Eirates konstitutsioonilisi norme ja ägedas konfliktis saadikutekojaga reformis ta sõjaväe ning asus ühendama Saksamaad ülalt "vere ja rauaga". 1864 võttis Preisimaa liidus Austriaga Taanilt Schleswigi ning Holsteini ja purustas 1866 Austria-Preisi sõjas Austria. Bismarck sai 1867 asutatud Põhja-Saksa Liidu kantsleriks. 1870 provotseeris ta Preisi-Prantsuse sõja. 18. jaanuaril 1871, kui loodi Saksa Keisririik, nimetati Bismarck riigikantsleriks. Riigipäeval tugines ta junkrute ja suurkodanluse blokile, 18721878 võitles Kulturkampfi raames Saksamaa lõuna- ja lääneosa opositsiooni vastu, paljastas Prantsusmaa revansitaotlusi ning püüdis Prantsusmaa ja Venemaa lähenemist vältida Kolmekeisriliidu (1873) ning Edasikindlustamislepingu (1887) abil. Ta juhtis Kolmikliidu moodustamist ning toetas Saksamaa 18841885 alanud koloniaalekspansiooni. Töölispoliitika nurjumine ja välispoliitikaalased lahkhelid keisriga põhjustasid 1890 Bismarcki errusaatmise. Saksamaa ühendamine
Kõige pühamal hetkel, kui paavst valmistus talle krooni pähe panema, haaras ta selle paavsti käest ja pani ise endale pähe, märkimaks asjaolu, et ta ei ole krooni kellegi käest saanud. Seejärel pani ta ise krooni pähe ka enda kõrval põlvitavale abikaasale Josephinele. Napoleoni sõjad Prantsusmaa sõjad Euroopa riikide koalitsioonidega Napoleoni I konsulaadi ja keisririigi ajal. Sõdu põhjustas Prantsusmaa ja Suurbritannia võitlus ülemvõimu pärast Euroopas ja prantsuse suurkodanluse huve toetav Napoleoni vallutuspoliitika. Pärast Napoleoni võimuletulekut purustasid Prantsuse väed võitluses II koalitsiooni ( Suurbritannia, Venemaa, Austria, Napoli kuningriik jt.) vastu Marengo lahingus 14.juuli 1800 Austria armee. Tagajärjeks oli koalitsiooni lagunemine ning Luneville'i ja Amiens'i rahulepingu sõlmimine. 1805 organiseeris Suurbritannia III Prantsusmaa-vastase koalitsiooni (Suurbritannia, Venemaa, Austria , Rootsi )
X 1797 Prantsusmaale soodsa Campoformio rahu. Algatas Egiptuse-sõjakäigu (1798-99) ning juhtis seda; 1799 naasis omavoliliselt ilma armeeta Pariisi tegi seal kaheksateistkümnenda brümääri riigipöörde (9.-10. XI 1799), rajas Konsulaadi ning sai esimeseks konsuliks. Konsulina piiras süvenevat anarhiat,tegi lõpu kodusõjale ning kehtestas tugeva keskvõimuga sõjalis- bürokraatliku diktatuuri; säilisid ainult need Suure Prantsuse revolutsiooni saavutused, mis olid suurkodanluse huvidega kooskõlas. Omavalitsuslikud departemangud asendati keskvõimust sõltuvate prefektuuridega. Sellega kaasnes demokraatia piiramine. 1801 sõlmis Napoleon Paavst Pius VII-ga konkordaadi, tunnustades sellega kat. usu primaati. Hiljem tühistas ta paavsti ilmaliku võimu, reguleeris sedustega riigi ja kiriku vahekordi ning asutas Prantsuse rahvusliku kiriku. Napoleoni diktaatorliku võimu aitasid tugevdada Prantsuse
