Sisepõlemismootor Sisepõlemismootor on jõumasin, mis muundab vedel- või gaasikütuse põlemisest saadud energia, mehaanilseks energiaks. Mõisted Takt - kolvi liikumise ajal ühest surnud seisust teise toimuvaid protsesse nimetatakse taktiks. Surnud seis - kolvi ülemist ja alumist piirasendit, kus kolb muudab oma liikumise suunda, nimetatakse vastavalt ülemiseks ja alumiseks surnud seisuks. Kolvikäik - on teekond, mille kolb läbib liikumisel ühest surnud seisust teise. Töömaht - Ruumi, mille kolb vabastab liikudes ülemisest surnud seisust alumisse nimetatakse silindri töömahuks. Ruumi, mis jääb pealepoole kolbi, selle ülemises surnud seisus nimetatakse põlemiskambri mahuks. Töömahu ja põlemiskambri mahu summat nimetatakse üldmahuks. Mitmesilindriliste mootori kõigi silindrite töömahtude summat nimetatakse mootori töömahuks. Väiksematel mootoritel tähistatakse töömahtu kuupsentimeetrites,...
MOOTOR KRISTJAN TEEARU MÕISTED · TAKT - KOLVI LIIKUMISE AJAL ÜHEST SURNUD SEISUST TEISE TOIMUVAID PROTSESSE NIMETATAKSE TAKTIKS. · SURNUD SEIS - KOLVI ÜLEMIST JA ALUMIST PIIRASENDIT, KUS KOLB MUUDAB OMA LIIKUMISE SUUNDA, NIMETATAKSE VASTAVALT ÜLEMISEKS JA ALUMISEKS SURNUD SEISUKS. · KOLVIKÄIK - ON TEEKOND, MILLE KOLB LÄBIB LIIKUMISEL ÜHEST SURNUD SEISUST TEISE. · TÖÖMAHT - RUUMI, MILLE KOLB VABASTAB LIIKUDES ÜLEMISEST SURNUD SEISUST ALUMISSE NIMETATAKSE SILINDRI TÖÖMAHUKS. RUUMI, MIS JÄÄB PEALEPOOLE KOLBI, SELLE ÜLEMISES SURNUD SEISUS NIMETATAKSE PÕLEMISKAMBRI MAHUKS. TÖÖMAHU JA PÕLEMISKAMBRI MAHU SUMMAT NIMETATAKSE ÜLDMAHUKS. MITMESILINDRILISTE MOOTORI KÕIGI SILINDRITE TÖÖMAHTUDE SUMMAT NIMETATAKSE MOOTORI TÖÖMAHUKS. VÄIKSEMATEL MOOTORITEL TÄHISTATAKSE TÖÖMAHTU KUUPSENTIMEETRITES, SUUREMATEL MOOTORITEL LIITRITES. · SURVEASTE ON PARAMEETER, MIS ISELOOMUSTAB SISEPÕLEMISMOOTORI (KOLBMOOTORI) MAKSIMAALSE JA MINIMAALSE ...
(elektrigeneraatorid, pumbad, kliimaseadmed j.n.e.). Neljataktilise sisepõlemismootori tööpõhimõte seisneb kütuse (bensiin, diiselkütus, maagaas, puugaas j.n.e.) põlemisel saadava energia muutmisest mehaaniliseks energiaks. Neljataktilise mootori põhiosadeks on mootoriplokk, karter, väntvõll koos hoorattaga, silinder, kolb, keps (v.a. Wankelmootor) sisse- ja väljalaske klapid, nukkvõll(id), ning sõltuvalt mootori tüübist süüteküünal ja/või pihusti. Neljataktilse sisepõlemismootori töötaktid. Neljataktilisel mootoril on lisaks töötaktile, mille ajal toimub põlevate gaaside energia edastamine väntmehhanismile, vaja lisaks kolme abitakti. 1. Takt. Sisselasketakt. Takti alguses avaneb sisselaske klapp. Väljalaske klapp on suletud. Kolb liigub silindris alla, tekitades hõrenduse ning sellega imetakse silindrisse sisselaskeklapi kaudu värske küttesegu (diiselmootori puhul õhk). Takt
