Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"suuris" - 16 õppematerjali

Kuidas hinnata Isa Gorioti isaarmastust
1
docx

Kuidas hinnata Isa Gorioti isaarmastust?

panus maailma. Rikkus kadus, aeg tuli. Mida kõrgemale kolis ta Vaqueris, seda rohkem oli tal aega, et mõtiskleda armastuse üle, elu üle, tütarde üle. Muidugi pidi ta neid armastama ­ vanemainstinkt, mis soovib võsukestele parimat. Ta oli arvanud, et raha on armastus, ta ei mõistnud, et seal taga võib olla midagi enamat. Kui ta lõpuks leidis, oli selleks liiga hilja. Või kas oli? Enda jaoks lahendas ta küsimuse ära ­ ta suri rahus, sest ta suuris andestada ja võib- olla ka sügavamat armastuse definitsiooni tunnetada. Kuid mis ta andis edasi oma tütardele ­ kas nemad kunagi oskavad armastada? Oli ta olnud eeskujuks? Tõenäoliselt ei mõista Anastasie ja Delphine kunagi armastust tõeliselt, sest neid on kasvatatud rahaga, mitte tunnetega. Nende isa ei suutnud neid armastada alguses ning hilisem raha kallamine tütarde eludesse ainult süvendas viimaste materiaalset ning hedonistlikku elukäsitlust.

Kirjandus → Kirjandus
69 allalaadimist
Maailm muutub
1
docx

Maailm muutub

nagu maks, neerud, süda, kopsud, ühest kehast teise, kuid biotehnoloogid püüavad leida võimalusi, kuidas saaks siirdada ka kehaosi. 2015. aastal välja tulnud ulmefilmis ,,Hardcore Henry'' oli biotehnoloogid äratanud ellu peategelase Henry surmast ning tal puudulikud jäsemed, südame ja silmad asendanud tehislike kehaosadega. Mehe automatiseeritud metallist kehaosad olid ühendatud kesknärvisüsteemiga ning andsid talle ebainimliku tugevuse, millega ta suuris peatada tehisintellektide maailmavallutuse katse. Järelikult tulevikus võime anda inimestele uue võimaluse elus ning parema võimaluse igapäevaelus hakkama saada kasutades tehiskehaosi. Võib olla see on järgmine suur tehnoloogia arengu hüpe. Esimese aurumasina leiutamisega on James Watt pannud aluse tehnoloogia pidevale arengule. Inimesed on välja mõelnud mitmeid masinaid elu mugavdamiseks, samas tuleb olla ettevaatlik ja arvestada ökosüsteemiga

Ühiskond → Ühiskond
21 allalaadimist
Armastusluule
30
pptx

Armastusluule

● Hiljem õppis ta Cornelia Niclaseni tütarlaste eraalgkoolis. ● Pärast õpingute lõpetamist läbis ta lasteaednike kursused ja töötas Risti mõisas lastepreilina ja lühikest aega ka paberikaupade poes müüjana. ● Aastal 1902 abiellus Carl Eduard Friedrich Hackeriga. ● 1913. aastal kohtus ta Artur Adsoniga. Kevad Nüüd jälle tulevad need valged ööd, Siis kuldseis juuksis lehitsemas tuuled kus und ei saa ei taevas, maa, ei meri, ja suuris silmis salaline sära, ei inimestelaste kihav veri, maailm täis valgeid unenägusid. kus ihad hinges hõõguvad kui söed. Ja puna-punasemaks paisumas mu huuled Need valged ööd, kui hõbevalged keed: - kõik lõhnad õite siidilises süles ei suuda keegi suudelda neilt ära siis sala värisedes ärkavad üles, neid lugemata valmind suudlusi. ja vana muinaslaulu laulvad veed. Under 2002: 7 On siiski kurb

