10. Suusakade määrimine uisustiili tarbeks. II. Suusasõidu tehnikaga seonduv. 1. Murdmaasuusatamise sõidustiilid (kaks põhilist) 2. Mis on suusasõidul edasiviivaks teguriks? 3. Klassikalise suusasõidutehnika sõiduviisid (kolm põhilist) 4. Kepi teravikud on suunatud suunaga..... kuhu? 5. Pöörded paigal (kolm erinevat varianti) 6. Tõusuviisid (vähemalt kaks põhilist+ alavariandid) 7. Laskumisasendid (vähemalt kaks põhilist) 8. Pöörded liikumisel ja laskumisel ( vähemalt kaks põhilist) 9. Pidurdusviisid (vähemalt kaks põhilist) 10. Hädapidurdus? 11. Viisakus suusarajal. III Päevakajalist 1. Millised maailmamastaapides suusaspordi tippsündmused Eestis ilmestasid
Murdmaasuusatamise teoreetilise testtöö temaatika 1) Murdmaasuusatamise varustuse valik 2) Murdmaasuusatamise varustuse hoolduse põhimõtteid 3) Murdmaasuusatamise õpetamiseks vajalikud kohad – õppeväljakud, õppenõlvakud, rajad 4) Suusa - ja lumetunnnet arendavad tegevused 5) Paigalpöörded , nende sooritamine 6) Tõusuviisid ja nende sooritamine 7) Laskumisasendid ja nende sooritamine 8) Pidurdusviisid ja nende sooritamine 9) Astepööre – ja uisusammpööre ning nende sooritamine 10. Sahkpööre ja selle sooritamine 11. Kukkumine ja selle sooritamine 12. Vahelduvatõukeline kahesammuline sõiduviis ( klassika) 13. Paaristõukeline sammuta ja ühesammuline sõiduviis (klassika) 14. Uisusammsõiduviisid 15.Ilmastikuolude arvestamine suusatamisel 16.Ohutus ja turvalisus suusatamisel 17
Reied jäävad kerega ühele sirgele, käed all-kõrval. Pidurdusel kanditakse suusa siseküljed, põlvi ei tohi kokku suruda ja keharaskus liigub kandadele. Poolsahkpidur. Põikilaskumisasendis tuleb keharaskus kanda mäepoolsele suusale, orupoolne suusk viia sahkasendisse ja seejärel kantida. Suusaninad on kohakuti. Mida järsem pidurdus, seda enam kallutatakse ette, lähendades mäepoolset kätt sahas oleva jala labale. 8. Erinevad tõusuviisid (vähemalt 3) Trepptõus, käärtõus, poolkäärtõus 9. Laskumisasendid: kõrgasend, põhiasend, madalasend. Kirjelda! Laskumisel kõrgasendis on üks jalg teisest poole jalalaba pikkuse võrra eespool ja keharaskus jaotub ühtlaselt mõlema jala täistallale. Tagapool asetseva jala reis, kere ja pea moodustavad ühise sirge. Käed on all või all-ees-kõrval, kepiteravikud suunatud taha või taha-alla.
Paaristõukeline ühesammuline suusatamisviis Paaristõukelist ühesammulist sõiduviisi kasutatakse heade libisemistingimuste puhul laugetel laskumistel, kui suuskade liugekiirus ja suusa pidamistingimused võimaldavad veel resulatiivselt suusaga tõugata. Eesmärgiks on optimaalne kiirus. Tsükkel koosneb vabalibisemisest, tõukepaindest suusatõukest, vabalibisemisest ja sellele järgnevast paariskepitõukest. Tõusuviisid Liugesamm tõusuviis kasutatakse, kui suusa liugepikkus ja eessamm ei võimalda lummelöödid kepiteravikus nii palju eemalduda, et kepitõuget saaks lõpetada suusatõuke ajal, mistõttu kepitõuge lõpetatakse järgneva sammu alguses. Tsüklis on kaks vahelduvat liugesammu Jooksusamm tõusuviis- kasutatakse, kui suusa liugelennu pikkus ei ületa 0,3 m ja eessamm on 0,7-0,75m, mis ei võimalda lumme löödud kepi teravikust niipalju eemalduda, et
SISUKORD..........................................................................................2 SISSEJUHATUS...................................................................................3 1 SUUSATAMINE..............................................................................4 1.1 Klassikaline sõidustiil.................................................................4 1.2 Uisu- ehk vabastiil.....................................................................4 1.3 Tõusuviisid.............................................................................4 1.4 Laskumisasendid......................................................................5 1.5 Pöörded.................................................................................6 1.6 Pidurdused..............................................................................6 1.7 Varustus.................................................................................7
Nõlvapoolsed kandid maas. Enne pööret sahk -> sahkpööre -> nõlvapoolse jala kõrvale toomine (lk27) 5) Paralleelpööre – nagu triivpidurdus, aga pöörde lõpus ei peatuda täielikult. Pöörde jaoks tõstetakse suusakandasid pöördest teisele poole kiire liigutusega. Suuski hoitakse koguaeg paralleelselt. (lk33) 6) Poolsahkparalleelpööre – „põikilaskumisasend“ -> pöördeväline suusk poolsahkasendisse ->pöördesisene suusk tuuakse pöördevälise kõrvale Tõusuviisid: 1) Treppsamm – külg ees nõlva suhgtes; nõlvapoolsed kandid lumes, keharaskus nendel; korraga liiguvad sama käsi-jalg 2) Käärsamm – suusad käärselt (V-kujuliselt) astumine; käte-jalgade ristkoordinatsioon; kere ettekalle; käärasend seda laiem, mida järsem mägi. Käärjooks sama pm aga kiirem tempo. 3) Poolkäärsamm – üks jalg astub otse, teine käärselt; käte-jalgade ristkoordinatsioon 4) Paaristõukeline kahesammuline uisusammsõiduviis „tõusul“ – vt hiljem
- Sama, keharaskuse ülekandmisega ühelt suusalt teisele - Sama, kiirust järk-järgult suurendades - Harjutused tasasel kõval lumepinnal aeglaselt libisedes - Sama, keharaskust suusalt suusale üle kandes, - Pidurdused laskumistel, mooduseid ja kiirust varieerides - Pöörded laskumistel, mooduseid ja kiirust varieerides. 6.2. Suusatamisviisid jaotuvad järgmistesse gruppidesse: paigalpöörded, tõusuviisid, laskumised, sõiduviisid (klassikalised- ja uisuviisid), pidurdused ja pöörded liikumisel. Erinevad spetsialistid on tehnikaviiside keerukust ja õpetamist mõistnud mõnevõrra erinevalt. Lisaks mõjutab järjestuse kujunemist ka tegelikud olud: ilm, lumi, jälgede seisund, maastiku iseloom. Lugedes olud tinglikult püsivaks võib suusatehnika õpetamise järjestus olla järgmine: Paigalpöörded: aste-, tõste- ja hüppepöörded. Need on rakendusliku tähtsuse kõrval ka
annaabi.ee 