Mootoriosad: 1. Fram,Champion,Ashika,Filtron-(õlifilter) Maaletootjad/Edasimüüjad-avaruosad,ladu24 2. Nural, AE, ACL,-(kolvid, kolvirõngad) Maaletootjad/Edasimüüjad-ladu24,avaruosad 3. Beru,Bosch,Denso,GM,NGK-(süüteküünal) Maaletootjad/Edasimüüjad- e-parts,Alvadi 4. OMC,Swag,Febi-(Väntvõll, vända summerid) Maaletootjad/Edasimüüjad-ladu24, e-parts 5. Febi,AMC, AE-(Nukkvõll) Maaletootjad/Edasimüüjad-avaruosad, Alvadi Veermik: 1. Bilstein,Delphi,Lemförder,Moog-(Rooliotsad) Maaletootja/Edasimüüjad-avaruosad,ladu24 2. Yamoto,Redaelli,Bilstein,Topran-(Sarniir) Maaletootja/Edasimüüjad -avaruosad,ladu24,e- parts,HLautoosad 3. Redaelli,Lemförder,Swag,Delphi-(Õõtshoob) Maaletootjad/Edasimüüjad-ladu24,e-parts, Alvadi 4. SKF,Koyo,SNR,Fag-(Rattalaager) Maaletootja/Müüja-Alvadi,ladu24,autovaruosad · 5 suuremat varuosamüüjat Tartus- Automaailm,Aryvar auto, E.T.V.A, Laki Auto,Autospetsialist,Au...
Third level Fourth level Fifth level 1 õhu sissevool. 2 küttesegu sissevool. 3 klappventiilid. 4 segukamber. 5 süüteküünal. 6 - põlemiskamber. Segukambrisse voolav õhk ja sellesse pritsitav kütus segustatakse kütteseguks, mis põlemiskambris süüteküünla abil põlema süüdataks. Põlemisel tekkinud gaas tungib läbi põlemiskambri ava välja, tekitades tõukejõu, mis raketi liikuma paneb. Idee ja arendus Idee autoriks oli Frank Whittle, kel läks 9 aastat, et jõuda ideest esimese õnnestunud katsetuseni 1937. aastal.
pumbad, kliimaseadmed j.n.e.). Neljataktilise sisepõlemismootori tööpõhimõte seisneb kütuse (bensiin, diiselkütus, maagaas, puugaas j.n.e.) põlemisel saadava energia muutmisest mehaaniliseks energiaks. Neljataktilise mootori põhiosadeks on mootoriplokk, karter, väntvõll koos hoorattaga, silinder, kolb, keps (v.a. Wankelmootor) sisse- ja väljalaske klapid, nukkvõll(id), ning sõltuvalt mootori tüübist süüteküünal ja/või pihusti. 3 1.2 NELJATAKTILISE SISEPÕLEMISMOOTORI TÖÖTAKTID Neljataktilisel mootoril on lisaks töötaktile, mille ajal toimub põlevate gaaside energia edastamine väntmehhanismile, vaja lisaks kolme abitakti. 1. Takt. Sisselasketakt. Takti alguses avaneb sisselaske klapp. Väljalaske klapp on suletud.
varuosade hulk. Nt: õlivahetus filtrite vahetus tulede kontroll pidurite kontroll jahutusvedeliku kontroll osade ehk detailide määrimine 2. Mida nimetatakse tõrkeks? ( tuua näiteid autol esinevatest tõrgetest!) Vastus: Detailide osaline või täielik töö lakkamine mis pärsib auto kasutamist. Rike aga osaline standarditele mitte lakkamine mis oluliselt ei häiri auto kasutamist. Nt: katkine tuli mitte töötav süüteküünal plokikaane tihendi mitte pidamine elektrisüsteemides juhtmete halb ühenduvus 3. Mida nimetatakse töökindluseks? Vastus: Detailide rikete/tõrgeteta töö, ette nähtud ajal. Nt: Kui auto hooldus on märgitud aasta pärast siis ei ole vaja minna erakorralisse hooldusse/remonti varem. Kui tõrge/rike ei ole tekitatud ise. Valides nt. vale sõidustiil. 4. Loetlege tõrgete põhjusi ja tooge põhjuste juurde selgitavaid näiteid!