laagrisse linnast lõunas. (Klemens Wenzel Nepomuk Lothar von) 10) Metternich(1773- 1859)-kogu Euroopa välisminister kelle nime mõjukuse tõttu hakati Viini kongressi järgset poliitilist korraldust Euroopas nim. Metternichi süsteemiks. 11) Louis Philippe- Juulirevolutsioonia ajal pärast Charles X-i pagemist Inglismaale Ajutise Valitsuse poolt välja kuulutatud prantslaste kuningas.Louis Philippe pidas oma valitsemisajal silmas suurkodanluse ja pankurite huve.Ta valitsemisaega nim. juulimonarhiaks. 1) revolutsiooni algus Generaalstaatides ilmnesid juba alguses saadikutevahelised vastuolud.III seisuse esindajad nõudsid uut hääletamiskorda. Ühiskonnas kasvas rahulolematus ning rahva poliitiline aktiivsus.Pariisis rahvas relvastus ning hakkas looma kodanikukaitset -rahvuskaarti.14.juulil 1789 aastal vallutati bastille kindlus Pariisis.See sündmus tähistabki revolutsiooni algust.Bastille
tänapäeva viiul) Puupuhkpillid - pommer, dulcian, krummhorn, rankett, plokkflööt Vaskpuhkpillid – trompet, tromboon kus, kes ja millal: esimene ooperietendus - Esimene ooper “Daphne” kirjutati tellimusena 1597. a. Firenzes, muusika autor Jacopo Peri (1561-1633), tekst- Ottavio Rinuccini. kes oli: metseen; humanistid; impressario - metseen - teaduse, kunsti ja kirjanduse hedonistlik toetamine rikaste üksikisikute, kuningakodade, aristokraatia ning hiljem suurkodanluse poolt. Termin tuleneb Rooma keisri Augustuse sõbra Gaius Cilnius Maecenase (8 saj. e. Kr.) nimest, kes asutas kirjandusringi, kuhu kuulusid muuhulgas Vergilius, Horatius ning Propertius. impressario - Seoses teatri kui uue kultuurikeskuse tekkimisega tekkisid ka uued ametid – impressaario ( teatri tegevuse organiseerija, muusikatrupi majanduslik ja muusikute administraator), solistid, orkester. Kui tekkis rohkem teatrimaju, muutus ooper kättesaadavaks ka lihtrahvale
6 II Majandus ja energia tootmine Tootmistaseme ja majandusharude poolest kuulub LAV arenenud tööstusmaade hulka, aga rahvuslik rikkus on jaotunud ebaühtlaselt: valdav osa on valge vähemuse, maailma ühe jõukama kodanluse käsutuses, muude rahvastikurühmade elatustase on arenenud maade keskmisest madalam. Minevikus võimutses Inglise kapital, pärast II maailmasõda on tugevnenud kohaliku suurkodanluse ja seda toetava monopolistliku riikliku sektori seisund. Sõltuvus välis-, eelkõige Inglise ja USA kapitalist, püsib. USA omab osa auto-, naftatöötlemis- ja elektroonikatööstusest. Tänu USA kapitali toetusele on ka LAVi majanduskasv viimase kümne aasta jooksul olnud märgatav. LAV on saavutanud makromajandusliku stabiilsuse taseme, mida pole riigis palju aastaid enam nähtud. Sellised eelised loovad võimalused reaalseks sotsiaalteenuste kasvuks ja
