n m c d Arvuta 5 5 -10 10 1 -8 -7 9 -10 7 8 7 -8 -2 -6 2 -6 -2 0 -7 -2 0 -1 9 0 -10 1 4 -2 Max Rida Veerg Min Rida 8 2 2 -10 5 Arvuta Kontrolltöö. Massiivid Kõikides arvutustes kasutatavate ning tulemusteks tulevate tabelite (maatriksite) ning ridade ja veergude jaok Genereerida maatriksi elemendid juhuslike suurustena vahemikus [C,D] massiivi ja kirjutada need töölehele a genmas a(), n, m, c, d ja mas_lehele a(), n, m, alg, kus Sub genmas(a(), n, m, c, d) Dim i, j Randomize For i = 1 To n For j = 1 To m a(i, j) = Int((d - c) * Rnd + c) Next j Next i End Sub Sub mas_lehele(a(), n, m, koht) Dim i, j For i = 1 To n For j = 1 To m koht.Cells(i, j) = a(i, j) Next j Next i End Sub C ja D lugeda töölehelt.
3. Reaalarvu absoluutväärtuseks nimetatakse mittenegatiivset reaalarvu, mis rahuldab tingimusi |x| = x,kui x0 ja |x| = -x,kui x< 0. 4. Reaalarvude hulk koosneb kõikidest ratsionaal- ja irratsionaalarvudest. 5. 6. Samasuseks nimetatakse matemaatikas tõest arvvõrdust sisaldavat võrdust, mis osutub tõeseks muutuja kõigi lubatud väärtuste korral. 7. Võrrand on võrdus, mis sisaldab ühte või mitut muutujat, mida vaadeldakse tundmatute suurustena. 8. Determinant on lineaaralgebras funktsioon, mis seab igale ruutmaatriksile vastavusse skalaari, ning on üks olulisemaid matemaatilisi konstruktsioone lineaarvõrrandsüsteemi uurimisel. 9. Juurvõrrand on võrrand, milles muutuja esineb juuritavas. 10. Kui punktid A(x1; y1) ja B(x2;y2) on lõigu otspunktid, siis selle lõigu keskpunkti C(xc;yc) koordinaadid on 11. Vektor on lõik, millel on suund, siht ja pikkus. 12
Ülemine tähis tuleb asetada umbes 5 cm allapoole vedeliku ülemisest nivoost. Fikseerinud tähised, mõõtke joonlauaga nendevaheline kaugus l. 4) Võtke pintsettidega kuulike ja laske ta vedelikku selle pinna lähedal silindri keskkohas. Jälgides kuulikese liikumist, mõõtke aeg t, mis tal kulus vahemaa l läbimiseks. 5) Katset korrake 3...5 erineva kuulikesega. Tulemused kandke tabelisse 6) Arvutage otseselt mõõdetud suurustena, leidke tema ruutkeskmine viga . 7) Arvutage valemiga (9) Reynoldsi arv ja tehke järeldus kstse tingimuste kohta. Vedeliku sisehõõrdeteguri määramine L=0,459 ± 0,005m 0 =1,26*103 kg/m3 =7,8*103 kg/m3 D=36,2 ± 0,2 mm Leian sisehõõrdeteguri: 2 ( - 0 )g r2 = 36,2 9 r R= = 18,1 10 -3 m v1 + 2,4 2 R
allapoole vedeliku ülemisest nivoost. Fikseerinud tähised, mõõtke joonlauaga nendevaheline kaugus l. 4. Võtke pintsettidega kuulike ja laske ta vedelikku selle pinna lähedal silindri keskkohas. Jälgides kuulikese liikumist, mõõtke aeg t, mis tal kulus vahemaa l läbimiseks. 5. Katset korrake 3...5 erineva kuulikesega. Tulemused kandke tabelisse . 6. Arvutage keskmine sisehõõrdeteguri väärtus. Käsitledes väärtusi otseselt mõõdetud suurustena, leidke tema A-tüüpi määramatus. 7. Arvutage valemiga (9) Reynoldsi arv ja tehke järeldu katse tingimuste kohta.. l = ..... ± .....cm d = ..... ± .....mm = ..... ±..... Vedeliku sisehõõrdeteguri määramine. l = ..... ± .....cm 0 = ..... ±..... Katse mg f gen, Hz f n, Hz v, m/s Uc (v), m/s Nr. 1 2 ... =..... ±..... Re = ..........