4.Takt väljalasketakt 1. Sisselasketakt. Takti alguses avaneb sisselaskeklapp. Väljalaskeklapp on suletud. Kolb liigub silindris alla, tekitades hõrenduse. Sellega imetakse silindrisse sisselaskeklapi kaudu värske küttesegu . Takt lõpeb, kui kolb on jõudnud alumisse surnud seisu. 2. Survetakt. Sulgub sisselaskeklapp. Kolb hakkab liikuma üles, surudes silindris küttesegu kokku. Veidi enne, kui kolb jõuab ülemisse surnud seisu, tekitab süüteküünal sädeme, mis süütab kokkusurutud küttesegu. 3. Töötakt. Põlema süttinud kütusest tekivad gaasid paisuvad kiiresti, tekitades kõrge rõhu, ja suruvad kolvi alla. Kolb annab selle surve kepsu kaudu edasi väntvõllile, andes sellele pöörlemiseks hoogu. 4. Väljalasketakt. Kui kolb jõuab alumisse surnud seisu, avaneb väljalaskeklapp. Kolb hakkab liikuma üles, surudes põlemisgaasid läbi väljalaskeklapi välja
põlemisel saadava energia muutmises mehaaniliseks energiaks. Sisselasketakt. Takti alguses avaneb sisselaskeklapp ja väljalaskeklapp on suletud. Kolb liigub silindris alla, siis imetakse silindrisse sisselaskeklapi kaudu värske küttesegu. Kui takt lõpeb, on kolb jõudnud alumisse surnud seisu. Survetakt. Sulgub sisselaskeklapp ja kolb hakkab liikuma üles, surudes silindris küttesegu kokku. Enne, kui kolb jõuab ülemisse surnud seisu, tekitab süüteküünal sädeme, mis süütab kokkusurutud küttesegu. Töötakt. Kokku surutud gaasid süüdatakse, toimub plahvatus mis surub kolvi alla. Kolb annab selle surve kaudu kepsule ja see väntvõllile. Andes sellele pöörlemisele hoogu. Väljalasketakt. Kui kolb jõuab alumisse surnud seisu, avaneb väljalaskeklapp ja kolb hakkab liikuma üles. Surudes põlemisgaasid läbi väljalaskeklapi välja. Diiselmootor taktid kattuvad Kütust ja õhku pritsitakse silindritesse, kolb liigub ülesse.
Sisepõlemisemootor Sisepõlemisemootor on jõumasin, mis muudab vedel-või gaasikütuse põlemisest saadud energia mehaaniliseks energiaks. Põlemise tagajärjel saadud gaaside energia kantakse üle kolvile, mis omakorda hakkab liikuma ning kannab kepsu kaudu jõu üle väntvõllile. Väntvõll hakkab pöörlema ning seda pöörlemist saab rakendada erinevate mehanismide tööks. Sisepõlemise mootoreid on kahte liiki: neljataktilised ja kahetaktilised. Levinum on neljataktiline sisepõlemismootor, tema töö põhineb neljal, üksteisele kindlas järjekorras korduval protsessil ehk taktil. Esimene takt on sisselasketakt, kus on avatud sisselaskeklapp, kolb liigub ülemisest surnud seisust alumisse, tema kohale jäänud silindriosa ruumala suureneb, tekib alarõhk ja õhu segu imetakse silindrisse. Teine takt on survetakt, kus liigub pöörleva hoorattaga ühendatud kolb alumisest surnud seisust ülemisse – küttesegu surutakse kokku. Kolmas ...