11 V Majandus ja energia tootmine Tootmistaseme ja majandusharude poolest kuulub LAV arenenud tööstusmaade hulka, aga rahvuslik rikkus on jaotunud ebaühtlaselt: valdav osa on valge vähemuse, maailma ühe jõukama kodanluse käsutuses, muude rahvastikurühmade elatustase on arenenud maade keskmisest madalam. Minevikus võimutses Inglise kapital, pärast II maailmasõda on tugevnenud kohaliku suurkodanluse ja seda toetava monopolistliku riikliku sektori seisund. Sõltuvus välis-, eelkõige Inglise ja USA kapitalist, püsib. USA omab osa auto-, naftatöötlemis- ja elektroonikatööstusest. Tänu USA kapitali toetusele on ka LAVi majanduskasv viimase kümne aasta jooksul olnud märgatav. LAV on saavutanud makromajandusliku stabiilsuse taseme, mida pole riigis palju aastaid enam nähtud. Sellised eelised loovad võimalused reaalseks sotsiaalteenuste kasvuks ja kulude
(Johannesburgi ülikool) V Majandus ja energia tootmine Tootmistaseme ja majandusharude poolest kuulub LAV arenenud tööstusmaade hulka, aga rahvuslik rikkus on jaotunud ebaühtlaselt. Valdav osa on valge vähemuse, maailma ühe jõukama kodanluse käsutuses, muude rahvastikurühmade elatustase on arenenud maade keskmisest madalam. Minevikus võimutses Inglise kapital, pärast II maailmasõda on tugevnenud kohaliku suurkodanluse ja seda toetava monopolistliku riikliku sektori seisund. Sõltuvus välis-, eelkõige Inglise ja USA kapitalist, püsib. USA omab osa auto-, naftatöötlemis- ja elektroonikatööstusest. Tänu USA kapitali toetusele on ka LAVi majanduskasv viimase kümne aasta jooksul olnud märgatav. LAV on saavutanud makromajandusliku stabiilsuse taseme, mida pole riigis palju aastaid enam nähtud. Sellised eelised loovad võimalused reaalseks sotsiaalteenuste kasvuks ja kulude ja
Lisaks sellele elab umbes 20 mln. itaalia päritoluga inimest välismaal (enamjaolt USAs, Argentiinas, Prantsusmaal, Saksamaal). Rahvatihedus Itaalias on 194,5 inimest/km². Ligi 13% rahvastikust on koondunud nelja suuremasse linna (Rooma, Milano, Napoli, Torino). 85% Itaalia elanikest on Rooma katoliku usku, 1% on protestandid, 14% on mitteusklikke ja ateiste. Ajalugu Juunis 1914 oli Itaalias barrikaadivõitlus. I maailmasõtta astus Itaalia ekspansionistlikku suurkodanluse survel 23.05.1915 Atandi poolel. Caporetto lahingus okt. 1917 said Itaalia väed austerlastelt hävitavalt lüüa., aga liitlaste võit tagasi riigi territooriumi suurenemise. Saint-Germaini rahu 10.09.1919 ja Rapallo lepingu 12.11.1920 alusel liideti itaaliaga Lõuna-Tirool, Gorizia, Istria ja Trieste. Pürast esimest maailmasõda: 1918-1919 osalesid nad ka Nõukogude Venemaa vastases interventsioonis ning saatsid anastuslikel eesmärkidel vägesid Albaaniasse ja Türgisse
Lausa hoogne areng toimus aga väliskaubanduses. Sisseveole andis tõuke ühiskonna kõrgkihtide kasvav luksus ja manufaktuuride toorainevajadused. Väljaveos oli kõige minevam kaup luksus- ja moeesemed, mida tarbisid Euroopa ja Ameerika aristokraadid. Kaubandussuhetele lisasid uut hoogu koloniaalvallutused Aasias, Aafrikas ja Ameerikas. Tööstuse ja kaubanduse arengu sotsiaalseks tulemuseks oli kodanluse kujunemine ja tema jõukuse kasv. Suurkodanluse seas olid manufaktuuriomanikud, pankurid, kaupmehed ja reederid. Väikekodanluse hulka kuulusid poodnikud ja käsitöömeistrid. Seisuslik kord Prantsuse ühiskond jagunes rangelt seisusteks. Privileeritud seisused oli vaimulikud ja aadel, nendesse mittekuuluvad inimesed moodustasid nn. kolmanda seisuse, kes oma töö ja maksudega pidi ülal pidama kaht privilegeeritud seisust. Esimene privilegeeritud seisus, vaimulikkond, moodustas umbes 0,5% elanikkonnast