53 45 -1 -19 -14 59 -38 -73 95 -49 -86 -88 -5 -98 -46 -33 -43 86 33 17 -9 -73 32 -84 52 -82 -10 23 -39 40 62 13 -54 70 67 -42 33 -35 -49 84 97 -34 22 95 45 -37 -57 -65 94 7 -59 -1 -19 -41 -6 -71 -30 -54 9 -19 -33 -60 -82 -67 -61 81 -86 31 65 96 -60 -15 8 93 -92 89 -44 68 -20 -65 78 -26 -12 67 9 38 18 -33 -14 -82 Marika Midro 104030 KAKB11 Minimum Rida Veerg -98 2 5 -61 Negatiivsed arvud 43 -98 92 -44 77 Loo maatriks 29 90 32 -44 -40 -6
pädevuses. 10 Kogu riigivõimu allikaks oli rahvas ideelise suurusena. Rahvas aktiivkodanikkonnana, s. o. oma hääleõiguslike kodanike kogu näol oli riigivõimu otseseks teostajaks. Rahvas valis oma esindajaks sajaliikmelise kestva seadusandliku asutise Riigikogu, kes omakord seadis ametisse Vabariigi Valitsuse kõrgemaks haldusorganiks. Seadusandlusorganitena esinesid võrdsete suurustena aktiivkodanikud ja Riigikogu ning mõlema pädevuseks oli üldaktide toimetamine. Üldaktide all mõeldakse akte, millega abstraktselt ja impersonaalselt korraldatakse õigusliku elu üldjuhtumeid. Sedaviisi Põhiseadus seadis Eesti seadusandluse tsentralistliku legislatiivsüsteemi alusele. Seadusandluse alal aktiivkodanikkond tegutses kord iseseisvalt, kord sõltuvalt. Oma võimuastme poolest aktiivkodanikkond ei erinenud Riigikogust millegagi. Nad olid normatiivselt samal tasemel.
Helisagedusvõimendi sisendtakistus k-des järgmiste signaaliallikate ühendamiseks: · Gramofoni magnethelipea (47k +/- 10%) · Biesoelektriline helipea (470 k) · Tuner, raadiodetektor, magnetofoni pingeväljund (220 k) Tuneri, detektori ja magnetofoni pingeväljundi väljundtakistus ei tohi olla üle 22 k. Järgmise aparaadi sisendtakistus peab olema 10 korda suurem eelmisest aparaadist. Signaaliallikate väljundpinged voltides on vähimate lubatud suurustena järgmised: · Gramofoni magnethelipea, nominaalne 0,005V (0,002V min.) · Biesoelektriline helipea, nominaalne 0,5V (0,2V min.) · Tuner, raadiodetektor, magnetofoni pingeväljund, nominaalne 0,4V (0,2V min.) Mikrofonide ja nende ühendussisendite nõutavad parameetrid on tabelis 6.1 Abo raamatus. Helisagedusvõimendi eelvõimendite väljundtakistus võib olla mitte rohkem kui 1 k ja võimsusvõimendi sisendtakistus peab olema vähemalt 10 k (10 korda suurem). Eelvõimendi
ruumis ja ajas, samuti keha tasakaalu · Biomehaanilised karakteristikud saadakse kas eksperimentaalselt (mõõtmise teel) või arvutatakse eelnevalt määratud suuruste alusel Biomehaaniliste karakteristikute jaotus · Biomehaanilised karakteristikud jaotatakse kahte suurde gruppi: - kinemaatilised karakteristikud - dünaamilised (kineetilised) karakteristikud · Biomehaanilised karakteristikud esinevad nii skalaarsete kui ka vektoriaalsete suurustena Skalaarid ja vektorid · Skalaarid on suurused, mida iseloomustab ainult arvväärtus: - aeg - mass - inertsimoment · Vektorid on suurused, mida iseloomustavad peale arvväärtuse (mooduli) ka siht ja suund sel sihil ruumis: - kiirus - kiirendus - jõud Vektorite liitmine · Vektorite liitmine toimub kahe komponendi korral rööpkülikureegli järgi