temperatuuritingimustes (-20ºC ja alla selle) saab aku tugeva koormuse. Sellistes tingimustes võib soojendi töötamise aega vähendada 10-15minutini ja seejärel jätta soojendi sõidu ajaks sisselülitatuks, kuni auto mootor saavutab normaalse töötemperatuuri. Seisukütteseadme tööpõhimõte 1.Seisukütteseade aktiveeritakse kas mobiiltelefoni või mugava taimeriga. 2.Vahetult pärast käivitamist hakkab dosaatorpump pumpama kütusepaagist kütust kütteseadmesse. 3.Kütteseadmes olev süüteküünal saab voolu ja hakkab hõõguma. Samal ajal imetakse seadmesse välisõhku. 4.Kuum süüteküünal aurustab kütuse. Süttiv kütuse-õhu segu süttib pärast vajaliku temperatuuri saavutamist. 5.Kütteseade soojendab möödavoolava külma jahutusvee ja pumbatakse läbi veeahela. 6.Kuum vesi suunatakse sõiduki kütte soojusvahetisse, mis suunab soojuse puhuri kaudu otse salongi. 7.Soe vesi voolab soojusvahetist edasi mootorisse. See soojeneb samuti. 8
Voltmeeter-pinge-rööbiti,ampmeeter-tugevus-jadamisi,takistuse temp.tegur(alfa) näitab, kui suur on takistuse suhteline muutus 0 c juures temp.-i tõstmisel ühe kraadi võrra. kuna ioonide soojusliikumine segab laengukandjate suunatud liikumist, sõltub juhi takistus ja ka tema materjali eritakistus temperatuurist.ülijuhtivas olekus aine eritakistus on praktiliselt null, võimsus-ajaühikus vabanev energia, nimivõimsus,nimipinge-pinge,millel elektriseade arendab niisugust võimsust nagu peale on kirjutatud,joule`i lenzi seadus väidab, et elektivoolu toimel juhis eralduv soojushulk Q on võrdeline voolutugevuse I ruuduga, juhi takistusega R ja voolu kestusega t, el.välja tööd laengukandjate suunatud liikumise tagamisel nimet. El.voolu tööks, kütteseadmes või el.lambis on voolu töö ainsaks tulemuseks soojuse eraldumine. (A=IUt) el.mootori korral tehakse el.enegia arvel mehaanilist tööd(IUt=Am+I ruut t) elektriline võimsus on voolutugevuse ja ping...
Halbadeks külgedeks on suur kütusekulu ja lühike tööiga. Mootor koosneb alumiiniumist valmistatud mootoripeast (1), 0,2 mm paksusest kuumusekindlast terasplekist valmistatud põlemiskambrist (2) ja resonantstorust (3). Mootoripeas asub kütusepaagiga (5) ühendatud karburaatoritoru (4). Põlemiskambri ja mootoripea vahel on vahesein (6), millesse puuritud auke katab eriterasest klapp (7); tagantpoolt on põlemiskamber avatud. Põlemiskambrisse kinnitub süüteküünal (8). Töö põhimõte Õhuvool, suundudes mootorisse, kiireneb mootoripea kitsas lõigus, nn. konfuusoris, mistõtturõhk seal langeb. Õhurõhk on kõige väiksem konfuusori kitsamas osas, kuhu on paigutatud karburaator, mistõttu kütus (bensiin) imetakse paagist välja ja pihustatakse. Kütuse osakesed aurustuvad ja satuvad koos õhuga mootoripea laienevasse tagaosasse, nn. difuusorisse, kus rõhk uuesti suureneb.
ElektrijõudElektriline jõud esineb ainult elektriliselt laetud kehade vahel. Seda jõudu vahendab elektriväli. Ei suuda viia positiivse laenguga kandijaid madalalt potentsiaalilt kõrgemale. Võib potentsiaale võrdustada. Mitteelektrline jõud (kõrvaljõud) Vooluallikas toimivaid jõude nimetatakse nende mitteelektrilise päritolu tõttu kõrvaljõududeks. Vooluallikates. Paneb laengu liikuma kogu vooluringis. Väljaspool vooluallikat teevad nad seda aga elektrijõudude vahendusel. Elektriseadmes muutub elektrivoolu energia mingiks teiseks energiaks: näiteks küttekehas soojuseks, elektrilambis valguseks ja soojuseks, elektrimootoris mehaaniliseks energiaks ja soojuseks. Vooluallika töö põhimõtteks on üht liiki energia muundamine elektrienergiaks. Elektromotoorjõud (emj) on suurus, mis iseloomustab indutseeritud elektrivälja ja kõrvaljõudude poolt positiivse elektrilaenguümberpaigutamiseks nende jõudude poolt tehtava töö suhet selless...
