Leidsid 16 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Suured maadeavastused / Küsimused". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
santa, magalhaes, kaubalaevad, saart, giovanni, magalhaesi, laevatüüp, cook, 1497, sajandiks, meresõitjad, võimaldasid, vahemaa, diaz, lootuse, neeme, bahama, kariibi, salvador, maabus, caboto, vasco, gama, indiasse, tapeti, laevadest, 1530, aastatest, ehitasid, mereriigid, kandis, cooki, vahetuse, meremaale, ilmumine, liivakell, logi, 1487, pintavalmis tegema, et jõuda oma eesmärgile. Ta oli väga tõsine mees ja naeratas harva. Ta avastas Euroopa ja India vahelise meretee. Tema esimene reis algas 1497. aastal ja teine algas 1502. aastal. Pärast Vasco da Gama teist reisi algaski kolonisatsioon Lõuna-Aasias. Ümber Aafrika lõunatipu kulges kaubatee ligi 400 aastat. Pärast seda, kui leiti India ookeani meretee Indiasse, saatis Portugali kuningas teele neljast laevast koosneva ekspeditsiooni, mida juhtis Vasco da Gama. 8. juulil 1497. aastal asus Gama teele. Juba esimesel teelõigul Hea Lootuse neemeni tabasid laeva tormid, kui Gama võttis siiski kindlakäeliselt kursi Atlandi ookeanile. Toiduvarud ja veetagavara laeval olid väga halvas olukorras ning meeskonda tabas skorbuut. See on C-vitamiini vaegusest tekkinud haigus. Siiski õnnestus Gamal purjetada ümber Aafrika ja jõuda India ookeani rannikul olevatesse sadamatesse. Eriti sõbraliku vastuvõtu osaliseks said portugallased Maldini sadamas
Fernao de Magalhaes Kolumbus avastas küll uue maailmajao, kuid tee Indiasse jäi leidmata. Sõnakehv ja sihikindel portugali meremees Fernaro de Magalhaes oli kindel, et on võimalik purjetada ümber maakera ning leida sel viisil otsitavad Vürtsisaared. Magelhaes pakkus oma teeneid Portugali kuningale, kuid asjatult. Lõpuks oli Hispaania valitseja nõus tema ettevõtmist toetama. Nii asusidki laevad Hispaania lippude all teele tundmatusse. Viis laeva lahkusid Hispaania rannikult 20. septembril 1519. aastal, ületasid Atlandi ookeani ja jõudsid 13. detsembril Rio de Janiero lahte. Sealt suundusid laevad
· Kaasaegsed pidasid Gama mehi vaprateks. Ühteaegu oli Gama mõnikord nii sihikindel, et see jättis pigem jonnaka mulje. Just selline iseloom aitas tal juhtida mehi ja laevu ning edukalt lõpule viia uskumatult raske ja ohtliku avastusretke. · Sageli käitus India ookeani rannaalade asukatega hoolimatult, kohati koguni julmalt. Põlgas moslemeid ja suhtus nendesse sügava kahtlusega. · India-retke ettevalmistamine jätkus 1497.a. Karavellide asemel ehitati suuremad ja tugevamad naod, mis sobisid avamerepurjetamiseks paremini. Laevastik koosnes neljast alusest. Laevastikku saatsid mitu kogenud ja auväärset lootsi. Neljale laevale paigutati arvukalt mehi, keda võis kokku olla 170. Mõned neist olid süüdimõistetud kurjategijad, kes pidid karistuseks tegema ohtlikke või vastumeelseid töid. · Laevastik asus Restelost India poole teele 8.juulil 1497. 15.juulil märgati Kanaari saari
Marco Polo teadis kirjeldada suhkruroogu, rubiine ja imelisi loomi. Araabia kaupmehed müüsid Vahemeremaade turgudel kulla hinnaga Indiast toodud vürtse. Vürtsikaravanidelt nõudis kõrbete läbimine mitu kuud. Iga teine karavan langes ringirändavate röövijate saagiks. Oli vaja teist teed. Portugali kuningas võttis nõuks saata Indiasse mereekspeditsiooni. Portugali laevastikus oli palju vilunud kapteneid. Lõpuks langes kuninga valik Vasco da Gamale. 8. juulil 1497 asus Lissaboni eeslinna sadamast teele väike eskaader. Neli laeva Vasco da Gama lipu all alustasid reisi kaugesse Indiasse. Aafrika ranniku lähedal peatasid nende teed lakkamatud tormid. Vasco da Gama tegi julge otsuse: ta viis oma laevad Aafrika rannikust eemale. Üheksakümmend kolm päeva sõitis eskaader keset Atlandi ookeani, et tormide piirkonnast mööda pääseda. Kui portugallased taas Aafrika rannikule lähenesid, nägid nad, et see oli järsult põhja poole pöördunud
.................5 Keskaja maadeavastajad..................................................................6 3. Ibn Battuta...............................................................................7 4. Marco Polo..............................................................................7 5. Al Idrisi...................................................................................7 Uusaja maadeavastajad....................................................................8 6. John Cabot ( Giovanni Cabot).........................................................9 7. Christoph Kolumbus....................................................................9 8. Amerigo Vespucci.......................................................................9 9. Vasco da Gama........................................................................10 10.Fernão de Magalhães.................................................................11 11. Henry Hudson.....................................................