6. Kirjelda osmootseid jõude. Mis osmootse potentsiaali tekkemehhanism . Osmootsed jõud sõltuvad osakeste konsentratsioonist. (Nt tärklis, saavad suhkruid, viiakse vett.) + ja - tõmbuvad 7. Mis on osmootne potentsiaal. Energia hulk , mis on vajalik vee eraldamiseks lahusest (alati negatiivne suurus). 8. Mis on turgorpotentsiaal ja kuidas see tekkib. Töö hulk, mis vabaneb rakus surve all oleva vee vabanemisel. 9. Kirjuta veepotensiaali valem kasutades kirjeldavate suurustena osmootset ja turgorpotentsiaali. Φraku=Фt+Ф∏ osmootne alati negatiivne, turgorpotents alati positiivne 10. Kirjelda mõnda osmootse potentsiaali määramise võimalust Plasmolüüs-tsütoplasma tõmbub veekaotuse tõttu kokku(vaadatakse millal rakk hakkab kokku tõmbuma). Krüoskoopia-temperatuuri muudetakse ja vaadatakse millisel temp ei lähe vakuool ei suuremaks ega väiksemaks. Rõhusensor-vaadatakse kuidas rõhk kappillarides muutub. 11
laetud vesiniku ning negatiivselt laetud aatomi vahelise elektrostaatilise tõmbumise tulemusena. 5 Mis on osmootne potentsiaal Osmootne potentsiaal φπ - energia hulk, mis on vajalik vee eraldamiseks lahusest ALATI NEGATIIVNE SUURUS 6 Mis on turgorpotentsiaal ja kuidas see tekkib Turgorpotentsiaal φt - töö hulk, mis vabaneb rakus surve all oleva vee vabanemisel 7 Kirjuta veepotensiaali valem kasutades kirjeldavate suurustena osmootset ja turgorpotentsiaali Raku veepotentsiaal φraku = φt + φπ 8 Kirjelda mõnda osmootse potentsiaali määramise võimalust Plasmolüüs, krüoskoopia; rõhusensor 9 Kirjelda mõnda veepotentsiaali määramise võimalust - rõhupommiga 10 Joonista Höfler-Thoday diagramm 11 Kui suhteline veesisaldus langeb 995lt 955ni, palju langeb sealjuures ligikaudu veepotentsiaal 12 Millised jõud mõjutavad vett mullas
Sõltub osakeste laengust. 6. Kirjelda osmootseid jõude. Mis on osmootse potentsiaali tekkemehhanism? Jõud sõltub osakeste kontsentratsioonist. 7. Mis on osmootne potentsiaal? Osmootne potentsiaal - energia hulk, mis on vajalik vee eraldamiseks lahusest. (ALATI NEGATIIVNE SUURUS) 8. Mis on turgorpotentsiaal ja kuidas see tekkib Turgorpotentsiaal t - töö hulk, mis vabaneb rakus surve all oleva vee vabanemisel 9. Kirjuta veepotensiaali valem, kasutades kirjeldavate suurustena osmootset ja turgorpotentsiaali! raku=t+ ; osmootne alati negatiivne, turgorpotentsiaal alati positiivne 10. Kirjelda mõnda osmootse potentsiaali määramise võimalust Plasmolüüs - tsütoplasma tõmbub veekaotuse tõttu kokku (vaadatakse millal rakk hakkab kokku tõmbuma). Krüoskoopia - temperatuuri muudetakse ja vaadatakse millisel temp ei lähe vakuool ei suuremaks ega väiksemaks. Rõhusensor - vaadatakse kuidas rõhk kapillaarides muutub. 11