Whittelit võib pidada reaktiivliikumise leiutajaks, kuigi temaga samaaegselt tegeles sellega ka sakslane Hans von Ohain. 4 Sir Frank Whittle Dr. Hans-Joachim Pabst von Ohain 5 Reaktiivliikumise põhimõte 1 õhu sissevool. 2 küttesegu sissevool. 3 klappventiilid. 4 segukamber. 5 süüteküünal. 6 - põlemiskamber. Segukambrisse voolav õhk ja sellesse pritsitav kütus segustatakse kütteseguks. Seejärel süüdatakse see põlemiskambris süüteküünla abil. Põlemisel tekkinud gaas tungib läbi põlemiskambri ava välja, tekitades tõukejõu, mis raketi liikuma paneb. 6 Kasutusalad Tänu Frank Whittle leiutisele on võimalikuks saanud paljud asjad, mis enne polnud võimalikud
Küttesegu täidab vähemal või suuremal määral kolvi allapoole liikumisel vabaneva ruumi ning sisselaskeklapp hakkab sulguma. 2. takt - surve. Sisselaskeklapp on kinni ja kolb hakkab ülespoole liikuma, surudes küttesegu kokku. Päris takti lõpus paneb süüteküünal segu põlema. 6 3. takt - töötakt. Segu põleb ning põlemisel tekkivad gaasid hakkavad kiiresti paisuma ning kolbi allapoole suruma. Siin tehakse tegelikku tööd. 4. takt - väljalase. Avaneb väljalaskeklapp ning üles liikuv kolb surub põlemisjäägid silindrist välja. Takti lõpuks avaneb sisselaskeklapp, kolb hakkab allapoole liikuma ning kõik algab
1.1 Sisepõlemismootor 1.2 Tööpõhimõte Selle tehnilise seadeldise abil muudetakse soojusenergia mehaaniliseks tööks. Kütusena kasutatakse tänapäevil kõige levinumalt bensiini, on ka teisi küttematerjale nagu gaas, diisel jne. Siin väike seletav pilt ennem, kui asume sünade juurde, kuna peab ikkagi aru saama mis on mis ja kus need asjad asuvad. I - sisselaske nukkvõll V - klapid P - kolb R - keps C - väntvõll W - veesärk E - väljalaske nukkvõll S - süüteküünal Kõik see süsteem on tegelikult välja töötatud kütusest energia kätte saamiseks ehk plahvatuse energia rakendamiseks mingiks edasiseks tegevuseks, nt: autol rataste ringi ajamiseks, et see edasi liiguks. Kütust ammutatakse sellest vajalikust lähedal olevast paagist, mida peale pumbatakse. Kütus siseneb sisepõlemismootori silindrisse portsude 5 kaupa, mida laseb sisse I ehk sisselaske klapp, seejärel surub P ehk kolb selle gaasi
. Pulseeriv reaktiivmootor on ehituselt väga lihtne. Mootor koosneb alumiiniumist valmistatud mootoripeast (1), 0,2 mm paksusest kuumusekindlast terasplekist valmistatud põlemiskambrist (2) ja resonantstorust (3). Mootoripeas asub kütusepaagiga (5) ühendatud karburaatoritoru (4). Põlemiskambri ja mootoripea vahel on vahesein (6), millesse puuritud auke katab eriterasest klapp (7); tagantpoolt on põlemiskamber avatud. Põlemiskambrisse kinnitub süüteküünal (8). Pulseeriva reaktiivmootori tööpõhimõte Õhuvool, suundudes mootorisse, kiireneb mootoripea kitsas lõigus, nn. konfuusoris, mille tõttu rõhk seal langeb. Õhurõhk on kõige väiksem konfuusori kitsamas osas, kuhu on paigutatud karburaator, mistõttu kütus (bensiin) imetakse paagist välja ja pihustatakse. Kütuse osakesed aurustuvad ja satuvad koos õhuga mootoripea laienevasse tagaosasse, nn. difuusorisse, kus rõhk uuesti suureneb
Takti alguses avaneb sisselaskeklapp. Väljalaskeklapp on suletud. Kolb liigub silindris alla, tekitades hõrenduse. Sellega imetakse silindrisse sisselaskeklapi kaudu värske küttesegu (diiselmootoris õhk). Takt lõpeb, kui kolb on jõudnud alumisse surnud seisu. · Survetakt. Sulgub sisselaskeklapp. Kolb hakkab liikuma üles, surudes silindris küttesegu (diiselmootoris õhku) kokku. Veidi enne, kui kolb jõuab ülemisse surnud seisu, tekitab süüteküünal sädeme, mis süütab kokkusurutud küttesegu. Diiselmootoril pritsitakse sel hetkel silindrisse kütus, mis süttib kõrge rõhu alla kokku surutud ning seetõttu kuumenenud õhuga kokkupuutumise tõttu. · Töötakt. Põlema süttinud kütusest tekivad gaasid paisuvad kiiresti, tekitades kõrge rõhu, ja suruvad kolvi alla. Kolb annab selle surve kepsu kaudu edasi väntvõllile, andes sellele pöörlemiseks hoogu. · Väljalasketakt
Põltsamaa Ametikool AUTOMOOTOR A1 Sami Laasi Kaarlimõisa 2009 Sisukord 1. Automootorite liigitus............................................................................2 2. Mootori töötsükkel................................................................................4 3. Põhimõisted........................................................................................6 4. Vänt- kepsmehhanism............................................................................7 5. Õlitussüsteem....................................................................................10 6. Jahutussüsteem...................................................................................15 ...
väljendatuna. Vertikaaltelg näitab klapi avatust tollides. Nagu näha on selle nukkvõlli klapitõus umbes .470". Joonisel on piltlikult illustreeritud ka eelmises loengus lahti seletatud mõistet 'duration @ .050', mis nagu ehk meeles on, tähistas seda kestust (väntvõlli pöörelmiskraadides), mille jooksul on klapp avatud rohkem kui 0,05*rocker ratio tolli. 24 Graafik algab töötakti algusest, kus süüteküünal on segu süütanud ning kolb liigub põlevate gaaside survel ülemisest surnud seisust allapoole. Seda näitab langev punktiirjoon. Selgub, et põlevad gaasid on selleks ajaks, kui kolb on poolel teel alla (90 kraadi peale Ü.S.S.), suure osa oma tööst juba teinud ja seepärast võibki juba hakata väljalaskeklappi avama. Klapi varajase avamise eesmärgiks on see, et suur gaaside surve ei töötaks peatselt
leegi leviku teekond lühike ja põlemiskiirus suur. Sellised põlemiskambrid on enamikul 11 väikeautode mootoritel. Suure töömahuga mootorite põlemiskambrid on kiilukujulised. Nendes tagatakse kütuse kiire põlemine keeristega. Kiilukujulisi põlemlskanbreid eelistatakse mootori pehmema töötamise pärast. Detonatslooni vältimiseks paigutatakse süüteküünal kõige kuumemasse ossa, väljalaskeklapi lähedale. Detonatsioon. Põlemise käigus tõuseb rõhk ja temperatuur ka põlemiskambri selles osas, kuhu leek ei ole veel levinud. Seetõttu kulgevad kõikjal põlemiseelsed reaktsioonid. Suurte rõhkude korral muutuvad sellised reaktsioonid põlemiskambri mõnes osas nii kiireks, et ilmuvad süttimiskolded, millest levivadki kütuse põlemiseks ette valmistatud osas detonatsioonilained. Nende kiirus ulatub üle 2000 m/s
Einar Kootikum LABORI ARUANDED Õppeaines: SISEPÕLEMISMOOTORID Transporditeaduskond Õpperühm: AT-31b Juhendaja: Esitamiskuupäev:................ Allkiri:............................ Tallinn 2013 Sisukord Jahutussüsteem............................................................................................................................4 Jahutussüsteemi plokkskeem.................................................................................................. 4 Soojuse jagunemine mootoris................................................................................................. 4 Radiaator................................................................................................................................. 5 Siseneva ja väljuva vedeliku ja õhu temperatuurid.....................................................
