Valimised: miks neid vaja on, valimiste tunnused, mis mõjutavad valija käitumist, valimissüsteemid (+ Eesti). Tagada võimu regulaarne ja seaduspärane vahetamine. ● Kodanike nõudmiste vahendamine ● Rahva usalduse indikaator ● Kodanike harimine Mõjutavad, Peretraditsioonid,masssimeedia,klassikuuluvus, isiklikkogemus, ● Majoritaarne valimissüsteem- Ühemandaadilised valimisringkonnad, võidab vaid üks, selge ja lihtne , eelised suurparteidel Nt: USA, Suurbritannia ● Proportsionaalne valimissüsteem- Mitmemandaadilised ringkonnad, mandaadid jagunevad võrdeliselt häältega, Valimiskünnis, Võrdne, keeruline ja erakondade suur mõju. Nt Läti, Rootsi, Eesti Ülevaade Eestis (sh. maakonnad ja halduskeskused). ● Proportsionaalne valimissüsteem ● Mitmemandaadilised ringkonnad Riigikogu-12 ringkonda Europarlament- 1 ringkond KOV ● 5% valimiskünnis
- valituks osutub kandidaat, kes kogub kõige rohkem hääli st saab enamuse - lihthäälte enamuse põhimõte: absoluutne häälteenamuse põhimõte: ringkonnas jagatava mandaadi saab see, valituks osutumiseks on vaja saada kes sai teistest rohkem hääli on vaja saada vähemalt 50%+1 häält EELISED PUUDUSED lihtsus eelised on juhtivatel suurparteidel; väiksemad erakonnad saavad vähe hääli valituks osutumiseks on vaja paljud hääled lähevad kaotsi ja valitud oluliselt rohkem hääli kui parlament ei peegelda valijaskonna proportsionaalse süsteemi puhultegelikke eelistusi proportsionaalne: - saadikukohad jagatakse parteide vahel proportsionaalselt neile antud häälte arvuga
- kodaniku ei tohi mõjutada valimised on ühetaolised ehk võrdsed - võrdsed tingimused valimisplatvormi tutvustamiseks - kõigil vaid üks hääl ning need on võrdsed Valimissüsteemid Majoritarne ehk enamusvalimiste valimissüsteem Ühemandaadilised valmisringkonnad - ringkonnas 4-6 parteide esindajaid 1 kes saab kõige rohkem hääli ringkonna kandidaatidest, pääseb parlamenti Presidendi valimise puhul absoluutne enamus ehk 50+ Eelis suurparteidel, väiksemad erakonnad ei pruugi parlamenti saada Kaotsiläinud hääled Proportsionaalne valimissüsteem jagab saadikukohad parteide vahel võrdselt neile antud häältega st partei kogus 7 % häältest, siis 7 kohta 100-kohalises parlamendis mitmemandaadilised valmisringkonnad kandidaadid seatakse üles valmisnimekirjas, toimub häälte edasikandmine hääled ei lähe kaduma, parteidel võrdsed sansid Valimiskäitumist mõjutab:
-Valimiskomisjoni töö reguleerimine -Kandidaatide taustakontroll -Dokumentatsiooni ettevalmistamine -Rahastamine -Tulemuste kindlakstegemine Valijate käitumise mõjutaja -Klassikuuluvus -Massimeedia mõju -Peretraditsioonid -Isiklik kogemus -Valimiskampaania Majoritaarne valimissüsteem -Suurbritannia, USA -Ühemandaadilised valimisringkonnad -Võidab vaid üks -Lihthäälteenamus *Presidendivalimistel absoluutne häälteenamus -Plussid- selgus ja lihtsus -Miinused-eelised suurparteidel, häälte kaotsiminek Proportsionaalne valimissüsteem -Eesti, Läti, Rootsi -Mitmemandaadilised valdkonnad -Mandaadid jagunevad võrdselt häältega -Kandidaadid erakondade nimekirjas *Avatud nimekiri *Suletud nimekiri -Plussid-võrdsus -Miinused-keeruline, erakondade suur mõju Eesti valimissüsteem -Proportsionaalne -Mitmemandaadilised ringkonnad *Riigikogu-12 ringkonda *Europarlament-1 ringkond *KOV -5% valimiskünnis -Mandaatide jaotus vastavalt valijate arvule