Iga kauba edasimüüja võttis oma vaheltkasu ja nii muutusid idast pärit kaubad Euroopas väga kalliks. Muidugi oli ka üheks suureks uute maadeavastuste põhjuseks ristiusu levitamine ja vajadus võdelda islamiga. Nii hakatigi otsima mereteed Indiasse. Sellega hakkasid esmalt tegelema portugaalased ja hispaanlased. Need meremehed olid harjunud purjetama ookeanil ja julgesid seilata ka rannikust kaugemal avamerel. Suurteks merereisideks kujunes neil välja ka uus laevatüüp - karavell. Karavell oli kerge, kiire ja kolmemastiline laev. Samuti paranesid ka navigatsiooniseadmed: kompass täiustus ja leiutati astrolaab (tähekõrgusmõõtja). XV sajandil jõuti lõpule ka sellega, et vallutati islamiusuliste käest tagasi Pürenee poolsaar, kus oli palju sõjakaid rüütleid (hidalgosid), kes olid valmis minema kaugetele merereisidele. Uutele avastustele aitas kaasa ka veneetslase Marco Polo
" Marco suri Veneetsias 1324. aastal 70 aasta vanuselt. Testamendis jättis ta oma naisele ja kolmele tütrele suure rahasumma, kuid see ei olnud selline tohutu varandus, millega ta oli hoobelnud. Ka soovis ta, et peale tema surma lastaks vabaks tema mongolist teener Pietro. 5 Vasco Da Gama Portugali laevastikus oli palju vilunud kapteneid. Kõige rohkem paistis neist silma Vasco da Gama. 8. juulil 1497 asus neli laeva Vasco da Gama lipu all reisi kaugesse Indiasse. Aafrika ranniku lähedal tõkestasid nende teed lakkamatud tormid. Vasco da Gama tegi julge otsuse: ta viis oma laevad Aafrika rannikust eemale. Üheksakümmend kolm päeva sõitis laevastik keset Atlandi ookeani, et tormide piirkonnast mööda pääseda. Kui portugallased taas Aafrika rannikule lähenesid, nägid nad, et see oli järsult põhja poole pöördunud
maaomanikest talupojad ning lõpuks träälide ehk orjade klass. Eelkõige võeti viikingeid bondide ja ülikute rahutust alamklassist, kuhu kuulusid nooremad pojad, kellel ei olnud lootust maad pärida. (Allan 2004:10). Aastal 793 pKr levis üle kogu kristliku Euroopa sõnum ühest kujuteldamatust jõledusest. Laevadega üle Põhjamere tulnud röövlid ründasid Inglismaa põhjaosa lähedal asuvat Holy Islandi (Lindisfarne`i) saart. Saare kuulsa kloostri hinnaline vara riisuti, mungad surmati või viidi orjadeks. (Allan 2004:8). Holy Islandit vapustanud katastroof oli üks esimesi viikingite rünnakuid. Järgmistel aastatel laastasid samasugused rüüsteretked kirikukogukondi mitte üksnes Inglismaa, vaid ka Soti- ja Iirimaa rannikutel. Sihikule võeti ka linnad ja 60 aastat 5 pärast esimesi kallaletunge ähvardasid laevadel saabuvad vallutajad juba terveid kuningriike
ka võimalike, et hoopis Seltsisaartelt. Mõlemad teekonnad lahtistel kanuudel on hämmastavad kuid Hawaii saarte keel ja kultuur ei jäta kahtlust, et sealne pärisrahvas on Polüneesia päritolu. Teine oluline siire toimus hiljem, 1150. a paiku pKr, kui polüneeslased avastasid Uus-Meremaa. Kaugus on jälle kahetuhande miili ringis ning kuigi too maismaamassiiv on sootuks suurem kui Lihavõttesaared või Hawaii, oli selle ülesleidmiseks ometi vaja tublisti navigatsioonioskusi Kui James Cook aastal1 769 Uus-Meremaal randus, oli tal kaasas tahhiitilane Tupia, kes sai maooridega hõlpsasti keskustleda Ilmselt polnud maooride keel kuigivõrd erinev mõni sajand varem saabunud esmaasukate keelest. Polüneeslaste ja melaneeslaste retked võeti ette uurimisreiside koidikul. Nad Suutsid lahendada navigatsiooniprobleeme ja rajada edukalt asumeid kaugel oma kodusaartest. Esmareisid Tonga ja Fidži saartele toimusid läänemaailma retkedest
Kõike inimlikku hakati kõrgelt hindama, peeti lugu inimese isikupärast. Temas nähti loojat, loomingulisust. Ideaal oli õnnelik inimene, kes oli igakülgselt arenenud, elus hakkamasaav ja kellest oli kasu ka teistele. Eeskujusid otsiti antiikkultuurist. Antiikkultuurist leiti hingesugulust, õigustust muutustele, aga ka põhjusi vaidlemiseks. Kõiki seisukohti ei pidanud järgima. Itaalia kirjandus: Dante Alighieri "Jumalik komöödia", Francesco Petrarca Sonetid Laurale, poeem "Africa", Giovanni Boccaccio "Decameron". Lorezo Valla antiigi kriitik: ei olnud nõus Aristotelese liigse kiitmisega, avastas Consatinuse kinkeüriku võltsingu. Niccoló Machiavelli (1469-1527). Poliitfilosoofia rajaja, ajaloolane, diplomaat. Üks kuulsamaid töid on "Valitseja". Ta ei uskunud, et valitseja saab kasutada ainult ausaid ja õiglaseid meetodeid. Edu saavutab ainult tugev ja järjekindel valitseja. Machiavelli ideaal oli ühtne Itaalia, mida suudab saavutada ainult piiramatu võimuga
