Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Tabuleerimine kodutoo". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
printf, while, selgitus, graafik, arvutama, include, wrong, again, sqrt, real, solution, infotehnoloogia, programeerimine, tabuleerimine, hindaja, tiitlileht, lõppväärtus, ruutjuur, funktisooni, kordub, programmis, kasutasin, tsüklid, algoritm, stdio, math, double, tabulation, function, zero, division, square, root, negative, else2lf | ", x); if (x==0) { printf("väärtus puudubn"); } else { sulg = 1 + pow(x,3) - x / 4; y=6*pow(x,2) + pow(sulg, 0.5) / (9 - pow(x,3)); printf("%.3lfn", y); } i++; } getchar(); getchar(); return 0; } Pilt programmist Programmi seletus Programm koosneb ühes int põhitsüklist ning while ja if alamtsüklitest. Int tsüklis kästakse kasutajal sisestada algväärtus A, samm S ning sammu arv N. If alamtsüklis kontrollitakse, kas x ei oleks võrdne nulliga, kui aga on, siis program lõpetab oma töö, kui aga ei ole, siis arvutab program välja antud funktsiooni ning kuvab tulemused arvudega mida kasutati. While tsükkel on kasutusel kui kontroll tsükkel, mille sees toimub if tsükkel
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL INFOTEHNOLOOGIA TEADUSKOND Arvutitehnika instituut Süsteemitarkvara õppetool Eesnimi Perekonnanimi 000000IASB IAG0581 Programmeerimine I FUNKTSIOONI TABULLEERIMINE Kodutöö nr.1 Juhendaja: dotsent Vladimir Viies Tallinn 2011 Autorideklaratsioon Kinnitan, et käesolev töö on minu töö tulemus ja seda ei ole minu ega kellegi teise poolt varem esitatud. Eesnimi Perekonnanimi Sisukord Argument | Funktsioon.......................................................................... 4 Tabulleerimise meetod(0. variant): On antud agrumendi alg- ja lõppväärtus A ja B, samm H ning sammu koeffitsient C; kusjuures peavad kehtima tingimused B > A ja H,C > 0. Funktsiooni väärtust arvutatakse punktides A, A + H, A + H + C*H, A + H + C*H + C2
4
Algoritm
5
Programmikood
#include
TARTU ÜLIKOOLI TEADUSKOOL PROGRAMMEERIMISE ALGKURSUS 2005-2006 Sisukord KURSUSE TUTVUSTUS: Programmeerimise algkursus.........................................6 Kellele see algkursus on mõeldud?..................................................................6 Mida sellel kursusel ei õpetata?.......................................................................6 Mida selle kursusel õpetatakse?......................................................................6 Kuidas õppida?.................................................................................................7 Mis on kompilaator?.............................................................................................8 Milliseid kompilaatoreid kasutada ja kust neid saab?......................................8 Millist keelt valida?...........................................................................................8 ESIMENE TEEMA: sissejuhatav sõnavõtt ehk 'milleks on v
Programmeerimise algkursus 1 - 89 Mida selle kursusel õpetatakse?...................................................................................................3 SISSEJUHATAV SÕNAVÕTT EHK 'MILLEKS ON VAJA PROGRAMMEERIMIST?'......3 PROGRAMMEERIMISE KOHT MUUDE MAAILMA ASJADE SEAS.............................3 PROGRAMMEERIMISKEELTE ÜLDINE JAOTUS ..........................................................7 ESIMESE TEEMA KOKKUVÕTE........................................................................................8 ÜLESANDED......................................................................................................................... 8 PÕHIMÕISTED. OMISTAMISLAUSE. ...................................................................................9 ................................................................................................................................................. 9 SISSEJUHATUS.......
PASCAL
1. loeng.
Looja - N. Wirth, nimi B. Pascali (1623-62) järgi.
+ Üldotstarbeline, hästi õpitav ja õpetatav, head stiili
õpetav, kergesti loetavad programmid.
Struktuurprogrammeerimise klassikaline keel.
- Standardis puuduvad madaltaseme vahendid jms. ->
suhteliselt aeglane programm, arvutist "viimast võtta"
on raske/võimatu.
Enamlevinud IBM PC-tüüpi arvuteil (Turbo Pascal, Object
Pascal (Delphi) jm), kuid ka UNIX ja VAX süsteemides.
SUN-i Pascal (meie töövahend) - üldiselt standard-Pascal.