Kirjandus → Kirjandus
2 allalaadimist
Ülevaade eesti keele uurimisest
6
doc

Ülevaade eesti keele uurimisest

otstarbekus ja lühidus. ,,Keele kaunima kõlavuse poole," ,,Keeleuuenduse kurv tuleb lõpmattuseni tõmmata." Sõnavara rikastamine: laenamine, eriti soome keelest ja murretest, sõnamoodustus ja tehistüved. (näiteks sõnad aurik, päevakord, tuletissõna kattuma, tehissõna relv, selmet, kolp, julm soome keelest, haldama soome keelest, tehissõna veenma, sarm prantsuse keelest). Grammatika: soovitas i-mitmust (suuris, raamatuile), lühikest mitmuse partitiivi (sõpru, õunu); -nd. Uuendused: lühike superlatiiv (suurim), ma-inf. Käänded (-maks, -maga, -mani), -tet (-tatud asemel). Oskar Loorits: -nuks, -nuvad. 1936. aastal ilmus Johannes Aaviku ,,Eesti õigekeelsuse õpik ja grammatika". Keelekorraldussuund: Johannes Voldemar Veski. 1918. aastal ilmus esimene õigekeelsussõnaraamat ,,Eesti keele õigekirjutuse sõnaraamat",

Eesti keel → Eesti keel
38 allalaadimist
EESTI KIRJAKEEL 20 sajand - … Kirjakeele ühtlustumine
34
pptx

EESTI KIRJAKEEL 20.sajand - … Kirjakeele ühtlustumine

Juba 19. saj lõpul olid keelemehed teadlikult soome keelest sõnu laenanud, see süvenes 20. saj alguses tänu Aaviku sihiteadlikkusele (pakkus välja üle 800 meie häälikusüsteemile sobiva soome laensõna) Nii mõnigi sõna võeti kasutusele hoopis hiljem: süüme `südametunnistus`, meede `abinõu`, tarnima ´millegagi varustama`jne Keeleuuendus grammatikas Aavik uuendas ja täiendas vormisüsteemi: lühemad ja parema kõlaga vormid o i-mitmuse vormid de-mitmuse asemel (suuris metsis, raamatuis), o lühike sisseütlev –sse asemel (jõkke, tallu, sohu, öhe), o kõige-ülivõrde asemel lühike (parim, suurim, sügavaim), o elustas viisiütleva (suuri silmi, avasui), o ühesõnalised tingiv ja kaudne kõneviis täismineviku kahesõnalise asemel (oleksime võinud - võinuksime, olevat olnud – olnuvat), o maks-vorm (abistamaks sugulasi). Kõik uuendused ei tulnud kasutusele

Kirjandus → Kirjandus
12 allalaadimist
Eesti ajalugu- muinasaeg
4
doc

Eesti ajalugu- muinasaeg.

Põhiline väeüksus oli maakonnast moodustatud malev, mis koosnes nii ratsa- kui ka jalameestest. Suhted soomlase ja karjalastega olid head. Lõuna pool elavata naabritega tuli ette ka tülisid. Eestlaste ja latgalite vahel puhkes Henriku Liivimaa kroonima järgi sageli tülisid ja relvakonflikte. Tugevad vastased olid leedulased. 12.saj katsetasid Rootsi ja Taani Eestit alistada ja rahvast ristida. Eestlased muutusid ise aktiivsemaks sõja-ja rüüsteretkede sooritamisel. 1170.a suuris Taani võita Eestlasi 2 päeva kestnud lahingus. 12. saj polnud enam venelastelt nii suurt ohtu, eestlased aga olid saj teisel poolel ise aktiivsemad ja korraldasid sõjakäigu Pihkva vastu. Mingi aja pärast korraldasid venelased tasuretke. 1191/92 aasta talvel vallutati Rartu ja suvel Otepää linnus. Muinasajalõpp oli eestlase jaoks tähelepanuväärne tõusuaeg, rahvaarv kasvas ja asustus tihenes.

