Selline tahtmine oli ka Marco Polol, Christoph Kolumbusel, Vasco da Gamal, Amerigo Vespuccil ja veel paljudel teistel tuntud ja mittetuntud tegelastel. Põhjuseid oli mitu, kuid neist kõige suurem ja ka üldine kokkuvõttev põhjus oli Euroopa rahaliste ja materiaalsete vajaduste rahuldamine. Suured maadeavastused, millega avardati maailmapilti, toimusid teadaolevalt 5. sajandist kuni 15. sajandi teise pooleni. Kõigepeale kirjutaksin miks oli üldse maadeavastusi vaja. Euroopas olid metallivarud otsakorral, vaja oli täiendada kulla- ja hõbedavarusid. Kuna keskajal vermiti münte puhtast kullast ja hõbedast, siis oli see loomulik, et kunagi pidid ikka need metallivarud otsa saama seega võeti suured merereisid uutele maadele ette eeldusega leida kulda ja hõbedat ning sellega Euroopa rahakassat täiendada. Väga suur osa rahast niiöelda lihtsalt voolas Euroopast välja: eurooplased olid keskajal väga varmad raha kulutama idamaiste kaupade peale
Hiina keeles Dayuejin. Suurem osa moboliseeriti rahvakommuunitesse. Uus mudel, inimesed pidid elama kommuunides. Anti ülesanded, kommuunil juht, temast kõrgemal veel juht. Seisnes eelkõige terase tootmise suurendamises. Mao Zedongil mõte, et läheb mööda kõikidest Lääne riikidest, kui terase tootimine suureneb. Kõik kodanikud olid kohustatud tehastes tööd tegema. Leiti ülesanded. Kõige radikaalsemad sammud, millega kampaaniad läksid ajalukku, kõik olid kohustuslikud andma üle metallivarud. Kontrolliti läbi. Kui 59 aastal 30 miljonit tonni siis hiljem kuni 3 korda suurem. Suure hüppe tagajärjed Ei saanud aru et majandus riigis peab tasakaalus arenema, mitte et ühte kohta panustatakse palju ja tehakse teiste valdkondade arvelt koguaeg. Suurim tagajärg näljahäda. Heidetakse ette eriti lääne vaatlejate poolt, et polnud võimeline iseseisvalt välja mõtlema kuidas midagi teha. Siis ta solvus hrutsovi peale, tahtis ise mõelda
annaabi.ee 
