VII. Rootsi rahvastik 1. Iseloomusta rahvastiku paiknemist - Rahvastik paikneb väga ebaühtlaselt, keskmine tihedus 20 inimest/km2 2. Linnades elab ~85 protsenti rahvastikust 3. Riigikeel on rootsi keel, mis kuulub indoeuroopa keelkonda germaani rühma VIII. Soome majandus 1. Iseloomusta Soome energiamajandust Energiamajanduses moodustavad tuumaelekrijaamad, mille osatähtsus aina kasvab. 20% moodustab hüdroenergia, ~15% tuleb bio- ja prügiküttel taastuvast energiast ja ~10% soojuselekrijaamadest (gaas, kivisüsi). Tuule ja päikeseenergia osatähtsus on väike. 20% elektrivajadusest imporditakse. 2. Nimeta Soome masinatööstuste tooteid 1. Laevad 2. Liftid 3. Kraanad
Polühüdroksüalkanoaadid (Käroliis Lutsar) Mis on? Polühüdroksüalkanoaadid ehk PHA-d on mikroorganismide poolt sünteesitud bakteriaalsed varuained, mis sünteesitakse keskkonnas, kus on palju süsinikku, ent vähe teisi makroelemente, s.o lämmastik, hapnik, fosfor või väävel. Miks on head? PHA-d on keskkonnasõbralikud bioplastid, mis valmistatakse taastuvast toormest ja looduses täielikult lagunevad. Inimkond tunneb nende vastu üha rohkem huvi, sest polühüdroksüalkanoaate saab kasutada sünteesitud plastide asendajana, ent hetkel on selle tootmise hind väga kõrge. PHA-d on biolagunevad ained, mis aeroobsetes tingimustes lagunevad süsinikdioksiidiks ja veeks, anaeroobsetes tinigimustes on jääkproduktiks metaan ja süsinikdioksiid. Antud polümeeri biolagundatavus sõltub temperatuurist, niiskusest, pH-st
vajada -sorteeri oma prügi ja komposteeri toidujäätmeid - eelista lähemal asuvaid igapäevateenuseid - eelista ühistransporti ja jalgsi ning rattaga liiklemist - kui vajad autot, eelista ökonoomseid mudeleid ja jaga oma autot teistega - eelista lähemal toodetud tooteid, eelista Eestimaist! Ühe inimese 10 000 km pikkune lennureis (nt Kanaaridele ja tagasi) tekitab 1400 kg CO2. - mõtle kas, mida ja milleks vajad - eelista korduvkasutatud ja/või taastuvast materjalist toodetud kaupu - eelista vastupidavaid ja kvaliteetseid tooteid - eelista mahetoodangut ja vähenda loomsete tooduainete tarbimist - eelista vähempakendatud ja vähemtöödeldud tooteid Kasutades suure maasturi asemel keskklassi autot, säästad nt 20 000 km läbisõidu puhul 16 000 kr ja 2,7 tonni kasvuhoonegaase. Isegi ökonoomsemale autole ühistransporti eelistades kulutad sellestki 4-5 korda vähem energiat.
Köögikombaini asendab lihtsalt riiv või vispel. Sellised tooteid on veel terve hulk, mille järgi on tekitatud kunstlik vajadus. Seetõttu peaks enne uut ostu järele mõtlema, kas neid asju on ka tegelikult vaja või on tegu ületarbimisega? Kui vajadus on olemas, siis tuleks tarbida teadlikult: · Eelista kaupade teenuseid · Eelista korduvakasutatud ja/või taastuvast materjalist toodetuid kaupu · Eelista vastupidavaid ja kvaliteetseid tooteid · Eelista mahetoodangut ja vähenda loomsete toiduainete tarbimist · Eelista vähempakendatud ja vähemtöödelduid tooteid · Anna oma tarbetud riided ja muud asjad teistele, kes võivad neid vajada · Sorteeri oma prügi ja komposteeri toidujäätmeid · Eelista lähemal toodetuid tooteid, eelista eestimaist