Ajalugu → Ajalugu
34 allalaadimist
Muusika Eestis 19 sajandil-Rahvuslik ärkamisaeg
4
pdf

Muusika Eestis 19.sajandil. Rahvuslik ärkamisaeg.

seostusiiha enam rahvuslike aadetega. Sajandi keskel elavneska siimfoonilise muusiLa viljelemine.Tallinnas seostub Rahvuslikustirkamisest ning eestlastekultuurilise enesereadvuse kasvusrannavad see taas paljuski Kriigeri nimega, kes suuris panna duse pikaaegselesiimfoonia- tunnistusr Opetatud Eesti Selts(asutatudThrtus 1838), Johann voldemar Jannseni kontsertide korraldamisetraditsioonile. 1850. aastailesitati k6ik Beerhovenisiim- toimetatud regulaarselt ilmuv eestikeelne ajaleht perno postimees (lgil7),

Muusika → Muusika
38 allalaadimist
Napoleon Bonaparte
21
doc

Napoleon Bonaparte

taga olevate jäätunud tiikide ja osad neist kukkusid sisse ja hukkusid. Prantslaste kaotuseks oli 1300 meest ja 7000 haavatut. Liitlased kaotasid 16 000 meest ja 11 500 meest võeti neilt vangi. Bonapartel vedas, et Kutuzov ei juhatanud tervet liitlaste väge, muidu poleks talle see võit nii kergelt tulnud. Kutuzov oli Napoleonile vääriline vastane, kuid Napoleon oli alati osavam ja teadis, mida teha, et võit tuleks. Austerlitzi lahingus tõestas Napoleon oma sõjageniaalsus palju. Ta suuris nina pidi vedada austria kindraleid ja tänu sellele see võit ka tuli. Napoleon arvestas kõigega, mis võib juhtuda ja teadis kuhu vaenlase väed välja jõuavavad. Tänu Napoleoni tarkusele kaotasid ka prantslased vähem mehi sõjas. Lahingu otseseks tagajärjeks oli Austria ­ Prantsuse rahuleping ja venelased pidid taanduma Poolasse. Venemaa, kes oli oma liitlased kaotanud pärast Saksa-Rooma riigi armee purustamis, sõlmis Prantsusmaaga Tilsiti rahulepingu. Keiser Napoleon I-st

Ajalugu → Ajalugu
114 allalaadimist
Romaani stiilist Flandria kunstini
23
doc

Romaani stiilist Flandria kunstini

· Ümarkaared 2. Veneetsias Püha Markuse kirik · 5 kupliga tsentraalehitis Põhja-Euroopa · Lundi kirik Rootsis · Viborgi ja Ribe kirik Taanis · Norras puust kirik Borgundi Profaanarhitektuur: 1. Linnused · Eelduseks võimsad kaitsetornid ja ­müürid · Veekogude ja nõlvade lähedus · Suuris Süürias Crac des Chevalier 2. Donjon ehk Bergfried · Ümmargune või neljakandiline London Tower 11 saj lõpp, Windsor Visby kaitsemüürid 12 saj Romaani kujutav ja tarbekunst Ottode kunst: Püha Keisririik Gero rist: · Puuskultuur ristilöödud Kristusest · Krutsifits ümarskulptuur Hildesheimi toomkiriku pronksuksed · Kujutavad stseene Piiblist

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
22 allalaadimist
Eesti keele vaheeksami kordamine
14
doc

Eesti keele vaheeksami kordamine

Hiljem said tüvisõnad olulisemaks. Nt täht, millel saba-sabaga täht-sabatäht-komeet. Kõige parem oli uusi tüvesid hankida teistest keeltest. Ta ei kartnud liigset võõrkeele mõju eesti keelele. Kuna ta oskas hästi soome keelt ja tundis selle keeleteadust, laenas ta põhiliselt just sealt. Tehissõnade loomiseks oli tal kolm meetodit: kombineerimismeetod, muundusmeetod, koondusmeetod. Grammatika mimekesistamine-lühike i-mitmus (huvitavaile raamatuile, suuris metsis); vokaallõpuline mitmuse osastav (sõpru, õunu, lehti, loomi,linde); sse- sisseütleva kõrval hakkas levima lühem nn geminaatillatiiv (majja,ojja,kivvi); lühike ülivõrre (kauneim, suurim); oleva käände vorm (sepana,lapsena); viisiütleva käände levik (avalisui, lehvivi lokkivi); maks vorm; tingiv ja kaudne kõneviis. Õigekeelsus ja keelekasutus-1936-,,Eesti õigekeelsusõpik ja grammatika".