Proportsioonalses saadakse mandaate võrdeliselt nende saadud häälte arvuga, majoritaarses osutub valitusks enim hääli saanu. P kandidaadid seatakse üles üksiku hääle meetodi puhul vastavalt oma eelistusele, M parlamendi valimiste puhul kehtib absoluutne häälteenamus. P hääletatakse kinniste või avatud nimekirjade kaupa, M presidentivalimiste puhul rakendatakse otse valimist. Proportsionaalses on vähekaotsiläinud hääli, M on palju kaotsiläinud hääli. P pole suurparteidel eelist ja on keeruline, M on lihtne ja eelistab suurparteisid. Hübriidne on selline, kus on enamus ja võrdelised ühendatud. 13. Too välja avatud ja suletud nimekirjade peamised põhimõtted. – Avatud nimekiri: Kandidaadi nimekirja sees otsustab rahvas, valides konkreetse kandidaadi poolt, nimekiri järjestatakse kandidaadi saadud häälte arvu järgi. Suletud nimekiri: Hääli saab anda kõigile vastavas nimekirjas estitatud kandidaadile, kuid
pidamine, valimiskomisjoni töö reguleerimine, kandidaatide taustakontroll, dokumentatsiooni ettevalmistamine, rahastamine, tulemuste kindlakstegemine valimisaktiivsus näitab kui aktiivselt osaleb rahvas valimisprotsessis. hääletajad : kõik x100% valimissüsteemid: · majoritaarne (SBR,USA) ühemandaadilised valimisringkonnad, võidab vaid üks, lihthäälteenamus(presidendil 50%+1). + selgus & lihtsus - eelised suurparteidel, häälte kadu · proportsionaalne (Eesti, Läti, Leedu) mitmemandaadilised valimisringkonnad, kandidaadid jagunevad võrdselt häältega, kandidaadid erakondade nimekirjas(avatud ja suletud nimekirjad) +võrdsus -keeruline, erakondade suur mõju eesti näide · mitmemandaadilised ringkonnad, riigikogus(12), europarlamendis(1) ja KOVis niipalju kui on KOVe. 5% valimiskünnis. Mandaate vastavalt valijate arvule
Majoritaarsete parlamendivalimiste puhul kehtib tavaliselt lihthäälteenamuse põhimõte. Majoritaarsete presidendivalimiste puhul rakendatakse absoluutse häälteenamuse nõuet. Majoritaarse süsteemi peamine pluss on selle selgus ja lihtsus. Igaühel on arusaadav, kes ja kuidas parlamenti pääseb. Teisalt pole see süsteem vaba ka puudustest. Näiteks annab see eeliseid juhtivatele suurparteidele ning diskrimineerib väiksemaid. Suurparteidel on parlamendis rohkem kohti, kui neile valijaskonna üldise toetuse põhjal peaks kuuluma. Teiseks probleemiks lihthäälteenamuse puhul on kaotsiläinud hääled. Niisiis ei peegelda lihthäälteenamuse printsiibil valitud parlament päris täpselt valijaskonna eelistusi. Proportsionaalne valimissüsteem on laialt levinud. Seda peetakse õiglasemaks, kuid kahjuks on proportsionaalne süsteem seetõttu ka keerukam kui enamusvalimiste oma. Proportsionaalne süsteem
st. et saadiku koha võidab see, kes saab lihtsalt rohkem hääli kui teised kandidaadid. Majoritaarsete presidendivalimiste puhul rakendatakse absoluutse häälteenamuse nõuet. Majoritaarse süsteemi peamine pluss on selle selgus ja lihtsus. Igaühele on arusaadav, kes ja kuidas parlamenti pääseb. Teisalt pole see süsteem vaba ka puudustest. Näiteks annab see eeliseid juhtivatale suurparteidele ningdiskrimineerib väiksemaid. Suurparteidel on parlamendis rohkem kohti, kui neile valijaskonna üldise toetuse põhjal peaks kuuluma. Teiseks probleemiks lihthäälteenamuse puhul on kaotsiläinud hääled. Niisiis ei peegelda lihthäälteenamuse printsiibil valitud parlament päris täpselt valijaskonna eelistusi. Proportsionaalne valimissüsteem on laialt levinud. Seda peetakse õiglasemaks, kuid kahjuks on proportsionaalne süsteem seetõttu ka keerukam kui enamusvalimiste oma.