Märkus edasijõudnutele.
moodulitehnika (UNIT) sellisel kujul ei tööta.
andmetüübid - standardsed + string ja alpha.
(string - 255 sümbolit, alpha - 10 sümbolit )
Üldised juhised:
·programm koosneb lausetest. Iga lause on soovitav kirjutada eraldi
reale, rea lõpus vajutada
$kaal = 69.5; 6 ?> 7 Pane tähele, et arve ei lisata jutumärkide vahele! Muutujate väljastamine Muutuja väärtuste kuvamiseks kasutame PHP funktsiooni echo. ? 1 2 12 Koodi käivitamisel kuvatakse kõik väärtused ühel real. Muutujate liitmine PHP lubab liita omavahel nii muutujaid kui teisi tekstiosi. Näiteks võiks ees- ja perenime ühendada ühte muutujasse. Selleks tuleb luua uus muutuja ning olemasolevad saame ühendada puntki (.) abil. ? 1 8 Kahjuks endiselt sulatatakse veebilehel kõik kokku. Selle parandamiseks saame
1 Loeng. Sissejuhatus Võtmesõnad: abstract assert boolean break byte case catch char class const* continue default double do else enum extends final finally float for goto* if implements import instanceof int interface long native new package private protected public return short static strictfp super switch synchronized this throw throws transient try void volatile while NB! Tunduvad võtmesõnadena, aga on literaalid: false null true Algtüübid: Täisarvud · byte(8-bitiline), short(16-bitiline ), int(32-bitiline), long(64-bitiline) Ujukomaarvud · float(32-bitiline), double(64-bitiline) Tõeväärtused · boolean(true, false) Sümbolid · char(16-bitiline Unicode-sümbol, 'u0000'(0) kuni 'uffff'(65535)) Nimi: · on tõstutundlik · võib sisaldada tähti, numbreid, _ , $ · ei tohi alata numbriga
Nende väärtused annavad protseduurid Dim pl Tööle ja Aitab pöördumisel pl = Timer() + pp Do DoEvents Sub Muuda(värv, p) Loop While Timer() < pl Shapes("tuli").Fill.ForeColor.SchemeColor = End Sub värv paus p End Sub Kordused_1 Veski Koostada kaks makro pöörlema 1. Veski_0 Võimalikul Pöördenurga juurd konstantidega
Nende väärtused annavad protseduurid Dim pl Tööle ja Aitab pöördumisel pl = Timer() + pp Do DoEvents Sub Muuda(värv, p) Loop While Timer() < pl Shapes("tuli").Fill.ForeColor.SchemeColor = End Sub värv paus p End Sub Kordused_1 Veski Koostada kaks makro pöörlema 1. Veski_0 Võimalikul Pöördenurga juurd konstantidega
Tööle ja Aitab pöördumisel Sub Muuda(värv, p) Shapes("tuli").Fill.ForeColor.SchemeColor = värv paus p End Sub Sub Aitab() Muuda 0, 1 ' must End End Sub mprotseduur parameetrid Sub paus(pp) duurid Dim pl pl = Timer() + pp Do DoEvents Loop While Timer() < pl eColor = värv End Sub Kordused_1 Veski Koostada kaks makro pöörlema 1. Veski_0 Võimaliku Pöördenurga juurd 2. Lugeda töölehelt käik gaas käik pöördenurg 20 40 gaas (1 50), pa
1. 2. 3. 4. <% ... %> Tekst nende vahel interpreteeritakse PHP koodina. Kõike, mis nende sümbolite vahele ei jää, loetakse HTML koodiks ja faili täitmisel väljastatakse selliselt nagu on. Kaks esimest varianti on kõige rohkem levinud stiil ja peamiselt kasutatakse selliseid märgendeid (selle kursuse jooksul kasutame ainult esimest varianti). Kommentaarid Näide esimesel real asub kommentaar Kirjuta valjundisse "Hello, World!". Kommentaare kasutatakse selleks, et teised inimesed saaksid koodist aru (eriti vajavad kommenteerimist teie poolt välja mõeldud algoritmid ja keeruline loogika). Mõnikord juhtub ka nii, et 2-3 kuu pärast ei oska ka koodi autor seletada kuidas tema programm töötab ja temal läheb suhteliselt palju aega selleks, et seda meelde tuletada. Aga kui kommentaarid on olemas piisab selleks ~5 minutist. Kommentaarid peavad kirjeldama loodava koodi