1.Lõikamise mõisted Lõikamiseks nim. töödeldava materjali või mingi keha tükeldamist, sellelt mingi osa või kihi eraldamist materjali sisselõike tegemisel. Topoloogiliste tunnuste järgi on lõikamine sidemeid katkestav protsess (topoloogia on matemaatika osa, mis käsitleb geomeetriliste kehade üldisi omadusi). Küberneetiliste tunnuste järgi on lõikamine juhitav protsess 2.Kuidas jaotatakse lõikamise energia või protsesside järgi? 1) mehaaniliseks - lôikamisel rakendatakse mehaanilist energiat, lôikamine toimub mehaanilise deformeerimise tulemusena; 2) termiliseks - lôikamisel kasutatakse soojuslikke protsesse; 3) keemiliseks - lôikamisel kasutatakse keemilisi protsesse. Vôimalik on ka erinevate energialiikide ja keemiliste protsesside kooskasutamine. 3.Kuidas jaguneb mehaaniline lõikamine? 1) lôikamisel kasutatava mehaanilise energia (ala)liigi, 2) tööriista iseloomustavate parameetrite järgi. 3) protsessi kinemaatika järgi. 4.Mehaan...
Psühhoakustiline mudel, MP3, maskeerimisefekt, diferentsiaalne kodeerimine, sigma-delta modulaator. Sample & Hold - kondensaator (analoogmälu) Kui kiiresti peab kondensaatori lülitit avama ja sulgema? Nyquisti kriteerium - kõik info jääb alles, kui avatakse ja sulgetakse vähemalt kaks korda kiiremini kui on signaali maksimaalne sageduses. Ja siis kvanditakse pinget - pannakse kõrvale joonlaud (diskreetne seade), siis nüüd saab selle pinge panna kirja diskreetsete suurustena. Kvantimismüra on siis kirjapandud ja tegeliku väärtse vahe. Signaali ja kvantimismüra võimsuste suhe on SNR = 6 dB/bit dünaamiline diapasoon on süsteemi või seadme puhul mingi parameetri lubatud maksimaalse väärtuse ja selle parameetri minimaalse registreerimist võimaldava väärtuse suhe. Nt inimese kõne diapasoon on 70…7000 Hz. Audiofailide kokkupakkimisel kasutatakse ära inimkõrva puudujääke (Psühhoakustiline mudel) ja eemaldatakse helid, mida inimkõrv nkn ei kuule
liiguks materiaalne osake või jäik keha kui sellele need jõud rakendada. Kinemaatikas uuritakse ainult liikumist, kuid seda puht geomeetrilisest aspektist, jättes täielikult välja jõud, mis selle liikumise põhjustavad. Dünaamikas uuritakse materiaalsete osakeste ja jäikade kehade liikumist neile rakendatud jõudude toimel ning ka seda, kuidas muutub see liikumine kui nii või teisiti muuta jõudusid. Kui staatikas vaadeldi jõudusid konstantsete suurustena, siis dünaamikas on jõud muutuv suurus. Dünaamika tähtsamateks kategooriateks on inerts ja mass. Inertsiks nimetatakse materiaalsete kehade omadust säilitada oma liikumise olek muutumatuna jõudude puudumisel või nende tasakaalu puhul. Võib öelda ka veidi teisiti: Inerts on materiaalsete kehade omadus rakendatud jõudude mõjul kiiremini või aeglasemalt muuta oma liikumise kiirust. Kui näiteks ühesuguste jõudude toimel esimese keha kiiruse muutumine on aeglasem kui teisel,
juhtimis-, haldus- ja tootvat tööd. Erist 2 töö põhiliiki: *kehaline domoneerib lihastalitlus, *vaimne domineerib intellektuaalne tegevus. Lisaks erist veel sensomotoorset tööd kehaline ja vaimne töö kombineeruvad ja mis ei nõua rasket lihastööd, vaid spetsiaalseid oskuseid. Koormus on tööülesannete täitmisel inimese organismile toimuv väline mõjutus, erist kehalisi ja psüühilisi koormusi. Keh koormuse suurus on väljendatav füüsikaliste suurustena Töövõime on organismi suutlikkus koormusele reageerimisel teha tööd. TV mõõdet töö hulga, kvaliteedi, intensiivsuse ja kestuse alusel. TV oleneb inimese geneetilisest ja psühhofüsioloogilistest iseärasustest vanusest, soost, treenitusest ning harjumusest tööd teha. Olulised on mälu omadused - informats vastuv ja analüüsi kiirus ning kvaliteet jne. TV mõjuvad soodsalt otstarbekas töörütm, emotsionaalne huvitatus, aktiivne puhkus ja meelelahutus
Kaubanduskaalu põhiühikuks oli mark e. nael; pikkusmõõtude põhiühikuks - küünar ( ~ 54 cm), mis oli identne Ojamaa küünraga. 1 küünar võrdus 2 jala ja 12 tolliga; 1 süld = 3 - 3,5 küünraga. Kuivainete põhimõõtühikuks oli vakk, mille allühikuks oli külimit. Üks külimit võrdus 6 riia vakaga ning 1 riia vakk omakorda - 54 toobiga. Vedeliku õõnesmõõtude põhiühikuks sai toop, mis jagunes nelja kortlisse. Kesk- ja hilisema aja mõõtühikuid ei kasutatud omaette suurustena, vaid teatavate kaubahulkade või ühikutena. Mõõduühikud Eesti- ja Liivimaa linnades olid erinevad. Hansalinnade otsuse kohaselt omandas mõõt - tünn (heeringatünn) kindla suuruse ja vastas mahult Rostocki tünnile. Sel ajal esines samanimeline mõõduühik - sälitis - nii kaalu- kui õõnesmõõduna. Läänemeremaades oli sälitise algseks kaaluarvestuseks 12 laevanaela. Õõnesmõõduna kasutati vilja ja soolasälitist. Vilja sälitis = 48 riia vakka ja soola sälitis = 12-18 tünni
Ökonomeetriliste mudelite võrrandid koosnevad uuritavatest näitajatest ning neid mõjutavatest teguritest, mida nimetatakse endogeenseteks ja eksogeenseteks muutujateks: endogeensete muutujate, ehk uuritavate näitajate, väärtused määratakse kindlaks antud mudeliga (käitumisvõrrandite ning võrdustega); eksogeensed muutujad on uuritavat näitajat mõjutavad mudelivälised tegurid, mida käsitletakse mudeli seisukohalt etteantud suurustena. 17. Erineva kujuga regressioonimudelid: muutujate suhtes lineaarne, astmefunktsioon, eksponentfunktsioon, logaritmfunktsioon, hüperbool, parabool, logaritmfunktsioon, polünoom. Mudelite võrrandid, joonised, elastsuskoefitsient, lineariseerimine, parameetrite tõlgendused, võrrandite nimetused (poollogaritmiline, log-lin jt), erinevate regressiooni- mudelite võrdlemine. Muutujate suhtes lineaarne mudel
kõikidelemõõtmistele. Sselle saavutamiseks omn mitmeid võimalusi, üldlevinud skeem tugineb otseselt kalibreerimisahelale. 73. Sisend- ja väljundsuurused 74. Mõõtmise modelleerimine Mõõtesuurus Y määratakse funkts. sõltuvuse f abil N sisendsuurusest Xi (i = 1, 2, ..., N) seosega Y = f ( X 1 , X 2 ,..., X i ,..., X N ) . Sisensuurus Xi, millest sõltub väljundsuurus Y, vaadeldakse mõõdetavate suurustena, siis viib see sõltuvuseni f, mida ei saa täpselt kirjeldada. Funkts. f sisalduvad teised mõõtesuurused/parandid/konstandid jt. võivad anda määramatust. Kui f ei modelleeri mõõtetoimingut nõutava täpsusega, tuleb talle lisada täiendavaid sisendsuurusi. Eelmise seose lihtne kuju Y = X 1 - X 2 modelleerib ühe ja sama suuruse 2-e eri mõõtetulemuse omavahelist võrdlust. Kuju Y = X isel. otsemõõtmist, kus väljunsuurus on võrdne sisendsuurusega. 75
(3) Materjali tugevusel võib olla kaks normisuurust - ülemine ja alumine, mida kasutatakse sõltuvalt uuritava probleemi tüübist. (4) Kui materjali omaduse statistilise jaotuse kohta andmed puuduvad, võib normisuuruse asemel kasutada nimisuurust või keskväärtust. (5) Materjalide omaduste väärtused on toodud vastavate konstruktsioonide projekteerimisnormides (EPN 2...7). 6. MÕÕTMED (1) Kõik mõõtmed antakse tavaliselt normatiivsete suurustena, mis reeglina vastavad projekteerija poolt määratud mõõtmetele. (2) Konstruktsioonielementide dimensioneerimisel arvesse võetavad mõõtmete ebatäpsused ja tolerantsid on toodud vastavate konstruktsioonide projekteerimisnormides (EPN 2...7). 7. ARVUTUSMUDELID JA -SKEEMID (1) Arvutuste tegemisel tuleb kasutada kohaseid arvutusmudeleid. Mudelid peavad olema piisavalt korrektsed konstruktsiooni käitumise ja uuritava piirseisundi prognoosimiseks.
an n v + an-1 n-1 v + an- 2 n-2 v + ... + a1 dt v + a0 xv = dt dt dt m m -1 m- 2 d xh + d x h + d xh + ... + dxh + bm m bm-1 m-1 bm- 2 m-2 b1 dt b0 xh + dt dt dt k k -1 k -2 d xR + d xR + d xR + ... + dxR + ck k ck -1 k -1 ck -2 k - 2 c1 dt c0 xR dt dt dt an,... a0, bm,... b0, ck,..... c0 on konstantsed kordajad, mis tulevad arvuliste suurustena sisse kui koostada diferentsiaalvõrrand reaalse süsteemi kohta. Indeksitest n (võrrandi esimene kolmandik) tähistab süsteemi väljundsuurust, m (teine kolmandik) tähistab häiringu mõju ja k tähistab regulaatori toimet. Terve objekti diferentsiaalvõrrandi järk võib osutuda väga kõrgeks, eriti soojuslike objektide korral. Diferentsiaalvõrrandi koostamisel jagatakse üldkuju suureks arvuks osadeks, millest igaüks omab konstantset temperatuuri ja vastavat soojusmahtuvust.