Suur osa häältest läheb kaotsi Lihthäälteenamuse põhimõte: Ringkonnas jagatava mandaadi saab see, kes sai teistest rohkem hääli Absoluutse häælteenamuse põhimõte: Valituks osutumiseks on vaja saada væhemalt 50+1 häältest. Majoritaarse süsteemi eelised : lihtsus ja inimestele arusaadavus. valituks osutumiseks on vaja saada oluliselt rohkem hääli kui proportsionaalse süsteemi puhul. Majoritaarse süsteemi puudused : Eelised on juhtivatel suurparteidel, väiksemad erakonnad saavad vähe kohti Paljud hääled lähevad kaotsi ja valitud parlament ei peegelda täpselt valijaskonna tegelikke eeliseid. Majoritaarne valimissüsteem on nt: Suurbritannias USA-s Kanadas Prantsusmaal PROPORTSIONAALNE VALIMISSÜSTEEM Saadikukohad jagatakse parteide vahel proportsionaalselt. Avatud nimekirjad Pärast häälte lugemist reastatakse kandidaatid ümber ning suurema toetuse saanud kandidaat
● Kodanikuõiguste tagamine ja eraomandi kaitse riigi eest 16. Millised on kaks peamist valimissüsteemi, millised on kummagi plussid ja miinused? Millised on valimiste funktsioonid? Eesti valimissüsteemile omased tunnused? Majoritaarne valimissüsteem – lihtne ja selge süsteem (igast ringkonnast pääseb parlamenti enim hääli saanud saadik); teine, kolmas jne koht ei saa midagi ning eelised on juhtivatel suurparteidel; valijate hääled, mis on saanud teine, kolmas jne koht lähevad kaotsi ja nende huve ei esinda keegi ehk parlament ei peegelda päris täpselt valijaskonna eelistusi. Proportsionaalne valimissüsteem- raskem aru saada,ringkondi on vähem, igast ringkonnast saab mitu kandidaati parlamenti, avatud(vastavalt toetusele) ja suletud(vastavalt partei tahtele) nimekirjad. Valimiste funktsioonid: ● Võimu regulaarne ja seaduslik vahetumine
· kehtib lihthäälteenamuse põhimõte, võitmiseks kulub ka ühest enamhäälest · kasutatakse ka absoluutset häälteenamust - presidendivalimised, Prantsusmaa parlamendivalimised · tuleb koguda 50%+1 häältest · kui ei, siis korraldatakse uus hääletusvoor enim hääli kogunud kandidaatide vahel, tavaliselt piisab võiduks lihthäälteenamusest Plussid · selgus ja lihtsus Miinused · eelised on suurparteidel, väiksematel parteidel on raske parlamenti pääseda · paljude valijate hääled lähevad kaotsi ja nende huvid parlamendis esindamata, valitud parlament ei peegelda adekvaatselt valijate eelistusi 2. Proportsionaalne e. võrdeline valimissüsteem Proportsionaalne süsteem, mille puhul iga partei saab parlamendis kohti proportsionaalselt kogu riigi ulatuses kogutud häälte arvule. Parlamenti võivad pääseda ka väikeparteid. Näiteks Eesti.