Faktilised parameetrid: syt korral m ja n Tagastusväärtus: a public class Euclid { public static void main (String[] param) { int m=15; int n=6; if (param.length > 1) { m=Integer.parseInt (param [0]); n=Integer.parseInt (param [1]); } System.out.println ("SYT (" + m + ", " + n + ") = " + syt (m, n)); } // main public static int syt (int a, int b) { while (b != 0) { int j22k = a % b; a = b; b = j22k; } return a; } // syt } // Euclid Massiiv Kui muutujaid on vähe, siis pole ka probleemi neile nimede leidmisega. Näiteks ruutvõrrandi lahendamise programmis leidsime kaks lahendit ja võisime neid nimetada x1 ja x2. Kui peaksime aga arvutama 1000 väärtust mingi rutiinse reegli järgi, siis oleks väga ebamugav kirjeldada 1000 eraldi muutujat. Ka tavaelus oleks
elemendid. Tehted ja tehete prioriteedid, konstantide esitamine avaldistes. Klip sisaldab ka viiteid klipidele aadressite ja nimede kasutamise kohta Funktsioonid Arvavaldised Tekstavaldised Loogikaavaldised Ajaavaldised veeb Sisefunktsioonid Funktsioonid esitatakse valemites funktsioonviida abil: fun_nimi(argument; argument;…) fun_nimi - funktsiooni nimi: SIN, SQRT, LOG, … argument - väärtus, mille jaoks on vaja leida funktsiooni väärtus. Võib olla konstant, aadress, nimi või avaldis. NB! Argumendid peavad olema sulgudes!!! Ka siis, kui on ainult üks. NB! Eesti keeleseadete korral on argumentide eraldajaks semikoolon (;) Inglise keeleseadete korral - koma ( , ) Argumentide arv ja nende järjestus sõltub funktsioonist. Paljudel funktsioonidel on ainult üks argument. Mõnedel funktsioonidel
käsutatavad andmed ja täidetavad tegevused. Lauseid täidetakse selles järjekorras, nagu nad esinevad protseduuris. Täitmise järjekorda saab muuta spetsiaalsete juhtimislausete abil. Juhtmislausete kaheks põhiliigiks on valikulaused ja korduslaused. Lisaks lausetele esinevad protseduurides ja nende vahel ka kommentaarid. Kommentaaris võib olla suvaline tekst, mis ei avalda mingit mõju protseduuri täitmisele. Ta peab alati algama ülakomaga ning võib paikneda kas eraldi real või lause(te) järel rea lõpus. Struktuuri järgi jagunevad laused liht- ja liitlauseteks, mis sisaldavad teisi Liht-ja liitlauseid. Laused paigutatakse moodulilehe ridadele. Ühel real on üks või mitu lauset. Viimasel juhul eraldatakse nad üksteisest kooloniga a = Range("a") : b = Range("b") : c = Range("c_"): h = Range("h") k = 0: a = x/2 Üks lause võib paikneda ka mitmel real. Lause jätkutunnuseks on rea lõpus asuv allkriips.
tutvu lausearvutuse keskkonnaga: http://logik.phl.univie.ac.at/~chris/gateway/formular-uk-zentral.html Millistel muutuja väärtustel on lause (Av(B&A))v(-A&(Cv(B&-C))) väär? Panna tuleb results only, 0 on väär 1 on õige Tutvu ajalooga saidis kuni II maailmasõda: http://www.maxmon.com/history.htm Loe läbi jutt ja proovi andmetega mängida: http://math.hws.edu/TMCM/java/DataReps/index.html Kahend süsteemi arvu(101101001) ->kümnend süsteemiks. Nr sisse ja bianarile punkt, ja vaatan base ten integeri kümnendarvudest annab Ecki appletis juuresoleva graafilise kujutise, teen kujundi ja vaatan base integeri mis vastab kahendsüsteemi arvule 1110001 ASCII tabelis? Nr sisse ja punkt bianari, vaatan ...teksti Kümnendsüsteemi arv 33 on kahendsüsteemis? 33 kirjutan ja Base-ten integer, vaatan bianary Loe läbi jutud Atbashi ja Caesari šifri (Caesar cipher) kohta: http://www.wikipedia.org 2 Tutvu ajalooga kuni 1970ndad: http://www.islandnet.com/~kpolsson/comphist/ 47-68 ingli
Ning töö paistab välja nii: C:Projectsomanaited>Sisend Palun eesnimi: Juku Tere, Juku Esmane "Palun eesnimi" trükitakse välja sarnaselt nagu lihtsaimaski tervitavas programmis. Edasine Console.ReadLine() jääb kasutajalt sisestust ootama. Kõik, mis kasutaja kuni reavahetuseni kirjutab, püütakse kokku üheks tekstiks ning selle saab arvutisse meelde jätta. Märksõnaks ehk muutuja nimeks sai "eesnimi" ning andmetüübiks "string", mis inimkeeli tähendab teksti. Järgmisel real trükitakse tulemus välja. Nõnda sõltub programmi vastus küsimise peale sisestatavast nimest. Arvutamine Arvutamine teadupärast arvuti põhitöö - vähemalt arvutustehnika algaastatel. Et siin lahkesti kasutaja antud arve liita/lahutada saaks, tuleb kõigepealt hoolitseda, et need ka arvuti jaoks arvud ja mitte sümbolite jadad oleksid. Kõigepealt annab ReadLine kätte numbriliste sümbolitega teksti. Ning käsklus int.Parse muudab selle arvutuste jaoks kõlbulikuks. Tüüp
} Ning töö pastab välja nii: C:Projectsomanaited>Sisend Palun eesnimi: Juku Tere, Juku Esmane "Palun eesnimi" trükitakse välja sarnaselt nagu lihtsaimaski tervitavas programmis. Edasine Console.ReadLine() jääb kasutajalt sisestust ootama. Kõik, mis kasutaja kuni reavahetuseni kirjutab, püütakse kokku üheks tekstiks ning selle saab arvutisse meelde jätta. Märksõnaks ehk muutuja nimeks sai "eesnimi" ning andmetüübiks "string", mis inimkeeli tähendab teksti. Järgmisel real trükitakse tulemus välja. Nõnda sõltub programmi vastus küsimise peale sisestatavast nimest. Arvutamine Arvutamine teadupärast arvuti põhitöö - vähemalt arvutustehnika algaastatel. Et siin lahkesti kasutaja antud arve liita/lahutada saaks, tuleb kõigepealt hoolitseda, et need ka arvuti jaoks arvud ja mitte sümbolite jadad oleksid. Kõigepealt annab ReadLine kätte numbriliste sümbolitega teksti. Ning käsklus int.Parse muudab selle arvutuste jaoks kõlbulikuks. Tüüp int
Castle(pp. 5-19) safety TheCharmingPast:Blarney Castle- DunnottorCastle OJ E UNI T2 facialfeatures; feelings;stagesin A DreamComeTrue While there's life, w ork l i fe;fami l yrel ati onshi ps; (gappedtext) there's hope Extractf romJack& Jill ( pp. 20- 33) Self-AssessmentModule 1 (pp. 34-371
Castle(pp. 5-19) safety TheCharmingPast:Blarney Castle- DunnottorCastle OJ E UNI T2 facialfeatures; feelings;stagesin A DreamComeTrue While there's life, w ork l i fe;fami l yrel ati onshi ps; (gappedtext) there's hope Extractf romJack& Jill ( pp. 20- 33) Self-AssessmentModule 1 (pp. 34-371
Castle(pp. 5-19) safety TheCharmingPast:Blarney Castle- DunnottorCastle OJ E UNI T2 facialfeatures; feelings;stagesin A DreamComeTrue While there's life, w ork l i fe;fami l yrel ati onshi ps; (gappedtext) there's hope Extractf romJack& Jill ( pp. 20- 33) Self-AssessmentModule 1 (pp. 34-371