Eesti keel → Eesti keel
71 allalaadimist
Eesti keele vormiõpetus
16
docx

Eesti keele vormiõpetus

· ains illast sse-lõpuline nõrgaastmeline võii de-lõpuline tugevaastmeline (hoolesse e hoolde, niinesse e niinde, poolesse e poolde, suuresse e suurde) · de-mitmus nõrgaastmelisest kons.tüvelisest te-tunnusega (huultesse, kiirtesse, nooltesse, saartele, säärtel) · mitm part lõputa (kiiri, hääli, seeni, tuuli, voori) · i-mitmus on normikohane (huulil, nooril, peenilt, saarile, seenilt, suuris) · leem: leeme: leent: leemesse e leende: leente: leemi: leentesse e leemisse PÕHITÜÜP UUS · uue, uut, uuesse e uude, uute, uusi, uutesse e uusisse · sõnad, milles pikale vokaalainesele järgneb laadivahelduslik s, välja arvatud sõna paas. (hiis, kuus, köis, niis, põis, reis, täis, viis, voos, õis) · rs: rr vaheldusega sõnad, nagu vars · s: n vaheldusega sõnad, nagu küüs VORMISTIKUST: · ains part on tugevaastmeline kons

Eesti keel → Eesti keel
177 allalaadimist
Hiir rätsepaks
57
doc

Hiir rätsepaks

suure laia kuuse all. Oi, kuis tagakäpal valus -- sääl ju haavlilaeng on tal. Sipelgapesa Kas sa käisid suvel vaikses männikus? Kas sääl nägid mitmekordset maja, milles keerulisi käike üle saja, tuhat tuba peidab sisemus? Nägid, kuis sääl elu kees ja kihas? Kuidas hommikuti uksed löödi lahti? Algas töö, ei keegi saanud mahti, käis kui hiigelvabrik, imeväärne tehas. Tuhat töölist sammub välistööle -- maja suurendada, uuendada tarvis. Teised ümber maja suuris parvis -- kodukaitsjad -- seovad mõõgad vööle. Kolmandail on oma eriala: jahimaadel liigub kütijõuke, toovad saagiks putukaid ja tõuke, kõlbab metsast koju tuua iga pala. Neljandad on karjatalitajad; puude okstel nende kari käib, lehmiks rohelised lehetäid: aiakahjurid ja lehtpuu-hävitajad. Majas ringi kõnnib kuninganna, lõbumatkal käib vaid üks kord aastas, muidu kodutalitusi vaatab, töölistele juhatusi annab. Nõnda kihab suvel vaikses männikus

Kirjandus → Kirjandus
36 allalaadimist
Hispaania kirjandus
24
doc

Hispaania kirjandus

Aeglane proosa, väga detailirikas. Põgus kirikukriitilisus, teatud määral satiiriline hoiak. Tema loomingus on kaks tähtsamat teost ,,Nuestro padre San Daniel" (1921) ja ,,El obispo leproso" Ramon Gomez de la Serna- Pigem on ühendatud 98ndate aastate põlvkonnaga. Tema jagab juba sürrealismi asju. ,,Gregerias"- tema enda välja mõeldud sõna. Sama põhimõte, mis on luules, on nüüd ka tema proosas. Väga tugevasti Euroopa modernismi mõju all. 29.11.10 Jose Echegaray- insener, aga suuris kirjutada hulga teoseid. Peamiselt näitekirjanik. Sai Nobeli preemia (mõlemad Hispaania Nobeli preemia saajad on olnud näitekirjanikud) Ibseni eeskuju. Jacinto Benavente (1866-1954), õppis õigust, menukas näitekirjanik (enam kui 150 näidendit) Nobeli kirjanduspreemia. Peamiselt komöödiaid, olustikulis-satiirilised näidendid, peamiselt proosas. Loomulik keelekasutus ja teatav psühholoogiline kallak. Peamised teosed on ,,Los intereses creados" ja ,,La escuela de las princesas" 98