· Puhastada saeplaadi soon ja õlitusavad. · Puhastada starteri ja sidurikatte alune ning ketipidur. · Puhastada silindri jahutusribid. · Teritada saekett ja kontrollida keti pingsust. NÜRI KETIGA SAAGIDA EI TOHI! Iganädalane hooldus · Viilida maha saeketile tekkinud kidad. · Määrida siduri laagrit. Igakuine hooldus · Pesta kütuse ja õlipaagid puhta bensiiniga. · Puhastada karburaator. · Puhastada süüteküünal. Töötamisel soovitame kasutada pidevalt ja vaheldumisi kolme saeketti. Saeketi ja plaadi paigaldamine 1. Enne saeketi ja plaadi paigaldama asumist veenduge, et ketipidur oleks vabastatud asendis. 2. Saeplaadi kohale asetamisel veenduda, et ketipingutustihvt satuks ettenähtud avasse saeplaadis. 3. Asetada saekett vedavale tähikule ja saeplaadi pealpoolsesse juhtsoonde nii, et keti hamba lõikeservad oleksid suunatud plaadi välisotsa poole
mutriga. Magneeto alusele on paigutatud süütepool (trafo), mille südamikule on mähitud primaar- ja sekundaarmähised. Süütepoolide südamikud on magnetjõujoonte peremaks juhtimiseks valmistatud pehmest terasest. Südamikule paigutatud papist torule on mähitud primaar- ja sekundaarmähis. See on sellepärast, et primaarmähist tugevamini magnetiseerida. Süütepooli primaarmähisega on jadaühendatud katkesti ja sekundaarmähisega süüteküünal. Katkesti on ühendatud juhtme abil süütelülitiga. Katkesti kontaktide vahel sädeluse vähendamiseks ja voolu järsema muutumise saamiseks on süsteemis kondensaator. Magnetitega hooratta liikumisel lõikuvad magnetvälja jõujooned süütepooli mähisega ja indutseerivad neis elektromotoorjõu. Kahe mähisega süütepoolis tekib vastastikuse induktsiooni nähtus. Kui vool läbib primaarmähist, tekib selle ümber magnetväli, mille jõujooned haaravad ka sekundaarmähise keerde
Ehituslikult koosneb tambilattidest, küljeplaatidest, ülestõstetavatest käiguteedest ja gaasikuumutist. Töö juhtimine töötsüklis toimub kas laoturi juhtpaneelist või laoturi külgedel asuvatest juhtpultidest. 58. Laoturi silumisplaadi gaasikuumuti ülesanne, ehitus, töö juhtimine töötsüklis. On automaatselt toimiv ribatüüpi propaangaasi kuumuti. Juhitakse elektroonilise temperatuuri ja leegijälgimissüsteemi abil. Süüteküünal töötab ka leegijälgijana. Elektroonikasüsteem jälgib gaasikuumuti tööd temperatuuri ja leegijälgimissüsteemi kaudu. Kui teatud sekundite möödumisel peale kuumuti sisselülitamist põleti leek puudub, siis annab süsteem veateate, mis sulgeb gaasi. Kui silumisplaat on piisavalt kuum, siis lülitub kuumuti temperatuuri anduritelt saadud signaali mõjul välja. 59. Ettevalmistustööd enne laotamise alustamist.
kontakte või kutsub esile väljundtransistori läbilöögi; 4.5) kontrollitakse oommeetriga või pinge ja voolu üheaegse mõõtmisega; 4.6) reostaadi või lambiga piiratakse voolu suurust; 4.7) mõõtmisel ei pea rootorit välja võtma; 4.8) mõõdetav takistus võrdub pinge ja voolu jagatisega; 4.9) takistuse väärtust kontrolli käsiraamatust (G250 = 3,7 oomi). 64. Süüteküünal ja tehnilised näitarvud Isolaator 30 kV 1000 ° C 80 bar (8 Mpa) Isepuhastumistemperatuur 500...900 ° C Süüteküünal omab sädesüütega mootori tööle otsustavat tähtsust kuna peab oma funktsiooni täitma ka ekstreemtingimustes. Nõuded küünlale: Isolaator peab: a) ära hoidma läbilöögi ka 30 kV kõrgepinge korral;
mootori töötsükliks. Sõltuvalt sellest, kui mitu kol- vikäiku kulub töötsükli toimumiseks, liigitatakse mootorid nelja- ja kahetaktilisteks. N Neljataktilise mootori t ö ö t s ü k l i t kujutab joon. 4. Küttesegu valmistatakse väljaspool silindrit eri- seadises -- karburaatoris. Küttesegu silindrisse juh- timiseks ja heitgaaside väi j aj ühtimiseks on silindrikaanes vastavad avad, mida vajalikul momendil suletakse klappi- dega. Samuti on silindrikaanes süüteküünal, mille elekt- roodide vahel tekitatava sädemega süüdatakse põlemis- kambrisse kokkusurutud segu. Töötsükkel algab sisselasketaktiga, mille vältel on mootori võimsus. Silindri täitumist kütteseguga hinna- kolb liigub ü. s. seisust a. s. seisu ja imeb karburaatorist takse täiteteguriga, mis on tegelikult silindrisse voo - läbi avatud sisselaskeklapi silindrisse küttesegu. Sisselas- lava ja teoreetiliselt sinna mahtuva küttesegu koguste
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