Lisaks sellele püüab Iraani valitsus astuda samme vee puhastamise tõhustamiseks. Nimelt on Iraanis vee puhastamise kvaliteet väga ebaühtlane, ka pole ühtne kanalisatsiooni süsteem Euroopaga võrreldes kuigi arenenud. Tihti on saaste allikaks hoopis looduslik merevesi, seda eriti just rannikualadel. Olulise aspektina saab välja tuua ka majapidamistes kasutatava vee ebatõhusat puhastamist või sellega üldse mitte tegelemist (nt maa piirkondades). Iraan kasutab oma taastuvast vee ressursist hetkel 73,8% mis on jätkusuutmatu arvestades dententsi pideva vee kasutuse suurenemise suunas tänu elanikkonna kasvamisele. Kokkuvõtvalt võib õelda, et Iraani vee probleem on küllaltki aktuaalne teema, millel puudub ühtne ja terviklik lahendus kõigile probleemidele, siiski oleks võimalik Iraani probleemile mõneldast leevendust leida läbi vee puhastamise tõhustamise ja suurt vee ressurssi vajavate
sümboolne tasu nii-öelda rahvusrikkuse tarbeks. Seda lisaks hetkel hästitoimivale keskkonnamaksusüsteemile, kus ettevõtjal on valida, kas investeerida keskkonnakaitsesse või maksta kõrgemaid makse (Kraav, E., Lüpsik, S. 2006). Koostöös teiste riikide globaalsete ja regionaalsete institutsioonidega peab iga riik koostama läbimõeldud ja toimivad arengukavad tagamaks optimaalne energiatarbimine. Kui energiatarbimine kasvab kontrollimatult, ei too ükski energiatootmise viis, olgu taastuvast või mittetaastuvast toorainest, tõhusat ja piisava kiirusega muudatust, mis säästaks meid kliimakatastroofist. VIIDATUD ALLIKAD · Armand, C. (2006). Taastuvenergia potentsiaalid ja piirid. Globaliseerumise atlas. Pariis: Le Monte diplomatique. · Eesti säästva arengu riiklik strateegia. Säästev Eesti 21. (2005). Tallinn: Eesti Keskkonnaministeerium.[WWW] http://www.envir.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=90658/SE21_est_web.p df
Riik rahuldab oma puiduvajaduse impordiga olles üks suurimaid puidu importijaid maailmas, ise ei ekspordi. Enim levinud puudeks on Jaapani punane mänd, Sinine Jaapani tamm, Prunus zippeliana ja Loquat. Vaevalt on riigis mõni probeem metsaga. See kaart näitab Jaapani elektri tootmis paiku ning elektri toimetus teid, sammuti vahet 60 ja 50 Hz süsteemis. Jaapanis toodetakse elektrit fossiilkütustest( u. 13,7%), gaasist(u. 44,4 %), söest( u. 30,3%), hüdroelektrijaamades (u. 8,5%), Taastuvast energiast (u. 2,2%) ja tuumajaamades(u. 1%). Imporditakse energiaks enamjaolt gaasi ja sütt. Sammuti ka naftat, maagaasi ja ka uraani. Jaapanis kasutatakse energiat aastas 8 459 kW inimese kohta, Eestis on see näiteks 8150 kW mis on üle Euroopa keskmise, Jaapaniga võrreldes ei jää see aga palju maha. 2010 aastal oli keskmine elektri tarbimine maailmas umbes 3 500 kW inimese kohta, keskmine ameeriklane või kanadalane aga kulutab ekstreemsed 9000-11000 kW aastas
veevool juhul kui looduslik taimestik (eriti metsad) hävinevad. Tocantise jõe puhul Brasiilias, suurenes jõe vooluhulk ~25% aastatel 1960-1995, langedes kokku laieneva põllumajandu- sega, samal ajal kui sademete hulk jäi üldiselt samaks. Veenõudlus, mis on seotud maakasutus tavadega ja eriti niisutusega, mõjutab otseselt magevee varusid läbi vee eemaldamise või kõrvale juhtimisega. Globaalne veekadu on tänapäeval umbes 10% kõigist taastuvast ressurssidest. Põllumajandus üksinda hõlmab sellest ~85%. Selle tulemusena on paljudes suurtes jõgedes, eriti poolkuivades piirkondades vooluhulk tunduvalt vähenenud ning leidub ka jõgesid mis regulaarselt täiesti ära kuivavad. Lisaks sellele on põhjavee tarbimine peaaegu kõikjal mittejätkusuutlik ja selle tulemusena kahaneb väga paljudes piirkondades. (Foley et al. 2005) Üks drastilisemaid näiteid jätkusuutmatust niisutamisest on Araali mere piirkonna juhtum.