Aafrika lõunatipu, mis kuninga soovil nimetati nüüd Hea Lootuse neemeks. Tee India ookeani oli avatud. Indiasse viiva meretee otsingud. Portugallaste edestamiseks asus Hispaania kuningakoda toetama ideed üritada jõuda Indiasse lääne suunas, mille pakkus välja Itaalia juudi päritolu meresõitja Christoph Kolumbus (14511506). Kolumbusele omakorda pakkus selle idee toonane kuulsaim kartograaf Paolo Toscanelli. 3. augustil 1492 lahkus kolmest laevast Santa Maria, Pinta ja Niña koosnev karavan Palose sadamast pikale mereteele. Lühike peatus tehti Kanaari saartel. Siit edasi kulges teekond juba tundmatusse. 12. oktoobri ööl märgati kuuvalguses esimest korda maad. Kolumbuse ekspeditsioon oli jõudnud Guanahani saareni Bahama saarestikus. Kuigi 12. oktoobrit tähistatakse tänini Ameerika avastamise päevana, uskusid toonased meresõitjad ise, et nad olidki jõudnud Indiasse. Kolumbuse avastatud ala kannab tänini Lääne-India
Vastused: 1. Inimese kujunemine Ahvinimene (inimahv) inimese otsene eelkäija, polnud kohastunud puu otsas elamisega, asus elama lagedale maastikule, hakkas kõndima Australopiteekus e. lõunaahvlane kujunes 3,5 mlj a.tagasi peaaju arenemisega, 1. lüli inimahvide ja inimeste vahel, leitud vaid Aafrikast, kõndimisel kasutas ka käsi Homo habilis e. osavinimene 2,5 mlj. a.tagasi Ida-Aafrikas, valmistas esimesi tööriistu (ühest otsast teritatud ovaalsed rusikasuurused kivid), surid välja pole meie otsesed esivanemad Homo erectus e. sirginimene 1 australopiteekuse liike, 1,5 mlj. a.tagasi, Aafrikas, Euroopas, Aasias, valmistas tööriistu Neandertallane 700 000 a.tagasi Saksamaal Neandertali orust 1. luustik, suri välja 30 000 a.tagasi, osa teadlasi peab neid Homo erectuse ja Homo sapiensi vaheastmeks, osa üheks Homo erectuse alamliigiks; lühikesed, laiaõlgsed, jässakad, längus laup, pikk kuklaosa, massiivne alalõug; pole tegelikult inimese otsene eelkäija,
AJALOO RIIGIEKSAM 2010 EESTI AJALUGU Eesti ajaloo perioodid, üldiseloomustus ja pöördepunktid periood Eesti kaart pöördepunktid (haldusjaotus) muinasaeg 8 suurt maakonda + 4/6 Muistne vabadusvõitlus (1208-1227) kuni 13. väikest, kihelkonnad (45) sajandi alguseni keskaeg a) neli feodaalriiki: Jüriöö ülestõus 1343-1345 (Taani valduste 13.saj.-16. Tartu piiskopkond müümine, muutused talupoja õiguslikus olukorras: Saare-Lääne piiskopkond pärisorjuse ja teoorjusliku mõisamajanduse sajandi Eestimaa hertsogkond kujunemine), keskpaik (Taani valdus) Linnade tekkimine (9), Hansa Liit (4) Orduriik (jagunes komtuur- Liivi sõda 1558-1583, ja foogtkondadeks) Vana-Liivimaa poliitilise süsteemi 1202-1236 Mõõgavendade
Vana-Kreeka ehk Hellas Loodusolud ja nende mõju tsivilisatsiooni kujunemisele Asukoht: Balkani ps lõunaosa Egeuse mere saared Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks: Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. Peamine ühendustee MERI. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 – 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu – purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Homerose ajajärk (1100-800
Vana-Kreeka ehk Hellas Loodusolud ja nende mõju tsivilisatsiooni kujunemisele Asukoht: Balkani ps lõunaosa Egeuse mere saared Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks: Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. Peamine ühendustee MERI. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Homerose ajajärk (1100-800 e
Vana-Kreeka ehk Hellas Loodusolud ja nende mõju tsivilisatsiooni kujunemisele Asukoht: Balkani ps lõunaosa Egeuse mere saared Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks: Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. Peamine ühendustee MERI. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Homerose ajajärk (1100-800 e
annaabi.ee 