lihthäälteenamuse põhimõtet (st võidab enim hääli saanud kandidaat), presidendivalmistel aga absoluutse häälteenamuse nõuet, st võitjaks osutud kandidaat, kes sai 50 % + 1 häältest. Kui keegi nii palju hääli ei kogu, saavad edasi suurema toetuse kogunud isikud ja selles voorus piisab võiduks lihthäälteenamusest. Plusspooleks on selgus ja lihtsus kõigile on arusaadav, kes ja kuidas võitjaks tuleb. Teisalt on sellel süsteemil ka puudusi, nt on eelised suurparteidel, lisaks tekivad ka nn. kaotsiläinud hääled kui ühes ringkonnas kandideerivad roheline, liberaal ja sotsiaaldemokraat ning liberaal saab 40 % häältest, roheline 25% ja sots 35%, siis 60% häältest jääb esindamata. Proportsionaalne saadikukohad jagatakse parteide vahel võrdeliselt neile antud häältega. Mitmemandaadilised valimisringkonnad (erandkordades on kogu riik vaid üks valimisringkond, nt Eesti europarlamendi valimistel). Riigikogu valimised viiakse läbi 12 piirkonnas
Õ: lk 60.68 lug Lk 63 ja 68 olevaile küsimustele PEAMISED VALIMISSÜSTEEMID Lk 69-73 lug Koosta võrdlev tabel 3 peamise valimisüssteemi tunnuste kohta: Majoritaarne enamvalimiste süsteem, kõige vanem Moodustatakse ühenandaadilised valimisringkonnad Presidente valitakse absoluutenamuse printsiibi järgi, pääseb üks saadik, president valitakse absoluutenamuse printsiibi järgi + selge lihtne, -eelise juhtivatel suurparteidel, parlament ei peegelda valijaskonna eelistusi SB Kanada; USA Prantsusmaa proportsionaalne jagab saadikukohad parteide vahel võrdeliselt antud häältega, mitmemandalilised valimisi r.k, kandidaadid seatakse üles erakonna valimisnimekirjas, avataud ja suletud nimekirjad + parteid võrdsemad sansid saada eristatud parlamendis; - häältelugemise keerukus ja erakondade suur mõju tulemusteke Soome, Rootsi, Eesti, Holland, Taani, Itaalia
Kokkupuude parteiga Majanduslikud tingimused Arvamused vaidlusküsimustes Poliitilised tingimused Majoritaarne e enamusvalimiste e isikuvalimiste süsteem: · Ühemandaadilised valimisringkonnad · Parlamendi saadikuks saab kõige enam hääli kogunud kandidaat (ühes ringkonnas kandideerib 4-6 inimest) + selge ja lihtne. Igaühele arusaadav, kes ja kuidas parlamenti pääseb - eelised on suurparteidel, diskrimineerib väiksemaid (suurtel on parlamendis rohkem kohti kui väikestel; sunnib väiksemaid ühinema) - hääled lähevad kaotsi (mitte-võitnud kandidaatide hääli ei kanta kellelegi üle ega võeta arvesse) - parlament ei peegelda päris täpselt valijaskonna eelistusi Nt Inglismaa, Uus-Meremaa, India, USA, Kanada Proportsionaalne valimissüsteem: · Parlamendi saadikukohad jagatakse parteide vahel võrdeliselt neile antud häältega ( partei
Kokkupuude parteiga Majanduslikud tingimused Arvamused vaidlusküsimustes Poliitilised tingimused Majoritaarne e enamusvalimiste e isikuvalimiste süsteem: Ühemandaadilised valimisringkonnad Parlamendi saadikuks saab kõige enam hääli kogunud kandidaat (ühes ringkonnas kandideerib 4-6 inimest) selge ja lihtne. Igaühele arusaadav, kes ja kuidas parlamenti pääseb eelised on suurparteidel, diskrimineerib väiksemaid (suurtel on parlamendis rohkem kohti kui väikestel; sunnib väiksemaid ühinema) hääled lähevad kaotsi (mitte-võitnud kandidaatide hääli ei kanta kellelegi üle ega võeta arvesse) parlament ei peegelda päris täpselt valijaskonna eelistusi Nt Inglismaa, Uus-Meremaa, India, USA, Kanada Proportsionaalne valimissüsteem: Parlamendi saadikukohad jagatakse parteide vahel võrdeliselt neile antud häältega ( partei