ressursse? On see tehtud taaskasutatud materjalist ja saab seda veel taaskasutada? /The Guardian 2003) Päev paneb mõtlema lisaks keskkonnaküsimustele ka eetiliste küsimuste peale; lisaks tarbimisele ka tootmise peale. Eesmärk on panna inimesed küsima endilt küsimusi, nt: Kes seda asja toodab? Suurkorporatsioon? Väikeettevõte? Kus ta seda toodab? Odava tööjõuga riigis? Kohalikult? Millest ta seda toodab? Mittetaastuvast toorainest? Taastuvast toorainest? Mittemahedast toorainest? Mahedast toorainest? Kuidas ta seda toodab? Töölisteks on lapsed? Täiskasvanud? Alamakstud? Õiglaselt tasustatud? Ületöötanud? Puhanud? Palju on küsitud, et mis kasu on sellest, kui ma ühel päeval midagi ei osta? UK Ostuvaba päeva lehekülje korduma kippuvate küsimuste all on ilus vastus: Ostuvaba päev ei ole mõeldud selleks, et sinu elukorraldust ainult üheks päevaks muuta - see on püsiv suhe,
energiaefektiivsus ja madalamad kõrvalkulud ning väga hea sisekliima kõigile hoones asuvatele inimestele. Vaatleme hetkel lähemalt neid kolme tunnusmõõdet. Kõigepealt uurime, mis on madal energiavajadus ja kuidas seda saavutada. Madal energiavajadus tähistab parima võimaliku ehituspraktika kohaselt energiatõhususe- ja taastuvenergiatehnoloogia lahendusega tehniliselt mõistlikult ehitatud hoonet, mille puhul ei eeldata lokaalset elektri tootmist taastuvast energiaallikast. Võrreldes standardmajaga kulutab madalenergiamaja poole vähem energiat, energiavajadus on aastas umbes 50--60 kWh/m2. Selle saavutamiseks on aga vaja hoone korralikult soojustada, paigaldada kvaliteetsed uksed ja aknad ning hoonesse ette näha soojusvahetiga sundventilatsioon. Madalenergiahoone energiatõhususarv ei tohi ületada järgmisi piirväärtusi [4]: · väikeelamu 120 kWh/(m²·a); · korterelamu 120 kWh/(m²·a);
Kui osta klassikalisi riideid pole vaja neid iga mööduva hooajaga moest välja minemise pärast välja vahetada ning saab jälle kokku hoida. Poekott Suureks teemaks on üles puhutud ka poekottide valik- kas kasutada kile- või paberkotti. Kottide juures on oluline jälgida nende vastupidavust, kuidas nad on valmistatud ning korduvkasutuse võimalusi. Paberkotte on erinevaid- nii pruune kui ka kiletatud piltidega kotte. Neid valmistatakse puidust saadavast tselluloosikiust ehk siis taastuvast toorainest. Siiski kulub seda väga palju ning tihti tähendab see lageraiet. Paberkottide tootmiseks kulub palju energiat- raie jaoks vaja minevad masinad, puidu töötlemine on keerukas ja kulukas protsess, transport. Kui tegemist on pruuni kiletamata paberkotiga võib seda peale kasutusaja lõppu kodus põletada, muidu tagastadakse see tavaliselt vanapaberina või visatakse tavalisse prügikasti. Prügimäel kõduneb kott alles aastate jooksul ning toodab lisaks kasvuhoonegaasi metaani.
1. Otsene tootmine mikroorganismidega või geneetiliselt modifitseeritud teraviljakultuuridega, nt: polüoksidandid. 2. Biopõhjaga monomeerid, saadakse fermentatsiooni kaudu, järgneva polümerisatsiooniga, nt: polüpiim hape. 3. Looduslikud, keemiliselt modifitseeritud, kuid säilitud biomassipõhjaga polümeerid, nt: tsellüloosi polümeer. [6] Ühtseid norme selle kohta, kui suur osa plasttoote lähtmaterjalist peaks olema taastuvast ressursist, et seda võiks nimetada bioplasttooteks, ei ole. Küll on aga olemas teaduslikud meetodid, mis võimaldavad mõõta teatud tootes sisalduvat „uuenevat süsinikku“. Biolagunevuse ja kompostitavuse hindamiseks on olemas Euroopa standardid EN 13432 ja EN 14995. [4] 5 Joonis 1. Plastiku liigid [5] 6 2. BIOPOLÜMEERIDE LIIGITUS