Euroopa uute piiride kindlaksmääramisel lähtuti mitmest põhimõttest: seaduslikkuse ehk legitiimsuse põhimõte, tasakaalu- ja julgeolekupõhimõte. Metternichi süsteemi eesmärgiks oli seisuliku korra ja valitsevate dünastiate võimu säilitamine ning vabadusliikumise lämmatamine. Saksa Liit moodustati sellepärast, et seaduslikkuse põhimõtte järgimine osutus võimatuks. Juulimonarhiaks nimetatakse Louis Philippe valitsemisaega, kuna ta pidas oma valitsemisajal silmas suurkodanluse ja pankurite huve. 20. Rahvuslik ja liberaalne vabadusliikumine Saksamaal valitseva tagurluse vastu astusid avalikult välja üliõpilased, kelle loosungiks oli "Au, vabadus, isamaa". 1818. aastal loodi Jenas Ülesaksamaaline Üliõpilasliit, mille tunnusvärvideks said must-punane-kuldne, mis hiljem valiti Saksamaa rahvusvärvideks. 1830. aastate algul elavnes Saksamaal taas võitlus valitsevate poliitiliste olude vastu, mille
-1814.a. ning 1815.aastal keiser. Sõjaliste teenete eest edutati teda brigaadikindralist ülemjuhatajani. 1799.a. korraldas ta riigipöörde ja sai esimeseks kolmest Prantsusmaad juhtima hakanud konsulist. Konsulina piiras ta süvenenud anarhiat, tegi lõpu kodusõjale ning kehtestas tugeva keskvõimuga sõjalis-bürokraatliku 12 diktatuuri, säilitades vaid need Suure Prantsuse revolutsiooni saavutused, mis vastasid suurkodanluse huvidele. Napoleoni diktaatorlikku võimu aitasid tugevdada Prantsusmaa sõjalised võidud. 1804.a. kuulutati Napoleon pärandatava võimuga keisriks. Tema algatusel loodud seadusandlus "Tsiviilkoodeks" oli eeskujuks teistele riikidele. Napoleon soosis teaduste ja kunsti arendamist. Geniaalse väejuhina rakendas ta oskuslikult revolutsiooniliste sõdade ajal sõjaväe varustamiseks kasutusele võetud uuendusi (magasinisüsteemi asendamine rekvireerimisega võimaldas sõjaväe
kohta: 1. valida Riigiduuma laiendatud valimisõiguse alusel ja anda sellele seadusandlikud õigused 2. anda rahvale demokraatlikud vabadused (isiku,- sõna,- trüki,- ühingute ja koosolekutevabadus) Sellega sai liberaalne kodanlus oma eesmärgi- pääseda seadusandliku võimu juurde ja sel teel reformida parlamendi kaudu Venemaa ühiskond Tekkisid kodanlikud parteid, millest tähtsamad olid: 1. Suurkodanluse ja uusaadli partei nimega 17.Oktoobri Liit, kes soovis säilitada tugevat keisrivõimu ja mõisnike maaomandit 2. Keskkodanluse ja intelligentsi partei ehk Konstitutsioonilised Demokraadid (kadetid). Nemad taotlesid mõõdukaid reforme- mõisnike maaomandi piiramist ja vastustasid bolsevike proletariaadi diktatuuriideed. 3. Marurahvuslased ehk Mustasajalased ja monarhistid.