Ühemandaadilised valimisringkonnad igast ringkonnast pääseb parlamenti üks saadik. Iga parteid esindab üks kandidaat. a) lihthäälteenamuse põhimõte ringkonnas jagatava mandaadi saab see, kes sai teistest rohkem hääli. b) Absoluutse häälteenamuse põhimõte: valituks osutumiseks on vaja saada vähemalt 50% +1 häältest. Eelised: Lihtne, inimestele arusaadav; valituks osutumiseks on vaja saada oluliselt rohkem hääli. Puudused: Võimule on kergem pääseda suurparteidel ning paljud hääled lähevad kaotsi ja parlament ei peegelda valijaskonna tegelikke eelistusi. USA, Suurbritannia, Kanada, Prantsusmaa 2. Proportsionaalne süsteem Saadikukohad jagatakse parteide vahel proportsionaalselt ehk võrdeliselt neile antud häälte arvuga. Mitmemandaadilised valimisringkonnad ühest ringkonnast saab parlamenti mitu saadikut. (Eesti) Kandidaadid seatakse üles erakonna valimisnimekirjas. Avatud nimekirjad: Pärast häälte lugemist reastatakse kandidaadid ümber.
ja seal piisab võiduks lihthäälteenamusest. Kahe valimisvooru korraldamine on kulukas ja töömahukas, seetõttu rakendataksegi absoluutenamuse süsteemi peamiselt presidendivalimistel. Majoritaarse süsteemi peamine pluss on selle selgus ja lihtsus. Igaühele on arusaadav, kes ja kuidas parlamenti pääseb. Teisalt pole see süsteem vaba ka puudustest. Näiteks annab see eeliseid juhtivatele suurparteidele ning diskrimineerib väiksemaid. Suurparteidel on parlamendis rohkem kohti, kui neile valijaskonna üldise toetuse põhjal peaks kuuluma. Väiksemad erakonnad, keda võib toetada koguni kuni kümnendik valijaist, saavad majoritaarses süsteemis väga vähe kohti. Teiseks probleemiks lihthäälteenamuse puhul on kaotsiläinud hääled. Kujutlegem, et Suurbritannias osutub ühest ringkonnast valituks konservatiivide partei kandidaat. Nende valijate hääled, kes eelistasid teiste erakondade kandidaate, lähevad aga „raisku”, neid ei
peab saama kindlasti üle 50% häältest. Kui seda ei juhtu korraldadatse valimiste teine voor. Ja teises voorus võidab see, kes saab rohkem hääli (lihthäälteenamus). Kuna valimised on kallid, siis kasutatakse teist vooru harilikult presidendivalimistele, nt prantsusmaal. Majoritaarse süsteemi plussiks on selle lihtsus ja selgus. Igaühele on selge kes ja kuidas parlamenti pääseb. Puuduseks on aga see, et annab eelised juhtivatele suurparteidel ning diskrimineerib väiksemaid. Teiseks probleemiks on lihthäälteenamuse puhul kaotsi läinud hääled. Enamus hääli läheb kaduma ja neid ei arvestata enam kuskil ja seega ei peegelda see süsteem täpselt valijaskonna eelistusi. 2. Proportsionaalne valimissüsteem (võrdeline valimissüsteem). Seda peetakse õiglasemaks. Kuid kahjuks on see süsteem ka üsna keerukas. Proportsionaalne
annaabi.ee 