.........................................................12 2 SISSEJUHATUS Käesolev referaat kirjeldab kõiki olemasolevaid, rajamisel ja plaanitavaid taastuvatest energiaallikatest elektri tootmise võimalusi Eestis - tuule-, hüdro-, päikese- ja biomassi elektrienergia, et määratleda ja teha kindlaks täiendavad taastuvenergia ressursid ning vajadused. Energiat saadakse kahest põhimõttelisest erinevast allikast: taastuvast ja taastumatust. Taastumatud on maakoorega seotud energiavarud, mida saab kasutada vaid üks kord. Taastuvad energiavarud põhinevad päikese kiirgusenergial: tuul, vesi, päike, samuti lainetesse ja biomassi seotud energia. Aastakümnete jooksul on põhilised energiaallikad muutunud, järjest enam suunatakse tähelepanu taastuvatest allikatest elektri tootmisele. Kuigi tootmise omahind võib taastuvenergia puhul tihtipeale olla kõrgem kui taastumatutest allikatest
Soome on kõige tugevamates majandussidemetes Venemaaga: saab õli, maagaasi, puitu ja annab paberit, laevu ja teisi masinaid. Saksamaaga: saab masinaid ja autosid, annab paberit ja puitu. Inglismaaga: saab tekstiilitööstus masinaid, annab paberit ja puitu. Jaapaniga: saab elektroonikat. 6.2. Taastuvenergia kasutamine Taastuvenergia kasutus on suurenenud kõvasti võrreldes viimase 20 aastaga. 1990. aastal oli taastuv energia osakaal 18,2 %, 2010. Aastal 27.1 %. Taastuvast energiast moodustas veest saadud energia 60 %, puiduõli 22 %, teised puidu saadused 17 %, tuuleenergia 0,2 % ja teised ~1 %. 6.3. Riigi energiavarud Riik saab 28 % energiast tuumaelektrijaamast, 16 % hüdroelektrijaamadest, 13 % kiviõlist, 11 % maagaasist, 5 % turbast, 10 % puidu kütustest ja 17 % teistest energia allikatest. 6.4. Energiakasutus Soome rahva seas 2009 aastal moodustas imporditud energia 19 % kogu energiast. 80 % energiast kasutatakse majade kütmiseks
10000GWh. 10 % omatarve. 20% eksport. 10% kadu. 70 % lõpptarbimine. (10% import) 13.Kui suur osakaal elektrienergia tootmises on taastuvatel energiaallikatel ning millest see elekter toodetakse? Milliseks kujunev taastuvelektri toodang lähimatel aastatel. Kui suur võiks sinu meelest taastuvate osakaal tulevikus olla ning miks? 2,3% (2008 aasta seisuga).Toodetakse: puit, biogaas, hüdroenergia, tuuleenergiaEL'iga liitumiselt võeti kohustus 2010ks aastaks taastuvast energiaallikast toodetud elektri osakaalusk 5,1% kogutarbimisest. 14.Kui palju ligikaudu maksab kodutarbijale 1 kWh elektrienergiat ning millest see tasu koosneb? Maksab u. 1,5 kr/kWh ELEKTRIHIND =ELEKTRIENERGIA + VÕRGUTEENUS + TAASTUVENERGIA TASU + ELEKTRIAKTSIIS 15.Milliste riikidega on ühendatud Eesti elektrisüsteem? Millistesse riikidesse Eestist elektrit eksporditakse ning millistest riikidest imporditakse?
ööpäevaringselt; -Võrreldes hüdroenergia seadmetega suhteliselt lihtne paigaldamine. Kõige rohkem tuulikuid on Saksamaal ja Taanis. Palju kasutatakse tuulikuid veel Hispaanias, Portugalis, Ameerika Ühendriikides, Iirimaal ja Indias. USA California osariigis asub maailma suurim tuulepark, mille koosseisus on ligikaudu 14 000 tuulikut Biokütused. Puit Maailmas moodustab biomassist saadav energia 80 % kogu taastuvast energiast . EL-is moodustab biomassist saadav energia ligikaudu 60 % kogu taastuvast energiast . Euroopa Liidu riikides kasutati 2007. aastal kogu varutud puidust energia tootmiseks 43% Fossiilsete kütuste kõrge hind ning uued energia- ja keskkonnapoliitikad ning toetused loovad senisest 5 paremad võimalused puiduenergia kasutamiseks nii arenenud- kui ka arengumaades.