Castle(pp. 5-19) safety TheCharmingPast:Blarney Castle- DunnottorCastle OJ E UNI T2 facialfeatures; feelings;stagesin A DreamComeTrue While there's life, w ork l i fe;fami l yrel ati onshi ps; (gappedtext) there's hope Extractf romJack& Jill ( pp. 20- 33) Self-AssessmentModule 1 (pp. 34-371
h> ette nähtud piir-aega, kuid tulemuse väärtus võib DEM eri programmide andmed/programm eri int main (void) { aja jooksul Süsteem on protsesside kogum, mis reageerib kohtades printf ("Hello, world!n"); väheneda sündmustele andmete kaitsmine return 0; Kindel (firm deadline): sarnane rangele, kuid ei Iga sündmusega on seotud ajatempel, mis näitab · MMU Memory Management Unit } järgne
loogikalülitusteks, mille hulka võib lugeda ka tabelis 1.3 toodud mäluelemendi. 17 Tabel 1.3 Loogikafunktsioonid ja -elemendid Nr Loogika- Loogika- Loogikafunktsiooni Loogikafunktsiooni Loogika- funktsiooni funktsiooni kontaktaseskeem matemaatiline elemendi nimetus selgitus esitus tähis 1 2 3 4 5 6 1. NING Lüli väljundis on x1 x2 x3 y y = x1 ⋅ x 2 ⋅ x 3 x1 &
Kui andmevälja atribuut on tähistatud UNSIGNED, siis on vahemikuks 0 kuni 4294967295 DECIMAL - reaalarvu salvestamiseks; lisades pikkuse 5,2 siis 3 arvu komast jääb vasakule ja 2 paremale. Väärtusi ei ümmardata. Kasuta rahaväärtuste salvestamiseks. FLOAT - reaalarvu salvestamiseks; lisades pikkuse 5,2 siis lubatakse 5 arvu komast vasakule ja 2 paremale. Väärtused ümardatakse. DOUBLE ja REAL - reaalarvude salvestamiseks; sarnanevad FLOAT tüübile BIT - hoiab maksimaalselt ühte baiti, seega väärtused saavad olla 0 (või NULL) ja 1 BOOLEAN - loogilised väärtused TRUE või FALSE SERIAL - sama mis BIGINT Kuupäev ja aeg DATE - kuupäev 1 päevase täpsusega; andmeid hoitakse kujul YYYY-MM- DD. Võimalikud väärtused on vahemikus 1000-01-01 kuni 9999-12-31
Eesti Põllumajandusülikool Tehnikateaduskond Mehaanika ja masinaõpetuse instituut Enno Saks Joonestuspakett AutoCAD 2000 (versioon 15.0) II Kolmemõõtmeline raalprojekteerimine & Programmeeritud joonestamine Tartu 2000 1. Ruumilised koordinaadid Ruumiliste jooniste valmistamiseks on vajalik tunda tähtsamaid ruumilisi koordinaatsüs- teeme (vt joonis 1): ristkoordinaate xyz, silinderkoordinaate rz ja sfäärkoordinaate . Silinderkoordinaatide saamiseks tuleb punkt P(x,y,z) projekteerida XY-tasandile, selleks on joonisel 1 punkt P'(x,y,0). Punkti P' kaugus koordinaatide algusest O ongi parajasti polaar- raadius r (r = x 2 + y 2 ), polaarnurk (0O < 360O , või ka 180O < 180O ) on aga nurk X-telje positiivse suuna ja polaarraadiuse vahel, kusjuures x = rcos , y = rsin . Koordinaadid r ja on tavalised polaarkoordinaadid
theme to story and m a k i n g a script come alive." — Lynda Obst, Producer, How to Lose a Guy in 10 Days, Sleepless in Seattle, One Fine Day, Contact; Author, Hello, He Lied "The Writers Journey is an insightful and even inspirational guide to the craft of story telling. An approach to structure that is fresh and contemporary, while respecting our roots in mythology." — Charles Russell, Writer, Director, Producer, Dreamscape, The Mask, Eraser "The Writer's Journey should be on anyone's bookshelf who cares about the art o f storytelling at the movies. N o t just some theoretical tome filled with development clichés of the day, this book offers sound and practical advice on how to construct a story that works."
A hard handover is perceived by network engineers as an event during the call. It requires the least processing by the network providing service. When the mobile is between base stations, then the mobile can switch with any of the base stations, so the base stations bounce the link with the mobile back and forth. This is called 'ping-ponging'. (2G, Soft handover - Is one in which the channel in the source cell is retained and used for a while in parallel with the channel in the target cell. In this case the connection to the target is established before the connection to the source is broken, hence this handover is called make-before-break. The interval, during which the two connections are used in parallel, may be brief or substantial. For this reason the soft handover is perceived by network engineers as a state of the call, rather than a brief event. Soft
peetakse õigeks arvestada ennekõike olema halvimale üsna teoreetilist huvi, sest kasutada just halvima juhu keerukusega. lähedal. saab seda teadmist harva. 1.3 Ajalise keerukuse asümptootiline hinnang Asümptootiline hinnanguga väljendatakse funktsiooni väärtuse muutumise üldist trendi – funktsiooni kasvamise kiirust. Asümptoot on sirge, millele funktsiooni graafik lõpmatult läheneb, kuid millega ta ei lõiku. Suure O tähistust kasutakse algoritmide keerukuse tähistamiseks. Reeglina antakse hinnang halvima juhu jaoks ja tegelik tööaeg peaks olema parem. Suure O järgi saab hinnata algoritmi tööaja suhtelist kasvu andmehulga suurenemisel. Kuna hinnang on ligikaudne kaob mõte täpselt kõiki tehteid üle lugeda. Oluline on N-i järk (kus N on töödeldavate andmete hulk ehk probleemi mõõt). Hinnangud
Ning töö paistab välja nii: C:Projectsomanaited>Sisend Palun eesnimi: Juku Tere, Juku Esmane "Palun eesnimi" trükitakse välja sarnaselt nagu lihtsaimaski tervitavas programmis. Edasine Console.ReadLine() jääb kasutajalt sisestust ootama. Kõik, mis kasutaja kuni reavahetuseni kirjutab, püütakse kokku üheks tekstiks ning selle saab arvutisse meelde jätta. Märksõnaks ehk muutuja nimeks sai "eesnimi" ning andmetüübiks "string", mis inimkeeli tähendab teksti. Järgmisel real trükitakse tulemus välja. Nõnda sõltub programmi vastus küsimise peale sisestatavast nimest. Arvutamine Arvutamine teadupärast arvuti põhitöö - vähemalt arvutustehnika algaastatel. Et siin lahkesti kasutaja antud arve liita/lahutada saaks, tuleb kõigepealt hoolitseda, et need ka arvuti jaoks arvud ja mitte sümbolite jadad oleksid. Kõigepealt annab ReadLine kätte numbriliste sümbolitega teksti. Ning käsklus int.Parse muudab selle arvutuste jaoks kõlbulikuks
Ühe toiteallika puhul E I= Ro + R millest E = I * Ro + I * R ehk E=I*R mida eelmine valem väidabki. [vaata | 6. Harmoonilise signaali parameetrid ja spekter. muuda] Siinussignaali avaldis ja parameetrid: amplituud, sagedus, ringsagedus, periood, algfaas. Definitsioonid ja ühikud. Siinussignaali graafik. Amplituudspekter. Perioodilise signaali esitamine harmoonikute summana, Fourier' seeriad. Nelinurkse ja kolmnurkse perioodilise signaali Fourier' spekter. 1. o Siinussignaali hetkväärtuse sõltuvus amplituudist, sagedusest, ajast ja algfaasist -- s ( t ) = A sin ( 2f t + ), kus
A team drawn from several computer manufacturers and the Pentagon developed COBOL, Common Business Oriented Language. Project leader: Grace Hopper. LISP made its debut as the first computer language designed for writing artificial intelligence programs. Inventor: John McCarthy. 1960 The PDP-1 sold for $120,000. MIT wrote the first video game, Space War! for it. A total of 50 were built. Each had a cathode ray tube graphic display. No real commercial success 1961 Fairchild Semiconductor releases the first commercial integrated circuit. According to Datamation magazine, IBM had an 81.2-percent share of the computer market in 1961, the year in which it introduced the 1400 Series. 1962 Teletype ships its Model 33 keyboard and punched-tape terminal, used for input and output on many early microcomputers. Ivan Sutherland creates a graphics system called Sketchpad. 1963
1. Üldine kommunikatsioonimudel Sõnumi allikas->saatja(allikast info)->edastussüsteem->vastuvõtja->sihtjaam [üheks näiteks võiks olla: Arvuti->modem->ÜKTV->modem->arvuti] sisendinfoAllikas(sisendandmed g(t))->edastaja e. transmitter(edasi saadetud signaal s(t))->edastussüsteem(saadud signaal r(t))->vastuvõtja(väljund andmed g'(t))- >lõppunkti saaväljund informatsioon m' 2. Kommunikatsioonisüsteemi ülesanne • mõistlik kasutamine/koormamine • liidestus(kokku ühendamine. Ntx: võrk+võrk, arvuti+võrk) • Signaalide genereerimine(edastamine)(signaalide ühest süsteemist teise üleviimine) • Sünkroniseerimine [andmeedastuse algust(saatja) ja lõppu(vastuvõtjat)] • Andmeside haldamine • Vigade avastamine ja parandamine(näiteks side mürarikkas keskkonnas) • Voojuhtimine (vastuvõtja saab pakette vastu võtta kindla kiirusega->on vaja kont
annaabi.ee 