Kaugusi võib sisestada nii arvuliselt kui ka kahe punkti sisestamise teel (leitakse nende vaheline kaugus). Loomulikult, kui ridade või veergude arv võrdub ühega, siis vastavat kaugust pole tarvis ja seda ei küsitagi. Kui aga mõlema kauguse andmine on vajalik, siis saab neid anda ka korraga: ristküliku vastastippudena (alus määrab veergude vahelise kauguse, kõrgus aga ridade vahelise kauguse, kusjuures neid võetakse märkidega suurustena). Polaarmassiivi puhul ilmub käsureale viip Specify center point of array:. Vastus teatab polaarmassiivi keskme, mille ümber pöörlemine toimub. Nüüd küsitakse viibaga Enter the number of items in the array: polaarmassiivi elementide arvu, mis peab olema suurem kui 1. Kolmandana küsitakse viibaga Specify the angle to fill (+=ccw, =cw) <360>: polaar- massiivi nurka (vaikimisi 360O), kusjuures on lubatud anda ka negatiivne nurk. Lõpuks küsi- takse viibaga Rotate arrayed objects
jaotatakseomakorda kolmeks. Järjestustunnus (enamasti psühholoogilise mõõtmise tulemus). Tavaliselt on järjestustunnuse puhul vastusevariandid ette antud, kusjuures need variandid on sisuliselt järjestatavad. Näiteks on loogiliselt järjestatavad inimeste haridustasemed: alg-, põhi-, kesk- ja kõrgharidus. Järjestustunnuseks on ka isiku vanusegrupp, sisuliselt ka näiteks eksamitulemus (mida saame väljendada nii sõnaliste suurustena kui ka arvuliselt). 55 Matemaatika ja statistika 2008/2009 Nominaaltunnus, s.o mittearvuline tunnus, mille vastusevariantide jaoks ei leidu sisulist (täielikku) järjestust. Näiteks ei saa me järjestada inimesi rahvuse järgi, väites et üks rahvus on parem kui teine, samuti ei ole loogilist järjestust inimeste silmade värvil,
Lõtkist. ava ülemine hälve ES 62 , ava alumine hälve EI 0 , võlli tolerants Td 39 , võlli ülemine hälve es 25 , võlli alumine hälve ei 64 , maksimaalne lõtk S max ES ei 62 ( 64) 126 m, minimaalne lõtk S min EI es 0 (25) 25 m, istu tolerants TS TD Td 62 39 101 m. Kui käsitleda tegelikke mõõtmeid juhuslike suurustena, siis normaaljagunemise seaduse alusel võime lugeda tõenäose tolerantsivälja võrdseks hajumisväljaga 6. Kui võtame kõlblike detailide saamise tõenäosust 0,9973, siis tõenäoline lõtku tolerants: TSt TD2 Td2 62 2 39 2 73 m. Etteantud tõenäosusega suurim ja vähim lõtk arvutatakse seostega: t S max S a C p TSt ja t S min S a C p TSt .
Paindlik eelarve põhineb: standardkuludel- tooteühikutele kehtestatakse standardid sisendite hindade ja hulga kohta, mis on selle ühiku valmistamiseks tarvis. Muutuvkulude maht sõltub tegevustasemetest, suurenevad muutuvad kulud proportsionaalselt tegevusmahuga, segakulud, on määratletud konkreetse valemi abil, püsiva iseloomuga kulud kajastuvad paindlikes eelarvetes fikseeritud suurustena, sest sõltumata sellest, kas tegevus toimub või mitte , neid kulusid tuleb üksusel arvestada Kontroll: Perioodi lõpul võrreldakse tegelikke kulusid standarditega ja leitakse erinevused e hälbed Eelarveperioodi möödumisel võrreldakse üksuste tegelikke kulusid mahule vastava eelarvega e nende kuludega, mis oleksid pidanud esinema tegeliku tegevustaseme korral. Seejärel tuuakse välja erinevused
Protsessi sooritusvõimet iseloomustavaid tunnusarve peab olema võimalik usaldusväärselt tõestada. Selleks tuleb eesmärgid väljendada mõõdetaval kujul, rahalises väljenduses, kogustes, suhtarvudena, ajana või eri suurustest tuletatud suurustena. Protsesside arendamist võib mõõta näiteks järgmiste näitajate abil: • kliendi rahulolu – teenindustase, reklamatsioonid • kasulikkus ja tulusus – investeeringu tootlikkus, kasum/kahjum jms
annaabi.ee 