ja valida suuri ning väärtuslikke) -sest nt. nii suure kui ka väikese pähkli katkihammustamisele kulub enam-vähem ühepalju aega, kuid suurest pähklist saab rohkem toitu Kui toitu on hõredalt, siis tasub toituda valimatult mitmesugustest saakobjektidest, sest toidupala otsimisele kuluv aeg ületab tema menetlemisele (katkihammustamisele) kuluva aja. 11. Isetaastuvast ressursist toitumine, optimaalse toitumismarsruudi valik. Optimaalsusmudel: taastuvast ressursist (rohust, nektarist jms.) toitujad peaksid toitumiskohti külastama mitte juhuslikult, vaid kindlate ajavahemike järel, et ressurss saaks vahepeal taastuda. 12. Limiteerivate asjaolude arvestamise vajadus optimaalse käitumise ennustamisel. Toitumiskäitumise optimaalsusmudelite koostamine pole lihtne, sest peale energia omastamise efektiivsuse on vaja arvestada paljude muude limiteerivate asjaoludega:
Tallinn 2000 SISUKORD 2 SISSEJUHATUS Lähtudes tänapäeva energiamajanduse ja ressurssikorralduse seisukohast, siis kõige aktuaalsemaks teemaks on taastuvenergia kasutamine igapäevase energiavajaduse katmiseks. Alustades Kyoto protokollist ja lõpetades Pariisi konverentsiga, on hakatud aina enam pöörama tähelepanu taastuvenergia arengule selleks, et tulevikus oleks tagatud elektri- ja soojusenergia tootmine mittesaastavast ja taastuvast energiaressurssidest. Võib väita, et päike on piiramatu taastuvenergia ressurss, mille rakendamiseks vajalike tehnoloogiate areng käib käsikäes päikeseenergiajaamade rajamisega. Pidevalt kasvav fossiilkütuste kasutamine toob kaasa keskkonna saastumise ja kergesti kättesaaavate ressursside ammendumise. Maailma soojenemist põhjustav keskkonnasaaste ning ressursside ammendumine ja energiakasutus on omavahel seotud ja üksteisest sõltuvad nähtused
viibib ühel toitumisalal seda kauem, mida hõredamalt paiknevad sobivad toitumisalad. Kui toitu palju, võib olla valiv, N: hall-kärbsenäpp toitub varahommikuti ja õhtuti tillukestest lehetäidest, keskpäeval aga suurtest putukatest. Kui toitu vähe, tuleb võtta kõik, N: kimalased lülituvad ümber väikestele nektarivaestele õitele, kui suuri nektaririkkaid õisi jääb niidul väga väheseks. Isetaastuvast ressursist toitumine, optimaalse toitumismarsruudi valik. Taastuvast ressursist (rohust, nektarist jms.) toitujad peaksid üksikuid toitumiskohti külastama mitte juhuslikult, vaid kindlate ajavahemike järel, et ressurss saaks vahepeal taastuda. N: kimalased ei liigu oma toitumiskohas ringi juhuslikult, vaid korrapäraselt, külastades järjest läbi kõik õisikud. Selline käitumine võimaldab nektaril õites vahepeal piisavalt taastuda. Muude limiteerivate asjaolude arvestamise vajadus optimaalse käitumise ennustamisel. Mikrotoitained ja kiskjad
energiaobjektide julgeolekut ja paljusid muid faktoreid, mis on kõik omavahel tihedalt seotud. Uute energeetiliste objektide ehitamine võib nõuda aastakümneid, mistõttu nende valikutega ei tohi eksida. Kasutatud allikas Koostanud ja toimetanud JaanMati Punning, "Taskutark I: Energia, kliima, jäätmed", Tallinn 2008, ,,Energeetika oi kui lihtne!", Anto Raukas 2 Energiaallikad Energiat saadakse põhimõtteliselt kahest erinevast energiaallikast: 1. Taastuvast (põhinevad Päikese kiirgusenergial: tuul, vesi, päike, lainetesse ja biomassi seotud energia). 2. Taastumatutest energiaallikatest (maakoorega seotud energiaallikad, mida saab kasutada põhimõtteliselt vaid üks kord» kunagiste taimede ja loomade jäänustest tekkinud fossiilsed kütused). Kuigi neid moodustub põhimõtteliselt kogu aeg, on protsess nii aeglane, et inimpõlv seda ei märka ja kasu sellest ei ole. Meie käsitleme neid taastumatutune
katkihammustamisele enam-vähem ühepalju aega (seega hind sama), kuid suurest pähklist saab toitu oluliselt rohkem (kasu suurem). Kui toitu on vähe, siis tasub toituda valimatult mitmesugustest saakobjektidest, sest kvaliteetse, kuid haruldase toidupala otsimise hind (sellele kuluv aeg) on liiga suur, mistõttu valivus vähendaks puhaskasu. Kuidas tuleks toituda isetaastuvast ressursist? Veel üks harilik probleem, millega puutuvad kokku need loomad, kes toituvad taastuvast ressursist (rohi, nektar, puulehed jms). Jätame ka seekord vahele konkreetse optimaalsusmudeli koostamise kirjelduse. Kõige olulisem põhimõte, mis tuleneb vastavast mudelist, on see, et tagamaks ressursi optimaalse iseuuenemise, ei tohiks toitujad erinevaid toitumiskohti külastada mitte juhuslikult, vaid süsteemipäraselt, kindlate ajavahemike järel. Alati pole toitumisel peamiseks väljakutseks energia omastamine, mõnigi kord
annaabi.ee 