leidvad muusikavormid (tarbemuusika): marsid ja tantsumuusika. Kõik levimuusika žanrid on läbi teinud su ured m uudatused. E i saa võrrelda 150 aasta van ust S traussi valssi tänapäevase diskohitiga, kuigi mõlemad kuuluvad tantsumuusika valdkonda . Üsna vana on ka ajaviitemuusika. See hõlmab salongi –, restorani-, ja puhkpilli- muusikat ning populaarset klassikalist muusikat. Salongimuusika sai oma nime ja olemuse 18 sajandil prantsuse suurkodanluse salongidest, kus seltskondlikku vestlusse põimiti muusikalist meelelahutust. Mida jõukam majahärra, seda kuulsamad virtuoosid esinesid tema salongides. 19 sajandil levis niisugune seltskonnaelu vorm teistessegi maadesse ja laiematesse jõukama kodanluse kihtidesse. Palgatud kunstniku asemel esines siis tavaliselt majaproua või tütar, enamasti kergemate klaveripaladega, vahel lauluga klaveri saatel. Seoses sellega tekkis eriline, eelistatavalt sentimentaalne
1) Ülemkoda (The House of Lords), kuhu kuulusid kõrgaadlid (suguvõsade peamehed) ja piiskopid. Seal oli automaatne mandaat, ei toimunud valimisi. 2) Alamkoda (The House of Commons), kuhu kuulusid alamaadlid ja linnade juhtiv kodanlus (uusajal suurkodanlus). Esindajaid valiti. 17.saj võitluse põhjused: kuningad proovisid kehtestada absoluutse monarhia Inglismaal, ei soovinud jagada oma võimu parlamendiga. Majanduslik tõus oli kasvatanud alamaadli ja suurkodanluse iseteadvust ja parlamendi alamkoja kaalu parlamendi alamkoda kaitses oma positsioone kuninga võimutaotluste vastu. Arengufaasid: 1) Stuart-dünastia esimene periood (1603-1648) Soti dünastia (Mary Stuart'i järglased). 1603 sõlmitakse Inglismaa ja Sotimaa personaalunioon. James I ja Charles I: nad pooldasid absolutismi ja anglikaani kirikut (& vajasid lisaraha), neil tekkis konflikt parlamendi alamkojaga: 1628 Petition of Rights kinnitas
REGULAARAIAD AUSTRIAS JA SAKSAMAAL AUSTRIASSE jõudsid itaalia renessansi mõjud kõige varem. Väga silmapaistvaks kompleksiks kujunes Hellbrunn (Salzburgi lähedal). Ka Austria lossid olid rajatud kirikutegelaste poolt. Hellbrunni rajas piiskop M. Sitticus aastail 1613-1619. Belvedere lossiaed. Baroksete residentside ehitamise ajastul koostati Viinis kolossaalse Schönbrunni lossi projekt. SAKSA REGULAARAIA kodanlik ilme renessansiperioodil tuleb esile linnade suurkodanluse ja patriitsisuguvõsade aedades. Hästi tuntud olid Lõuna-Saksamaa linnade aiad: Augsburg, Nürnberg, Frankfurt, Ulm jt. Augsburgis paiknesid saksa renessansile tähtsad pankurisuguvõsa suured aiad, kus ühinesid kasu ja lõbu, kesksel kohal oli ka botaanikahuvi. Ka Nürnbergis oli palju uhkeid patriitsi- ja kodanlasteaedu, sh rikka Christoph Pelleri 16. saj lõpul ehitatud aed (vt Aiakunst läbi aegade I, lk 98...103). Koostanud: Kadi Karro Viimati täiendatud 09.02
Lk. 105 ...Caterina di Medici palvelas ja mis kaks sajandit hiljem sundisid seda piinatud ja virildatud kunsti lõplikult hinge heitma Dubarry buduaaris. -- Viide prantsuse aristokraatliku kunsti hääbumisele, mis algas XVI sajandi teisel poolel Caterina di Medici 2 9 7 regendiks oleku ajal ning jõudis lõpule XVIII sajandil. Madam Dubarry (1743-- 1793) -- Louis XV favoriit. Mirabeau, Honoré Gabriel Riquetti (1749--1791) -- Prantsuse kodanliku revolutsiooni algperioodi poliitikategelane, suurkodanluse huvide esindaja. Vitruvius, Marcus (I s. e. m. a.) -- rooma arhitekt, teose «Arhitektuurist» autor. Vignola -- õieti Giacomo Barozzi da Vignola (1507-- 1573) -- silmapaistev itaalia arhitekt, tegutses kuningas Francois I valitsemise ajal mõnda aega Prantsusmaal. 501 Partenon -- jumalanna Pallas Atena tempel Ateenas, ehitatud a. 447--438 e. m. a. Cenalis, Robert (surn. 1570) -- prantsuse piiskop ning ajaloolane. Ta tähtsaim teos on «Gallia ajalugu» (1557). ... Efesose Diana templiga..
annaabi.ee 
