu atmosfääri koostisele valitseb tema pinnal väga tugev kasvuhooneefekt – keskmine temperatuur 460°C.
teistelegi matemaatikutele. Selle sajandi algul lõi üks tolle aja juhtivaid planeediuurijaid Percival Lowell spetsiaalse arvutusbüroo Neptuuni-taguste planeetide otsimiseks. Rehkendused vaheldusid vaatlustega, kuni 1930. a. C. Tombaugh sattuski seni tundmatule liikuvale objektile. Oletades, et tegemist ongi uue planeediga, pandi objektile nimeks Pluuto (surmajumal Plutoni järgi). Alles aastatepikkused vaatlused osutasid, et tegemist on kõigist senistest tugevasti erineva taevakehaga. (Allikad 4, 5, 8, 10) Esiteks on Pluuto orbiit palju piklikum kui ülejäänud planeetidel. Kui seni oli suurima ekstsentrilisusega (0,2) Merkuur, siis Pluutol on see 0,253. Periheelis on Pluuto orbiit seespool Neptuuni orbiiti, afeelis aga sellest 1,9 miljardi kilomeetri võrra väljaspool. Mis aga kõige hullem, orbiidi kaldenurk Maa (ja ka kõigi ülejäänud planeetide) orbiidi tasandi suhtes on 17°! See aga tähendab omakorda, et Pluuto eemaldub süsteemi sümmeetriatasandist ligi 15
Tekivad suured gaasiplaneedid nagu Jupiter. Ketta tasapinnal jäi üle raskematest ühenditest tolm, mis hakkas kokku kleepuma ja üksteisega põrkuma, moodustades ülejäänud planeedid. 5. Kirjelda Kuu ja Maa tekkimist ning mis toimus umbes poole miljardi aasta jooksul peale seda? Arvatakse, et Maa tekkis koos Päikesesüsteemiga 4,6 miljardit aastat tagasi tolmu osakeste kokku kleepumise teel. Oma moodustumise lõppfaasis põrkas Maa kokku suure taevakehaga Theia, mille tulemusena 2% Maast eraldus ja jäi ümber selle Kuuna tiirlema. Varajast Maad ja Kuud pommitati hulgaliselt meteoriitidega. Varane Maa sai aga üsna pea tunda meteoriitset pommitust ( saabus sellega palju H20-d) - nimelt muutus Neptuuni orbiit väga ebastabiilseks. Maa vulkaanilise tegevuse tagajärjel tekkis primaarne atmosfäär ja teistelt taevakehadelt saabunud veest esimesed ookeanid. 6. Millised geoloogilised meetodid aitavad määrata paleoklimaatilisi tingimusi? Kirjelda
annaabi.ee 