Keeled → Hispaania keel
116 allalaadimist
Mõtteterad
60
docx

Mõtteterad

EDU, ÕNN, NAERATUS, RAHA Ilu on jõud, naeratus tema mõõk. C. Reade Maailm on nagu peegel: põrnitse seda ja see põrnitseb vastu naerata ja see naeratab samuti. H. L. Samuel Vahel tuleb inimesi naerutada, et nad oma poomiskavatsuse ära unustaksid. G. B. Shau Iga minutiga, mis oled pahane, kaotad kuuskümmend sekundit õnnest. R. W. Emerson Astusin sesse meeletusse maailma, et naerda end vähemalt vabaks. A.Alliksaar On kerge naerda enda üle tühiseis asjus, kui ennast imetletakse suuris. Siit ka inglaste suurepärane huumor. A. Maurois Inimesed, kes ei oska olla vaimukad, püüavad olla siirad ja armastavad. G. Eliot Kui armastus pöörab maailma, siis huumor on pöörlemistelg. Tundmatu Inimene on ainus loom, kes naerab ja nutab, sest ta on võimeline tundma, kuidas asjad on ja kuidas nad peaksid olema. W. Hazlitt Meil on ju küll elurõõmusid, miks siis veel õppida rõõmus olema? K.J. Peterson Surm on lustidest suurim - seepärast hoitakse seda kõige lõpuks.

Kirjandus → Kirjandus
31 allalaadimist
Läti ajalugu
94
doc

Läti ajalugu

Said iseseisvuse tagasi, mida ei jätkunud kauaks. 1261 talvel ordu kogus uue retke metsikud tapmised kättemaksuks.Tapeti maha täiskasvanud elanikkond. Kuralaste vastupanu lõppenud. Muistne vabadusvõitlus lõpuks. Semgalite vastupanu kõige kauem. Ennekõike semgalidega rahuleping Albertil, sõjategevus sai alguse semgalite eneste seas konfliktid. Nende seas oluline valitseja Vesthard- Viesturs, kes üritas kõiki semgalite alasid endale vallutada. Läänepoolsetel aladel suuris kehtestada Tervete linnus, ida poolses osas sai keskuseks Mezotne, soovimatus alluda tollele sõlmisid uue kokkuleppe Albertiga. Sõjategevus algas 1219. Vesthardiga leping, et võivad tervelt tagasipöörduda. Ülejäänud semgalid allusid nüüd talle. Albert polnud rahul. 1229 talvel leidis aset piiskop Albert sõjapealikute ümberpiiramine MeŽotne. Hõivasid selle, kaitsjad langesid. Idapoolsed semgalite alad võtsid vastu uuesti ristimise. Tarvete oli Vesthardi käes

Ajalugu → Ajalugu
21 allalaadimist
Nimetu
64
rtf

Nimetu

mõjutama. 1525 SO riik laguneb, see ilmalikustatakse, tekib Preisi hertsogiriik, esiotsast Albrecht von Hochenzoller. Ka siin tekivad jutud sekulariseerimisest. 1526 tõstetakse Plettenberg Saksa riigivürsti seisusesse. Peagi saab ta Liivi Ordu alad endale lääniks. Suudab konflikte vältida, kuid ise uuendusi ette ei võta. Reformatsiooni küsimus Plettenberg oli veendunud katoliiklane. Plettenbergi järglased pole veendunud katoliiklased( nt oli ka luterlasi). Plettenberg suuris ennast kehtestada Venemaa suhtes ja suutis nende agressiooni peatada. Toimub laostumine ja moraali langus. Kaot side maahärraga, kes hakkaad ajama iseseisvat poliitikat. koadjuutorivaenus- Üks Liivimaa sõja eellugusid. 1534 a A. von Hochenzolleri noorem vend Wilhelm määratakse tllase Riia piiskopkonna koadjuutoriks. 1539 Wilhelm sai Riia peapiiskopiks. Oli ka Sigmund II Augusti( Poola valitseja) nõbu. Wilhelmi ametisse tõstmine ärritas ordut. W sattus õige pea rahalistesse raskustesse

Varia → Kategoriseerimata
29 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun